Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-1599
Tsiviilasi
Bohman Lookivi OÜ hagi J. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
175 275,36 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814, Roosikrantsi 2-156, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lembit Tedder (Advokaadibüroo COBALT, e-post: [email protected]); Kostja: J. K. (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: V. V. (e-post: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2024 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lembit Tedder Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: V. V.
3.Mõista kostjalt J. K.lt (isikukood xxx) hageja Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814) kasuks välja 175 275,36 (ükssada seitsekümmend viis tuhat kakssada seitsekümmend viis eurot ja 36 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt J. K.lt (isikukood xxx) hageja Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814) kasuks menetluskuludena välja 8870 (kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot, millest 2520 eurot on tasutud riigilõiv ja 6350 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt kasuks välja viivis menetluskulult 8870 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 175 275,36 eurot. Hagiavalduse kohaelt sõlmis hageja
14.jaanuaril 2020 X OÜ-ga mitteeluruumide üürilepingu, millega andis hageja X OÜ-le tasuliseks kasutamiseks lao-, tootmis-, büroo- ja sotsiaalpinna. Üürilepingu tähtaeg oli 5 aastat ja X OÜ pidi selle kohaselt maksma hagejale igakuiselt üüri ja tasuma kommunaal- ja hooldusteenuste eest. Lepingu järgi tuli maksetega hilinemisel tasuda viivist 0,07% päevas.
2.18. detsembril 2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja võttis hageja ees kohustuse vastutada üürilepingust ning selle täiendustest, muudatustest ja lisadest tulenevate kõikide X OÜ kohustuste täitmise eest 175 275,36 euro ulatuses solidaarselt teise käendaja ja X OÜ-ga.
3.2021. a lõpus hakkasid X OÜ-l tekkima makseraskused ning 2022. a sügiseks oli makseraskuste tõttu üürniku võlgnevus lepingu alusel kasvanud liiga suureks. Kuivõrd X OÜ ise võlgnevust kõrvaldada ei suutnud ega ole teinud, esitas hageja 21. novembril 2022 kostja kui käendaja vastu nõude käenduslepingu alusel, paludes kostjal tasuda X OÜ-l võlgnevus hageja ees, mis tulenes üürilepingust. Kostja ei ole nõuet täitnud, kuigi tal ei ole nõude täitmisest keeldumiseks seaduslikku alust. Seetõttu esitas hageja hagiavalduse 175 275,36 euro nõudes.
4.Hageja palus nõude kostja vastu rahuldada eeskätt VÕS § 145 lg 1 alusel. Kõik nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, milles on kokku lepitud kostja vastutuse maksimumsummas. Käenduslepingu p 3.1 järgi kehtib käendusleping kuni tagatavate kohustuste täitmiseni või kuni 01. veebruarini 2026. Kumbki nimetatud eeldustest pole saabunud, mistõttu käesoleva hagi esitamise ajal käendusleping kehtib.
5.Käendusleping tagab kõiki hageja nõudeid X OÜ vastu, mis tulenevad üürilepingust ning selle täiendustest, muudatustest ja lisadest. Käendusjuhtum on saabunud, sest hageja on väljastanud X OÜ-le üürilepingu alusel üüri, hooldusteenuste, kommunaalkulude ja viiviste arved nr 21442, 21462, 22015, 21474, 22034, 22054, 22098, 22192, 22267, 22287, 22307, 22327, 22345, 22363 kogusummas 182 571,73 eurot ning üürnik ei ole neid arveid tasunud. Arvete tasumata jätmiseks puudub õigustus. X OÜ ei ole arveid vaidlustanud. Käenduslepingu punkti 5.2 järgi vastutavad käendajad X OÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt üürnikuga, mistõttu võib hageja VÕS § 65 lg 1 järgi ise valida, millise solidaarselt vastutava isiku vastu ta nõude esitab. HAgeja esitas nõude kostja vastu.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas üllatuslikuks kostja väidet, et käenduslepingu viimane leht on võltsitud ning kostja pole seda allkirjastanud. Hageja pidas seda kostja väidet ebaadekvaatseks. Selle vastuväite sai välja mõelda vaid isik, kes pole originaallepingut kunagi isiklikult näinud ehk kostja esindaja. Originaalleping oli välja prinditud kahepoolselt. Leht, millel väidetavalt pole kostja allkirja, on pöördel kostja poolt allkirjastatud.
