Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-130993
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.12.2023 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1504,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SR Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22.12.2023 tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xl ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
2-23-130993 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 2545,25 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu lõpetas kohus 11.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 01.11.2023 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2004,02 eurot, intressi 191,09 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 469,98 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt 2004,02 eurot määraga 40% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja lepingu nr KK3781779 (leping), mille alusel andis esialgne võlausaldaja kostjale laenu. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 01.04.2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 04.04.2023 nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kostjalt kahjuhüvitist, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 22.12.2023 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2000 eurot, intressi 12,47 eurot perioodi eest 09.03.2022– 01.04.2023 ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates lahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 64% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 369,20 eurot ja viivise sellelt.
4.1.Maakohus tuvastas esialgse võlausaldaja ja kostja vahel lepingu sõlmimise, kostja kohustuste rikkumise, lepingu ülesütlemise ja lepingust tulenevate esialgse võlausaldaja nõuete loovutamise hagejale.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtupraktikas peetud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta.
4.3.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust
2-23-130993 (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK). Kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlust ootamata, tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (EKo C-377/14, Radlinger ja Radlingerová vs. Finway a.s., p 64).
4.4.Maakohus selgitas 11.10.2023 määruses, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kuid hageja ei põhistanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt. Hageja kinnitas, et laenu andmisel lähtuti üksnes kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutest. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Kostja on taotluses märkinud, et tal on veel väikelaene, tal on ülalpeetavad ning et kostja soovib laenu teise laenu refinantseerimiseks. Esialgne võlausaldaja oleks pidanud kostjalt küsima täiendavat infot laenuvõimekuse kohta. Kostjalt ei küsitud ka pangakonto väljavõtet. Seega ei kogunud esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud kostja krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
4.5.Kuna esialgne võlausaldaja rikkus VÕS § 4034 lg-t 6, loetakse sama sätte lõike 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Leping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Seega saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, intressi VÕS §-s 94 lg-s 1 toodud määras ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada tagaseljaotsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus hindamata hageja väited ja tõendid. Hagile lisatud dokumendis (hagi lisaks 4 olev taotlus ja analüüs) olid märgitud kostjat puudutavad failid (sh kostja pangakonto väljavõte), mille hageja esitab masinloetavas formaadis apellatsioonkaebuse lisana. Esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.2.Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Maakohtul oleks tulnud määrata tähtaeg hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgituste ja tõendite esitamiseks.
5.3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei ole asjaolu, mille hageja peaks esile tooma hagiavalduses. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kostja vastuväide ning põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada üksnes vaidluse korral.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab
2-23-130993 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 2004,02 eurot, intressi 191,09 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 469,98 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt 2004,02 eurot määraga 40% aastas. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).
10.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).
11.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
11.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et esialgne võlausaldaja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajaliku teabe ja hindas kostja krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja märkis hagiavalduses, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase (dtl 32). Hageja ei toonud hagis esile, et esialgne võlausaldaja küsis kostjalt pangakonto väljavõtet ega esitanud asjaomaseid tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõtet. Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Vastutus asja lahendamiseks vajalike asjaolude esiletoomise ja tõendamise eest lasub hagimenetluses pooltel endil. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17, kolmas lõik).
2-23-130993
11.2.Maakohus selgitas hagi käiguta jätmise määruses, et „hageja peab selgitama, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 3)“ (dtl 19). Eelnevast tulenevalt andis maakohus hagejale võimaluse tuua asjaolud esile ja esitada tõendid. Hageja etteheited maakohtule selgitamiskohustuse täitmata jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmise kohta on põhjendamatud.
11.3.Maakohus viitas tagaseljaotsuses asjakohaselt ka Euroopa Kohtu asjaomasele praktikale, mille kohaselt peab liikmesriigi kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ja analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Seda tuleb maakohtul teha ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma (samas, p-d 13 ja 25).
11.4.Kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 24 ja 26).
12.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
13.Lisaks selgitab ringkonnakohus, et masinloetavas formaadis pangakonto väljavõte ei ole tõendiks, mis vastaks TsMS § 232 lg-le 1. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Vastavalt TsMS §-le 274 esitatakse elektrooniline dokument kohtule sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
15.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
2-23-130993
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.