Osaühingu Vana Villemi Kõrtsid hagi Fokasu OÜ (likvideerimisel) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
129 394,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Vana Villemi Kõrtsid (registrikood: 10966146; aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sven Lass (e-post: XXX) Kostja Fokasu OÜ (likvideerimisel) (registrikood 14257599) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Merit Lind ja vandeadvokaat Riin Rehepapp (e-post xxx, xxx)
Asja läbivaatamine
14.11.2023 istungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühingu Vana Villemi (likvideerimisel), milles palus:
mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel võlgnetav põhivõlgnevus summas 119 809,30 eurot;
mõista kostjalt alates 13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivis kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas;
mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas;
alternatiivselt eelnevatele nõuetele mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud raha summas 80 928,34 eurot;
alates 14.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas;
alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas;
jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja vahel on sõlmitud 15.06.2017. a tähtajatu laenuleping, mille alusel kandis laenuandja laenusaaja arvelduskontole xxx laenu summas 150 000 eurot. Fokasu OÜ on osaühingule Vana Villemi Kõrtsid 25.11.2019. a tagastanud laenu põhiosana 29 032,41 eurot ja 28.11.2019.a 11 58,29 eurot.
3.Kostja poolt on hagejale tasutud ka intressimakseid kokku summas 38 880,96 eurot alljärgnevalt: 05.09.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august 2017“ summas 1994,70 eurot; 03.10.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, september 2017“ summas 4141,91 eurot; 07.11.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, oktoober 2017“ summas 633,17 eurot; 04.12.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, november 2017“ summas 1561,42 eurot; 05.06.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, mai 2018“ summas 2065,72 eurot; 03.07.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, juuni 2018“ summas 16699,54 eurot; 09.08.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, juuli 2018“ summas 8984,50,eurot; 05.09.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august 2018“ summas 2800 eurot.
4.Hageja teatas kostjale 12.06.2020, et ütleb 15.06.2017. a sõlmitud tähtajatu laenulepingu VÕS § 398 lg 1 alusel korraliselt üles ning nõuab Fokasu OÜlt laenu tagastamata osa summas 119 809,30 eurot tasumist. Laenuleping on seega kehtivalt üles öeldud ning kostjal on seega laenu tagastamata osa summas 119 809,30 eurot tagastamise kohustus, mis tekib alates 12.08.2020. Hagejal on piisav alus arvata, et kostja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
5.Alternatiivselt on Osaühingul Vana Villemi Kõrtsid Fokasu OÜ vastu alusetu rikastumise nõue summas 80 928,34 eurot. Juhul kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut, siis kuulub hageja poolt kostjale tasutud raha tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel.
6.Hageja on kostjale üle andnud 150 000 eurot eesmärgiga täita poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat laenu väljamaksmise kohustust. Kui kohus leiab, et pooled ei ole laenulepingut sõlminud, ei ole hagejal VÕS § 1028 lg 1 tähenduses tekkinud laenu välja
maksmise kohustust ning hagejal on õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda kostjale tasutud rahasumma (150 000 eurot) tagasi. Kostja on hagejale tagasi kandnud 30 190,70 eurot ja 38 880,96 eurot. Seega on kostja hagejalt alusetult saanud 80 928,34 eurot (150 000 eurot – 30 190,70 eurot – 38 880,96 eurot).
7.Hagejal on eeltoodust tulenevalt õigus 80 928,34 eurot kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda. Kuna kostja ei ole hagejale alusetult saadud rahasummat vabatahtlikult tagastanud, palub hageja kohtul nõuda kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja alusetult saadud 80 928,34 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist. Hageja arvestab seaduses sätestatud suuruses viiviseid laenu tagastamise nõudelt alates 13.08.2020. Hageja palub kohtul mõista kostjalt alates 13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivise kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas.
9.Kui kohus leiab, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, arvestab hageja seaduses sätestatud suuruses viiviseid alusetu rikastumise nõudelt alates hagi esitamisest. Hageja palub kohtul mõista kostjalt alates 14.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivise kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas.
KOSTJA SEISUKOHT
10.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
11.Kostja vastuse kohaselt 2016. a teises pooles ja 2017. a alguses toimusid hageja ja W OÜ vahel läbirääkimised, mille sisuks oli hageja poolt rahaliste vahendite investeerimine läbi W OÜ. Investeerimise loogika kohaselt pidi W OÜ emiteerima võlakirju ning kasutama võlakirjadest saadavat tulu omal äranägemisel finantsturgudel kauplemiseks ning maksma võlakirju omandanud investoritele intressi. Nimetatud asjaolud kajastuvad W OÜ poolt hagejale 16.01.2017 edastatud e-kirjas ja sellel lisades. Lõplikud W OÜ võlakirjade tingimused kinnitati 24.01.2017.