Kuna originaallepingul on lehekülgede numbrid all, on ilmselge, et mingit võltsimist ei ole toimunud ning see ei ole faktiliselt võimalik. Hageja esitas video originaallepingust.
7.Kostja sõlmis kohtualluvuse kokkulepet sisaldava käenduslepingu hagejaga, sest kostja esindatud ettevõte X OÜ soovis hagejalt üürida äripinda trükkimise teenuse pakkumiseks. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku X OÜ juhatuse liige ja osanik. Hageja nõudis tema jaoks tundmatult üürihuviliselt seaduslike esindajate ja osanike käendust, maandamaks riske tundmatu üürniku võtmisel. Sellest hoolimata väidab kostja, et ta on Suurbritannia kodanik, kes ei oma Eestiga ja hagiavalduses määratud aadressiga mingit seost. Hageja pidas neid väiteid arusaamatuteks, sest sellel aadressil oli kostja esindatud ettevõtte X OÜ üüripind ehj trükikoda ja kontor.
8.Käenduslepingu p 6.4 järgi lahendatakse hageja ja kostja vahelised vaidlused Eesti õiguse alusel Harju Maakohtus. Seetõttu allub asi TsMS § 71 järgi Harju Maakohtule ning kostja ebaõiged väited seose puudumisest Eestiga ja hagiavalduses määratud aadressiga ei ole asjakohased. Kostja väidet selle kohta, et üürileping on puudulik, on ainetu. Üürilepingu esimesel 14-l leheküljel on kajastatud üürilepingu sisu ning viimased kuus lehekülge on üürilepingu lisad, milliste loetelu on kirjas üürilepingu p-s 15. Seega on kõik üürilepingu leheküljed kohtule esitatud. Hageja ei ole üürilepingu lisasid hagile lisanud, sest TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Üürilepingu lisad ei ole asjakohased.
9.Ebaõige ja asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole võlgnevust nõudnud põhivõlgnikult. Hageja selgitas, et X OÜ ei suutnud võlgnevust kõrvaldada, mistõttu esitati nõue käendaja vastu käenduslepingu alusel. Hageja esitas oma 28. oktoobri 2022 nõudekirja, mis on seni X OÜ poolt täitmata. Samas vastutab kostja koos põhivõlgnikuga solidaarselt. Seega isegi kui hageja ei oleks pöördunud põhivõlgniku X OÜ poole, oleks tal õigus pöörduda otse käendaja vastu. Kostja väited, et võlgnevus on tõendmata, ei ole põhjendatud. Hageja on selgitanud ja tõendanud võlgnevuse suurust.
10.08.01.2024 seisukohtades rõhutas hageja, et tema nõue vastab hagis märgitule. Kuigi hageja tasus 04. aprilli 2023 enampakkumisel omandatud vara ostuhinna tasaarvestuse teel, ei mõjuta eelnev käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid kostja vastu ning kostja vastuväide nõude suuruse osas on asjakohatu.
