Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-23-131945 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi S T (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (edaspidi krediidiandja, esialgne võlausaldaja) 06.12.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX, krediidilimiidiga 4000,00 eurot. Lepingu II ptk põhitingimustes leppisid pooled kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas, krediidi kogukuluga 5410.05 eurot. Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja (teenusetingimuste dokumendi viimane leht) kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär. Krediidi kulukuse määraks moodustus lepingu II ptk põhitingimuste kohaselt 48.63% aastas. Kostja sai perioodil 06.12.2022 - 17.04.2023 krediiti 4000 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0.2% ülekande summast, see tähendab 8 eurot. Kostja krediiti tagasi ei maksnud. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, saates teatise kostja e-mailile XXX . Kostjale edastati 08.05.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4000 eurot (krediit 4000 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress 584,04 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 06.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.04.2023 kogunenud intress 584,04 eurot. Tagasimakseid ei ole). Hageja palub hagiavalduse esitamise seisuga välja mõista kostjalt viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, see on 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga, 31.10.2023, kokku 740,71 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 08.05.2023 (25 eurot, 22.05.2023 (5 eurot), 05.06.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kand2

2-23-131945 nud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 5359,75 eurot, millest põhivõlgnevus on 4000 eurot, intress 584,04 eurot, viivis 740.71 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja toimetada kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine. Krediidiandja omandas teabe lähtudes VÕS § 403 prim 4 lg-test 2, 3 ja 4. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sisstulekute registri ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt Krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja avaldas enda sissetulekuks 2000 eurot kuus. Kostja Eesti Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri süsteemipäringu vastuse alusel võttis krediidiandja sissetulekuna aluseks 2189.82 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks avaldas kostja 500 eurot. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel on maksimaalne intressi makse kuus ca 132 (krediidilimiit 2000eur*0.11%*30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,67 eurot, kokku 198,67 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 800 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Maksehäireregistri ja Taust.ee päringust ei nähtunud krediidi sõlmimise ajal kehtivaid kohustusi või maksehäireid. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused konservatiivsete arvutuste kohaselt suurusjärgus 34.93((198.67+500)/2000*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale kohtudokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 2.11.2023. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama ja selgitas kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja määratud ajaks kohtule ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid.

2-23-131945

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §st 4034 tulenevaid kohustusi. Hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Kohus tuvastas, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja §-ga 1132 lg 2 p 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 595 euro riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 595 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

2-23-131945 Hagejal lepingulise esindaja kulusid ei ole, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja avaldanud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 595 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 595 eurot menetluskulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.