Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 13. veebruar 2024, Rakvere 2-23-110694 Debitum Invest OÜ hagi N. A. vastu võlgnevuse nõudes
1 545.40 eurot nende Hageja: Debitum Invest OÜ (RK 16355343; asukoht Lelle tn 24, Tallinn 11318), lepinguline esindaja Viljar Subka (e‐post [email protected]) Kostja: N. A. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Debitum Invest OÜ hagi N. A. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista N. A.lt Debitum Invest OÜ kasuks kostja ja C AS-i vahel 10.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev:
viivised 151.28 eurot perioodi 30.11.2022-20.07.2023 (k.a) eest;
2.5.viivised põhinõudelt (983.77 eurot) alates 21.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,066% päevas;
2.6.sissenõudmiskulud 50 eurot.
3.Jätta Debitum Invest OÜ hagi N. A. vastu rahuldamata sissenõudmiskulude 24.18 eurot nõudes.
4.Jätta menetluskulud 98% ulatuses N. A. kanda ja 2% ulatuses Debitum Invest OÜ kanda.
5.Jätta rahuldamata Debitum Invest OÜ taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 540 eurot. Määrata Debitum Invest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 565 eurot, millest on riigilõiv 315 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 250 eurot.
6.Välja mõista N. A.lt Debitum Invest OÜ kasuks menetluskulud 553.70 eurot (98% 565 eurost) ning viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.N. A.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 1 (6)
2-23-110694
8.N. A.l tuleb Debitum Invest OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Debitum Collectio OÜ arveldusarvele nr xxxx, AS Xxxx, selgitusega: „Tsiviilasi nr 2-23-110694, N. A. võlgnevus Debitum Invest OÜ-le“, viitenumber 101303011271.
2.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
3.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Debitum Invest OÜ esitas 13.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult N. A. 1251.42 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega 22.06.2023 üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2 (6)
2-23-110694
2.Debitum Invest OÜ (hageja) esitas 21.07.2023 hagiavalduse N. A. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 983.77 eurot, intresside 91.68 eurot, haldustasu 7.50 eurot, viiviste 151.28 eurot, sissenõudmiskulude 25 eurot, kahjuhüvitise 49.18 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja C AS-i (laenuandja) vahel 10.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Lepingu alusel sai kostja laenu 1000 eurot, intressimääraga 23,9% aastas, lisakuludeks lepingutasu 35 eurot (arvestatud maha laenu väljastamisel) ja igakuine haldustasu 1.50 eurot, krediidi kulukuse määr 31,74%, kohustusega tagastada laen maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2022-15.04.2028 (72 osamakset x 27.85 eurot). Kostja on tasunud kaks esimest osamakset 12.05.2022 ja 12.07.2022, kokku summas 77.74 eurot, s.h põhivõlgnevus 16.23 eurot, intressid 57.51 eurot ja haldustasu 3.00 eurot. Kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse alates kolmandast osamaksest ja rohkem makseid tasunud ei ole. Laenuandja edastas 28.10.2022 (hagis ekslikult 28.10.2023) kostjale tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja kuni 20.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles laenuandja lepingu 29.11.2022 üles ja loovutas kostja vastased nõuded hagejale, mille kohta saadeti kostjale teatis. Võlgnevuse sissenõudmisega on võlausaldajale kaasnenud sissenõudmiskulu 25 eurot 03.01.2023 võlateatise saatmisega. Hageja taotleb kostjalt täiendavalt kahju hüvitamist seoses kostja poolt põhjendamatu viivitusega võla tasumisel kaasnenud kulutuste eest 49.18 eurot, kuivõrd hageja oli sunnitud tegema lisakulutusi ja pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoettevõtte poole ning hageja ja Debitum Collectio OÜ sõlmitud käsunduslepingu kohaselt on teenustasu inkassoettevõttele 5% võlgnetavast põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale intressi perioodi 15.07.-29.11.2022 eest 91.68 eurot (5.31 + 19.59 + 19.46 + 19.32 + 19.18 + 8.82). Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis lepingus kokkulepitud viivisemääras (0,066% päevas) perioodi 30.11.2022-20.07.2023 eest on 151.28 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja selgitab, et laenuandja kontrollis kostja staatust kliendihaldusprogrammis, rahvastikuregistris, esitatud dokumentide kehtivust jne. Laenusaaja on C internetipanga klient, omades kontot Cs. Laenuandja kontrollis erinevaid panga nn musti nimekirju, võlgnevusi, sh maksehäirete registris ja taust.ee andmebaasidest, mille põhjal tuvastas, et laenusaajal ei olnud varasemaid võlgnevusi ega kohustusi. Laenuandja arvutas maksimaalse laenusumma, mida oleks valmis kostjale pakkuma, võttes arvesse ainult sissetulekut ning valis toote maksimummäära seast väikseima summa. Kostja taotluse põhjal oli kostja viimane sissetulek 376 eurot. Laenuandja kontrollis krediidi kulukuse määra. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist saadi info kostja viimase 12 kuu deklareeritud sissetulekute kohta, millistele andmetele tuginedes tehti kindlaks, kas kostjale laekub regulaarne netosissetulek ning arvutati kostja igakuise netosissetuleku suurus. Seejuures on võimalik kindlaks määrata, milline on laekumise liik (töötasu, hüvitis, toetus, ettevõtlustulu, pension jne). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli laenusaaja tööle vormistatud J OÜ-s, kus laenusaaja sissetulek oli 2022 märtsis ja aprillis keskmiselt 800 eurot kuus. Laenuandja tegi päringu pensionikeskuse andmebaasist laenusaaja II samba pensionikontole tehtud laekumiste kohta, mille põhjal oli võimalik hinnata kostja ligikaudset netosissetulekut. Kostja maksevõimekuse arvutamisel eeldati, et kui kostja igakuine sissetulek on alla 1100 euro, kuid üle 650 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 40% pärast laenulepingu sõlmimist.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 08.09.2023 kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest.
