Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis ja kuupäev Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 23. detsember 2025, Narva 2-23-104150 OÜ GS Core hagi P-R M vastu võlgnevuse nõudes 1135,71 eurot 23.detsembril 2025 kirjalikus menetluses, lihtmenetlus Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Riho Siil Kostja P-R M (isikukood XXX, lepinguline esindaja Anu Baum
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi P-R M vastu osaliselt.
2.Mõista P-R M OÜ GS Core kasuks välja põhivõlg 464,41 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13.06.2023 seisuga summas 115,97 eurot ning viivised põhinõudelt 464,41 eurot alates 14.06.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 85,36 euro, intressinõude 55,91 euro, sissenõudmiskulude nõude 5 euro ja viivisenõude 321,33 euro osas.
4.Jätta menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda ja 59 % ulatuses kostja kanda.
5.Mõista P-R M OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 177 eurot.
6.P-R M tuleb välja mõistatud menetluskuludelt (177 eurot) tasuda OÜ-le GS Core viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1(7)
2-23-104150 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.G OÜ (on ühendatud 27.03.2023 OÜ-ga GS Core) esitas 27.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1028,23 euro saamiseks. Võlgnik P-R M esitas 15.05.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 24.05.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.06.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 13.06.2025. Hageja nõude aluseks on Bigbank AS-i ja kostja vahel 11.07.2019 sõlmitud järelmaksuleping nr 1912737. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku: - järelmaksu summa 718,50 eurot, mille eest soetas kostja ehitusmaterjali; - kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 215,3 eurot, mis moodustab 14,90% järelmaksusummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 215,3 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed; - krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 933,80 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 33,48 %. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul; - Järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt 26,49% aastas; - viivisemääraks tagastamata järelmaksu summa jäägilt lepiti kokku 26,49% aastas. Viivise määr päevas on 0,0726 % päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikest päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast; - Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.07.2021. Kostjale krediidi võimaldamisel lähtuti kostja esitatud taotlusest. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta hankis Bigbank AS teavet ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, rahvastikuregistrist, politsei andmebaasist. Krediidiandja saatis kostjale 20.04.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud ning krediidiandja saatis 12.06.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Maksete tabelist on näha, et viimane kostja poolt tehtud maksega tasuti viimase maksega põhiosa katteks 22,71 eurot, millega tasuti osaliselt 17.02.2020 maksegraafikujärgne põhiosa makse. Ehk enne lepingu ülesütlemist 12.06.2020 oli kostja osaliselt viivituses 4 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse põhiosa maksega: 17.02.2020 (osaliselt), 16.03.2020, 15.04.2020 ja 15.05.2020. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja tasunud krediidisumma katteks 168,73 eurot. Tasumata põhivõlg 549,77 eurot. Tasumata intressi kogusumma 55,91 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata viivis osamaksete tasumisega hilinemise eest, kuid hageja loobub laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise nõudest. Bigbank AS loovutas 18.06.2020 lepingust nr 1912737/96tl tuleneva nõude G OÜ-le, mida 2(7)
2-23-104150 tõendab lisatud kinnitus. Loovutatud nõudes oli kostja põhivõla suuruseks 549,77 eurot, tasumata intress 55,91 eurot, viivis ja võla sissenõudmisega seotud kulu. Hageja on saatnud kostjale tasulised meeldetuletused 08.07.2022, 24.08.2022 ja 01.09.2022. Sissenõudmiskulude kogusumma 35 eurot.
3.Kostja tunnistab tasumata põhivõlga summas 549,77 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intressi 55,91 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisintressi summas 437,30 eurot ning hageja sissenõudekulud summas 35 eurot. Palub piirata kostja viivisintressi tasumise kohustust põhinõude suurusega s.o kostja viivisintresside tasumise kohutus ei saa olla suurem kui 549,77 eurot. Vastuseks hageja ja kohtu ettepanekule sõlmida kompromiss kostja vastab, et see ei ole võimalik põhjusel, et võlgnik küll tunnistab võlausaldaja pool kompromissi korras pakutud võlgnevuse suurust, kuid tema finantsiline olukord ei võimalda tal võlausaldaja poolt pakutud summast tasuda - kostjal puuduvad selleks rahalised vahendid ning lähtuvalt enda tervislikust seisundist ei ole ta ka võimeline endale sissetulekut hankima.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 29.03.2023 määruses (dtl 71). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud. Hageja palub kostjalt välja mõista võla põhiosa 549,77 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 55,91 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 13.06.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 437,3 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 549,77 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 14.06.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna Bigbank AS sõlmis järelmaksu lepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu.
7.Riigikohus on märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija 3(7)
2-23-104150 krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46) ( vt Riigikohtu 24.11.2023.a. määrus tsiviilasjas nr 2-2113098/50 p 13). See tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (viidatud Riigikohtu lahendi p 14 ja 17) - kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas; - kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Kohus tuvastab, et kostja on 11.07.2019 digitaalselt allkirjastanud Bigbank AS ja kostja vahelise järelmaksulepingu nr 1912737/96tl (dtl 49 – 56). Lepingu põhitingimuste kohaselt võimaldati kostjale järelmaksu summas 718,50 eurot, kogu perioodi intressi kogusumma on 215,30 eurot, mis aasta kohta oli 14,90% järelmaksu summast. Krediidikulukuse määr aasta kohta on 33,48%. Järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt 26,49% aastas. Viivisemääraks tagastamata järelmaksu summa jäägilt lepiti kokku 26,49% aastas. Viivise määr päevas on 0,0726 % päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikest päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.07.2021. Kohus tuvastab, et pooled on lepingu kehtivalt sõlminud.
