DVS Estonia AS hagi Royal Fund OÜ vastu kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Kostja Royal Fund OÜ (registrikood 16039139), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A ja B
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada DSV Estonia AS hagiavaldus.
2.Välja mõista Royal Fund OÜ-lt DSV Estonia AS kasuks LV Finance OÜ (registrikood 14610434) osakapitali sissemakse 25 000 eurot, kohustades selle summa üle andma kohtutäitur Elin Vilippusele (kohtutäitur Elin Vilippuse ametialase konto number on XXXXXXXXXXXXX).
3.Jätta menetluskulud Royal Fund OÜ kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
4.Tagastada DVS Estonia AS-le riigilõiv 420 eurot Advokaadibüroo Talts ja Partnerid OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.02.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.DSV Estonia AS (hageja) esitas 08.02.2022 Harju Maakohtule hagi A ja B vastu. Hageja palus kohustada At tasuma LV Finance OÜ (võlgnik) osakapitali sissemakse 12 500 eurot kohtutäitur Elin Vilippus ametialasele kontole ning kohustada Bt tasuma võlgniku osakapitali sissemakse 12 500 eurot kohtutäitur Elin Vilippus ametialasele kontole.
2.A ja B esitasid 26.05.2022 hagivastuse, avaldades, et neil puudub kohustus, mille täitmist saaks hageja nõuda, sest võlgnik, A, B ja Royal Fund OÜ on sõlminud 03.09.2020 osaühingu osade müügi ja osakapitali sissemakse tasumise kohustuse üleandmise lepingu. Viidatud lepinguga võõrandasid A ja B oma osaluse võlgnikus Royal Fund OÜ-le. Lepingus leppisid pooled kokku, et kuna võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, siis kohustub Royal Fund OÜ teostama sissemakse osakapitali eest osade nimiväärtuse ulatuses võlgniku arveldusarvele ning vastutab sellise makse tegemise eest osaühingu ees.
3.18.07.2022 esitas hageja kohtule taotluse kostjate asendamiseks. Hageja palus asendada kostjad A ja B kostjaga Royal Fund OÜ. Kohus rahuldas 12.10.2022 kohtumäärusega hageja taotluse ja asendas senised kostjad A ja B kostjaga Royal Fund OÜ.
4.Hageja esitas 24.10.2022 hagiavalduse Royal Fund OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat tasuma võlgniku osakapitali sissemakse 25 000 eurot kohtutäitur Elin Vilippuse ametialasele kontole. Hagejal palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asutasid A ja B võlgniku. Asutamisel kinnitatud põhikirja kohaselt oli äriühingu osakapitali suurus 25 000 eurot. Asutamise hetkel kuulus võlgniku osanikule B osa nimiväärtusega 12 500 eurot, osanikule A osa nimiväärtusega 12 500 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja lisa p 2.2 sätestab, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. A ega B ei ole võlgniku osa eest tasunud. Harju Maakohus tegi 17.11.2021 tsiviilasjas 2-21-15226 tagaseljaotsuse, millega mõistis võlgnikult hageja kasuks välja põhivõla 11 333,50 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2091,03 eurot, viivise põhinõudelt alates 18.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni (kuid kokku mitte rohkem kui 11 333,50 eurot), menetluskulud 1377,90 eurot ning viivised menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Nimetatud nõuete sissenõudmiseks esitas hageja kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Võlgnik ei ole hageja nõudeid rahuldatud. Kohtutäituri vahendusel laekus hagejale nõuete katteks 566,14 eurot, millise summa arvelt loeb hageja osaliselt tasutuks võlgnikult välja mõistetud menetluskulud ja seega on hagejal võlgniku vastu nõue menetluskulude tasumiseks 811,76 eurot (1377,90 eurot – 566,14 eurot). Hageja tõi välja, et tal on võlgniku vastu nõue kokku 19 272,33 eurot.
