Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Pille Martin
11542046),
Kostja: D V (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi D V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22.08.2025 Viru Maakohtule hagi D V (kostja) vastu põhivõla 3496,81 eurot, intressi 22,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 209,63 eurot ja
2-25-13663 alates 23.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS (krediidiandja) 25.07.2019 krediidikonto lepingu nr 4483345, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1100 eurot. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 45,96% ja krediidi kulukuse määras 57,98%. 20.01.2023 saatis krediidiandja intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille kohaselt on alates 20.01.2023 lepingule nr 4483345 kohalduv intressimäär 37,68% aastas. Krediidiandja võttis laenulepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed, mida kontrollis Pensioniregistri andmete alusel. Laenutaotluses oli sissetulekuks märgitud 500 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel 498,96 eurot), majapidamiskuludeks 100 eurot, finantskohustused 0 eurot. Ülalpeetavad puudusid. Maksehäireid ega Ametlikke Teadaandeid kostja kohta polnud. Laenusumma väiksust arvates olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
3.24.11.2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja krediidikonto lepingu muudatuse nr 5713077568, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 3500 eurot. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40,44% ja krediidi kulukuse määras 49,67%. Krediidiandja võttis lepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed ja kostja pangakonto väljavõtte. Laenutaotluses oli sissetulekuks märgitud 700 eurot, kuid pangakonto väljavõtte andmetel oli sissetulek 689 eurot. Kostja märkis taotlusel majapidamiskuludeks 300 eurot, mida kinnitab ka pangakonto väljavõte. Kostja märkis finantskohustusteks 40 eurot, kuid pangakonto väljavõtte andmetel oli finantskohustusi 219 eurot. Ülalpeetavad puudusid. Maksehäireid ega Ametlikke Teadaandeid kostja kohta polnud. Laenusumma väiksust arvates olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
4.Krediidiandja tegi perioodil 25.07.2019–31.05.2024 kostjale väljamakseid kokku 5169,24 eurot. Kostja kohustus kasutusse võetud limiidi tagastama 60 kuu jooksul vastavalt personaalsele kuumaksele. Kostja tegi tagasimakseid kokku 3494,17 eurot. Sellest 1672,43 eurot arvestati põhiosa katteks, 1820,68 eurot intressi katteks ja 0,06 eurot viivise katteks. Kostja jäi viivitusse novembri 2024, detsembri 2024 ja jaanuari 2025 maksetega. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 13.01.2025 ja andis tähtaja võla tasumiseks kuni 02.02.2025. Kuivõrd kostja selle aja jooksul võlga ei tasunud, loeti leping üles öelduks alates 03.02.2025.
5.Kostjal on hageja ees põhivõlg 5169,24 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 30.11.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni (02.02.2025) kokku 22,95 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 03.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.08.2025 seadusjärgses määras, s.o 209,63 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
6.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.10.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 06.11.2025) oma vastust esitanud ei ole.
7.Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.
2
2-25-13663
8.Kohus selgitas 13.11.2025 kirjas hagejale, et menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1) ja määras hagejale tähtaja esitada täiendavad andmed ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta. Samuti andis kohus hagejale võimaluse ümberarvestuste esitamiseks. Hagejal tuli kohtunõue täita hiljemalt 01.12.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
10.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
11.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
12.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 25.07.2019 krediidikonto lepingu nr 4483345. Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit 1100 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31.05.2019 19,37% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 58,11%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 57,98% (dtl 106), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
13.Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu krediidisumma 1100 eurot võetakse kohe kasutusse, põhiosa makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena ja krediidiintressimäär on 45,96% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
14.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 24.11.2023 limiidi suurendamise lepingu 5713077568, mille alusel suurendati limiiti 3500 euroni. Limiidi suurendamise lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31.05.2023 seisuga 16,72%. Selle kolmekordne määr on 50,16%. Limiidi suurendamise kokkuleppes on krediidi kulukuse 3
2-25-13663 määraks 49,67% (dtl 107), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidilimiiti 3500 eurot ja krediidiintressimäära 40,44% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
16.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Hageja märkis, et krediidiandja on 25.07.2019 lepingu sõlmimisel võtnud aluseks kostja poolt laenutaotluses märgitud andmed, mida kontrollis Pensioniregistri andmete alusel. Samuti tehti päring maksehäirete registrisse. Kohus määras 04.09.2025 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale tähtaja esitamaks täiendavad selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas 08.09.2025 kohtule üksnes krediidiandjale esitatud kategoriseeritud kujul kostja pangakonto väljavõtte 23.11.2023 lepingule eelneva perioodi kohta. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet 25.07.2019 lepingule eelnenud perioodi kohta. Kohus juhtis eeltoodule tähelepanu ka 13.11.2025 kohtunõudes, selgitades täiendavalt, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest 4
2-25-13663 nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Hageja kohtu määratud ajal ega ka pärast seda nõutavaid andmeid ei esitanud.
21.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes nõuetekohaselt teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, mis aga kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, seega ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga 25.07.2019 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
23.Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud ka 24.11.2023 krediidilimiidi suurendamise lepingu sõlmimisel. Hagiavalduses esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.
24.Hageja märgib hagis, et krediidilimiidi suurendamise lepingu (nr 5713077568) sõlmimisel 24.11.2023 võeti aluseks laenutaotluses märgitud andmed ja kostja pangakonto väljavõte. Hageja esitas 08.09.2025 kohtule krediidiandjale esitatud kategoriseeritud kujul kostja pangakonto väljavõtte perioodi 27.07.2023–22.11.2023 kohta (dtl 119–288). Kohus selgitas hagejale 13.11.2025 kirjas, et hageja esitatud andmetest ei nähtu piisavalt, millise teabe võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks. Hageja märgib nimetatud lepingu kohta hagiavalduses, et kinnitatud majapidamiskulud pangakonto väljavõtte andmetel on 300 eurot ja finantskohutused 219 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel on krediidiandja tuvastanud kostja majandamiskulud suuruses 300 eurot ja finantskohustused suuruses 219 eurot ning kas ja kuidas on neid summasid arvesse võetud laenulepingu sõlmimisel. Kohus selgitas hagejale eeltoodut 13.11.2025 kirjas, paludes hagejal täpsustada, kas krediidiandja tuvastas need summad kostja pangakonto väljavõtete alusel ning selgitas, et hagejal tuleb välja tuua, millistest kostja pangakontolt nähtuvatest andmetest tuvastas krediidiandja kostja igakuised majapidamiskulud ja finantskohustused. Seejuures tuleb välja tuua kohustuste suurus ja võlausaldajad. Hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud.
25.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 5
2-25-13663
26.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
27.Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue selge. Kohus andis hagejale nii 04.09.2025 määruses kui ka 13.11.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada nõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatuga. Hageja kohtu määratud tähtajaks ega ka käesoleva otsuse tegemise ajaks kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud nõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta.
28.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
29.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei esitanud ka nõuete ümberarvestust (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud ja tal seetõttu menetluskulud puuduvad, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 6
2-25-13663 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.