Osaühingu United Capital hagi Teletorni Kodud OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
54 644,62 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Osaühing United Capital (registrikood 11373684), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Kostja: Teletorni Kodud OÜ (registrikood 16118620), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts 01.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada United Capital hagi Teletorni Kodud OÜ vastu.
2.Mõista Teletorni Kodud OÜ-lt United Capital OÜ kasuks välja põhivõlg 48 273,84 eurot.
3.Mõista Teletorni Kodud OÜ-lt United Capital OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 48 273,84 eurot 13.02.2024 seisuga summas 16 894,48 eurot. Samuti mõista Teletorni Kodud OÜ-lt United Capital OÜ kasuks välja viivis 48 273,84 euro suuruselt põhivõlalt määras 0,2% päevas alates 14.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Teletorni Kodud OÜ-lt United Capital OÜ kasuks välja menetluskulud summas 3003 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-12254
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja United Capital OÜ esitas 28.08.2023 Harju Maakohtule hagi kostja Teletorni Kodud OÜ vastu võlgnevuse ja viivise tasumise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja rendilepingud, mille kohaselt on kostja rentinud erinevat vara ehitusobjektidel kasutamiseks. Hageja on lepingute alusel esitanud kostjale arved, kuid kõik arved on kostja jätnud tasumata.
3.Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 48 273,84 eurot ja kõikide arvete maksetähtaeg oli 22.08.2023. Kostja ei ole arveid tasunud.
4.Hageja andis kostjale renditud seadmed üle samaaegselt rendilepingute sõlmimisega 26.04.2023 ja 08.06.2023 ning selle kohta on allkirjastatud materjalide loendid. Kostja ei ole seadmeid tagastanud, hageja käis seadmeid objektilt ise ära toomas 15.08.2023. Objektilt oli puudu ja hageja ei saanud tagasi renditud seadet „Vibroplaat 480kg, diisel ja polüetüleentald“, mille eest on hageja esitanud selle väärtuse hüvitamise arve summas 13 209 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Kostja vaidleb hagile vastu.
6.Kostja ei eita rendilepingute sõlmimist, kuid väidab, et ei ole lepingute objektideks olevaid seadmeid kunagi saanud enda valdusesse. Kuivõrd kostja ei ole seadmeid saanud, ei ole kostjal tekkinud kohustust seadmeid ka tagastada. Seadmete mittesaamist tõendab kostja sellega, et arved seadmete kasutamise eest tasumiseks on esitatud ühekordsena perioodi lõpus, mitte vastavalt lepingutele kaks või üks kord kuus. Kostja selgitab, et ta ei ole ehitaja ega vaja ja kasuta ise seadmeid. Kostja sõlmis lepingud igaks juhuks, kui peaks seadmeid tulevikus objektidel vaja minema.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi.
8.Kohus tuvastab, et poolte vahel on sõlmitud kaks seadmete rendilepingut, leping nr xxxx kuupäevaga, milline on kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud 26.04.2023 (dtl 8-13) ja leping nr xxxx, milline on kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud 08.06.2023 (dtl 14-18).
9.Kuigi lepingutes on kasutatud terminit rendileping, vastavad lepingud üürilepingu regulatsioonile. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustus üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
10.Mõlema lepingu üldtingimuste p 2 kohaselt väljastatakse materjalid vastavat materjalide loendile. Kohus tuvastab, et lepingu nr xxxx lisana nr 2 (dtl 12) on 26.04.2023 kostja juhatuse liikme T. F. poolt allkirjastatud materjalide loend, mille kohaselt on kostja valdusesse üle antud rataslaadur MultiOne 7, vibroplaat 480 kg, Polüetüleen tald, kummitald ja vibroplaat 83 kg. Kohus tuvastab, et lepingu nr xxxx lisana 2 (dtl 17) on 08.06.2023 kostja juhatuse liikme T. F. poolt
2-23-12254 allkirjastatud materjalide loend, mille kohaselt kostja valdusesse üle antud kätepesuga välikäimla, kätepesujaam ja 4 riidekappi 2 uksega. Eelviidatud materjalide loenditega on tõendatud lepingute objektiks olnud seadmete kostjale üleandmine.
11.Kostja vaidleb küll vastu seadmete saamisele, kuid ei ole vastuväidet tõendanud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, justkui tõendaks seadmete kostja valdusesse mitteüleandmist asjaolu, et hageja esitas arved seadmete kasutamise eest kogu perioodi ulatuses alles 15.08.2023, mitte üks kord kuus. Seadmete üleandmine on tõendatud kostja juhatuse liikme allkirjadega vastavatel materjalide loenditel (dtl 12 ja 17) ning arvete väljastamise kuupäev ei lükka viidatud tõendeid ümber.