12.Kuigi sisuliselt jõudsid hageja ja W OÜ raha kaasamises kokkuleppele, avaldas hageja soovi teostada investeeringuid läbi eraldi spetsiaalselt selleks otstarbeks ühiselt loodava ühingu. Seetõttu asutasid hageja ja W OÜ uue äriühingu Fokasu OÜ ehk kostja, mille äritegevus kattus W OÜ-ga ning seisnes võlakirjade emiteerimises ja sellest saadavate vahendite kasutamises finantsturgudel kauplemiseks. Kostja asutajateks olid seega hageja ja W OÜ, kes omandasid kumbki 50%-lise osaluse kostjas ning kostja juhatuse liikmeteks said A H, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, ning S.Z ja B.P, kes olid ühtlasi W OÜ juhatuse liikmed.
13.Kostja asutajate (hageja ja W OÜ) ja kostja ühise arusaama kohaselt pidi raha kaasamine kostja poolt toimuma sama mudeli kohaselt, nagu oli esialgu W OÜ poolt kavandatud ehk läbi suunatud võlakirjaemissiooni. Mitte kordagi alates hageja ja W OÜ vahel läbirääkimiste algusest 2016. a kuni hageja 12.06.2020 üllatusliku laenulepingu ülesütlemisavalduseni ei ole hageja ja kostja (ega ka W OÜ) vahel olnud juttu laenulepingu alusel rahaliste vahendite kaasamisest. Pooled ei ole laenulepingu sõlmimise võimalust mitte kunagi kaalunud ning ammugi ei ole kostja ja hageja laenulepingut ei suuliselt ega ka üheski teises vormis sõlminud. Hageja poolt väidetud 15.06.2017. a laenulepingut faktiliselt ei eksisteeri ning
ühtlasi puuduvad igasugused tõendid, mis isegi kaudselt väidetava laenulepingu sõlmimisele viitaks. Otse vastupidi, ka hageja enda poolt esitatud tõendid kinnitavad, et laenulepinguline suhe hageja ja kostja vahel puudus.
14.14.06.2017 teatas kostja hagejale, et kostja nimel kauplemiskonto avamine on lõpule viidud ning seega on kostjal võimalik planeeritud äritegevusega alustada. Seejärel tegi hageja kostjale 15.06.2017 ülekande summas 150 000 eurot. Nimetatud summa eest väljastas kostja hagejale kolm 50 000 euro suuruse nimiväärtusega elektroonilist võlakirja tähtajaga 30.06.2022.
15.Kahetsusväärselt ning ilmselt tulenevalt asjaolust, et hageja juhatuse liige oli ühtlasi kostja juhatuse liige ning hageja ühtlasi kostja osanik, on ülekande tegemise ajahetkel jäänud kostja võlakirjade märkimiskorraldus hageja poolt allkirjastamata või allkirjastatud Märkimiskorraldus kostjale edastamata. Siiski ei väära see asjaolu, et sisuliselt oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt omandas hageja kostjale üle kantud 150 000 euro eest kolm (3) kostja poolt emiteeritud tähtajalist võlakirja (tähtajaga 30.06.2022).
16.Kostja võlakirjade emissioon toimus suunatud pakkumise vormis valitud investoritele ning samadel võlakirjade tingimustel omandasid kostja võlakirju ka teised investorid. Näiteks omandas ühe kostja 15.06.2017 võlakirja tingimuste kohaselt emiteeritud tähtajalise (tähtajaga 30.06.2022) võlakirja investor R P. Ühtlasi allkirjastasid kostja juhatuse liikmed ja R P võlakirja märkimise kontekstis ka kostja võlakirjade tingimused (edaspidi Tingimused) ja Tingimuste punktis 1(h) viidatud juhtimislepingu (edaspidi Juhtimisleping), mille alusel osutas W OÜ kui väärtpaberiinvesteeringute haldamiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi omav isik kostjale juhtimisteenust.
17.Lähtudes Tingimustest, Juhtimislepingust ning Märkimiskorraldusest, on kostja teinud hagejale alates hageja poolt võlakirjade märkimisest (15.06.2017) intressimakseid vastavalt Tingimuste punktis 1(k) sätestatule (võlakirja nimiväärtuse ja Puhasväärtuse vahe, millest on maha arvatud Juhtimislepingus sätestatud tasu). Hageja on intressimakseid sellisena kuni hagi esitamiseni aktsepteerinud ning ühtegi pretensiooni ega vastuväidet ei ole hageja selles osas enne hagi esitamist kostjale kordagi esitanud. Seega on kostja jaoks äärmiselt üllatav, et hageja tugineb hagiavalduses pooltevahelisele laenulepingule ning väidab, et kostja on intressi- ja tagasimaksed sidunud meelevaldselt võlakirja mõistega. Sellised hageja väited on selgelt valed ning sellisena erakordselt pahausksed.
