Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-23-16991
Lahendi tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2024, Narva kohtumaja
Kohtunik
Andres Hallmägi Osaühingu ROMEKS GRUPP hagi Fastwork OÜ ja A P vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
4500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Osaühing ROMEKS GRUPP (rk 10979315); asukoht Liikuri tn 8a-79, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko; JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected] Kostja I Fastwork OÜ (rk 16321278); asukoht XXX; [email protected] Kostja I seaduslik esindaja A P (juhatuse liige) Kostja II A P (ik XXX); elukoht XXX; XXX
2-23-16991
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Osaühingu ROMEKS GRUPP (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Fastwork OÜ ja A P (edaspidi kostjad või kostja I ja kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.09.2022 kostja I ja hageja tasulise teenuse osutamise lepingu nr 120922 (edaspidi leping). Lepingu kohaselt kohustus kostja I paigaldama karkassi ja vooderdama haldushoone Ruukki fassaadikattega. Lepingu punktist 3.1.1. tuleneb, et kostja I on kohustatud alustama ehitustööd 01.10.2022 ja lõpetama hiljemalt 01.01.2023. Lepingu alusel (p 6.3) kohustus kostja II (käendaja) hageja ees vastutama põhivõlgniku (s.o kostja I) kohustuse täitmise eest 10 000 (kümme tuhat) euro ulatuses. Lepingu järgi (p 2.2.) pidi hageja tasuma kostjale I enne töö algust ettemaksu 4000 eurot. Kostja I esitas 12.09.2022 hagejale arve nr 44432 ettemaksu 4000 euro tasumiseks. Ettemaksu tasus hagejale kostjale I 12.09.2022. Kostja I ei töödega ei alustanud. Hageja nõudis korduvalt A P (kostja II ja kostja I seaduslik esindaja) töö alustamist ja andis selleks korduvalt täiendavad tähtajad. Kostja 1 lubas seda iga kord lubanud, kuid töödega ei alustanud. Tähtaegselt ei ole kostja I ehitustöid alustanud ega lõppenud, s.t. ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja andis kostjale I selleks umbes aasta. Järelikult on kostja I oluliselt lepingu rikkunud, sellepärast tekkis hagejal õigus lepingust taganeda. 14.11.2023. a avaldusega taganes hageja tasulise teenuse osutamise lepingust nr 120922. Lepingust taganemise avalduses palus hageja kostjal I tagastada ettemaks 4000 eurot tagastada ja hüvitada kahju 180,00 eurot kümne (10) kalendripäeva jooksul alates taganemisavalduse esitamise momendist (alates 14.11.2023 kuni 24.11.2023). Seisuga 24.11.2023 ega ka hagiavalduse esitamise päevani kostja I 4180 eurot hageja kontole ei tasunud.
2(4)
2-23-16991 Kuna hageja ei suutnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, pöördus ta nõudega kostja I ja kostja II vastu kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks 4000 eurot ettemaksu ja hüvitada kahju 180 eurot. Samuti soovib hageja nõuda kostjatelt viivist põhivõlalt 4180 eurolt alates hagi esitamisest 01.12.2023 kuni selle täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 12.09.2022 sõlmitud lepingu nr 120922 alusel saadud 4000 eurot, 180,00 eurot kahju ning viivis alates 01.12.2023. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrata kindlaks, et viivise suurus on piiratud 320 euroga. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemisest kui kostja, kellele kohus määrab vastamise tähtaja, tähtaegselt ei vasta. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjaid, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjatele I ja II AET-i kaudu ja e-posti aadressidele - [email protected]. Kostjad kohtule kinnitusi kohtudokumentide kättesaamise kohta ei esitanud. Ka ei õnnestunud menetlusdokumente kostjatele kätte toimetada AETi vahendusel. Alates 01.01.2022 kehtinud TsMS § 311-1 lg 5-1 alusel, kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente infosüsteemis kätte toimetada, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral. Kuna kostjale I ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada Kohtuinfosüsteemis AETi kaudu, saatis kohus 29.12.2023 menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil [email protected]. Kooskõlas TsMS § 311-1 lg-ga 5 luges kohus kohtudokumendid kostjale I ja kostjale II (kostja I seadusliku esindajale) kättetoimetatuks 8.01.2024. Kostjad 14-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 22.01.2024, kohtule ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 108, 113 lg 1, § 115 lg 1, § 65, § 647 lg 1, § 189, § 142 lg 1 ja TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3(4)
2-23-16991 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 490 eurot, dokumentide tõlge – 66,20 eurot ja õigusabikulud 500 eurot (100*5 tundi). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 490 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud osaliselt, s.o 400 euro ulatuses (4 tundi*100 eurot). Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 4 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Tõlkekulud on hagejale tekkinud seoses poolte lepingu eesti keelde tõlkimisega ja kohtule esitamisega tõendina. Kohtu hinnangul on nimetatud tõlkekulud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 956,20 eurot menetluskulu, s.h riigilõiv 490 eurot, tõlkekulud 66,20 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.