1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.E.lt Revensen OÜ kasuks laenulepingust nr Y220712022 tulenev põhivõlgnevus 1624,12 eurot ja laenulepingust nr. Y220730034 tulenev põhivõlgnevus 671,85 eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 3.Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt kosja sõlmis 12.07.2022 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y220712022 2500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikku taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y220712022 alusel võttis kostja laenu 2500 eurot intressiga 23.00% aastas ja 0.064% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 12.08.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 01. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 92,98 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 12.07.2027. Kokku kohustus kostja tasuma 5678,80 eurot (igakuised osamaksed 92,98 EUR x 60 kuud + 100 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 48,19% aastas. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 12.07.2022. Pärast laenulepingu nr Y220712022 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 117,20 eurot põhiosa katteks. Kostja teatas 09.01.2023 esialgsele võlausaldajale, et soovib võtta maksepuhkust. Seega 11.01.2023 kostja ja Ühisraha OÜ vahel oli sõlmitud laenulepingu nr Y220712022 Lisa1. lepingu tingimuste muutmine. Laenulepingu tingimuste muutmise hetkel oli laenusumma jääk 2372,80 eurot, millele lisandus laenulepingu muutmise tasu 10 eurot. Uue laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 12.10.2027. Pärast laenulepingu nr Y220712022 tingimuste muutmist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 658,68 eurot. Kosja sõlmis 01.08.2022 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y220730034 1000 eurot saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikku taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y220730034 alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 32.00% aastas ja 0.089% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 01.09.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 01. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 36,59 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 01.08.2027. Kokku kohustus kostja tasuma 2245,40 eurot (igakuised osamaksed 36,59 EUR x 60 kuud + 60 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 47,70% aastas. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 01.08.2022. Pärast laenulepingu nr Y220730034 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 36,54 eurot põhiosa katteks. Kostja teatas 09.01.2023 esialgsele võlausaldajale, et soovib võtta maksepuhkust. Seega 11.01.2023 kostja ja Ühisraha OÜ vahel oli sõlmitud laenulepingu nr Y220730034 Lisa1. lepingu tingimuste muutmine. Laenulepingu tingimuste muutmise hetkel oli laenusumma jääk 963,46 eurot, millele lisandus laenulepingu muutmise tasu 10,00 eurot. Uue laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 01.11.2027. Pärast laenulepingu nr Y220730034 tingimuste muutmist on laenuandjale
laekunud kostjalt kokku 241,61 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ühisraha OÜ edastas 17.11.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 11.12.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 11.12.2023 teatised (dtl 96). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 12.07.2022 laenulepingust nr Y220712022 tulenev põhivõlgnevus 2253,94 eurot, intress 158,20 eurot, lepingu hooldustasu 93,75 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja seisuga 04.01.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 70,01 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 05.01.2024.a põhinõudelt 2253,94 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 23,00% aastas; 01.08.2022 laenulepingust nr Y220730034 tulenev põhivõlgnevus 930,57 eurot, intress 104,40 eurot, lepingu hooldustasu 13,60 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja seisuga 04.01.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 40,24 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 05.01.2024.a põhinõudelt 930,57 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 32,00% aastas. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 17.01.2024, kostja tähtaegselt vastanud ei ole; Kohtu põhjendused 3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Ühisraha OÜ vahel sõlmitud 12.07.2022 laenulepingu nr Y220712022 (dtl 32-41) ja laenulepingu lisa (dtl 44-46), mille kohaselt Ühisraha OÜ väljastas kostjale laenu 2400 eurot (dtl 42) ja 1.08.2022 sõlmitud laenulepingu nr Y220730034 (dtl 70-78) ja laenulepingu lisa (dtl 80-82), mille kohaselt Ühisraha OÜ väljastas kostjale laenu 950 eurot (dtl 79).
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Ühisraha OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 17.11.2023. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 3350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet
7.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded
sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 8.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 10.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1421710, p 25.3; 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
11.Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmist peab vaidluse korral tõendama hageja ja hageja pole esitanud ühtki tõendit selle kohustuse lepingueelse täitmise kohta. Hageja on esitanud laenutaotlused ja menetlusandmed (dtl 98101).
12.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).
13.Kohus leiab, et hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 403 4 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud laenuandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda. 14.Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. 15.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). 16.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu
laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. 17.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. 18.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt laenu kokku 3350 (2400+950) eurot. Vastavalt laekumiste arvestuse kohaselt tasus kostja kokku 1054,03 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevust kokku 2295,97 eurot, so laenulepingust nr Y220712022 tulenev põhivõlgnevus 1624,12 eurot ja laenulepingust nr. Y220730034 tulenev põhivõlgnevus 671,85 eurot.
19.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.
20.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust nr Y220712022 tulenev põhivõlgnevus 1624,12 eurot ja laenulepingust nr. Y220730034 tulenev põhinvõlgnevus 671,85 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.