18.Kostja selgitab samuti, et vastavalt Tingimuste punktis 1(k) ja Juhtimislepingu punktis 2.1 sätestatule on kostja tasunud samas summas hagejale võlakirjadelt tasutud intressiga juhtimistasu W OÜ-le. Vastavalt eelviidatud sätetele kujunes hagejale tasutud intress ja W OÜ-le tasutud juhtimistasu selliselt, et iga kuu viimasel päeval võeti võlakirjade Puhasväärtus ja lahutati sellest maha võlakirjade nimiväärtus. Kui tulemus oli positiivne, arvestati 50% juhtimistasuks ja 50% intressiks võlakirja omanikule ehk hagejale. Kui võlakirja puhasväärtus oli kuu lõpus väiksem kui nimiväärtus, siis mistahes väljamakseid ei tehtud. Hageja on makseid sellisena alates hageja poolt võlakirjade märkimisest (15.06.2017) kuni hagi esitamiseni aktsepteerinud ning ühtegi pretensiooni ega vastuväidet ei ole hageja ka selles osas enne hagi esitamist kostjale kordagi esitanud.
19.Kuivõrd 2018. a lõpus ning 2019. a ei õnnestunud kostja võlakirjade arvelt saadud finantsvahenditega kauplemisega enam tulu teenida otsustas hageja, et soovib tema omandis olevad võlakirjad ennetähtaegselt lunastada. Nii edastas hageja kostjale 13.11.2019 e-kirja, milles palub kanda rahaline jääk hagejale ning lõpetada ettevõtte (kostja) tegevus. Vastavalt hageja juhisele astus kostja vajalikud sammud kostja I B juures avatud kauplemiskonto sulgemiseks ning kandis vastavalt Tingimuste punktidele 3(a) ja 4(a) hagejale üle hageja omandis olevate võlakirjade Puhasväärtuse summa 30 190,70 eurot (29 032,41 eurot + 1
158,29 eurot) ehk võlakirjade tulemusena laekunud finantsvahendite summa koos kasumi või kahjumiga, millest on maha arvatud varasemad intressimaksed (sisuliselt summa, mis investeeritud summast ehk võlakirjade ostuhinnast 150 000 eurot pärast finantsinstrumentidega kauplemisega teenitud kahjumit ja intressimakseid järgi jäi), samuti asus kostja ette valmistama muid kostja likvideerimisega seotud toiminguid. Taas ei esitanud hageja maksele mistahes vastuväiteid ega pretensioone ning ühtlasi osales hageja juhatuse liige kostja juhatuse liikmena ja kostja osaniku esindajana kostja likvideerimise algatamise protsessis.
20.Kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet kostja poolt Tingimustes sätestatud alustel võlakirjade emiteerimise ja hageja poolt vastavate võlakirjade soetamise kohta (mida hageja kindlasti ei mööna, sest reaalselt oli vastav kokkulepe poolte vahel selgelt olemas) on pooltevahelisel õigussuhtel käsunduslepingu tunnused.
21.VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
22.Käesoleval juhul ilmneb, et hageja on andnud kostjale üle rahasumma, mida kostja pidi kasutama finantsturgudel kauplemiseks ja investeerimiseks ehk osutama hagejale vastavat teenust. Seejuures on oluline, et kostjale hageja poolt üle antud raha arvel teenitud tulu ei ole kostja saanud endale, vaid pool sellest on makstud hagejale intressidena välja ning teise poole arvel on kaetud käsundi täitmiseks vajalikud kulud (VÕS § 628 lg 2) ehk Juhtimislepingu alusel on tehtud maksed väärtpaberite investeeringute haldamise teenust osutanud W OÜ-le. Seega kehtis poolte vahel tähtajaline käsundusleping. Käsunduslepingu tähtajaks tuleb seejuures lugeda Tingimuste punktis 1(i) sätestatud võlakirjade lunastamise tähtaeg 30.06.2022, kuna vastavalt poolte kokkuleppele oli just nimetatud kuupäevani hageja andnud ülekantud summa kostja käsutusse finantsturgudel kauplemise eesmärgil.