9.Kohus tuvastab, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 11.07.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmise krediidi kulutuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 58,11%. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr 33,48% ei ületa piirmäära ja ei ole alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
10.26.05.2023 määrusega selgitas kohus hagejale, et tal tuleb esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 403 2 lg-le 7. Hageja on kostja krediidivõimelisuse kontrolli osas on selgitanud, et kostjale järelmaksu võimaldamisel lähtuti kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja oma sissetulekuks 950 eurot ja kohustusteks 200 eurot. Hagiavalduses toob hageja välja, et Bigbank AS omandas, tuginedes laenutaotlusele ja päringutele andmebaasidesse, muuhulgas teabe laenutaotleja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta hankis Bigbank AS teavet ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, Rahvastikuregistrist, Politsei andmebaasist: Maksehäired puudusid. Päring Rahvastikuregistrisse andis kinnituse kostja elukoha andmete kohta. Päring Politsei- ja Piirivalveametisse andis kinnituse, et kostja „taust“ on vastavuses nõudmistega, mida eeldatakse isikutelt, kellele laen väljastatakse. Tõendamiseks esitas hageja süsteemiväljavõtte lepingu osas (lisa 2) (dtl 46 – 48) .
11.Kohus leiab, et hagiavalduses toodud selgitused ja hagi lisas 2 esitatud süsteemiväljavõte ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja 4(7)
2-23-104150 sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 4034 lg 6).
12.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) on ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseavalduse tegemiseni olnud vastav intress 0 %. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid.
13.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja laenulepingu järgi tagasi maksnud. Kostjale on võimaldatud järelmaksu ehituskaupade soetamiseks summas 718,50 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid vahemikus 02.09.2019 kuni 17.02.2020 kokku summas 257,09 eurot (dtl 59 – 60). Laenulepingu kohaselt „tasumisele kuulub: igal lepingu kehtivusaja kuul üks püsimakse suurusega 38.89 EUR annuiteetgraafiku alusel, kokku 24 makset (esimese ja viimase makse suurus võib erineda) ülekandega krediidiandja arveldusarvele.“ Maksegraafiku kohaselt tuli krediidisumma tagastada iga kuu 15. – 17. kuupäevadel, esimene osamakse 15.08.2019 summas 39,42 eurot, järgnevad osamaksed 38,89 eurot ning viimane osamakse 15.07.2021 summas 38,80 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 257,09 eurot. Sellest tuleneb, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat krediidi tagastamise kohustust alates 17.02.2020 osamaksest, mis sai tasutud osaliselt summas 23,22 eurot. Krediidiandja saatis kostjale 20.04.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemisest ning 12.06.2020 saatis teate, et ütleb lepingu alates 12.06.2020 üles. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja viivituses nelja osamaksega, s.o 17.02.2020, 16.03.2020, 15.04.2020, 15.05.2020. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus 12.06.2020. Lepingust tulenevad nõuded loovutati 18.06.2020 hagejale ning kostjat on sellest teavitatud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 12.06.2020 ning et nõuded on hagejale loovutatud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
14.Tõenditest nähtub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti 718,50 eurot ja kohustuse katteks on teinud tagasimakseid summas 257,09 eurot. Tarbijakrediidileping on üles öeldud 12.06.2020 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata 464,41 eurot.
15.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamise päevani (periood 13.06.2020 – 13.06.2023) lepingujärgses määras 26,49% summas 437,30 eurot. 5(7)
2-23-104150 VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks perioodil 13.06.2020 – 31.12.2022 8% aastas ja perioodil 01.01.2023-13.06.2023 10,5% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda põhinõudelt 464,41 eurot seisuga 13.06.2023 sissenõutavaks muutunud viivist 115,97 eurot. Täiendavalt taotleb viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 14.06.2023 seadusjärgses viivisemääras.
16.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro kuni 1000 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Sellest tulenevalt ei saa tasuna VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul on haginõue üle 500 euro, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista kolme (so pärast lepingute ülesütlemist) saadetud meeldetuletuskirja (08.07.2022 - 20 eurot, 24.08.2022 – 5 eurot, 01.09.2022 – 5 eurot) eest sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduses on hageja märkinud sissenõudmiskuludeks 30 eurot ja üheaegselt ka 35 eurot. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt põhjendatud sissenõudmiskulu on 30 eurot.
17.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 464,41 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13.06.2023 seisuga summas 115,97 eurot ning viivised põhinõudelt 464,41 eurot alates 14.06.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 85,36 eurot, intressinõude 55,91 eurot, sissenõudmiskulude nõude 5 eurot ja viivisenõude 321,33 eurot. Menetluskulud
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 300 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, ja esindaja tasu 20 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. 6(7)
2-23-104150
20.Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 41% ulatuses ja kostja kanda 59 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 177 eurot.
21.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
22.Kostja ei esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega nimetanud menetluskulusid, mida on kostja kandnud. Kohus järeldab, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.