1.Viru Maakohtu menetluses on V. S.i hagi G. M. vastu 174,11 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. V. S. esitas 19.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5324,47 euro saamiseks. Kohus tegi 28.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud
04.10.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik G. M. saatis 04.10.2023 e-posti aadressilt xxx kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele. Pärnu Maakohtu 24.10.2023.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Esitatud hagiavalduse kohaselt, kostja kui korteri xxx linn omanik/müüja ja hageja kui nimetatud korteri ostuhuviline leppisid kokku korteri müügitehingus. Tehingu notariaalne vormistamine pidi toimuma 18.05.2022.a. Hageja oli korteri kogu müügihinna 5 000 eurot tasunud sularahas kostjale 16.05.2022.a. ehk enne notariaalse müügilepingu vormistamist. Korteri müügitehingu vormistamise eelduseks oli kostja poolt gaasivarustuse taastamine või alternatiivina korteris elektripliidi ühendamise võimalust kinnitavate dokumentide esitamine hagejale. Kostja ei suutnud täita temale enne müügitehingu notariaalset vormistamist pandud kohustused ning hageja loobus korteri müügitehingust. Kostja ei tagastanud hagejale viimase poolt tasutud müügihinda 5 000 eurot ning hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kostja esitas 16.10.2023.a. hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Alates 24.10.2023.a. on kostja hageja Swedbank arvelduskontole teinud järgmised ülekanded: 24.10.2023.a. summas 2 000 eurot; 25.10.2023.a. summas 2 000 eurot; 26.10.2023.a. summas 325.89 eurot ja 27.10.2023.a. summas 500 eurot, kokku 4 825,89 eurot. Hageja nõustus kompromissettepanekus pakutud põhinõude summaga 4 825.89 eurot, kuid lisaks põhisummale palus hüvitada maksekäsu kiirmenetluse raames tasutud riigilõivu summas 206.38 eurot. Hageja ei saanud enda esitatud kompromissettepanekule vastust. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla (ostuhinna vahe) summas 174,11 eurot ja viivise põhivõlalt alates 13.11.2023 kuni põhinõude summas 174.11 eurot täitmiseni määras 0,033% päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 206,38 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei välista kompromissi sõlmimist.
2.Kostja esitas 15.11.2023 kohtule võõrkeelse (vene keeles) vastused ja pangakonto väljavõtte millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 4825 eurot selgitusega „vozvrat dolga za kvartiru Mõisa tee 9. 22.11.2023 saatis kostja taas venekeelse kirja.
3.Hageja teatas oma arvamuses kostja vastusele, et kostja on tasunud hagejale perioodil 24.10.2023-27.10.2023 kokku 4825,89 eurot. Hageja on palunud kostjal tasuda ka kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 206,38 eurot, kuid kostja sellele ei vastanud. 15.11.2023 tasus kostja hagejale 206 eurot riigilõivu hüvitisena. Hageja palus kostjal hüvitada ka õigusabi kulud 240 eurot.
4.Kostja esitas 23.11.2023 kohtule venekeelse allkirjastamata kirja.
5.Kohus tegi kostjale 23.11.2023 kohtunõude, milles nõudis kostja poolt esitatud kirjadele eestikeelset tõlget ning hoiatas, et juhul, kui kostja tõlkeid 20 päeva jooksul arvates kohtunõude kättesaamisest ei esita, jätab kohus kohtule saadetud venekeelsed vastused tähelepanuta.
6.Kostja saatis taas kohtule 23.11.2023 ja 24.11.2023 venekeelsed kirjad.
7.Kohus määras asja kohtuistungile (31.01.2024).
8.Kostja teatas 14.12.2023 e-kirjaga eesti keeles, et ta ei viibi Eestis ja naaseb alles 10.04.2024. Samal päeval esitas kostja taas ühe venekeelse kirja. 15.12.2023 saatis kostja taas kohtule venekeelse kirja.