23.Hageja ei saa nõuda kostjalt tasutud summa tagastamist alusetu rikastumisena. Käesoleval juhul on toimunud hageja poolt kostjale 150 000 euro üleandmine hageja poolt kostja võlakirja omandamise tehingu raames ning 150 000 euro ülekandmisega täitis hageja oma kohustuse tasuda kostja võlakirja eest. Kostja emiteeris vastavalt Tingimustele hagejale kostja võlakirjad, tasus hagejale vastavalt Tingimustele võlakirjade intressid ning maksis vastavalt Tingimusele hagejale võlakirjade lunastamiseks võlakirjade Puhasväärtuse. Seega on mõlemad pooled täitnud kohaselt kohustused, mis tulenevad hageja poolt kostja võlakirjade soetamisest ning asjakohane võlasuhe on vastavalt VÕS § 186 p 1 kohase täitmisega lõppenud. VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumine eeldab, et kohustust ei teki, seda ei ole olemas või see langeb hiljem ära, kuid käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei eksisteeri. 150 000 eurot üleandmine toimus hageja selge kohustuse täitmiseks ning see kohustus oli olemas ega ole ka hiljem 5ära langenud. Lisaks, ka juhul kui kohus ei tuvasta hageja ja kostja vahel võlakirjade soetamisest tuleneva õigussuhte olemasolu (mida kostja kindlasti ei mööna) ei ole siiski tegemist alusetu rikastumisega, vaid sel juhul tuleb pooltevaheline õigussuhe kvalifitseerida käsunduslepinguks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Fokasu OÜ on 15.05.2017 kandnud OÜ Vana Villem Kõrtsid arvelduskontole nr XXX 150 000 eurot selgitusega „ Leping 15.06.2017“.
Fokasu OÜ poolt on tehtud OÜ Vana Villem Kõrtsid arvelduskontole nr XXX järgmised maksed: 05.09.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august 2017“ summas 1994,70 eurot; 03.10.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, september 2017“ summas 4141,91 eurot; 07.11.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, oktoober 2017“ summas 633,17 eurot; 04.12.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, november 2017“ summas 1561,42 eurot; 05.06.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, mai 2018“ summas 2065,72 eurot; 03.07.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, juuni 2018“ summas 16699,54 eurot; 09.08.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, juuli 2018“ summas 8984,50,eurot; 05.09.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august 2018“ summas 2800 eurot, 25.11.2019 selgitusega „ Lepingu lõpetamine. Võlakirjade tagasikanne“ summas 29032,41 eurot ja 28.11.2019 selgitusega „võlakirjade tagastus“ summas 1 158,29 eurot (I kd tl 4-5).
26.Hageja on palunud kostjale välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel võlgnetav põhivõlgnevus summas 119 809,30 eurot, viivised põhinõudelt summas 119 809,30 eurot alates 13.08.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 80 928,34 eurot ja alates 14.06.2020 kuni põhinõude summas 80 928,34 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
27.Hageja väitel hageja ja kostja vahel oli 16.06.2017 sõlmitud tähtajatu laenuleping, mille alusel hageja kandis kostjale arvelduskontole XXX laenu summas 150 000 eurot. Hageja väitel nimetatud laenuleping on poolte vahel sõlmitud suulises vormis. Kostja on tagastanud 15.11.2019 laenu põhiosana 29 032,41 eurot ja 28.11.2019 1158,10 eurot. Hageja teatas 12.06.2020 kostjale, et ütleb 15.06.2017 sõlmitud laenulepingu VÕS § 298 lg 1 alusel korraliselt üles ja kostja poolt on jätkuvalt tagastamata 119 809,30 eurot. Kostja väitel ei olnud hageja makse aluseks pooltevaheline laenuleping. Tegelikkuses oli ülekande aluseks kostja võlakirjade emiteerimisest ja hageja poolt võlakirjade soetamisest tulenev võlasuhe. Kostja on tasunud hagejale alates võlakirjade märkimisest intresse ja kuna hageja on soovinud tema omandis olnud võlakirjad ennetähtaegselt lunastada, siis kandis kostja hagejale üle tema omandis olevate võlakirjade puhasväärtuse summas 30 190,70 eurot. Kostja väitel puudub hagejal tema vastu nõue.
28.Hagimenetluses on hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus hagejal. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ja kostja esitas hageja nõudele vastuväite, siis peab hageja tõendama, et tal on kostja vastu nõue.
29.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
30.Raha üleandmisest ei tulene eeldust, et poolte vahel oli laenuleping. Tõenduslikult tähendab ülekande tegemine eeldust, et üks isik on teiselt isikult raha saanud, mitte aga ei loo laenulepingu sõlmimise eeldust (Riigikohtu 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508, p 23 ja 09.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-14766, p 13).
31.Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte vaheline kirjavahetus ja kohtuistungil kostja seadusliku esindaja poolt antud ütlused kinnitavad, et pooled ei ole teinud laenulepingu sõlmimiseks ja selle heakskiitmiseks vajalikke tahteavaldusi. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et laenuleping sõlmimist ei ole poolte vahel isegi kunagi arutatud.
