Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ GS Core esitas Tartu Maakohtule 24.07.2023 hagiavalduse, milles palus Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4029,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 640,87 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bondora AS 11.09.2018 kirjaliku laenulepingu nr BL894251, mille alusel sai kostja laenu 6375 eurot intressiga 29,66 % aastas. Laenuandja on laenusumma välja maksnud. Lepingu lõpptähtpäev oli 04.10.2021. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 1970,02 eurot, lisaks peeti laenusummast lepingutasuna kinni 375 eurot. Hageja arvestab nimetatud summad (kokku 2345,02 eurot) põhivõla tagastamiseks. Kostja tasumata põhivõla jääk on 4029,98 eurot. 05.05.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja arvestas tasumata põhivõlalt viivist alates 05.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et leping lõppes viimase maksetähtpäeva möödumisega 04.10.2021. Kostja on esitanud tehtud maksete maksekorraldused, kuid ei toonud esile, millise lepingu täitmiseks need maksed tehtud on. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal on Bondora AS-ga mitu lepingut.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt esitas Bondora AS 06.08.2019 kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-19-121046. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 5 kohaselt asja menetleda, kuna Bondora AS andis hagejale üle kohtumenetluses juba käsitletud nõude. Laenuandja on keeldunud oma nõude tõendamisest tsiviilasjas nr 2-19-121046. Kostja palus muuhulgas tunnistada Bondora AS poolt hagejale nõude üleandmine ja loovutamine ebaseaduslikuks ja tühiseks. Kostja esitas vastuväiteid nõude ülekandmisele laenuandjalt hagejale, kuna laenuandja ei vasta III jaos (11 ja 12 ) nimetatud tingimustele. Kostja viitas sellele, et hageja tühistas maksegraafiku 05.08.2019. Kostja selgitas menetluse kestel, et on tasunud laenuandjale 2519,79 eurot. Kostja on võtnud Bondora AS-lt rohkem kui ühe laenu ja laenuandja süsteemis makstakse mitme laenu maksed koos ühe maksena.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • kostja ja Bondora AS sõlmisid 11.09.2018 kirjaliku laenulepingu nr BL894251, mille alusel sai kostja laenu 6375 eurot intressiga 29,66 % aastas (dtl 34-54, 56-64); • laenuandja on laenusummana välja maksnud 6000 eurot (dtl 55). Ülejäänud 375 eurot peeti kinni lepingutasuna; 2/5
•
viimase makse tegemise ajaks oli lepingu kohaselt 04.10.2021 (dtl 34).
Hageja on palunud kostjalt lõpliku nõudena välja mõista põhivõlgnevuse 4029,98 eurot ja viivised.
4.VÕS § 402 lg 1 kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai krediiti 6375 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud laenu kättesaamist.
5.Kostja palus muuhulgas tunnistada Bondora AS poolt hagejale nõude üleandmine ja loovutamine ebaseaduslikuks ja tühiseks. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on esitanud kohtumenetlusse Bondora AS 29.06.2023 teate selle kohta, et aktsiaselts on muuhulgas kostjaga sõlmitud lepingust nr BL894251 tuleneva nõude loovutanud hagejale notariaalselt tõestatud vormis 05.05.2023 (dtl 66). Kostja on hagiavalduse ning selle lisad kätte saanud. Kohus loeb VÕS § 170 alusel tõendatuks, et hageja on vaidlusaluse nõude omandanud. Kohtul ei ole põhjust lugeda nõude üleandmist ebaseaduslikuks.
6.Kostja vastuväite kohaselt ei saa TsMS § 371 lg 5 kohaselt asja menetleda, kuna seda nõuet on juba käsitletud tsiviilasjas nr 2-19-121046. Tsiviilasjas nr 2-19-121046 on Bondora AS esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx vastu 6147,77 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.09.2019 määrusega on lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja antud tsiviilasi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.09.2019 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Avaldaja ei esitanud kohtule nõuetekohast avaldust ning maakohus jättis 21.10.2019 määrusega hagi menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei ole ega ole olnud kohtu menetluses samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel. Kohus saab käesolevas asjas lahendada lepingust nr BL894251 tuleneva vaidluse.
7.Kohtul on tarbijakrediidilepingu puhul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 2-21-13098 24. novembril 2023 tehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna 3/5
(VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 48,56 % aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimise ajal 19.97% aastas. Hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määrad ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitanud ning tõendanud. Seega on loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 alusel krediidilepingus kokku lepitud intressikokkuleppe tühiseks. Hageja saab intressi nõuda seadusjärgses määras.
10.Hageja on õigesti arvestanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kõik tasutud summad (s.h lepingutasu 375 eurot) tasutuks põhivõla katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale või esialgsele võlausaldajale maksnud rohkem kui hageja nimetatud summa. Kostja on esitanud maksekorraldused (dtl 108-123), kuid maksekorraldustelt ei ole selge, et kostja oleks tasunud just käesolevas asjas vaidluse all olevat võlga. Maksekorraldusel ei ole sellele ühtegi viidet. Kostja enda selgituste kohaselt oli tal samal ajal Bondora AS-ist võetud mitu laenu ning kohus ei saa eeldada, et kõik maksed on tehtud ainult selle ühe laenu katteks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 402 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja põhivõla 4029,98 eurot.
11.Lisaks põhivõlale on hageja palunud kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest 04.10.2021. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras, s.t seadusjärgses määras. Kuni otsuse kuulutamiseni tuleb kostjal tasuda viivist 916,57 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja ka edasiulatuva viivise.
12.Kostja on viidanud sellele, et leping lõppes hageja poolse ülesütlemisega 05.08.2019. Kohtule ei ole esitatud korrektset laenulepingu ülesütlemise teadet. Bondora AS e-kirjast ei ole selge, et kostjale oleks antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning millised lepingud üles öeldi (dtl 91-92). Kostja ei ole nimetanud, mida lepingu varasem lõppemine 4/5
võla tasumise mõttes tähendaks. Seega loeb kohus, et leping lõppes maksetähtaegade möödumisega 04.10.2021.
13.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 600 eurot. Riigilõiv 595 eurot on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kostja ei ole esitanud nõudele põhjalikke sisulisi vastuväiteid, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses ja õigusabikulu 240 eurot. Sellele lisandub TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hagejale hüvitatavateks menetluskuludeks 855 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.