Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L. M. vastu võlgnevuse nõudes 246,83 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja C. K. Kostja: L. M. (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L. M. vastu osaliselt.
2.Mõista L. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 150,88 eurot ja sissenõudekulude hüvitis 10 eurot.
3.Mõista L. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 150,88 eurot 12.02.2024 seisuga summas 40,42 eurot. Samuti mõista L. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 150,88 euro suuruselt põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L. M. vastu intressinõudes summas 13,47 eurot ja sissenõudekulude hüvitise nõudes summas 15 eurot.
5.Jätta menetluskulud 88% ulatuses L. M. ja 12% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Määrata kindlaks Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 466 eurot ja mõista L. M.lt välja 88% ehk 410,08 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. L. M.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-23-148818 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1029,50 euro saamiseks. Kohus tegi 08.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mille kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud, kuid esitas 27.12.2023 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.01.2024 Harju Maakohtule hagi L. M. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 08.01.2024 hagiavaldusele sõlmisid kostja, müüja KLICK EESTI AS ja faktoor AS Inbank osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Lepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning punktide 2 ja 3 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 12 kuupäevaks, esimese osamaksega 12.07.2018 summas 27,40 € ning viimase osamaksega 12.06.2021 summas 27,35 €.
4.Lepingu p 3 alusel kohustus kostja tasuma osamakseid kogu lepingu perioodi jooksul faktoorile vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja esitas vastuväite nõude aegumisele, siis hageja esitas hagis nõude aegumata tasumata osamaksetest alates 12.01.2021 tulenevalt, millised oleksid aegunud alates 12.01.2024 ning maksekäsu kiirmenetlus alustati 05.12.2023.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa osamaksed perioodil 12.01.2021 kuni 12.06.2021 kogusummas 150,88 eurot, samuti nõuab hageja kostjalt intressi summas 13,47 eurot. Hagiavalduse punktis V märgib hageja, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei ole hagejal kohustust esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestust, sest algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu maksegraafikust tulenevad osamaksed sissenõutavaks muutunud.
6.Kostjale on hagimaterjalid KÄPO-s elektrooniliselt kätte toimetatud 10.01.2024, kuid kostja ei ole hagile tähtaegselt (24.01.2024) vastust esitanud.
7.Kohus kohustas 09.01.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik).
8.Hageja on oma hagiavalduses ja 24.01.2024 seisukohas välja toonud, et AS Inbank, et hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel ja kasutas kostja
2-23-148818 krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka AS-le Inbank kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. AS Inbank võttis täiendavalt arvesse, et Kostja oli AS Inbank klient ja tasus teenuste eest tähtaegselt. Järelmaksuleping Nr. K08841, 11.06.2018 sõlmimiseks on tehtud päringud Krediidiinfo ja Krediidiregistri andmebaasi. Võlausaldaja selgitas, et kõikidest andmebaasidest sai klient nö rohelise reitingu ehk maksehäireid ei olnud. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti järelmaksutaotluse analüüs.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole intressinõude ja osade sissenõudmiskulude osas põhjendatud ning rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
13.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et AS Inbank, et hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel ja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka AS-le Inbank kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. AS Inbank võttis täiendavalt arvesse, et Kostja oli AS Inbank klient ja tasus teenuste eest tähtaegselt. Järelmaksuleping Nr. K08841, 11.06.2018 sõlmimiseks on tehtud päringud Krediidiinfo ja Krediidiregistri andmebaasi. Võlausaldaja selgitas, et kõikidest andmebaasidest sai klient nö rohelise reitingu ehk maksehäireid ei olnud.
14.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
2-23-148818
15.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistreid, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks..
17.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19.Hageja on põhjendatud tuginenud sellele, et juhul, kui kõikide tagasimaksete tähtaeg on saabunud, ei ole krediidiandjal VÕS § 4034 lg 7 järgse uue tagasimaksegraafiku esitamise kohustust.
20.Hageja nõuab kostjalt perioodil 12.01.2021 kuni 12.06.2021 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 150,88 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ega võlgnevusele vastuväiteid esitanud. Hageja põhinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab põhinõude sumas 150,88 eurot.
21.Hageja nõuab kostjal intressi perioodi 12.02.2021 kuni 12.06.2021 eest summas 13,47 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt intressi summas 13,47 eurot tasumist ja kohus jätab intressinõude osas hagi rahuldamata.
22.Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23..Hageja palub mõista viivis välja kindla summana 38,62 eurot alates osamaksete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni (arvestus toodud dtl 41) ja edasiulatuva viivisena kuni kohustuse täitmiseni.
24.Kostja ei ole hageja viivisenõudele, sh kohustuse sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
26.Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude kuni hagi esitamiseni summas 38,62. Alates hagi esitamisest 09.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.02.2024 on kostja viivituses 35 päeva ning seadusjärgne viivis (12,5% aastas alates 01.01.2024) moodustab 1,80 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 13.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 150,88 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist kogusummas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
2-23-148818
28.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
29.Hageja selgitab, et võlgnevuse sissenõudmiseks volitatud PlusPlus Baltic OÜ on kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja toimetanud hagejale teadaolevale kostja aadressile Luise tänav 20-7, 10142 Tallinn. 06.11.2019 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot, (dtl 45), 20.01.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 46) ja 20.11.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 47).
30.Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda 15 euro ulatuses sissenõudekulude hüvitamist 06.11.2019 meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja nõuab põhinõudena 12.01.2021 kuni 12.06.2021 osamaksete tasumist, millest järeldub, et osamaksed ei muutunud sissenõutavaks varem ehk leping ei lõppenud varem. Hageja ei ole hagis ka väitnud, et kostjaga sõlmitud leping oleks enne 06.11.20219 üles öeldud ehk lõppenud. Seega on 06.11.2019 meeldetuletuskiri saadetud lepingu kehtivuse ajal, mistõttu sellega seonduvat kulu VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda ei saa. Lepingu kehtivuse ajal saadetav esimene meeldetuletuskiri peab olema tasuta (VÕS § 1132 lg 1).
31.Hageja on õigus nõuda 20.01.2022 ja 20.11.2023 meeldetuletuskirjade ehk VÕS § 1132 lg 2 järgsete esimese ja teise meeldetuletuskirjaga seotud kulude hüvitamist. Hageja on nimetanud kummagi kirja maksumuseks 5 eurot, mis on VÕS § 1132 lg 2 sätestatud ülemmääradega kooskõlas.
32.Seega rahuldab kohus hageja sissenõudekulude hüvitise nõude osaliselt 10 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Kohus rahuldas hageja nõude 88% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 427 eurot koos käibemaksuga.
37.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.
38.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-23-148818
39.Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3,5 tundi, mis jaguneb dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tunni ulatuses ja hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja (juristi) mõistlikuks tunnitasuks (koos käibemaksuga) peab kohus antud juhul 122 eurot. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 366 eurot (3 x 122).
40.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 466 eurot (100 + 366). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 88% hageja menetluskuludets ehk 410,08 eurot.
41.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
42.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.