Holm Bank AS-i hagi K. P. vastu põhivõla 7705 eurot 59 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
9082 eurot 34 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood lepinguline esindaja Helina Sild
14080830),
Kostja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Holm Bank AS-i hagi K. P. vastu vastu põhivõla 7705 eurot 59 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista K. P. Holm Bank AS-i kasuks välja 7574 eurot 64 senti (s.o põhivõlg 7511 eurot 5 senti ja intress 63 eurot 59 senti).
3.Mõista K. P. Holm Bank AS-i kasiks välja viivis põhivõlalt (7511 eurolt 5 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Holm Bank AS-i hagi K. P. vastu rahuldamata põhinõude 194 euro 54 sendi, intressi 294 euro 87 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 28. juulil 2023 Tartu Maakohtule K. P. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja 8157 eurot 66 sendi (s.o põhivõlg 7705 eurot 59 senti, intress 358 eurot 46 senti, viivis 78 eurot 61 senti ja sissenõudmiskulud 15 eurot), ning viivise põhivõlalt (7705 eurolt 59 sendilt) alates 29. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. novembril 2022 laenulepingu nr 52211150093 (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale 8000 euro suuruse laenu. Lepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Alates 10. märtsist 2023 ei ole kostja osamakseid tasunud. Hageja saatis 16. juunil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu alates 30. juunist 2023 üles öelduks. Kostja ei ole kirjale reageerinud, seega lõppes leping 30. juunil 2023 hageja-poolse ülesütlemisega.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja avaldas kohtule, et temal ei ole kindlat elukohta, kuid tema e-posti aadress on [email protected] (vt 6. detsembri 2023 telefonogramm). Kohtuistungi sekretär selgitas kostjale, et saadab dokumendid uuesti (dokumendid olid ka eelnevalt saadetud) ning kohus loeb need dokumendid kolme tööpäeva möödudes kättetoimetatuks ja sellest ajast hakkab kulgema kohtule vastamise tähtaeg. Vastav hoiatus on olemas ka kohtu e-kirjas. Kohus loeb nimetatud menetlusdokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks 11. detsembril 2022. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (2. jaanuariks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
4.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23).
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse tagaseljaotsusega rahuldatud osas kirjeldava ja põhjendava osata ning käsitleb sisuliselt üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 pdes 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
5.Hageja on hagiavalduse p-s 1.2 selgitanud, et kostja esitas 15. novembril 2022 laenutaotluse (dtl 18), milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1300 eurot ja igakuisteks kohustusteks 300 eurot. Maksehäireregistrite andmete kohaselt kostjal maksehäired puudusid
(dtl 19). Lisaks kontrollis hageja kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte kehtivust Maksu- ja Tolliametist. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek 1114 eurot 65 senti (dtl 21). Seega võttis hageja arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1114 eurot 65 senti ning kohustusteks kostja märgitud finantskohustused 300 eurot, millele lisas arvestusliku elatusmiinimumi 234 eurot (kokku 534 eurot). Vastusena kohtunõudele on hageja märkinud, et ta ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud. Hageja on kostja esitatud andmete ja erinevate päringute teel omandanud teabe, mis võimaldas hinnata tarbija võimekust lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagastada.
6.Kohtupraktikas on leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Praegusel juhul ei ole hageja kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud. Arvestades eespool toodud kohtupraktikat ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
7.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastusena kohtunõudele on hageja 18. jaanuari 2024 menetlusdokumendi p-s 15.1 esitanud ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja selgitas, et kostja tegi lepingu alusel kokku makseid summas 537 eurot 82 senti. Tasutud summast luges hageja pärast ümberarvestamist täielikult tasutuks põhiosa osamaksed kuni 10. märtsini 2023; 10. aprilli 2024 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 94 eurot 38 senti. Alates 10. maist 2023 on põhiosa maksed tasumata. Samuti luges hageja tasutuks intressi osamaksed kuni 10. märtsini 2023. Alates 10. aprillist 2023 on intressi osamaksed tasumata. Kostja tagastamata põhivõla jääk on seega 7511 eurot 5 senti. Hageja intressi nõue on 63 eurot 59 senti.
8.Lepingu p 2 kohaselt võib hageja lepingujärgsete maksetega hilinemisel võib pank nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingus on kokkulepitud intressimääraks 6,9% aastas. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab VÕS § 4034 lg 7 järgi intressi 0%-ks ja 2,5%-ks, siis muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär. Seega on seadusjärgne viivisemäär (2023. aastal 10,5% ja 12%, 2024. aastal 12,5% aastas) kõrgem ning hageja saab nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib, et hageja ei ole oma 18. jaanuari 2024 menetlusdokumendis sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas ümberarvutusi esitanud. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ebaselge ning kohus jätab selle rahuldamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147795, p 12.2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (7511 eurolt 5 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
9.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja sissenõudmiskulude nõue rahuldamata.
10.Eelneva tõttu mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja 7574 eurot 64 senti (s.o põhinõue 7511 eurot 5 senti ja intress 63 eurot 59 senti. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (7511 eurolt 5 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hageja hagi rahuldamata põhinõude 194 euro 54 senti (7705,59 – 7511,05), intressi 194 euro 54 sendi (358,46 – 63,59), sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude osas.
11.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 8157 eurot 66 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7574 eurot 64 senti) jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 93% kostja ja 7% hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 770 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 716 eurot 10 senti (93% 770 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.