03.09.2020 notariaalaktist nähtuvalt on võlgniku osakapitali sissemakse tasumise kohustused üle antud kostjale. Kostja kohustus teha osakapitali sissemakse on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole mainitud kohustust täitnud. Kohtutäitur arestis 18.10.2022 aktiga võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude kostja vastu summas 25 000 eurot. Arestimisaktiga keelas kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kostja väide, et talle ei kuulu võlgniku 100% osalus ei oma tähtsust. Võlgniku osakapitail sissemakse tegemise kohustus on muutunud sissenõutavaks ja asjaolu, et kostja on kohustuse sissenõutavaks muutumise järel võõrandanud kolmandale isikule osaluse võlgnikus, ei oma osakapitali sissemakse tasumise kohustuse täitmise seisukohalt tähtsust. Hageja palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 alusel, et kostja täidaks võlgniku ees oleva kohustuse tasuda osakapitali sissemakse 25 000 eurot hageja kasuks kohtutäiturile.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel puudub tal hageja ees võlgnevus. Kostjal puudub hagejaga lepinguline suhe. Kostjale ei kuulu 100% võlgniku osalus ja osakapitali sissemakse kohustus. Võlgnik on omanikele võlgu: kostjale tasumata laen on 100 000 eurot ja Novitex Invest OÜ-le on tasumata laen 50 000 eurot. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − A ja B asutasid 20.11.2018 võlgniku (tl 5, tl 83-84); − võlgniku asutamisel 19.11.2018 kinnitatud põhikirja p 1.3 kohaselt on osaühingu osakapitali suurus 25 000 eurot. Põhikirja lisa p 1 kohaselt kuulub asutamise hetkel osaühingu osanikule B osa nimiväärtusega 12 500 eurot ja osanikule A osa nimiväärtusega 12 500 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja lisa p 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. (tl 6-7); − A, B ja kostja sõlmisid 03.09.2020 lepingu, millega A ja B võõrandasid neile kuuluvad osad võlgnikus kostjale. Lisaks leppisid A, B ja kostja kokku selles, et kuna võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, kohustub kostja teostama sissemakse osakapitali eest nimiväärtuse ulatuses osaühingu arveldusarvele ning peale lepingu sõlmimist vastutab kostja osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses osa nimiväärtuse ulatuses. Võlgnik andis nõusoleku sissemakse teostamise kohustuse üleandmiseks kostjale (tl 45–49); − hageja esitas 28.09.2021 kohtule hagiavalduse võlgniku vastu 11 333,50 euro ja viiviste nõudes (tl 8–10). Harju Maakohus rahuldas 17.11.2021 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis võlgnikult hageja kasuks välja põhivõla 11 333,50 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2091,03 eurot ning viivise põhinõudelt (11 333,50 eurolt) alates 18.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 11 333,50 eurot. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kohus mõistis võlgnikult hageja kasuks välja menetluskulud 1377,90 eurot ning viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Tagaseljaotsus jõustus 12.01.2022 (tl 11-13); − hageja esitas 17.11.2021 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku suhtes. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 17.11.2021 tagaseljaotsus (tl 14);
− võlgnik ei ole hageja avalduse alusel alustatud täitemenetluses 17.11.2021 kohtuotsusest tulenevaid hageja nõudeid rahuldanud. Võlgnik ei oma kinnis- ega vallasvara, arvelduskontol puuduvad rahalised vahendid (tl 24); − hageja taotlusel arestis kohtutäitur 18.10.2022 aktiga võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude kostja vastu summas 25 000 eurot (tl 83, tl 87–89);
8.Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kostja vastu hagi, millega palub TMS § 118 lg-le 1 tuginedes kostjalt kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult hageja kasuks kohtutäituri ametialasele kontole välja mõista võlgniku osakapitali sissemakse 25 000 eurot. Hageja tugineb asjaoludele, et võlgniku suhtes ei ole õnnestunud kohtulahendit täita ja ainus vara, millele saaks pöörata sissenõude, on osaühingu asutamisel tasumisele kuulunud osakapitali sissemakse.
9.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et A ja B asutasid võlgniku osakapitaliga 25 000 eurot. Võlgnik oli asutatud osa eest sissemakset tegemata.
9.1.Kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 140 lg 2 ja § 1401 lg 1 kohaselt pidid osaühingu asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kuid kui osaühingu kavandatud osakapital ei olnud suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik, võis asutamislepingus ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. ÄS § 1401 lg-te 2 ja 3 kohaselt kuni osanik ei ole ÄS § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel ning osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib ÄS § 1401 lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
9.2.Alates 01.02.2023 on ÄS § 1401 kehtetu, kuid seda asendab rakendussättena ÄS § 5201, mille lg 1 sätestab, et kui osaühing on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel sissemakseid tasunud, vastutab osanik, kes ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
9.3.Vaidlust ei ole, et võlgniku põhikirja lisa p 1 kohaselt kuulus asutamise hetkel osaühingu osanikule B osa nimiväärtusega 12 500 eurot ja osanikule A osa nimiväärtusega 12 500 eurot, mille eest osanikud pidid tasuma asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja lisa p 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult äriseadustiku § 1401 lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.