11.Kostja esitatud vara enampakkumise aktist nähtub, et ostuhinna tasumiseks tasaarvestas hageja esmalt X OÜ-le esitatud arvetest nr 22015, 21474, 22034, 22054, 22192, 22267, 22287, 22307, 22327, 22345, 22363, 22380, 22398, 22415, 22431, 23016, 22448 ja 23049 tulenevad viivisenõuded ning seejärel arvetest nr 23016, 22448 ja 23049 tulenevad põhinõuded seni, kuni ostuhind summas 50 000 eurot on täies ulatuses tasaarvestatud. Vastavalt hagiavalduse p-le 2.5, hageja varasemale nõudekirjale ning nõude kokkuvõttele ja arvetele tuleneb kostja vastu esitatud hagi aga X OÜ-le esitatud arvetest nr 21442, 21462, 22015, 21474, 22034, 22054, 22098, 22192, 22267, 22287, 22307, 22327, 22345, 22363 kogusummas 182 571,73 eurot. Eelnimetatu ei kattu varasemaga mistahes osas, va arve nr 22098 osas. Eelnev on viivisearve, mis mh sisaldab 1 283,29 euro ulatuses tasaarvestatuid viiviseid arvetest nr 22015, 21474, 22054, 22034 (653,41 + 310,45 + 263,88 + 55,55).
12.Isegi kui lahutada viivis summas 1 283,29 eurot maha hageja kogunõudest 182 571,73 eurost, on hagi põhjendatud ja tõendatud suuremas ulatuses kui käendaja vastutuse maksimaalse summas (s.o 175 275,36 eurot) ehk summas milles hageja kohtule kostja vastu hagi esitas.
13.Hageja ja kostja 18. detsembril 2020 sõlmitud käendusleping on allkirjastatud ja kehtiv. Hageja on juba selgitanud, et kostja vastupidised väited on ebaõiged. Pooltevahelise
kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt allub tsiviilasi Harju Maakohtule. Kuivõrd pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, ei kohaldu üldine kohtualluvus ning kostja elukoht ei oma kohtualluvuse seisukohast tähtsust. Kostja väide, et tal ei ole Eestiga mingit seost, on vale.
14.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Õigusabi osutati hagejale tunnihinnaga 265 ilma käibemaksuta. Hagi koostamine koos vajaliku analüüsi ja kliendiga kooskõlastamisega võttis aega 3,75 tundi. Kohtu määrusega tutvumiseks, kohtuga suhtlemiseks, kostja vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks kulus 8 tundi. Eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2,5 tundi. Kostja 27.11.2023 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja sellele vastuse koostamiseks, samuti viimaseks istungiks valmistumiseks kulus 10 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 1 tund, viimasel istungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja ja X OÜ vahel oli sõlmitud üürileping, mille üheks käendajaks on kostja. Kostja teatas, et vaidlus on võlgnevuse suuruse ja tekkimise aluse kohta. Võlgnik X OÜ ja teine käendaja A.N. on vaidlustanud võlgnevuse suuruse ja aluse ning esitasid hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
16.Kostja pidas eksitavaks hageja väidet, et nende vahel on kohtualluvuse kokkulepe. Kostja ei ole allkirjastanud käenduslepingu viimaste lehte ega sellist kokkulepet kunagi sõlminud. Aadressil XXX vallas asub hagejale kuuluv hoone, kus võlgnik X OÜ üüris ruume. Kostja on Suurbritannia kodanik, kes ei oma Eestiga mingit seost. Kostja elukoht on XXX, mida tõendab kostjale tema elukohas Suurbritaanias viimati väljastatud hääletamise kaart.
17.Hageja esitatud käenduslepingu kaheksas leht, millel on punktid 6.4 (kohtu alluvuse kokkulepe) ja 6.5, on võltsitud. Seal puudub käendaja allkiri, seega pooltel puudub kohtualluvuse kokkulepe. Kostja viitas TsMS § 70 lõigetele 1 ja 2 ning leidis, et kohus ei ole kontrollinud, kas kostja elukoht on kohtu tööpiirkonnas ega seda, kas kostja elab Eestis. Hageja esitatud üürileping on samuti puudulik. 20-st lehest on esitatud ainult 14 lehte, seega ei ole võimalik tuvastada kõike asjaolusid, milles pooled kokku leppisid.
