nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja: H. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)
11542046),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata H. R. taotlus kaasata kolmanda isikuna Ferratum Bank p.l.c.
2.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi H. R. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-23-140849 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. R.lt 2130,18 euro saamiseks. Kohus tegi 10.10.2023 võlgnikule makseettepaneku ja võlgnik H. R. esitas 23.11.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 03.01.2024 Harju Maakohtule hagi H. R. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 03.01.2024 hagiavaldusele Multitude Bank (end Ferratum Bank plc) ja kostja H. R. vahel 15.09.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust 1065,09 eurot, intresse 345,08, eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 1554,24 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning menetluskulusid koos viivistega.
4.Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3743 eurot, kostja on teinud tagasimakseid 5580,89 eurot, millest krediidiandja arvestas krediidisumma katteks 2677,91 eurot, kulude kattes 110,29 eurot ja intressi katteks 2792,69 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 1065,09 eurot, mis vastab kasutatud laenulimiidi 3743 euro ja krediidiandja poolt põhivõla katteks arvestatud 2677,91 euro lahutustehte tulemusele. Samuti nõuab hageja intressi ja viivist ning sissenõudekulusid.
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta fakti, et ta on laenu saanud, kuid selgitab, et tema krediidivõimelisust ei kontrollitud. Kostja selgitab, et Eestis tegutsevad mitte kiirlaenupangad ilma konto väljavõtet esitamata laenu väljasta, mistõttu pöördus kostja Ferratum Bank p.l.c. poole. Kostja selgitab, et Ferratum Bank p.l.c. mõjutas kostjat võtma juurde laenu/suurendama kohustusi, saates kostjale meeldetuletusi, et kostjal on vaba raha, näiteks reklaamiga „Sinu laenulimiidi kontol on vaba raha!“
6.Kostja ei saanud aru keerulistest selgitustest ega omanud ülevaadet lepingute, intresside ja tasumiste kohta. Kostja ei mõistnud ei siis, ega tegelikult ka kohtumenetluses, kuidas intressid nii kõrged ja arusaamatud on. Kostja mõistab, et vastutab oma tegude eest, aga see ei saa olla ühepoolne vastutus.
7.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 5580,89 eurot.
8.Kohus kohustas 03.01.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik).
9.Hageja on oma hagiavalduses ja 17.01.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, milles kostja kinnitas oma krediidivõimelisust, samuti kontrollis krediidiandja rahvastikuregistrist kostja isikusamasust ning maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Hageja lisab, et algne krediidiandja Ferratum Bank p.l.c. ei ole esitanud täiendavaid selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas.
10.Kohus selgitas hagejale 22.01.2024 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul ei pruugi esialgne krediidiandja olla järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et olukorras, kus kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 3743 eurot ja teinud tagasimakseid summas 5580,89 eurot ehk 1837,89 eurot põhivõlast enam ja seadusjärgne intress oli kuni 01.01.2023 0% ja muid tasusid kostja VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel ei võlgne, tuleb hagejal selgelt esile tuua, millest hageja nõue kostja vastu koosneb.
2-23-140849
11.Vastuses kohtunõudele osundas hageja, et ta on esitanud seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas hagiavalduses ja 17.01.2024 vastuses vastavalt algse krediidiandja selgitustele. Algne krediidiandja on seisukohal, et krediidi väljastamisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ning hageja jagab seda seisukohta algse krediidiandjaga. Hageja jäi hagis esitatud nõuete juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et algne krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega.
17.Hageja osundab, et VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele.
18.Kohus ei tuvasta, et kostja oleks jätnud teadlikult esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet. Ka hageja ei ole esile toonud, millist valeteavet kostja esitas või olulist teavet esitamata jättis.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste
2-23-140849 täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud üksnes rahvastikuregistrit ja maksehäirete registrit, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks..
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.
24.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega on kõik maksed, mis kostja on algselt krediidiandjale teinud, põhiosa tagasimaksed.
25.Hageja ja kostja ei vaidle, et kostja on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise katteks teinud tagasimakseid kokku 5580,89 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et muid tasusid tarbija krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne. Seega välistab VÕS § 4034 lg 7 ühemõtteliselt kostja poolt makstud summade arvestamise ükskõik milleks muuks peale põhiosa tagasimakse. Seega on kostja poolt tasutud 5580,89 eurot tasutud põhiosa katteks.
26.Kostja on esile toonud ja pooled ei vaidle, et kostja on teinud hagejale kokku tagasimakseid summas 5580,89 eurot. Seda on rohkem, kui algse krediidiandja poolt kostjale antud laen 3743 eurot ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku, kui selline nõue hagejal oleks. Hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. Hageja võimalik intressinõue ei ole ka selge. Hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamine
2-23-140849
27.Kostja esitas oma 21.01.2024 vastuses muuhulgas taotluse kaasata käesolevasse menetlusse Ferratum Bank p.l.c. antud hagiavalduse osapooleks juhul, kui hageja leiab, et hagiavalduse lõpetamine kostja kasuks ei ole talle aktsepteeritav.
28.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
29.Kohus jätab kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks läbi vaatamata selle ilmse põhjendamatuse tõttu. Hageja on kooskõlas VÕS § 164 lg 2 kohaselt asunud nõude loovutamise tulemusena vaidlusesalusesse õigussuhtesse esialgse krediidiandja asemele ning eeldusi nõude loovutanud isiku menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, ei esine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.