Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-116585

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohasel hageja ja kostja sõlmisid 10. augustil 2021 maksegraafiku lepingu, mille kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb hagejale kokku 5576,71 eurot. Pooled leppisid kokku, et sõlmitud lepingu puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib kostjal uus iseseisev kohustus. Kostja võlgnevus tuleneb C AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 06. detsembril 2019 sõlmitud kliendilepingust, mille alusel esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi summa 5000,00 eurot ulatuses. Kostja on temale avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses võtnud laenu seitse korda: 1) 07. detsembril 2019 summas 1000,00 eurot; 2) 27. detsembril 2019 summas 1200,00 eurot; 3) 03. veebruaril 2020 summas 1000,00 eurot; 4) 18. juulil 2020 summas 50,00 eurot; 5) 18. juulil 2020 summas 850,00 eurot; 6) 27. septembril 2020 summas 1400,00 eurot; 7) 25. oktoobril 2020 summas 750,00 eurot. Peale 25. oktoobril 2020 laenuosamakse taotluse esitamist ja esialgse võlausaldaja poolt selle rahuldamist jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 4991,08 2(4)

2-23-116585 eurot. Kostja kohustus laenu koos laenukasutamise tasuga tagasi maksma kokku summas 9208,80 eurot. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning jäi esialgsele võlausaldajale võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu ülesse 28. juunil 2021 ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Esialgne võlausaldaja loovutas 28. juunil 2021 nõude kostja vastu hagejale. Kostja avaldas soovi sõlmida hagejaga konstitutiivne võlatunnistus. Sõlmides võlatunnistuse kostja kinnitas, et võlatunnistuse sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 5576,71 eurot. Lepingu sõlmimisega pooled leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus summas 5576,71 eurot oli sõlmitud lepingu mõistes edaspidi kostja kohustuse põhisummaks, mida kostja kohustus tasuma vastavalt sõlmitud konstitutiivsele võlatunnistusele. Võlgnevuse põhisumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja on teinud kolm makset kogusummas 90,00 eurot. Seega kostja põhisumma võlgnevus hagejale hagi esitamise seisuga on 5486,71 eurot (5576,71 eurot – 90 eurot = 5486,71 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kostja ja hageja vahel 10. augustil 2021 sõlmitud maksegraafiku lepingust tulenev võlgnevus summas 5486,71 eurot. Hageja palub ka mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud riigilõiv summas 595 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 01. septembril 2023 edasiandmiseks kostja isale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 15. septembriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 5486,71 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulude summas 100 eurot, kokku 695 euro väljamõistmiseks. 3(4)

2-23-116585 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 595 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 100 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 1,0 tund: tutvumine maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega ja hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ning hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul nii märgitud tunnitasu kui ka ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks ning seega on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 695 eurot (595+100). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.