18.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on pööranud võlgnevuse nõudes võlgniku X OÜ poole, vaid ta pöördus kohe hagiga käendaja vastu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas võlgnik ja käendaja on oma kohustusi rikkunud, kas hagejale on tekkinud üüri maksmise tõttu kahju ning kas võlgnik või käendaja peavad kahju hüvitama. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et võlgnevus on tõendatud. Samas realiseerib hageja võlgniku vara, mille võrra on võlgnevuse suurus muutunud.
19.27.11.2023 seisukohtades pidas kostja arusaamatuks hageja nõude summat. Tallinna kohtutäitur E. V. müüs 04.04.2023 üürileandja ja pandipidaja hageja esindaja volitusel ja nõudel avalikul elektroonilisel enampakkumisel X OÜ-le kuuluva ja üürileandja pandiõigusega koormatud vallasvara tervikvarana 50 000 euro eest. Ostjaks oli hageja oma lepingulise esindaja L. T. kaudu. Seda tõendab vara enampakkumise akt. Nõue on järelikult väiksem kui 175275,36 eurot ning hageja peab põhjendama nõude suurust.
20.Kostja leidis jätkuvalt, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määruse) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi selle riigi kohtusse, kus on kostja alaline elukoht. Kostja alaline elukoht on Ühendkuningriigis ning Eestiga kostjal ei ole mingit seost.
21.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2640 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa sellest tulenevalt tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu nõudis kostja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis 14.01.2020 X OÜ-ga mitteeluruumide üürilepingu, mille alusel pidi üürnik X OÜ tasuma hagejale üüri ja maksma kommunaalteenuseid, samuti lepiti kokku viivise määras 0,07% päevas; 2) hageja ja kostja sõlmisid 18.12.2020 käenduslepingu, mille alusel võttis kostja kohustuse vastutada X OÜ kohustuste täitmise eest 175 275,36 euro ulatuses solidaarselt koos teise käendaja ja X OÜ-ga.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel 175 275,36 eurot.
25.Hageja leidis, et käendusjuhtum on saabunud ning loetles hagiavalduses üles arved, millised X OÜ jättis tasumata. Kuigi hageja omandas enampakkumisel võlgniku vara ning tasaarvestas ostuhinna oma nõudega üürniku vastu, ei tasaarvestanud hageja nõuet tulenevalt nendest arvetest, milliste alusel ta esitas nõude käendaja vastu. Pooled sõlmisid käenduslepingus kohtualluvuse kokkuleppe, mistõttu kostja väited sellise kokkuleppe puudumise kohta on ainetud.
26.Kostja leidis esmalt nõudele vastu vaieldes, et kohus on ebaõigesti hagi menetlusse võtnud ega ole kontrollinud kostja elukohta. Kostja elab Suurbritannias, tal puuduvad Eestiga seosed ja vaidlus ei allu Eesti kohtule. Kostja ei ole käenduslepingus allkirjastanud kohtualluvuse kokkulepet. Kostja taotles hagi menetlusse võtmata jätmist, millise taotluse loeb kohus hagi läbivaatamata jätmise taotluseks.
27.Esmalt ei nõustu kohus kostja väidetega, et viimasel puuduvad Eestiga seosed ning kostja ei ole kohtualluvuse kokkulepet sõlminud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja, kostja ning A. N. sõlmisid käenduslepingu (toimiku lk 11-14), milliste alusel käendajad kui üürniku osanikud võtsid endale kohustuse vastutada üürilepingust ning selle muudatustest tulenevate kõigi X OÜ kohustuste eest solidaarselt koos võlgnikuga. Käendajate vastutuse maksimumsummaks oli lepingu järgi 175 275,36 eurot. Punkti 3.1 järgi pidi leping kehtima kuni tagatavate kohustuste nõuetekohase täitmiseni, kuid mitte kauem kui 01.02.2026. Lepingul on kostja allkiri.