12.Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka kostja vastuväidet, et kostja küll sõlmis vaidlusalused lepingud, kuid kuna kostja ei ole ehitaja ega kasuta seadmeid, vaid on Teletorni Kodude elamurajooni investor, siis sõlmis ta seadmete rendilepingud igaks juhuks, kui peaks tekkima vajadus seadmeid kasutada. Kostja vastuväide on iseennast loogiliselt välistav. Kui kostja ei ole ehitaja ja ise seadmeid ei kasuta, siis ei saa kostja sattuda ka olukorda, kus tal tekib tulevikus vajadus seadmeid kasutada, mis õigustaks igaks juhuks lepingu sõlmimist. Niisamuti ei lükka kostja vastuväide ümber hageja tõendeid selle kohta, et kostja on seadmed lepingute alusel enda valdusesse saanud.
13.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale üle antud seadmed, väljaarvatatud 480kg vibroplaadi, ise kostja objektilt ära toonud 15.08.2023. Kostja ei ole nimetatud hageja väidetele esitanud muid vastuväiteid, kui seda, et kostja ei ole seadmeid kunagi enda valdusesse saanud, mistõttu ei saanud kostja midagi ka tagastada. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja sai vaidlusalused seadmed enda valdusesse vastavalt 26.04.2023 ja 08.06.2023.
14.Hageja nõudearvestuse kohaselt on kõikide üürile antud seadmete üür alates nende kostja valdusesse üleandmisest kuni 15.08.2023 32 423,04 eurot. Kostja ei ole nõudearvestusele, sh üksikutele üürisummadele ega arvutuskäigule vastuväiteid esitanud.
15.Kostja vastuväide, et arveid tuli lepingute kohaselt esitada igakuiselt, kuid hageja esitas arve hiljem, perioodi lõpus, ei väära hageja õigust ja kostja kohustust tasuda seadmete kasutamise eest üüri. Kostja möönis ka ise kohtuistungil, et arve hilisem esitamine ei võta ära lepingujärgset õigust tasule. Seega kohus rahuldab põhinõude summas 32 423,04 eurot.
16.Lisaks üürile nõuab hageja kostjalt tagastamata jäänud vibroplaadi 480 kg ja polüetüleentalla väärtuse hüvitamist summas 13 209 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 15 850,80 eurot (dtl 21).
17.VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
18.VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
19.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vaidlusaluse vibroplaadi ja polüetüleentalla hagejale tagastanud ning hageja on tõendanud, et vastavad seadmed on 26.04.2023 kostjale üle antud.
20.Järelikult vastutab kostja üürnikuna seadmete hävimise või kaotsimineku eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid vibroplaadi ja polüeteleentalla maksumusele juhuks, kui kohus tuvastab, et kostjal lasub üüritud asja kaotsimineku või hävimise korral selle hüvitamise kohustus. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 15 850,80 eurot.
2-23-12254
21.Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude määras 0,2% päevas alates arvete sissenõutavaks muutumisest 22.08.2023. Hageja palub mõista viivis välja kindla summana kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuva viivisena kuni kohustuse täitmiseni.
22.Kostja ei ole hageja viivisenõudele, sh viivisemäärale vastuväiteid esitanud.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
24.Pooled on lepingute punktides 5 leppinud kokku viivisemääraks 0,2% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (dtl 9, dtl 15).
25.Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi 22.08.2023 kuni 28.08.2023 eest summas 577,92 eurot.
26.Alates hagi esitamisest 29.08.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.02.2024 on kostja viivituses 169 päeva. Viivisemääraga 0,2% päevas moodustab viivis põhinõudelt 48 273,84 eurot 169 päeva eest 16 316,56 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 14.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 48 273,84 eurot määras 0,2% päevas.
27.TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
28.Kohus tagas 29.08.2023 määrusega hagi ja määras seada käesolevas asjas esitatud hagi tagamiseks Teletorni Kodud OÜ-le kuuluva kinnisomandi, aadressil xxxx, registriosa nr xxxx IV jao esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 54 644,62 eurot United Capital OÜ kasuks. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 1540 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
31.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 14,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta) kokku summas 1628 eurot (ilma käibemaksuta).
32.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud menetluskulude nimekirja märgitud 01.02.2024 istungi kestvus, milleks hageja arvestas 2 tundi. Istung kestis 21 minutit, kohus ümardab põhjendatud ajakulu 30 minutini. Seega on põhjendatud vähendada ajakulu 1,5 tunni ulatuses.
33.Hageja põhjendatud esindajakulud ons eega 13,3 tundi tunnihinnaga 110 eurot ehk 1463 eurot.
2-23-12254
34.Kohus ei tuvasta, et ühelegi hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingule oleks kulunud ebamõistlikult pikk aeg või et menetluskulude nimekiri sisaldaks muus osas toiminguid, mida esindaja menetluses teinud ei ole.
35.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3003 (1540 + 1463) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
36.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.