Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

põhivõla 1975,83 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 227,35 eurot ja täiendav viivis 25,9% aastas arvestatuna 1852,01 eurolt alates 01.08.2023.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

väikelaenulepingu nr 4340999 (edaspidi leping). Lepingu alusel on krediidiandja andnud kostjale laenu 2000 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid 67,32 eurot kuus 48 kuuks intressimääraga 25,90% aastas ehk 0,07% päevas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 40 eurot (dtl 10-13). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 359,39 eurot (dtl 70). Krediidiandja hinnangul on kostja on oma kohustusi rikkunud, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates 20.11.2022. Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 24.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 07.02.2023 (dtl 16-18). Kostja nimetatud võlgnevust lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 07.02.2023 lepingu üles (dtl 20-22). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 06.01.2023 (dtl 27-28).

Kostja esitas 23.11.2023 kohtule oma kirjaliku seisukoha. Kostja asus seisukohale, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus intresside ja kõrvalkulude nõudmiseks. Kostja taotleb seniste tagasimaksete arvestamist põhinõude katteks ning taotleb põhinõude suuruseks määrata 1600,61 eurot. Kostja nõustub põhinõude 1600,61 euro tasumisega hagejale graafiku alusel. Kostja on võimeline tasuma 75.- eurot ühes kuus. Kostja nõustub hageja poolt välja arvutatavate seadusjärgsete viiviste tasumisega perioodi 07.02.2023-31.07.2023 eest. Kostja palub jätta intressid ja muud kõrvalkulud välja mõistmata. Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda.

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 405 lg-le 1.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

2(5)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. LHV Finance AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid vastavalt kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samuti kohustas kohus hagejat esitama kõik kogu informatsioon ja tõendid krediidi väljamaksmise kohta ning informatsioon kõigi kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta (s.h nii põhisumma kui kõrvalnõuete katteks tehtud maksete kohta). Samas määruses selgitas kohus, et kui hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas ka, et nimetatud informatsiooni ja ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta eeltoodud andmete esitamata jätmisel hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

põhimõtte järgimise kohta ning kõiki sellekohaseid tõendid. Seega eeldab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud.

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja 3(5)

kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 25,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri.

ütles lepingu mõistliku aja jooksul pärast väidetavat rikkumist üles ja et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Edasi kontrollib kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.

õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (07.02.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

summas 1960 eurot (dtl 70). Samuti nähtub kontoväljavõttest, et laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 359,39 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi.

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.