28.Lepingu viimase lehe pöördel on punkt 6.4, mille kohaselt alluvad lepingu täitmisest tulenevad poolte vaidlused Harju Maakohtule. Sellel viimasel lehel eraldi kostja allkirja ei ole, küll aga on kostja allkiri selgelt igal lepingu lehel, sealhulgas viimasel lehel, mis eelnes kohtualluvuse kokkuleppe punkti sisaldavale lehele. Hageja esitas kohtule video (nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel) käenduslepingu originaalist, mille igal lehel on nähtav kostja allkiri. Muuhulgas on kostja allkiri käenduslepingu viimasel lehel, mille pöördel on kohtualluvuse kokkulepet sisaldav lepingu punkt.
29.Kohtu hinnangul on eeltoodust nähtav, et kostja allkirjastas kogu lepingu ning sealhulgas nõustus kohtualluvuse kokkuleppega. Kostja ei põhistanud sisuliselt tõendi võltsituse väidet, kuigi kohus seda selgitas kostjale 01.11.2023 eelistungil (toimiku lk 58-59). Eluliselt ei pea kohus usutavaks kostja väidet, et kuigi viimane nõustus käenduslepingu sõlmimisega ning allkirjastas iga käenduslepingu lehe, ei olnud ta nõus viimase lehe pöördel sisalduvate tingimustega.
30.Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku lk 47-49) X OÜ kohta, millest nähtub, et kostja oli selle ettevõtte juhatuse liige ja osanik, millest tulenevalt on ebaõiged kostja väited, et tal puudub Eestiga igasugune seos. Seda, et kostja tegelik elukoht on Suurbritannias, ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud. Oma elukoha tõendamiseks esitas kostja kohtule ilma tõlketa valijakaardi (toimiku lk 37), kuid ainuüksi selle dokumendi alusel ei saa kohus järeldada, milline on kostja tegelik elukoht. Dokumendil puuduvad mistahes tunnused, milliste alusel saaks kohus tuvastada dokumendi allika või ehtsuse. Kohus ei saa dokumendi alusel asuda järeldusi tegema selle kohta, milliste andmete alusel on dokumendile kantud kostja elukoht ning kes on seda teinud.
31.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Eesti kohus ja Harju Maakohus on pädevad vaidlust lahendama, sest poolte vahel oli kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. Sõltumata eeltoodust alluks vaidlus Eesti kohtule ka siis, kui kohtualluvuse kokkulepe puuduks. Ekslik on kostja järeldus, et mistahes juhtudel tuleb hagi alati esitada kostja elukoha kohtusse.
32.TsMS § 69 lg 1 näeb ette, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Järgnevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted reguleerivad seda, millal on kohtualluvus üldine, millal valikuline ja millal erandlik.
33.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse rahvusvahelise kohtualluvuse kohta muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 1215/2012.
34.Määruse 1215/2012 artikli 5 lõige 1 näeb üldnormina ette, et isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes antud määruse sama peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Artikli 7 punkti 1 alapunkti a järgi võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kostja tagas käendajana üüri tasumise kohustust ning see kohustus tuli täita Eestis.
35.Erandliku kohtualluvuse reegli näeb aga ette määruse artikkel 24, mille lõike 1 järgi allub asi poolte alalisest elukohast olenemata nende menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtusse, kus asjaomane asi asub. Eeltoodust tulenevalt allub vaidlus Eesti kohtule isegi siis, kui poolte vahel oleks puudunud kohtualluvuse kokkulepe. Kuna üüritud kinnisasi asub Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas, allub vaidlus igal juhul Eesti kohtule. Seetõttu on Eesti kohus pädev vaidlust lahendama ning kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata rahuldamisele ei kuulu.
36.Vaidluse sisulises osas leidis kostja, et hageja nõue ei ole tõendatud ning muuhulgas ei ole tõendatud, kas võlgnik rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kuna hageja omandas üürniku vara enampakkumise teel ja tasus tasaarvestuse korras, peaks hageja nõue olema väiksem. Lisaks
heitis kostja hagejale ette, et viimane ei pöördunud nõudega esmalt põhivõlgniku poole.
