Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

(KKM 60,96%). Krediidikonto limiite võis poolte kokkuleppel suurendada või vähendada. Krediidikonto limiiti suurendati korduvalt: 1) 02.06.2016 lepinguga nr a suurendati krediidikonto limiit 750 euroni (KKM 64%). 2) 05.09.2016 lepinguga nr c suurendati krediidikonto limiit 1000 euroni (KKM 58,35%). 3) 09.11.2016 lepinguga nr w suurendati krediidikonto limiit 1250 euroni (KKM 58,35%). 4) 13.01.2017 lepinguga nr q suurendati krediidikonto limiit 2000 euroni (KKM 56,50%). 5) 23.08.2018 lepinguga nr k suurendati krediidikonto limiit 2400 euroni (KKM 56,32%). 6) 12.02.2019 lepinguga nr h suurendati krediidikonto limiit 2800 euroni (KKM 59,28%). Krediidikonto lepingu nr u laenusumma koosneb eelmiste lepingute tasumata põhiosadest, lepingutasust ja muudest tasudest. Hagi aluseks on krediidikonto leping nr u. Kostja sai krediidikontolepingu alusel krediiti kokku 8229,45 eurot ja tasus krediidisumma katteks 12 429,92 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 5487,01 eurot, intressi katteks 6752,80 eurot, viivise katteks 12,50 eurot ning teenustasude katteks 177,61 eurot. Kostja rikkus krediidikonto lepingut, kuna oli viivituses kolme järjestikuse kohustusliku maksega ja ei tasunud võlgnevust pärast selleks ettenähtud täiendavat tähtaega. Krediidikonto lepingust tulenevad nõuded loovutati hagejale. IPF Digital AS ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2742,44 eurot (8229,45 – 5487,01 eurot) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud intress 196,08 eurot ajavahemiku 13. oktoober 2022 – 6. detsember 2022 eest lepingus kokkulepitud määraga 0,13% päevas ning sama määraga viivis alates 7. detsembrist 2022 kuni hagi esitamiseni, s.o 467,67 eurot.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta vähemalt järgnevad andmed: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sealhulgas muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); 5) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vaidluse korral peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama hageja (VÕS § 4034). Kohtupraktika kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-9977, p 12; 28. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-977, p 43; 8. novembri otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55; 16. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67).

asjaoludel hagi rahuldamisele ei kuulu. Välistatud ei ole, et kostjal on õiguslik alus nõuda välja tarbijakrediidilepingu alusel tasutud enammakstud summad.

Ingrid

Niinemägi

(allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.