32.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja poolt kostja kontole tehtud 150 000 euro suuruse ülekande aluseks oli kostja võlakirjade emiteerimisest ja hageja poolt võlakirjade soetamisest tulenev võlasuhe. Kuigi pooltevaheline kirjalik kokkulepe võlakirjade soetamiseks puudub, on kohtu hinnangul hageja konkludentselt andnud nõusoleku võlakirjade soetamiseks vastavalt kostja võlakirjade tingimustes sätestatule. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lgd 2-4 sätestavad tahteavalduse vormideks nii otsese, kaudse kui ka vaikimisi antud tahteavalduse.
33.Kohus leiab, et hageja tahet tuua TsÜS § 68 alusel kaasa Tingimustes sätestatud tagajärg kinnitab alljärgnev sündmustik ja seda kinnitava tõendid:
34.Kohus tuvastab, et 16.01.2017 edastas S.Z hageja juhatuse liikmele W OÜ võlakirjade tingimused, küsis tingimuste osas tagasisidet ning teavitas valmisolekust aktsiaturgudel kauplemiseks (I kd tl 57-64, tl 133-138). Lõplikud W OÜ võlakirjade tingimused kinnitati 24.01.2017 (I kd tl 65). Pärast S.Z-ilt meiliga edastatud dokumentide kättesaamist vastas hageja juhatuse liige A H 24.01.2017 S.Z-ile, et kavatseb talle vastata lähipäevil (II kd tl 10). Tunnistaja B.P poolt 14.11.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtumisel hageja seadusliku esindajaga selgitati hagejale neid tingimusi, kuidas W OÜ töötab, kui väärtpaberiportfell teenib kasumit, siis seda makstakse välja investorite võlakirja intressina, kui väärtus langeb, siis intress maksa ei saa. Pärast kohtumist saadeti hageja seaduslikule esindajale W OÜ dokumentatsioon (II kd tl 56 pöördel). Vastavalt kostja seadusliku esindaja S.Z poolt 14.11.2023 kohtuistungil vande alla antud ütlustele järgnesid poolte läbirääkimised, mille käigus lepiti kokku, et vastavalt hageja juhatuse liikme soovile asutatakse ühiselt uus ühing (kostja), mille omanik oleks 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses S.Z ja B.P W OÜ kaudu. Pooled leppisid kokku, et kostja emiteerib võlakirju sarnastel tingimustel nagu seda tegi W OÜ ning hageja saab investeerida aktsiaturgudel kauplemisse läbi kostja võlakirjade soetamise. Seejuures oli pooltel ühine arusaam sellest, et soetatud võlakirjadelt tulu (intressi) teenimine sõltub otseselt nende võlakirjade eest tasutud rahaliste vahenditega kauplemisega teenitud tulemist (millest arvatakse maha juhtimistasu Wolf Infest OÜ-le) ning kui võlakirjade eest tasutud rahaliste vahenditega kauplemise tulem on negatiivne ehk kahjumlik, siis väljamakseid ei toimu ning kahjumi kandmise risk on hagejal ehk investoril (II kd tl 5454 pöördel). Ka tunnistaja B.P poolt antud ütluste kohaselt lepiti kokku, et luuakse uus ettevõte, millest 50% kuulub Vana Villemi Kõrtsid OÜ-le ja 50% kuulub W OÜ-le (II kd tl 57).
35.Kohus tuvastab, et 24.04.2017 kinnitasid hageja ja W OÜ kostja asutamisdokumendid (põhikiri, asutamisotsus, avaldus registrisse kandmiseks), mille alusel kanti kostja 11.05.2017 registrisse. Seega kostja asutajateks olid hageja ja W OÜ, kes omandasid kumbki 50%-lise osaluse kostjas. Kostja juhatuse liikmeteks said A H, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, ning S.Z ja B.P, kes olid W juhatuse liikmed (I kd tlk 66-69).
36.Kostja seaduslik esindaja S.Z on 14.11.2023 kohtuistungil vande alla antud ütlustes selgitanud, et pärast kostja asutamist tegeleti kostja nimel I B kauplemiskonto avamisega. Kauplemiskonto avamist ajas peamiselt S.Z, kuid ka hageja juhatuse liige edastas konto avamiseks portaali poolt nõutavaid dokumente ning tegi kauplemiskonto avamiseks vajalikku koostööd (II kd tl 54 pöördel).
