B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamata jätmine Hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ; registrikood 11542046), lepinguline esindaja NN Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata.
3.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 7. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt (võlgnik, kostja) 3588,36 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu andis kohtunikuabi 6. märtsi 2023 määrusega asja üle hagimenetlusse.
2.Hageja esitas 18. aprillil 2023 (täiendatud 25. aprillil 2023) Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2742,44 eurot, intressi 196,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 467,67 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis koos seadusjärgse viivisega. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmiti kostja ja IPF Digital AS-i vahel 6. veebruaril 2016 sidevahendite kaudu krediidikonto lepingu nr x, mille järgi sai kostja krediiti 500 eurot
(KKM 60,96%). Krediidikonto limiite võis poolte kokkuleppel suurendada või vähendada. Krediidikonto limiiti suurendati korduvalt: 1) 02.06.2016 lepinguga nr a suurendati krediidikonto limiit 750 euroni (KKM 64%). 2) 05.09.2016 lepinguga nr c suurendati krediidikonto limiit 1000 euroni (KKM 58,35%). 3) 09.11.2016 lepinguga nr w suurendati krediidikonto limiit 1250 euroni (KKM 58,35%). 4) 13.01.2017 lepinguga nr q suurendati krediidikonto limiit 2000 euroni (KKM 56,50%). 5) 23.08.2018 lepinguga nr k suurendati krediidikonto limiit 2400 euroni (KKM 56,32%). 6) 12.02.2019 lepinguga nr h suurendati krediidikonto limiit 2800 euroni (KKM 59,28%). Krediidikonto lepingu nr u laenusumma koosneb eelmiste lepingute tasumata põhiosadest, lepingutasust ja muudest tasudest. Hagi aluseks on krediidikonto leping nr u. Kostja sai krediidikontolepingu alusel krediiti kokku 8229,45 eurot ja tasus krediidisumma katteks 12 429,92 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 5487,01 eurot, intressi katteks 6752,80 eurot, viivise katteks 12,50 eurot ning teenustasude katteks 177,61 eurot. Kostja rikkus krediidikonto lepingut, kuna oli viivituses kolme järjestikuse kohustusliku maksega ja ei tasunud võlgnevust pärast selleks ettenähtud täiendavat tähtaega. Krediidikonto lepingust tulenevad nõuded loovutati hagejale. IPF Digital AS ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2742,44 eurot (8229,45 – 5487,01 eurot) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud intress 196,08 eurot ajavahemiku 13. oktoober 2022 – 6. detsember 2022 eest lepingus kokkulepitud määraga 0,13% päevas ning sama määraga viivis alates 7. detsembrist 2022 kuni hagi esitamiseni, s.o 467,67 eurot.
3.Maakohus võttis hagi 2. mai 2023 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjaliku vastuse hagile. Kostja kirjalik vastus saabus 25. mail 2023. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt rikkus IPF Digital AS kostjale vaidlusaluste lepingute alusel krediiti andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu lõpetamise teate kätte 12. detsembril 2022. Kostja netosissetulek 2018. aastal oli 482 eurot. Kostja ei esitanud krediidiandjale valeandmeid ega jätnud andmeid esitamata. Krediidiandja ei küsinud kostjalt enne lepingu sõlmimist teavet. Sealhulgas jättis krediidiandja IPF Digital AS kogumata kostja arvelduskontode väljavõtted. Koos vastusega esitas kostja oma arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 1. august 2016 – 31. august 2016 eest (dtl 240-243).
4.Kohus määras asjas eelistungi 2. detsembril 2025 algusega kell 13.00, et muuhulgas otsustada hagi läbivaatamata jätmine. Kuna kostjale ei õnnestunud kohtukutset nõuetekohaselt enne istungit kättetoimetada, pidi kohus määratud istungi tühistama.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Siinses asjas esitatud hagi aluseks on hagis esiletoodud asjaoludel tarbijakrediidileping (tähtajatu krediidikonto leping) võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Hagis esiletoodu kohaselt on kostjale antud tarbijakrediiti lepingu nr x alusel ja tarbijakrediidi summat on hiljem suurendatud/refinantseeritud kuuel korral. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi 2
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta vähemalt järgnevad andmed: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sealhulgas muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); 5) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vaidluse korral peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama hageja (VÕS § 4034). Kohtupraktika kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-9977, p 12; 28. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-977, p 43; 8. novembri otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55; 16. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67).
7.Siinses asjas kinnitas hageja, et vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu (krediidikonto lepingu) alusel sai kostja krediiti kokku 8229,45 eurot ja tasus krediidisumma katteks 12 429,92 eurot (dtl 119). Hagis toodud asjaoludel palus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostjal täita vaid küsimustiku ja kontrollis registrist üksnes kostja kehtivaid maksehäireid (dtl 122). Muid kohustusi krediidiandja hagis toodud asjaoludel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei täitnud. Sealhulgas ei küsinud krediidiandja kostjalt arvelduskonto väljavõtteid. Arvestades, et hagis toodud asjaoludel ei täitnud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalset kohustust (s.o ei küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtteid), on krediidiandja hagis toodud asjaoludel kohtupraktika kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Ühtlasi märgib kohus, et kostja vaidlusaluse lepingu sõlmimise perioodi kohta esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad lühikese aja jooksul märkimisväärsed kulud hasartmängudele (nt Kingswin Online OÜ ja Optiwin OÜ) ja finantskohustused teiste võlausaldajate ees (Bondora AS ja lepingu nr m intress) (dtl 240-243). Seega mõjutas antud juhul arvelduskontode väljavõtete küsimata jätmine ilmselt kostja krediidivõimelisuse hindamist.
8.Kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud vastutustundliku laenamise järgimise kohustust, võib hageja nõuda kostjalt põhikohustuse täitmist ja võlasuhte intressimääraks tuleb lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Kuivõrd hagis toodud asjaoludel on vastutustundliku laenamise järgimise kohustust rikutud, ja kostja on tasunud vaidlusaluste lepingute alusel 4200,47 eurot põhinõude katteks tarbijakrediidilepingus kokkulepitust rohkem (=12 429,92 - 8229,45), on hagi õiguslikult perspektiivitu. Hagis toodud 3
asjaoludel hagi rahuldamisele ei kuulu. Välistatud ei ole, et kostjal on õiguslik alus nõuda välja tarbijakrediidilepingu alusel tasutud enammakstud summad.
9.Ülaltoodud põhjendustel jääb hagi läbivaatamata. Ühtlasi jääb hagi läbivaatamata menetlusökonoomiast tulenevalt. Perspektiivitu hagi menetlemisega kaasneks hagejale märkimisväärsed menetluskulud. Hagi läbivaatamata jätmise korral kulusid ei kaasne ja hageja saab hagilt tasutud riigilõivu tagastamist taotleda.
10.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.Määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Hageja saab taotleda pärast käesoleva määruse jõustumist hagilt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Taotluse vorm riigilõivu tagastamiseks on arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid.
12.Kohus teavitab pooli kohtukoosseisu vahetusest. Kohtunik pensioneerumise tõttu jagati asi kohtunik Addis Tammiku menetlusse.