3 (6)
2-23-110694 Kostja esitas kohtule 19.09.2023 määrusekaebusena pealkirjastatud vastuse vene keeles, mille kohaselt kostja vaidlustab 22.08.2023 määruse (menetlusse võtmine) põhjusel, et ta ei ole selle võlakohustusega seotud, kuna sattus pettuse otsa. Kohus jättis 04.10.2023 määrusega kostja vastuse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – 1) nõuetekohaselt vormistatud kostja vastuse esitamiseks, milles on märgitud määruse selgitava osa punktis 6 märgitud andmed; 2) vastuses hagi aluseks oleva C AS-ga 10.04.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxx sõlmimisega ja laenusumma kasutama hakkamisega seotud asjaolude kohta täiendavate selgituste esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta kostja vastu tähelepanuta ning sellisel juhul loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Määrus on kostjale KÄPO-s kätte toimetatud 21.10.2023. Kostja ei ole kohtule nõuetekohast vastust hagile esitanud.
4.Kohus määras tsiviilasja lahendamiseks 08.02.2024 istungi ja edastas pooltele kutsed. Kohtukutse on kostjale KÄPO-s kätte toimetatud 29.01.2024. Kohus hoiatas, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 08.02.2024 kohtuistungile ega teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Hageja taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 3 punktide 1 – 3 kohaselt ei tee kohus kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.
6.TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 413 lg-st 1 juhindudes rahuldamata.
8.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 10.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 983.77 eurot, intressid 91.68 eurot, haldustasu 7.50 eurot, viivised perioodi 30.11.2022-20.07.2023 eest 151.28 eurot, lisanduvad viivised põhinõudelt 983.77 eurot alates 21.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,066% päevas ja võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulu 25 eurot ning VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kahjuhüvitist 49.18 eurot. Hagiavalduse põhjal on hageja saatnud kostjale 03.01.2023 võlateatise. Hageja selgituse kohaselt oli hageja sunnitud tegema lisakulutusi ning pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoettevõtte poole. Hageja sõlmis Debitum Collectio OÜ-ga käsunduslepingu, millega volitas viimast sisse nõudma kõiki 4 (6)
2-23-110694 võlausaldaja debitoorseid võlgnevusi ning kohustus tasuma selle eest inkassoettevõttele kokkulepitud teenustasu. Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu punkt 7.3. kohaselt on teenustasu inkassoettevõttele 5% võlgnetavast põhinõudest. Kuna kostja ei ole tähtaegselt tasunud põhinõuet ega reageerinud hageja ja tema lepingulise esindaja edastatud korduvatele nõudekirjadele ja võlateavitusele, siis on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis seisneb teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 5% põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (983.77-5%=49.18 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses juhul, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitas 16.08.2023 määruses, et sõltumata võla sissenõudmistoimingu vahetust tegijast ei näe kehtiv õigus ette võimalust nõuda tarbijalt kohtuväliselt võla sissenõudmiseks tehtud kulude väljanõudmist üldjuhul muul alusel kui VÕS § 1132 sätestatu kohaselt. Kui poolte vahel puudub leppetrahvikokkulepe, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja tuginebki oma nõudes hageja ja inkassofirma vahelisele kokkuleppele võlgnevuse sissenõudmisel teenustasu tasumise kohustusele kui võla sissenõudmisega hagejale kaasnenud kulule (kahjule). Samas ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel sissenõudmiskulude hüvitamist nõudes tuleb arvestada § 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega ning sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas ulatuses saab vastavalt lg-le 4 nõuda üksnes erandlikel asjaoludel1. Kohus andis hagejale võimaluse välja tuua sissenõudmiskulude 50 eurot ületavas osas rahuldamist võimaldavad asjaolud. Kohtu hinnangul ei tulene ka hageja 17.08.2023 vastusest selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid olla aluseks sissenõudmiskulude piirmäära ületavas osas kahjuhüvitise sissenõudmiseks. Asjaolu, et hageja sõlmis võla sissenõudmiseks lepingu inkassoettevõtjaga (antud juhul ühtlasi hagejaga kontsernisuhtes olevaga), ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks sissenõudmiskulude hüvitise seadusega ettenähtud ülempiirist suuremas ulatuses hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulud (s.h kahjunõudena esitatud) õiguslikult põhjendatud üksnes kogusummas 50 eurot ja hageja nõue seda ületavas osas tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 1521.22 eurot (983.77 + 91.68 + 7.50 + 151.28 + lisanduvad viivised 236.99 eurot (arvestatuna ühe aasta kohta viivisemääras 0,066% päevas) + 50), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 1545.40 eurot umbes 98%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 315 eurot ja hageja õigusabikulu 540 eurot (4,5 h x 120 eurot/h). Kohus leiab, et riigilõiv 315 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 540 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult
V.Kõve, M.Haamer. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, § 113 2 komm, p 4 b).
5 (6)
2-23-110694 ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise (s.h dokumentatsiooniga tutvumine ja õiguslik analüüs) ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2 tundi. Istungil osalemise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 30 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ja õigusabikulu kokku 250 eurot (2,5 h x 100). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 565 eurot (315 + 250). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 553.70 eurot, millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
12.Kuivõrd kostja ei ole hagile nõuetekohast vastust esitanud ja esitatud vastuse kohus jättis tähelepanuta, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.