9.Hageja teatas kohtule, et kostja on tasunud hagejale põhinõude ja hageja soovib üksnes viivise 1.32 eurot ja õigusabikulude hüvitamist.
10.Hageja teatas 21.12. 2023, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.
11.Kostja teatas 28.12.2023 ja 30.12.2023, et on nõus kirjaliku menetlusega.
12.Kohus tühistas 03.01.2024 määrusega määratud kohtuistungi ja määras asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse.
13.Kostja saatis kohtule 04.01.2024 venekeelsed kirjad.
14.Hageja esitas kohtule nõude menetluskulude summas 360 eurot väljamõistmiseks ning teatas, et kostja on tasunud hagejale menetluse jooksul täiendavalt 66,50 eurot.. Menetluse jooksul suurenesid kulud 120 euro võrra. Hageja taotleb ainult menetluskulude hüvitamist summas 294,82 eurot.
15.Kostja on saatnud kohtule 27.01.2024 kuni 29.01.2024 neli venekeelset kirja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et asi tuleb lahendada lihtmenetluses TsMs § 405 järgi. Hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas, sest kostja tasus menetluse kestel põhinõude ja osaliselt menetluskulud. TsMS § 405 lg.1 kohaselt Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
17.Hagi ese: hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla (ostuhinna vahe) summas 174,11 eurot ja viivise põhivõlalt alates 13.11.2023 kuni põhinõude summas 174,11 eurot täitmiseni määras 0,033% päevas.
18.Kostja hagile vastu ei vaielnud ning kinnitas, et on menetluse kestel (maksekäsu avaldus esitati kohtule 19.09.2023, hagiavaldus esitati 13.11.2023, kostja tasus hagejale võla perioodil 24.10.202327.10.2023 kokku 4825,89 eurot. Hageja kinnitas, et kostja on hüvitanud hagejale riigilõivu 206 eurot ja veel täiendavalt 66,50 eurot.
19.Hagi asjaoludest tuleneb, et kostja esitas 16.10.2023.a. hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Alates 24.10.2023.a. on kostja hageja Swedbank arvelduskontole teinud järgmised ülekanded: 24.10.2023.a. summas 2 000 eurot; 25.10.2023.a. summas 2 000 eurot; 26.10.2023.a. summas 325.89 eurot ja 27.10.2023.a. summas 500 eurot, kokku 4 825,89 eurot. Hageja nõustus kompromissettepanekus pakutud põhinõude summaga 4 825,89 eurot, kuid lisaks põhisummale palus hüvitada maksekäsu kiirmenetluse raames tasutud riigilõivu summas 206,38 eurot.
20.Kohus on seisukohal, et kostja tegi hagejale kompromissi ettepaneku ja hageja aktsepteeris selle ning kostja asus kompromissi täitma. Tulenevalt eeltoodust oli hagi esitamise ajaks 13.11.2023 kostja võlgnevus üksnes 0,38 senti. Samas vastavalt kompromissi kokkuleppele pidi kostja hüvitama ka 206 eurot riigilõivuna. Hagi esitamise ajaks oli nimetatud kokkulepe kostja poolt täitmata. Seega oli alus hagi esitamiseks olemas ja kostja ei ole nimetatud kokkulepet vaidlustanud.
21.Kohus jätab asjas tähelepanuta kostja poolt esitatud venekeelsed kirjad ja dokumendid, sest kirjad on võõrkeelsed ja vaatamata kohtu nõudele, ei esitanud kostja kirjade tõlget. Samuti on nimetatud kirjad kostja poolt allkirjastamata.
22.Arvestades hagi eset ja asjaolusid, ei anna maakohus asjas luba edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg.21. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
24.Hageja on palub kostjalt välja mõista menetluskulud 294,98 eurot. Maakohus peab taotlust põhjendatuks, sest tulenevalt kostja poolt saadetud suurest arvust kirjadest, pidi kohus küsima nende kirjade kohta seisukohta hagejalt ning hageja on kandnud seoses eeltooduga menetluskulusid.
25.TsMS § 178 lg 1, 2 kohaselt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.