1.Vabastada Txxxx Txxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Txxxx Txxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 01.03.2018 määrusega välja Txxxx Txxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 01.10.2018 määrusega lõpetas kohus Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. aprillil 2019, järgnev 1. oktoobril 2019 jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20. detsembril.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 06.08.2019, 04.10.2019, 02.04.2020, 06.10.2020, 27.04.2021, 14.10.2021, 04.04.2022, 21.10.2022, 17.04.2023 ja 11.10.2023. Võlgnik töötas menetluse alguses ettevõttes Txxxxx OÜ, kuni mai 2019. Pärast seda oli võlgnik tulenevalt perekondlikust kokkuleppest oma töövõimetu ja raske puudega isa hooldaja ning majandas perekonna talus. Võlgnik tegi vastavalt võimalustele juhutöid kodukohas, kuid enamik ajast oli oma perekonna ülalpidamisel. Kokku on võlgnik viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 905,39 euro ulatuses, millest 272,06 eurot tulumaksutagastuse arvelt.
3.12.01.2023 esitas võlgnik Txxxx Txxxxxxx kohtusse avalduse, milles võlgnik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda ennetähtaegselt pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Kohus jättis 03.02.2023 määrusega taotluse rahuldamata.
4.Võlgnik esitas 16.10.2023 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt oli võlgnik viie aasta jooksul oma isa Hxxxx Txxxxxxx hooldaja. Hxxxx Txxxxxxxxon täielikult töövõimetu ja sügava puudega. Isa hooldamise kõige tõsisemaks mureks oli see, et ta ei saa ümbritsevast aru ning esinevad ärevushood. Sellistel puhkudel ta püüdis kodust ära minna teadmata kuhu. Isa vajas pidevat hooldust ja järelevalvet. Lisaks majandas võlgnik Pxxxxxxxx talu, kus isa elab. Võimalikeks töökohtadeks kohapeal oli töötamine taludes. Võlgnik pakkus ennast mitmesse tallu tööle, kuid tingimuseks seati alati traktori juhtimise õiguse omamine. Võrru ei ole siit võimalik tööle käia ja seda ei saaks võlgnik teha ka isa pärast. Võlgnik on esitanud kohtule ettenähtud tähtaegadel kõik aruanded ja andmed oma vara ning kohustuste täitmise kohta. Võlgnik püüdis elada võimalikult säästlikult, et ise toime tulla ja säästa raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlgnik oli ise enda usaldusisikuks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kogutud raha seisis eraldi kontol. Võlausaldajatele on väljamaksed tehtud igal aastal detsembris. Viimased ülekanded võlausaldajatele tehti 16.10.2023. Pärimise teel saadud vara võlgnikul ei ole.
5.1.Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 24.10.2023. Võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise/mittevabastamise kohtu otsustada.
5.2.Kohtutäitur Jaanika Pajuste seisukohta ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
3.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
6.Kohus on Txxxx Txxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Txxxx Txxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas menetluse alguses ettevõttes Txxxxx OÜ (kuni mai 2019). Pärast seda oli võlgnik tulenevalt perekondlikust kokkuleppest oma töövõimetu ja raske puudega isa hooldaja ning majandas perekonna talus. Perekonnal puuduvad võimalused, et isa hoolekandeasutusse paigutada. Võlgnik tegi vastavalt võimalustele juhutöid kodukohas. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel
tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada puuduva töövõime ja raske puudega (esitatud tõendina Eesti Töötukassa otsused) isa hooldamist piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole töötanud. Võlgnik on põhiharidusega, mis on oluliselt raskendanud töö leidmist. Samas on võlgnik teinud endast oleneva, et leida juhutöid kodukohas. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
8.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks oli menetluse alguses töötasu ning suuremas osas ajast on võlgnik olnud vastavalt perekondlikule kokkuleppele töövõimetu ja raske puudega isa hooldaja, mistõttu ka perekonna ülalpidamisel. Kokku on võlgnik viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 905,39 euro ulatuses, millest 272,06 eurot tulumaksutagastuse arvelt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks perekonna abiga rahuldada võlausaldajate nõudeid vastavalt võimalustele. Võlgnik on näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
8.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
11.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Txxxx Txxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx Txxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.