5.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Rxxx Pxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 19.05.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Rxxx Pxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 19.07.2021 kohtumäärusega (jõust. 06.08.2021) lõpetati RxxxxPxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. RxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 25. juulil. Võlgnik pidi esitama aruandeid kaks korda aastas, 5. veebruaril ja 5. augustil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 10.02.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected], millelt võlgnik oli kohtuga varasemalt suhelnud. Meeldetuletuskirjas selgitas kohus nõuetekohase aruande esitamise korda. Kohus saatis korduva meeldetuletuse 08.03.2022. 25.03.2022 võttis kohus võlgnikuga ühendust telefoni teel, võlgnik avaldas, et ei saa avada ei .ddoc ega PDF-faile. Kohus saatis aruande esitamise kohta e-posti kirja. Võlgnik esitas lõpuks aruande 05.04.2022, tegemist oli nõuetele mittevastava aruandega. Aruande kohaselt võlgnik ei töötanud, kuna pidi hoolitsema haige ema eest, kuid lubas lähiajal tööle minna. Konto väljavõte ei kajastanud mitte ühegi tehingut. Kohus saatis võlgnikule täiendavad küsimused igapäevase kulude katmise kohta, mille osas sai võlgnikult vastuse: „Elan isaga tema majas. Isa käib tööl ja elame hetkel sellest. Kuna kommunaalid praktiliselt olematud, siis elame ära. Ise hooldan poolenisti ratastoolis ema“.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule aruande esitamiseks meeldetuletused 29.08.2022 ja 16.09.2022. Võlgnik esitas aruande 26.09.2022, tegemist oli nõuetele mittevastava aruandega. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates juulist ettevõttes Rxxxx OÜ. Konto väljavõttest nähtus, et võlgnik oli septembris eraldanud oma kontole raha võlausaldajate nõuete katteks, e-kirjas lisas võlgnik konto väljavõtte osas selgituseks: „konto väljavõttes on ka näha, et olen kogumisega hästi hakkama saanud.“ Kohus palus kogutud summa võlausaldajatele välja maksta hiljemalt 07.10.2022. Võlgnik saatis selle peale kohtule järgneva kirja: „25. juulil ei olnud mul veel mitte mingisuguseid sissetulekuid. Esimene palgapäev oli 1. august! Seega... Teie viimane kiri, et a la annan aega? Pole mingit seaduslikku alust.“. Võlgnik kohtu korraldust ei täitnud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule aruande esitamiseks meeldetuletuse 13.02.2023. Võlgnik esitas aruande 27.02.2023 (taaskord e-kirjana ja vorminõuetele mittevastav). Aruandes väitis võlgnik, et on pool koguvõlast kõrvale pannud ja teeb juulis 2023 väljamakse. Esitatud konto väljavõttest ei olnud võimalik seda järeldada. Konto väljavõttest nähtus, et eelmise perioodil eraldatud raha oli võlgnik üle kandnud eraisikule, kes ei ole võlausaldajaks.
5.Võlausaldaja Themis Themis Õigusbüroo OÜ esitas 01.03.2023 kohtule taotluse võlgniku Rxxx Pxxxx suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, märkides, et võlgnik ei täida kohtumäärust ega ka kohtu poolt antud korraldusi ja see pole vabandatav. Võlgnik käitub selgelt temale pandud kohustusi eirates. Kohus koheselt taotlust ei
lahendanud ning andis võlausaldajale teada, et taotlus lahendatakse pärast järgmise aruande esitamise tähtaega.