10.A, B, kostja ja võlgnik sõlmisid 03.09.2020 notariaalse lepingu, millega A ja B võõrandasid neile kuuluvad osad võlgnikus kostjale (lepingu p-d 2.1 ja 2.4). A, B ja kostja leppisid kokku, et kuna võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, siis kohustub kostja teostama sissemakse osakapitali eest lepingu eseme nimiväärtuse ulatuses võlgniku arveldusarvele ning peale 03.09.2020 lepingu sõlmimist vastutab kostja osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses lepingu esemeks olevate osade nimiväärtuste ulatuses (lepingu p-d 2.2 ja 2.5). Võlgnik andis lepingus nõusoleku osakapitali sissemakse tasumise kohustuste üleandmiseks kostjale VÕS § 175 lg 2 kohaselt (lepingu p-d 2.3. ja 2.6).
11.VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võtta võlgniku kohustuse üle ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Riigikohus on selgitanud, et sõltumata sellest, kas sissemakse tasumiseks on kehtestatud tähtaeg, saab kolmas isik sissemakse tasumise kohustuse VÕS § 175 kohaselt üle võtta. Kohustuse saab üle võtta nii võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 1) kui ka võlgnikuga sõlmitud
lepingu alusel (VÕS § 175 lg 2), kuid võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel läheb kohustus üle vaid juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Võlausaldajaks sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmisel on osaühing, kellele kuulub sissemakse tasumise nõue (Riigikohtu 11.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4090, p 13). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas esitatud 30.09.2020 notariaalse lepingu osapoolteks olid endised osanikud A, B, kostja kui uus osanik ning võlgnik kui võlausaldaja osakapitali sissemakse tegemise osas, siis on sissemakse tasumise kohustus Alt ja Blt üle läinud kostjale VÕS § 175 lg 2 alusel.
12.TMS § 111 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 118 lg 1 sätestab, et nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu.
13.Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult Harju Maakohtu 17.11.2021 tagaseljaotsusega tema kasuks väljamõistetud summasid. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud lahendist tulenevate nõuete sissenõudmine toimub kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas 022/2021/7516 ning selles, et võlgnik ei ole viidatud kohtuotsusest tulenevaid hageja nõudeid rahuldanud.
14.Kui osaühing on asutatud sissemakseid tegemata, kuid asutamislepingus ei ole määratud kindlaks sissemakse tasumise tähtaega, tuleb kohaldada kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 1401 lg-t 2, milles sisalduv osaühingu sissemakse tasumise nõue osaniku vastu (täitmisnõue) muutub sissenõutavaks hiljemalt juhul, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada.
15.Kohtutäitur on hagejale 13.01.2022 teatanud, et võlgnik ei oma kinnis- ega vallasvara, arvelduskontol rahalised vahendid puudusid. Kohtutäituri 31.01.2022 kirja järgi laekus täituri arvelduskontole Maksu- ja Tolliameti poolt 652,62 eurot (tl 24). Viidatud täituri kirjade järgi puudus võlgnikul vara hageja nõuete rahuldamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuna täituri kinnitusel ei olnud võlgnikul 31.01.2022 seisuga vara selleks, et täita hageja nõudeid, muutus alates 01.02.2022 sissenõutavaks kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 140 lg 2 järgne võlgniku sissemakse tegemise nõue kostja kui osaniku vastu. 24.10.2022 hagi kohaselt on hageja nõude suuruseks võlgniku vastu 19 272,33 eurot ja võlgnik ei ole nõuete rahuldamiseks makseid teinud.
16.Hageja on esitanud kohtule võlgniku registrikaardi väljavõtte, millest nähtuvalt kostja osakapitali sissemakse tasumise kohustust täitnud ei ole (tl 83-84). Kohtutäitur arestis 18.10.2022 aktiga hageja taotluse alusel võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude kostja vastu summas 25 000 eurot (tl 87–89).
17.Kohus asub seisukohale, et kuna kostjal on täitmata kohustus võlgniku ees ning võlgnikul on täitmata kohustus hageja ees, on hagejal kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 140 lg 2 ja TMS § 118 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kui kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse (st osaühingu sissemakse tegemine) täitmist enda kasuks kohtutäiturile. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks kohtutäiturile välja 25 000 eurot.
18.Kostja väide, et ta talle ei kuulu võlgniku 100% osalus ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja on võtnud 03.09.2020 lepinguga kohustuse teostama võlgniku osakapitali sissemakse nimiväärtuse ulatuses. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks kolmandale isikule täielikult või osaliselt andnud üle kohustuse teha võlgniku osakapitali sissemakset nimiväärtuse
ulatuses. Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja väited, et tal puudub hageja ees võlgnevus ja lepinguline suhe.
19.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
21.Hageja on esitanud 24.10.2022 menetlusdokumendis taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 1680 eurot. Arvestades käesolevalt kostja vastu esitatud nõude hinda (25 000 eurot) pidi hageja tasuma riigilõivu 1260 eurot. Hageja taotleb riigilõivu 420 eurot tagastamist arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.