37.Kohus tuvastab, et 14.06.2017 teavitas S.Z hageja juhatuse liiget A Hit, et kauplemiskonto on avatud ja palus hagejal kauplemisega alustamiseks Fokasu OÜ-le raha üle kanda (I kd tlk 171). 15.06.2017 teostas hageja kostjale rahaülekande summas 150 000 eurot, märkides ülekande selgitusse „Leping 15.06.2017“ (I kd tl 4). 2017. a augustis vormistati tagantjärele kostja võlakirjade tingimused (edaspidi Tingimused) (I kd tl 73-75) ja
märkimiskorraldus, mille kohaselt kostja väljastas hagejale 3 võlakirja 50 000 eurose nimiväärtusega tähtajaga 30.06.2022 (I kd tlk 72). 14.11.2023 kohtuistungil S.Z poolt antud ütluste kohaselt viis S.Z nimetatud dokumendid paberkandjal allkirjastamiseks hageja juhatuse liikmele A Hile (II kd tl 54). 14.11.2023 kohtuistungil tunnistaja B.P pool antud ütluse kohaselt said tema ja S.Z poolt allkirjastatud märkimistingimused tutvumiseks ja allkirjastamiseks edastatud A Hile. A Higa oli tekkinud usalduslik suhe ja ei osanud kahtlustada, et leping jääb allkirjastamata (II kd tl 57). Vaidlust pole selle üle, et hageja juhatuse liige A H on jätnud nimetatud dokumendid allkirjastamata.
38.Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liikmed S.Z ja B.P sõlmisid Tingimuste punktis 1 (h) viidatud juhtimislepingu W OÜ-ga, mille alusel osutas W OÜ kui väärtpaberiinvesteeringute haldamiseks vajalike teadmisi ja kogemusi omav isik kostjale juhtimisteenust (I kd tl 76-79).
39.Kohus tuvastab, et vastavalt Tingimustes sätestatud arvestuspõhimõtetele (punkt 1j ja 1k) (I kd tl 73 pöördel) on kostja teinud hagejale perioodil 15.06.2017-13.11.2019 8 intressimakset, mille makseselgitused viitasid sõnaselgelt kostja võlakirjadele (I kd tl 92). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et intressimaksetele või nende selgitustes olevale võlakirjade viitele oleks hageja esitanud hageja enne käesoleva menetluse algust ühegi vastuväidet.
40.Kostja seadusliku esindaja S.Z poolt 14.11.2023 kohtuistungil antud vande all antud ütluste kohaselt terve kauplemisperioodi vältel toimusid poolte vahel regulaarsed kohtumised, kus anti hagejale ülevaade aktsiaturgudel kauplemisest ja arutati edasisi tegevusstrateegiaid ning täiendavate investorite kaasamist portfellimahtude suurendamiseks (II kd tl 55 -55 pöördel). Samuti hoiti hagejat portfelli seisuga kursis e-posti teel (II kd tl 68-176).
41.Kohus tuvastab, et 04.06.2019 on hageja seaduslik esindaja A H palunud oma majandusaasta aruande koostamiseks kostjalt täiendavat infot 15.06.2017 sõlmitud lepingu kohta, mille alusel kandis hageja kostjale 150 000 eurot (I kd tl 80-81). Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja A H ja S.Z vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub, et 2019. a juunis esitati hagejale tema palvel raamatupidamislike kannete (sh audiitorkontrolli tarbeks) varasemalt kokkulepitud võlakirjade tingimused ja Märkimiskorraldus (I kd tlk 166-168). Antud kirjavahetusest nähtuvalt hagejal puudusid igasugused vastuväited Tingimuste ja nende sisu osas. Kohus tuvastab, et 04.06.2019 on hageja seaduslik esindaja A H palunud oma majandusaasta aruande koostamiseks kostjalt täiendavat infot 15.06.2017 sõlmitud lepingu kohta, mille alusel kandis hageja kostjale 150 000 eurot. 10.06.2019 vastuses hageja e-kirjale edastab kostja hagejale Märkimiskorralduse ning juhib tähelepanu sellele, et Märkimiskorraldus on jäänud hageja poolt allkirjastamata. Kostja edastab 14.06.2019 hagejale võlakirjade tingimused (I tl 81-85). Kostja on selgitanud, et tegemist oli veaga tingimusega, sest W OÜ (juhtimisteenuse osutaja) oli asendatud ekslikult Osaühinguga Vana Villem Kõrtsid. Tegemist on ilmselge veaga, sest tegemist on finantsturgudel väärtpaberite kauplemise teenuse osutamisega, mida hageja ei saanud oma pädevuse puudumise tõttu teha. Kohus tuvastab, et pärast veaga Tingimuste kättesaamist küsis hageja 19.06.2019 e-kirjas kostjalt veel kord 150 000 euro ülekandmise aluseks olnud lepingut, rõhutades ise, et kui seda lepingut ei ole, siis tuleb see tagantjärgi teha ja allkirjastada. (I kd tl 90). Seega on hageja ise väga selgelt väljendanud, et andis 150 000 eurot kostjale võlakirjade ostmiseks ning avaldab soovi võlakirjade ostmine tagantjärgi ka vormistada. Juhul kui tegemist oleks olnud suulise laenulepinguga nagu hageja väidab, siis poleks hagejal olnud põhjust pöörduda S.Z poole, et viimane edastaks talle Tingimused ja Juhtimislepingu. Samuti poleks suulise laenulepingu korral kostjal olnud mingit vajadust anda hagejale ülevaadet aktsiaturgudel kauplemisest ja hoida hagejat portfelli seisuga kursis.
