Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
31. jaanuar 2024.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-142625 Aktiva Finance Group OÜ (end. Osaühing Aktiva Finants) hagi K. P. vastu 05.03.2019 krediidikonto lepingust nr xxxx ja 05.04.2019 krediidikonto lepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 998,54 euro, intressi 99,11 euro, sissenõudmiskulude 80 euro, viivise 322,23 euro ja täiendava viivise saamiseks 1899,24 eurot
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: K. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 05.03.2019 krediidikonto lepingust nr xxxx ja 05.04.2019 krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 221,48 eurot.
3.Välja mõista K. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 221,48 eurolt alates 31.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 13% ulatuses kostja K. P.’i kanda ja 87% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 98,15 eurot. Välja mõista K. P.’ilt menetluskulu summas 98,15 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
6.Välja mõista K. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (98,15 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ (end. Osaühing Aktiva Finants) esitas Harju Maakohtule hagi K. P. vastu 05.03.2019 krediidikonto lepingust nr xxxx ja 05.04.2019 krediidikonto lepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 998,54 euro, intressi 99,11 euro, sissenõudmiskulude 80 euro, viivise 322,23 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 05.03.2019 krediidikonto lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 500,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud arvete alusel. Kostja on krediiti kasutusele võtnud summas 499,38 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Seega on lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 499,38 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 05.04.2019 krediidikonto lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 500 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud arvete alusel. Kostja on krediiti kasutusele võtnud summas 499,16 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Seega on lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 499,16 eurot.
1.3.Lepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.02.2022 kuni 20.04.2022 summas 49,43 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
1.4.Lepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 40,01% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.02.2022 kuni 15.04.2022 summas 49,68 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
1.5.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 80 eurot.
1.6.Hageja nõuab viivist lepingu nr xxxx põhivõla summalt 499,38 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 08.05.2022 kuni hagi esitamiseni 23.02.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,98% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 159,72 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr xxxx põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 24.02.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 39,98% aastas.
1.7.Hageja nõuab viivist lepingu nr xxxx põhivõla summalt 499,16 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 3.05.2022 kuni hagi esitamiseni 23.02.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas
laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 162,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. xxxx põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 24.02.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,01% aastas.
1.8.Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged.
1.9.Lepingu nr xxxx alusel kontrollis laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja registreid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita osamaksetega lepingut. 1.10.Lepingu nr xxxx alusel kontrollis laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja registreid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita osamaksetega lepingut. 1.11.Arvestades hagi aluseks oleva lepingu krediidisummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid. 1.12.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 315 eurot ja esindajakulu summas 907,25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu osaliselt. Hagi nõude osas kostja vastuväiteid välja ei toonud, aga kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt, sh tuleb välja mõistmata jätta õigusabikulud summas 527 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud.
5.1.P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 05.03.2019 krediidikonto leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 500 eurot (dtl 29) ja tegemist on
tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 40,01% aastas ja krediidi kulukuse määr 49% aastas.
5.2.P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 05.04.2019 krediidikonto leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 500 eurot (dtl 26) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 39,98% aastas ja krediidi kulukuse määr 49% aastas.
5.3.P OÜ on loovutanud oma krediidikonto lepingust nr xxxx nõude hagejale 03.05.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 03.05.2023 teates (dtl 38).
5.4.P OÜ on loovutanud oma krediidikonto lepingust nr xxxx nõude hagejale 10.05.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 10.05.2023 teates (dtl 39).
5.5.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidid kasutusse ja on teinud ka tagasimakseid, sh intressi, viiviste ja tasuliste meeldetuletuste eest (dtl 121-128).
5.6.17.04.2022 on P OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta, millise kohaselt tuleb võlgnevus tasuda hiljemalt 01.05.2022. Juhul, kui võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasuta, loeb P OÜ lepingu lõppenuks alates 02.05.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses (dtl 36).
5.7.22.04.2022 on P OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta, millise kohaselt tuleb võlgnevus tasuda hiljemalt 06.05.2022. Juhul, kui võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasuta, loeb P OÜ lepingu lõppenuks alates 07.05.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses (dtl 37).
5.8.Laenuandja on andnud vastavalt 17.04.2022 ja 22.04.2022 teatega kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.05.2022 ja 06.05.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingud 02.05.2022 ja 07.05.2022 üles.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
7.Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.
7.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
7.2.Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidi lepingu alusel nõude kostja vastu.