37.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
38.Eeltoodud sätete alusel on ekslik kostja järeldus, et hagejal oleks tekkinud tema vastu nõudeõigus alles siis, kui hageja oleks esmalt pöördunud nõudega põhivõlgniku vastu. Kostja vastutas käenduslepingu alusel põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et hageja pöördus põhivõlgniku poole nõude ja pankrotihoiatusega 28.10.2022 (toimiku lk 51-54). Kostjale esitas hageja käenduskohustuse täitmise nõude alles hiljem ehk 21.11.2022 (nõue koos tõlkega toimiku lk 15-17). Seega on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole esmalt põhivõlgniku poole pöördunud.
39.Hageja esitas kohtule mitteeluruumide üürilepingu (toimiku lk 4-10), mille ta oli sõlminud X OÜ-ga, keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liikmena kostja. Lepingu alusel üüris hageja võlgnikule lao- ja tootmispinna ning büroo- ja sotsiaalpinna. X OÜ pidi lepingu alusel tasuma hagejale üüri, hooldustasusid ja kommunaalkulusid. Lepingu punkti 2.10 järgi pidi võlgnik tasuma mistahes makse tähtaegselt maksmata jätmisel viivist 0,07% päevas. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et üürileping sõlmiti ja üürnik oli kohustatud tasuma üüri ning maksma kommunaalkulusid.
40.Hageja esitas kohtule raamatupidamise väljavõtte (toimiku lk 18), millest nähtuvad üürniku tasumata jäetud arved ning tasumisega viivitatud päevad. Samuti esitas hageja kõik arved, millised üürnik jättis tasumata ning milliste alusel kujunes hagiavalduses toodud nõude (toimiku lk 18 pöördel – 25). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul hageja nõue tõendatud. Kostja ei ole põhistanud ega selgitanud, miks esitatud tõendid hageja nõuet ei tõenda. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et üürnik oleks arved tasunud. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Seega ei saa kohus hagimenetluses kostja eest vastuväiteid kujundada. Kohus ei saa kostja eest tuvastada, miks vaatamata esitatud tõenditele ei ole nõue tõendatud.
41.Kostja esitas kohtule kohtutäituri enampakkumise akti 04.04.2023 (toimiku lk 63-65), millest nähtub, et enampakkumisel müüdi üürnikust võlgniku vara. Parima pakkumise tegi hageja, kes teatas, et tasub vara eest tasaarvestuse korras. Aktis on märgitud, millistest arvetest tuleneva nõude hageja tasaarvestas. Kohus nõustub hageja väitega, et tasaarvestuse alusena ei ole viidatud nendele arvetele, milliste alusel esitas hageja nõude kostja vastu. Kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet tulenevalt nendest arvetest, milliste tasunõude hageja tasaarvestas, ei saanud enampakkumise tulemusena hageja nõue väheneda.
42.Kuna kostja ei esitanud menetluses muid vastuväiteid, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 175 275,36 eurot, mis vastab käenduslepingus märgitud kostja vastutuse maksimaalsele suurusele.
43.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
44.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Õigusabi osutati hagejale tunnihinnaga 265 ilma käibemaksuta. Hagi koostamine koos vajaliku analüüsi ja kliendiga kooskõlastamisega võttis aega 3,75 tundi. Kohtu määrusega tutvumiseks, kohtuga suhtlemiseks, kostja vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks kulus 8 tundi. Eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2,5 tundi. Kostja 27.11.2023 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja sellele vastuse koostamiseks, samuti viimaseks istungiks valmistumiseks kulus 10 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 1 tund, viimasel istungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
45.Kuigi kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemiseks on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga, on vaidluse vähest keerukust arvestades ebamõistlikult kõrge hageja esindaja tunnitasu suurus. Kohus loeb mõistlikuks tunnitasu suuruseks 200 eurot ilma käibemaksuta. Hageja taotluse kohaselt on esindaja ajakulu kokku 31,75 tundi, millest tulenevalt on põhjendatud kulu õigusabile 6350 eurot. Koos riigilõivu 2 520 euroga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 8870 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 8870 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.