6.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2023. Võlgnik esitas nõuetele mittevastava aruande 25.07.2023. Aruande kohaselt võlgnik vahepeal ei töötanud, pidi tööle naasma augustis. Selgituse kohaselt pidi võlgnik endale mais kiirabi kutsuma, ilmnes, et kõik tervisenäitajad (xxxxx, xxxxxxxxxx jne) olid väga kõrged. Seega tööl võlgnik ei käinud ja sai rahulikult taastuda. Ühtegi tõendit väidetu tõendamiseks võlgnik ei esitanud. Samuti ei esitanud võlgnik konto väljavõtet selgitades, et saadab need 01.08.2023, kui on tehtud ka väljamaksed võlausaldajatele (1/3 nõuetest). Samuti lisas võlgnik, kui oleks konto väljavõtte koos „aruandega“ saatnud, siis poleks seal midagi vaadata. Võlgnik 01.08.2023 pangakonto väljavõtet ei esitanud.
7.17.10.2023 palus võlausaldaja jätkata 01.03.2023 esitatud taotluse läbivaatamist. Võlausaldaja lisas, et võlgnik pole sooritanud ühtegi väljamakset.
8.Kohus saatis 19.10.2023 võlausaldaja taotluse võlgnikule vastamiseks. Võlgnik vastas 14.11.2023 e-kirjas, et hakkab alates 18.11.2023 igal kuul kanda 300 eurot võlausaldajatele. Sisulist vastus võlausaldaja taotluse osas võlgnik ei esitanud, sh pole võlgnik taotlusele vastu vaielnud.
9.24.11.2023 informeeris võlausaldaja, et ühtegi makset neile toiminud pole.
10.27.11.2023 palus kohus võlgnikul esitada kohtule tööleping, korduva kirja saatis kohus 14.12.2023. 20.12.2023 vastas võlgnik e-kirja teel, et tööleping on suuline. Võlgnik lisas: „panin eelmisel kuul arvele 300. nii nagu lubatud. aga võta näpust.. sinna see raha läks“. Konto väljavõttest nähtus, et võlgnik on menetluse kestel tekitanud endale kohustusi juurde rahatrahvi näol.
11.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2024. Määruse koostamise ajaks pole võlgnik aruannet esitanud ega muul viisil kohtuga ühendust võtnud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
14.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
16.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 19.07.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 05.02.2022, järgmine 05.08.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Aruandeid on esitatud neli, viies aruanne on esitamata. Aruanded on esitatud pärast korduvaid meeldetuletusi ning ka siis hilinemisega. Kohus on selgitanud aruannete esitamise korda ja vormi, ükski aruanne ei vasta aruande vorminõuetele. Aruannete esitamise tähtaegade järgimine on võlgniku kohustus, kohus ei pea võlgnikule saatma korduvaid meeldetuletusi. Viies aruanne on kohtule esitamata. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoht muutunud, millest võlgnik kohtule teada pole andnud. Senine võlgniku käitumine näitab, et võlgnikul puudub tahe ja motivatsioon menetluse läbimiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
17.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on korduvalt andnud paljasõnalisi lubadusi raha eraldamise ja väljamaksete teostamise kohta. Esitatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on võlausaldajatele eraldatud raha üle kandnud eraisikule, kes ei ole võlgniku võlausaldajaks. Kohtu kirjale seoses väljamakse teostamisega on võlgnik vastanud üleolevalt, et kohtul pole õigust nõuda väljamaksete teostamist. Võlausaldaja kinnitusel pole ühegi väljamakset toimunud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.
18.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud õigeaegselt ega vorminõuetele vastavaid aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik pole kohtule edastanud teavet oma elukoha muutusest. Viimane aruanne on kohtule esitamata. Samuti on võlgnik korduvalt lubanud sooritada väljamakseid võlausaldajatele, selleks on ka eraldanud raha, kuid ühel juhul maksnud eraisikule, kes pole võlausaldajaks ning teisel juhul on raha läinud rahatrahvi katteks täitemenetluses ehk võlgnik on endale rahalisi kohustusi juurde tekitanud. Määruse koostamise hetkeks pole võlgnik pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
19.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Rxxx Pxxxx kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
21.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta teiste võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
22.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Rxxx Pxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Rxxx Pxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
23.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab RxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Rxxx Pxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.