lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-15676/23

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 01.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-15676/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu80529795(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15676

Tsiviilasi

Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu hagi Loopealse Arendus OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmine, menetluskulude jaotuse otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu, registrikood 80529795, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm; Kostja Loopealse Arendus OÜ, registrikood 11203901, lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu hagi Loopealse Arendus OÜ vastu dokumentide väljanõudmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
3.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu (hageja) esitas 6. oktoobril 2021 Loopealse Arendus OÜ (kostja) vastu hagi ja 30. novembril 2021 hagi täienduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 225 549,57 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma talle üle Tallinnas, Meeliku tn 23 asuvate kortermajade ehitusega seotud dokumendid. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et nõue on aegunud.
2.Tartu Maakohus tegi 22. aprillil 2022 otsuse, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. detsembri 2022 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu dokumentide väljaandmise nõude, samuti menetluskulude jaotuse, ning saatis asja selles osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud Riigikohtu 18. septembri 2023 määrusega.
4.Tartu Maakohus selgitas 17. novembri 2023 kirjaga menetluslikku olukorda ning määras hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks.
5.Hageja esitas 8. detsembril 2023 seisukoha, milles toob esile, et hageja saab dokumentide osas oma nõuet täpsustada siis, kui kostja avaldab, millised vaidlusalust ehitist puudutavad ehitusprojektid ja ehitusdokumendid on kostjal olemas. Hageja palub kohtul kohustada kostjat selgitama, millised vaidlusalust ehitist puudutavad ehitusprojektid ja ehitusdokumendid on kostjal olemas, kuivõrd puudub alus küsida dokumente, mida kostjal ei ole. Hageja saab seejärel dokumentide esitamise osas oma nõuet täpsustada. Hageja selgitab, et vaidlusaluse ehitise ehitamise ajal kehtinud EhS § 3 lg 1 kohaselt peaks kostjal olemas ehitusprojekt, mille alusel ehitis ehitati ja EhS § 31 loetletud ehitamise tehnilised dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus leiab, et hageja nõue dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).
9.Kohtu hinnangul on hageja nõuded ebaselged, esile on toomata hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud ning hagiavaldusega sellisel kujul ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei vaja õiguskaitset osas, millele on talle dokumendid kättesaadavad kohtuvälisel viisil. Hagejal võib olla nõue korteriomandite päraldisteks olevate dokumentide väljanõudmiseks, kuid selles osas ei ole hageja oma nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid selgelt esile toonud ega põhjendanud.
10.Kohtulahendi resolutsioon, millega kohustatakse kostjat andma välja mingid dokumendid, peab kajastama dokumente selliselt, et need oleks võimalik mõistlikult kindlaks määrata. Lahend peab olema selge ja võimaldama selle sundtäitmise formaliseeritusse printsiibist lähtudes. Piisava määratletuse nõude saab lugeda täidetuks, kui puudutatud isikuga sarnasele mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule on arusaadav, mida teda esitama kohustatakse (Riigikohtu 14. augusti 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 16.1-16.2).
11.Nõude täpsustamise vajadust on hagejale selgitanud nii Tartu Maakohus 12. oktoobri 2021 määruses kui ka Tartu Ringkonnakohus 7. detsembri 2022 otsuses. Tartu Maakohus on 12. oktoobril 2021 ja 17. novembril 2023 määranud hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks. Vaatamata kohtute selgitustele ei ole hageja siiani esitanud selgeid määratletud nõudeid.

Seega ei ole võimalik täita hageja eesmärki ehk teha asjas sundtäidetav lahend, millega hagi rahuldatakse. Nagu kohus on juba 12. oktoobri 2021 määruses selgitanud, on mitmed hageja soovitud dokumendid või nende täpsemat määratlemist võimaldavad andmed hagejale kättesaadavad ning teiste osas on hagejal vajalik nõudeid määratleda ning ühtlasi põhjendada, millisel põhjusel ja alusel ta nende dokumentide üleandmist taotleb kostjalt. Hageja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Hageja nõuded on endiselt määratlemata, hageja ei ole selgitanud, kas ta on proovinud kohtuväliselt dokumente või nende määratlemist võimaldavaid andmeid koguda ega põhjendanud vajadust nende väljanõudmiseks kostjalt. Apellatsioonkaebuses on hageja täpsustanud, et tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 1, kuid esitanud vaid üldise viite kõikidele esitatud nõuetele. Hageja ei ole põhistanud, et on dokumentide omanik ning asjad on kostja ebaseaduslikus valduses.

12.Hageja palub 8. detsembri 2023 taotluses kohustada kostjat täpsustama, millised dokumendid on tal olemas, et hageja saaks seejärel oma nõuet täpsustada. Kohtu hinnangul on selline nõue vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega, nt võistlevuse põhimõttega, samuti ei täidaks see määratlematuse tõttu endiselt ka hageja eesmärki. Hagimenetluses ei saa kohus ega kostja formuleerida hageja nõuet tema eest, vaid hageja peab ise esile tooma, mida ta taotleb. Hageja peab esile tooma nõude rahuldamiseks olulised asjaolud ning kohtu nõudmisel oma põhjendusi täpsustama. Tartu Ringkonnakohus on juhtinud haginõude puudustele tähelepanu ja andnud asja uuesti läbi vaatavale maakohtule siduva korralduse nende kõrvaldamiseks tähtaeg määrata juba 7. detsembril 2022, samas on ringkonnakohus andnud hagejale viite nõude õiguslikule alusele ning juhised, millised asjaolud on vajalik tal nõude rahuldamiseks esile tuua.
13.Hagejat esindab menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu hinnangul sõltub kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-168344, p 12). Seega on kohtud täitnud oma selgitamiskohustust, hagi puudused ei saa olla hagejale üllatuslikud ning hageja vandeadvokaadist esindajal on olnud piisavalt aega selgete nõuete formuleerimiseks ja nõuete aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks. Kohtu selgitamiskohustus ei saa olla piiramatu.
14.Eelnevast tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse läbi vaatamata.
15.Kuna on jõustunud otsus, millega on jäetud hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, samuti jätab kohus käesolevaga läbi vaatamata hageja nõude dokumentide väljanõudmiseks, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja