2-23-11511/12 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-23-11511 Maksejõuetusavalduse kohaselt on abikaasadest võlgnikud maksejõuetud. Avalduse kohaselt on abikaasade varasuhte liik ühisvara ja abieluvaralepingut abikaasade vahel sõlmitud ei ole. Ülalpeetavaid võlgnikel ei ole. Vara võlgnikel ei ole. Võlgnik M R’i sissetulek on 1 741 eurot kuus ja abikaasa L R’i sissetulek 950 eurot kuus, kokku 2 691 eurot. Väljaminekuid on võlgnikel kokku 2 215 eurot kuus. Võlgnike hinnangul jääb võlgnevuste tasumiseks kummalgi 238 eurot kuus, kokku 476 eurot. Võlgnik M R’il on eraldiseisvaid kohustusi hinnanguliselt summas 22 000 eurot, mis kohtu esialgsel hinnangul võivad tuleneda tarbijakrediidilepingutest. Võlgniku abikaasa L R’il on eraldiseisvaid kohustusi hinnanguliselt summas 15 600 eurot, mis kohtu esialgsel hinnangul võivad samuti tuleneda tarbijakrediidilepingutest. Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse kohaselt põhistavad võlgnik tema abikaasa makseraskuste põhjuste tekkimist asjaoluga, et neil puudub finantsriski analüüsivõime. Alates 2020. aastast on võlgnik ja tema abikaasa võtnud järjepidevalt laene varasemate laenukohustuse täitmiseks, mistõttu on nad sattunud olukorda, mis ei võimalda enam laenukohustusi täita. Võlgnik ja tema abikaasa töötavad täistööajaga, nende ühine keskmine sissetulek on 2 691 eurot kuus, millest kulude suurus on võlgnike endi vajalikeks kuludeks umbes 2 215 eurot kuus. Laenukohustuse katteks läheb võlgniku ja tema abikaasa rahast umbes 476 eurot kuus, millest kogu laenukohustuse tagasimaksmiseks ei piisa. Võlgniku igakuise kohustuse täitmiseks vajalik koondsumma on ligikaudu 1 000 eurot. Avalduse kohaselt ei saa praegu võlgnik ja tema abikaasa kohustusi tasuda, kuna neil kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puudub sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi teise vastu. Abikaasad elavad üürnikena munitsipaalkorteris. Nende sissetulekuks on palk ja taksondusest saadud raha. Võlgnik ja tema abikaasa on maksevõimetud ja see ei ole nende majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik M R ja tema abikaasa L R suhtlesid võlausaldajatega, kuid neil ei õnnestunud jõuda mingile kokkuleppele ega lahendust leida. Igakuiste kohustuste täitmiseks on võlgnikul ja tema abikaasal võimalik tasuda umbes 400 eurot kuus. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik ja tema abikaasa maksejõuetud ja see ei ole nende majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik M R’il on puue (määratud 100%töövõime), mis on seotud raskuste tõstmisega ja kemikaalide kasutamisega, tema abikaasal on tuvastatud artroos. Võlgnik ja tema abikaasa paluvad kohtul kuulutada välja nende pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2-23-11511 Võlgnike vara väärtuseks on 0 eurot. Võlgnikel puudub realiseeritav vara. Transpordiameti esitatud andmete kohaselt võlgnikute M R’i ja L R’i nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. Varasemalt on võlgnikele kuulunud 2 sõidukit: xxx, 1999.a v.l omanik oli M R, V R oli vastutav kasutaja. Sõiduk võõradati 27.09.2021. M Ri selgituse kohaselt võõrandas ta sõiduki 900 euro eest ja toetas selle raha eest oma õde; xxx, 2007 v.l omanik oli L R, vastutav kasutaja M R, 22.06.2022 võõrandati sõiduk 5000 euro eest kuna suri L. Ri isa märtsis 2022.a ja neil oli võetud uued laenud ning raske aeg. Võlgniku M R’i sissetulekuks on ettevõtlusest saadav igakuine sissetulek 1200 eurot (taksondus) ja sotsiaaltoetused summas 541 eurot. Võlgniku abikaasa L R’i varaks on töölepingu alusel saadav sissetulek 950 eurot kuus. Usaldusisik märgib, et suurema osa võlakohustusi on teadaolevalt võtnud M R, kokku summas 22 017.52 eurot. Nasdaq CSD Sales and Service Estonia 10.10.2023 vastuse kohaselt ei ole M R’i ega L R’i nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isikute nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensionikeskus AS-i 13.10.2023 vastuse kohaselt on L R’i nimel avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on 0 eurot. Võlgnik esitas raha väljavõtmise avalduse 07.01.2021 Võlgniku kontole kanti 02.09.2021 6761.82 eurot, 16.09.2021 13.70 eurot ja 27.09.2023 296.70 eurot. L R ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Võlgniku poolt esitatud selgituse kohaselt kulus pensioniosakute eest saadud raha osaliselt võlgade tagastamiseks, peale abikaasa haigestumist üksi korteri eest tasumiseks ja hakkama saamiseks. Lisaks ostsid võlgnikud L R’i pensioni osakutest saadud raha eest ning M R’i poolt võetud laenu eest sõiduauto xxx, 2007.a. Võlgnik M R ei ole liitunud kohustusliku- ega ka täiendava kogumispensioniga. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole võlgnik M R’ile ega tema abikaasa L R’ile varasemalt kuulunud ning käesoleval hetkel ei kuulu kinnisvara. Äriregistri andmetel on võlgnik M R füüsilisest isikust ettevõtja M R, registrisse kantud 24.11.2022. Tegevusalaks märgitud muu mujal liigitamata teenindus. Võlgniku abikaasal, L R’il, puuduvad kehtivad ja kehtetud seoses äriühingutega. Abikaasade maksejõuetusavalduses kirjutatud andmete kohaselt on võlgnikel kohustusi kokku summas 37 699.99 eurot. Kohustused jagunevad järgmiselt: - võlgnik M R’i eraldiseisvad kohustused: AS xxx nõue 1909.54 eurot; xxx 925.06 eurot; AS xxx nõue 1061 erot; OÜ xxx 1240.40 eurot; xxx AB nõue 9590.26 eurot; AS xxx 4125.26 eurot; xxx xxx 995 eurot; xxx 2171 eurot, kokku 22 017.52 eurot; -

2-23-11511 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 10.10.2023 vastuse kohaselt on võlgnik M R’i suhtes käimas 1 täitemenetlus, täitetoimik nr 024/2013/634, sissenõudjaks xxx AS, nõude jääk 1369.12 eurot. M R’i suhtes on lõpetatud 4 täitemenetlust. Võlgniku abikaasa L R’i suhtes käimasolevaid täitemenetlusi ei ole, võlgniku abikaasa suhtes on lõpetatud 4 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti 12.10.2023 vastuse kohaselt: - M R’il ei ole maksuvõlga seisuga 12.10.2023, võlgniku suhtes ei ole läbi viidud ega viida hetkel läbi maksukontrolle. Võlgniku ettemaksukonto on 0 eurot.; - L R’il ei ole maksuvõlga seisuga 12.10.2023, võlgniku suhtes ei ole läbi viidud ega viida hetkel läbi maksukontrolle. Võlgniku ettemaksukonto on 0 eurot. Arvestades võlgniku ja ta abikaasa teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ja tema abikaasa (võlgnikud) usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetud. Võlgnik ja tema abikaasa (võlgnikud) on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku ja tema abikaasa maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. 2020.a on võlgnik M R ja tema abikaasa võtnud järjepidevalt uusi laene, et olemasolevaid laenukohustusi täita. Võlgniku ja tema abikaasa ühine keskmine sissetulek kuus on 2691 eurot (L R’i töötasu ja M R’i taksondusega teenitud tasu. Igakuiste kulude suurus kokku on keskmiselt 2215 eurot. Võlgnik M R’i taksoauto rendile ning kütusele kulub väidetavalt juba 1240 eurot kuus. Võlgnik M R on edastanud info, et talle on määratud 100% invaliidsus. Võlgnikel on kohustusi kokku vähemalt summas 37 699.99 eurot. Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning PankrS § 1 ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada M R’i ja L R’i pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgnike kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele usaldusisiku (halduri) büroo Saneerimismenetluse OÜ kasuks. II Kohtumääruse põhjendused

2-23-11511 FiMS § 11 lg 5 sätestab, et kui abikaasad või registreeritud elukaaslased esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse kohaselt põhistavad võlgnikest abikaasad makseraskuste põhjuste tekkimist asjaoluga, et neil puudub finantsriski analüüsivõime. Alates 2020. aastast on võlgnik ja tema abikaasa võtnud järjepidevalt laene varasemate laenukohustuse täitmiseks, mistõttu on nad sattunud olukorda, mis ei võimalda enam laenukohustusi täita. Võlgnik ja tema abikaasa töötavad täistööajaga, nende ühine keskmine sissetulek on 2 691 eurot kuus, millest kulude suurus on võlgnike endi vajalikeks kuludeks umbes 2 215 eurot kuus. Laenukohustuse katteks läheb võlgniku ja tema abikaasa rahast umbes 476 eurot kuus, millest kogu laenukohustuse tagasimaksmiseks ei piisa. Võlgniku igakuise kohustuse täitmiseks vajalik koondsumma on ligikaudu 1 000 eurot. Avalduse kohaselt ei saa praegu võlgnik ja tema abikaasa kohustusi tasuda, kuna neil kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puudub sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi teise vastu. Abikaasad elavad üürnikena munitsipaalkorteris. Nende sissetulekuks on palk ja taksondusest saadud raha. Võlgnik ja tema abikaasa on maksevõimetud ja see ei ole nende majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku ja tema abikaasa maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. 2020.a on võlgnik M R ja tema abikaasa võtnud järjepidevalt uusi laene, et olemasolevaid laenukohustusi täita. Võlgniku ja tema abikaasa ühine keskmine sissetulek kuus on 2691 eurot (L R’i töötasu ja M R’i taksondusega teenitud tasu. Igakuiste kulude suurus kokku on keskmiselt 2215 eurot. Võlgnik M R’i taksoauto rendile ning kütusele kulub väidetavalt juba 1240 eurot kuus. Võlgnik M R on edastanud info, et talle on määratud 100% invaliidsus. Võlgnikutel on kohustusi kokku vähemalt summas 37 699.99 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgnike maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgnikud on toime pannud raske juhtimisvea.

14.Usaldusisiku tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

2-23-11511 L R’i ja M R’i usaldusisik on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1320 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 120 eurot tund, millele lisandub 2023. a täidetud ülesannete eest käibemaks 20% summas 264 eurot, kokku 1584 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 11 tundi, sealhulgas koostas ja esitas teabenõude võlgnikele; koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; tutvus võlgnike poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegi täiendavad päringud; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja; osalemine istungil maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks – 0,5h. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 120 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksuja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et usaldusisiku ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2023. aastal, kohaldub kohtu hinnangul usaldusisiku tasule 2023. a käibemaksu määr 20%. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 10,5 tunni osas. Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud eeldusest, et asjas toimub kohtuistung. Kuna asjas kohtuistungit ei toimunud, siis tuleb selle arvestusliku aja võrra töötasu vähendada 0,5h eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Kruppi usaldusisiku tasu summas 1260 eurot, millele lisandub käibemaks summas 252 eurot ehk kokku 1512 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ pangakontole nr xxx Swedbank AS-is. Harju Maakohtu 29.01.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud L R’i ja M R’i pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et L R’il ja M R’il puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgnike pankroti.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 693 eurot (10,5 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 693 eurot. Usaldusisik Martin Krupp on palunud tema tasu üle kanda Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele, kuna Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 138.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Saneerimismenetluse OÜ pangakontole nr xxx Swedbank AS-is. Ülejäänud tasu summas (1260 – 693) 567 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.