8.Hageja väitel on kostjal tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.1.Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 p-s 13 selgitanud, et „kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu
5.märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46)“.
9.Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.
9.1.Kostjaga sõlmitud lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 49% aastas (dtl 29).
Lepingu sõlmimise ajal (05.03.2019) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,01% aastas (30.11.2018 kohta avaldatud näitaja).
Kolmekordne määr oleks seega 60,03% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.
9.2.Kostjaga sõlmitud lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 49% aastas (dtl 26).
Lepingu sõlmimise ajal (05.04.2019) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,01% aastas (30.11.2018 kohta avaldatud näitaja).
Kolmekordne määr oleks seega 60,03% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.
9.3.Hageja on 08.03.2023 menetlusdokumendi punktis 2.1 selgitanud krediidikulukuse määra arvestamise alusandmeid ja kujunemist (dtl 113-115). Kohus ei ole hageja arvutuskäigus vigu tuvastanud. Seega ei ole kumbki leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
10.Teiseks, on Riigikohus määruse nr 2-21-13098/50 punktis 17 selgitanud, on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
11.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 11.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 11.2.Riigikohus määruse nr 2-21-13098/50 punktis 18 on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1)
2)
3) 4)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
11.3.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 11.4.Kohus jättis 27.02.2023 e-kirjaga (dtl 108-110) hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
11.4.1.Hageja hinnangul (vt dtl 113-119 ja dtl 339-345) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgisid VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuhaldur kontrollis analüüsi raames kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Xxxx lepingu sõlmimisel 05.03.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, 04.03.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning 04.03.2019 maksehäirete päringuid (dtl 342). Xxxx lepingu sõlmimisel 05.04.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostjapoolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, 04.03.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning 04.03.2019 ja 01.04.2019 maksehäirete päringuid (dtl 344).
Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja registreid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita osamaksetega lepingut.
12.Kohtul ei ole võimalik eeltoodut hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandjad oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. 12.1.Kohus selgitas hagejale 27.05.2023 e-kirjas detailselt, mida hageja tõendama peab. Muu hulgas selgitas kohus: „Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 3)“ (dtl 109). Seega tegi kohus hagejale ettepaneku vastutustundliku laenamisega seotud asjaolusid tõendada. 12.2.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik.
12.2.1.Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja (tarbija) krediidivõimelisust temalt kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud igakuist makset. Esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse või kostja esitatud andmeid kulude kohta kuidagi kontrollinud.
12.2.2.Laenuandja poolt kohtule esitatud kliendi andmed tekitavad küsimuse, et laenuandja oleks pidanud laenu väljastamisel kontrollima kostja sissetulekuid ning väljaminekuid oluliselt põhjalikumalt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 04.03.2019 avaldas kostja laenutaotluses oma sissetulekuks töötasu summas 2000 eurot ja lisana 1500 eurot sularaha kuus (dtl 146; dtl 342, p 2.1.6) ning 05.04.2019 laenutaotluses 900 eurot (dtl 344). Samas pensioniregistri väljavõtte põhjal tuvastas laenuandja, et kostja sissetulek, millelt tasuti pensionikindlustusmakseid oli 04.03.2019 seisuga 886,55 eurot. Seega pidi laenuandjale esmase laenu taotlusemisel olema selge, et kostja poolt esitatud andmetesse tuleb suhtuda suure skepsisega, kuna ~860-eurose sissetuleku juures nimetas kostja laenutaotluses selle olevat 2000 (või isegi 3500) eurot. Esimeses laenutaotluses märkis kostja oma majapidamiskuludeks 0 eurot, mis on ilmselgelt ebarealistlik ja vajaks täiendavat kontrolli. Samuti nähtub laenutaotlusest, et kostjal on juba finantskohustus nö kiirlaenufirmalt Smsraha.ee, mis eeldatavasti tähendab suuri laenu teenindamise ja kõrvalkulusid. Laenuandja
ei ole kontrollinud, mis tingimustel see kohustus võetud on ja kas see on laenuvõtja ainus kohustus. Teise laenutaotluse puhul oleks vastutustundlik laenuandja kohtu hinnangul kindlasti tegema täiendavaid järelepärimisi seoses sellega, et lühikese ajavahemiku (üks kuu) jooksul soovib kostja laenusummat suurendada kaks korda, seejuures ületaks laenusumma juba kostja ühe kuu sissetuleku. Kohtule esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks mingit täiendavat analüüsi teostanud, vaid sissetulekute osas on isegi tuginetud samadele andmetele, mis esmase laenutaotluse puhul (samale 04.03.2019 pensioniregistri väljavõttele).
