Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas toimus kohtuistung 30.01.2024. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale 02.01.2024 kohtukutse e-posti aadressile, millelt kostja on kohtuga kogu menetluse vältel suhelnud, so [email protected]. Kohus on kostjale kohtukutses selgitanud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei ilmunud istungile (TsMS § 413 lg 1). Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tasutud riigilõiv 175 eurot on vältimatu kulu. Lisaks on hageja menetluskuludena nimetanud õigusabikulud 300 eurot. Esindaja ajakulu on 2 tundi ja tunnitasu määr 150 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: hagiavalduse koostamine, asjaoludega ja materjalidega tutvumine – 1 tund; kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, täiendavate päringute tegemine ja selgituste saamine kliendilt – 1 tund.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses ja õigusabikulu 180 eurot. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 355 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.