42.Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise korraldamise põhinõuded, mille kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Hageja 2017. ja 2018 majandusaasta aruannetest nähtuvalt on hageja läbivalt kajastanud 150 000 euro kostjale ülekandmise aluseks olevat pooltevahelist tehingut oma raamatupidamises kui finantsinvesteeringut, mitte kui poolte vahelist laenusuhet (I kd tl 175 ja 180 pöördel).
43.Kohus tuvastab, et 13.11.2019 esitas hageja seaduslik esindaja A H S.Z-ile teate, milles palub kanda „kogu rahaline jääk, mis sealt veel võtta on“ hageja kontole ning „seejärel lõpetada firma tegevus“ (I kd tl 169). Sellest võib järeldada, et hageja soovis võlakirjade lunastamist ja rahalise jäägi väljamaksmist ning ei ole teinud mingit viidet laenulepingule. Tagasikanded viitasid otsesõnu „võlakirjade tagasikandele“ (I kd tl 5). Taaskord aktsepteeris hageja vastavaid kandeid ning nende selgitusi ühegi pretensioonita. Kui oleks olnud tegemist laenulepinguga, siis poleks hagejal olnud mingit vajadust taotleda kostja tegevuse lõpetamist.
44.Kohus tuvastab, et hageja on kostja võlakirjadesse investeerimist kajastanud ka oma 2019.a a majandusaasta aruandes. Nimetatud majandusaasta aruande lisast 3 nähtub 150 000 eurot suuruse investeeringu tegemine ning võlakirjade lunastamine summas 31 190 eurot. Ülejäänud investeeringu summa 110 809 eurot on aruandes kajastatud kahjumina (I kd tl 98). Seega on ka majandusaasta aruande koostamise ajal (aruanne on koostatud 02.07.2020) hageja selgelt aru saanud kostja võlakirjade lunastamise loogikast ja tingimustest.
45.Kohus leiab, et arvestada tuleb ka seda, et hageja juhatuse liige oli ka kostja juhatuse liige, kellel on kogu aeg olnud juurdepääs kostja dokumentatsioonile ja kontodele.
46.Kohtu hinnangul eelnimetatud tõenditest ja hageja tegevusest ligi 3 aasta jooksul saab järeldada, et hageja on nõustunud Fokasu OÜ võlakirjade tingimustega.
47.Hageja väitel andis ta kostjale laenu intressimääraga 21,118381% aastas. Hageja selgitab oma antud väidet sellega, et hageja kandis kostja arvelduskontole 15.06.2017 laenu summas 150 000 eurot ja kosja on hagejale tasunud ajavahemikult 15.06.2017-05.09.2018 (kokku 448 päeva jooksul) intressimakseid kokku summas 38 880,96 eurot (150 000 eurot*21,11831%/365 päevaga=38 880,96 eurot). Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud intressikokkuleppe kohta esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit. Lisaks ei ole hageja väide eluliselt usutav järgnevatel põhjustel: eluliselt usutav ei ole, et pooled sõlmivad intressikokkuleppe, milles on kokkulepitud intressi suuruses detailsusega 6 kohta pärast koma. Asjaolu, et hageja väidab sellise kokkuleppe olemasolu näitab, et hageja väidetav intressikokkulepe on tegelikkuses arvandmete põhjal tehtud tagasiulatuv kalkulatsioon. Intressikokkulepe aastase arvestusperioodi kohta eeldaks intressimaksete teostamisel mingit süsteemsust (kas kord aastas või võrdsetes osades väiksema arvestusperioodi jooksul, kuid regulaarsete maksetena). Tegelikult on aga makseid teostatud järgnevalt: 05.09.2017 makse summas 1 994,70 eurot (ca 3 kuud peale esmaülekannet); 03.10.2017 summas 4 141,91 eurot (ca 1 kuu peale esimesena teostatud intressimakset); 07.11.2017 summas 633,17 eurot (ca 1 kuu peale teisena teostatud intressimakset); 04.12.2017 summas 1 561,42 eurot (ca 1 kuu peale kolmandana teostatud intressimakset); 05.06.2018 summas 2 065,72 eurot (ca 6 kuud peale neljandana teostatud intressimakset); 03.07.2018 summas 16 699,54 eurot (ca 1 kuu peale viiendana teostatud intressimakset); 09.08.2018 summas 8 984,50 eurot (ca 1 kuu peale
kuuendana teostatud intressimakset); 05.09.2018 summas 2 800 eurot (ca 1 kuu peale seitsmendana teostatud intressimakset) ( I kd tl 92).