12.2.3.Seaduses ei ole kehtestatud alampiiri, millest alates tuleb laenuandjal tarbija suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgida. Ainuüksi asjaolu, et esimese laenu summa oli 500 eurot, ei vabasta see laenuandjat VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustuse täitmisest ja asjakohase krediidivõimelisuse analüüsi teostamisest. 12.3.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 13.1.Riigikohus määruse nr 2-21-13098/50 punktis 20 on selgitatud, et krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 13.2.Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt täiendavalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud. Esimese laenutaotluse puhul laenuandja ise tuvastas, et laenutaotluses kostja esitatud andmed sissetuleku kohta ei vasta tõele või vähemalt tuleks tarbijalt avaldatu kohta täiendavalt küsida, kuid vaatamata sellele seda tehtud ei ole. Laenuandja ei ole nõudnud tarbijalt pangakonto väljavõtte esitamist. Seega ei nähtu, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid kontrollinud.
14.Hagejal oli tulenevalt Riigikohus määruse nr 2-21-13098/50 punktis 13 ja 25 selgitatust tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside
kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks. Tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte tegeliku ja sisulise järgimise kohta esitatud ei ole.
15.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.
16.Hageja vastavalt kohtu 11.01.2024 määrusele (dtl 334-336) esitas nõuete ümberarvestuse, s.o määras kostja tagasimaksed uuesti juhuks, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 346-347, p 2.2). 16.1.Hageja tõi esile, et lepingu nr. xxxx alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 1993 eurot ja teinud tagasimakseid summas 1826,14 eurot, seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 166,86 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 07.05.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.
16.1.1.Kohus asub seisukohale, et selles summas on hagi rahuldamine põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingu nr. xxxx põhivõlg 166,86 eurot. 16.2.Hageja tõi esile, et lepingu nr. xxxx alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 2557 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2502,38 eurot, seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 54,62 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 02.05.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.
16.2.1.Kohus asub seisukohale, et selles summas on hagi rahuldamine põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingu nr. xxxx põhivõlg 54,62 eurot. 16.3.Kokku kuulub hagiavaldus seega rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista lepingu nr. xxxx ja nr. xxxx alusel põhivõlg summas 221,48 eurot (166,86+54,62).
17.Hageja intressinõue kogusummas 99,11 eurot (49,43€+49,68€) laenulepingute nr xxxx ja nr xxxx alusel põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
18.Rahuldamata jääb hageja nõue mõista kostjalt välja võla sissenõudmise kulu kogusummas 80 eurot.
19.Hageja on palunud kostjalt mõista välja lepingust nr xxxx ja nr xxxx tuleneva viivise põhinõudelt alates 03.05.2022 kuni 23.02.2023 ning edasi alates 24.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 40,01% aastas. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 19.1.VÕS § 4034 lg 7 tagajärjest tulenevalt antud juhul oli lepingulise intressi (40,1% aastas) kokkulepe tühine ja kohaldub VÕS § 94 sätestatud intressimäär.
19.2.Kohus eelnevalt tuvastas, et lepingud ei lõppenud laenuandjapoolse ülesütlemisega, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue mõista välja viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni. Rahuldamata jääb hageja nõue kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni laenulepingute nr xxxx ja nr xxxx alusel arvestatud lepingujärgses määras viivise väljamõistmiseks. 19.3.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt selliselt, et mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 2 ls. sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemises kuupäevast.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 221,48 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 221,48 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest 31.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud osas jääb hagiavaldus rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1899,24 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 22.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1899,24 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 249,17 eurot ehk hagi rahuldati ~13%. 22.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 13% ulatuses kostja kanda ja 87% ulatuses hageja kanda.
23.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 23.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja esindajakulu summas 907,25 eurot. Kostja on avaldanud, et põhjendatud hageja õigusabikulu on 527 eurot.
23.1.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 13% summas 40,95 eurot.
23.1.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
23.1.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 5,25 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 3,5 tundi. Siinjuures arvestab kohus, et vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimisega seonduv peaks olema kajastatud juba korrektselt vormistatud hagiavalduses. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (3,5 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 54,60 eurot (420 eurot x 13%).
23.1.4.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 2,60 eurot (20 eurot x 13%).
23.1.5.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 98,15 eurot, millest riigilõiv 40,95 eurot, esindajakulu summas 54,60 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 2,6 eurot.
24.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
25.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.