48.Seega hageja ja kostja vaheline võlasuhe seisnes kostja poolt Tingimuste alusel emiteeritud võlakirjade soetamises hageja poolt. Poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut.
49.Vastavalt Tingimuste punktile 1 (a) on kostja võlakirjad emitendi (kostja) poolt emiteeritud väärtpaberid, mille aluseks on emitendi võlakohustus isikute ees, kes on omandanud võlakirju. Sisuliselt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses ehk lepinguga, millega kostja lubas Tingimustes sätestatud kohustuste täitmist võlakirja soetanud isikutele. Võlakirja soetamisega sai hageja endale õiguse nõuda Tingimustes sätestatud kohustuste täitmist.
50.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatud tõendistest nähtuvalt on kostja teinud võlakirjade emiteerimisega tahteavalduse võtta Tingimustes sätestatud võlakohustus isikute ees, kes omandavad võlakirju, ning võlakirju soetanud investorid, sh hageja, on teinud võlakirjade soetamisega tahteavalduse olla Tingimustes sätestatud kostja võlakohustuse adressaadiks. Seejuures on hageja kinnitanud Tingimuste alusel emiteeritud võlakirja soetamise ja omamise soovi nii 150 000 euro ülekandmisega kostjale kui ka hilisema sooviavaldusega asjakohased dokumendid tagantjärgi allkirjastada (I kd tl 81). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled lähtunud nendevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel Tingimuste sätetest kogu vastava õigussuhte kestel ja kumbki pool ei ole kordagi vastupidisele viidanud. Kostja on maksnud hagejale Tingimustes sätestatud intressi ning hageja on aktsepteerinud vastavaid intressimakseid. Samuti aktsepteeris hageja raamatupidamise alusdokumentidena Tingimusi ja Märkimiskorraldust ning võlakirjade lunastamisel Puhasväärtuse väljamakset vastavalt Tingimuste sätetele.
51.Tingimuste p-de 1j ja 1k kohaselt kohustus kostja maksma võlakirjadelt igakuist intressi summas, mille moodustas nimiväärtuse ja puhasväärtuse positiivne vahe, millest arvati maha W OÜ-le makstav tasu juhtimisteenuste eest (I kd tl 73 pöördel). Seega maksti W OÜ-le juhtimisteenuse eest sisuliselt 50% kauplemisega teenitud tulust. Kostja esitas kohtule Fokasu OÜ võlakirjade intressiarvestuse, millest nähtuvad juuni 2017-detsember 2019 Fokasu OÜ võlakirjade eest arvestatud intressid (II kd tl 9). Kohtule on esitatud Fokasu OÜ arvelduskonto väljavõte, mis on kooskõlas kostja intressiarvestuse ja kostja võlakirjade tingimustes sätestatud intresside arvestamise põhimõttega (I kd tl 92-93). Seega on kostja intressi tasumise kohustuse hageja ees täitnud (I kd tl 93-94). Tingimuste p 4 alusel kohustus kostja võlakirjade lunastamisel kandma hagejale üle võlakirjade puhasväärtuse summa. Tingimuste p-dest 3a ja 5a tulenevalt oli võlakirja lunastamishinnaks võlakirjade puhasväärtus ehk võlakirjade tulemusena laekunud finantsvahendite summa koos kasumi või kahjumiga, millest on maha arvatud varasemad intressimaksed (sisuliselt jääk, mis investeeritud summast ehk võlakirjade ostuhinnast pärast finantsinstrumentidega kauplemisega teenitud kahjumit ja intressimakseid järgi jäi) (I kd tl 74). Kostja on tasunud hagejale 25.11.2019 selgitusega „Lepingu lõpetamine. Võlakirjade tagasikanne“ summas 29 032,41 eurot ja 28.11.2019 selgitusega „võlakirjade tagastus“ summas 1 158,29 eurot ( I kd tl 93). Seega on 25.11.2019 ja 28.11.2019 kostja poolt hagejale teostatud tagasikannetega kostja võlakirjade lunastamisest tuleneva kohustuse hageja ees kohaselt täitnud (I kd tl 93).
52.Seega hageja võlakirjade lunastamisega on Tingimuste alusel kehtinud võlasuhe poolte vahel lõppenud vastavalt VÕS § 186 lg 1 kohase täitmisega ning ühtegi täitmata kohustust kostjal hageja ees ei ole.
53.Kuna kohus on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe seisnes kostja poolt Tingimuste alusel emiteeritud volikirjade soetamises hageja poolt ja Tingimuste alusel kehtinud võlasuhe poolte vahel lõppenud ning ühtegi täitmata kohustust kostjal hageja ees ei ole, siis ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel.
54.Eeltoodust tulenevalt jäta kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
55.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
56.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
57.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
58.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.