Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 29.01.2024, Tallinn 2-23-140114 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. Z. vastu võla nõudes 3172,31 eurot Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235; registrijärgne aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, 13522, Harju maakond, Eesti); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: K. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. Z. vastu võla nõudes.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 3.1 Jätta menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda. 3.2 Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-23-140114 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 14.11.2023 hagi K. Z. vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 27.06.2022 järelmaksulepingud nr. 7115925633 (Lisa 1), nr. 7115926920 (Lisa 2) ja nr. 7116012299 (Lisa 3), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingute põhitingimuste punktis „Kliendi Õigused ja kohustused“ on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub käesolevale laenulepingule lisatud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali laenulepingute üldtingimustega ning teab, et need on laenulepingu lahutamatuks osaks. Samuti kinnitab Klient, et on enne laenulepingu sõlmimist saanud informatsiooni laenule kohaldatava intressimäära ja muude laenutingimuste, sh lepingueelse teabe kohta (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel) ning temale on tutvustatud võimalust võtta ühendust Pangaga telefoni või e-kirja teel mistahes laenulepinguga seonduvate küsimuste korral. Klient kohustub tasuma TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile käesolevas laenulepingus toodud laenusumma koos intressi ja muude tasudega vastavalt käesolevale laenulepingule ning laenulepingu üldtingimustele. Samuti kinnitas kostja, et tema poolt lepingu sõlmimisele eelnevalt esitatud andmed on tõesed ja täielikud.
2.Lepingu nr. 7115925633 krediidi kulukuse määraks on 32,33% (Lisa 1 lk 1). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr. 7115926920 krediidi kulukuse määraks on 31,90% (Lisa 2 lk 1). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr. 7116012299 krediidi kulukuse määraks on 30,94% (Lisa 3 lk 1). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.
3.Kostja kohustus lepingutest tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kooskõlas VÕS § 416 lg-le 1 ja Lepingu üldtingimuste punktiga 5.5.2: Pangal on õigus Leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul, kui Klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva Osamaksega ja Pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral Lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Nimetatud teadet käsitlevad pooled ka pakkumisena kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste pidamiseks.
4.Kostja ei täitnud lepingust nr. 7115925633 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 4 lk 1), milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022, 10.11.2022. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingu üles (Lisa 4 lk 2). Kostja ei täitnud lepingust nr. 7115926920 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 5 lk 1), milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022, 10.11.2022. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingu üles (Lisa 5 lk 2). Kostja ei täitnud lepingust nr. 7116012299 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 6 lk 1), milles anti kostjale täiendav
2-23-140114 tähtaeg kuni 22.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022, 10.11.2022. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingu üles (Lisa 6 lk 2).
5.Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused (Lisa 7-9). Hageja esitas tõendina maksehäireraporti (Lisa 10) ja krediidiregistri väljavõtte (Lisa 11). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (Lisa 12). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (lepingud ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed – Lisa 1-3). Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingute sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.
6.Põhivõla nõude osas märgib hageja, et lepingu nr. 7115925633 alusel sai kostja kauba maksumusega summas 539,00 eurot (Lisa 1). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.08.2022 - 10.07.2027 (Lisa 1 lk 3). Kostjalt laekumisi hagejale laekumisi toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 539,00 eurot. Lepingu nr. 7115926920 alusel sai kostja kauba maksumusega summas 599,00 eurot (Lisa 2). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.08.2022 - 10.07.2027 (Lisa 2 lk 3). Kostjalt laekumisi hagejale laekumisi toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 599,00 eurot. Lepingu nr. 7116012299 alusel sai kostja kauba maksumusega summas 799,00 eurot (Lisa 3). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.08.2022 - 10.07.2027 (Lisa 3 lk 3). Kostjalt laekumisi hagejale laekumisi toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 799,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlg kokku summas 1937,00 (539+599+799) eurot.
7.Intressinõude osas märgib hageja, et VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu üldtingimuste punktis 3.3. on märgitud: Intressi arvestatakse Lepingu sõlmimise päevast kuni Maksegraafikus kajastatud viimase Osamakse päevani. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr. 7115925633 kokku lepitud kokku intressimäärale 24,99% aastas ja 0,069% päevas (Lisa 1). Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 10.11.2022, kokku summas 49,55 eurot (16,46+11,13+11,03+10,93). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. 7115925633 intressi võlgnevus summas 49,55 eurot. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr. 7115926920 kokku lepitud kokku intressimäärale 24,99% aastas ja 0,069% päevas (Lisa 2). Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 10.11.2022, kokku summas 55,07 eurot (18,29+12,37+12,26+12,15). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. 7115926920 intressi võlgnevus summas 55,07 eurot. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr. 7116012299 kokku lepitud kokku intressimäärale 24,99% aastas ja 0,069% päevas (Lisa 3). Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 10.11.2022, kokku summas 73,45 eurot (24,40+16,50+16,35+16,20). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. 7116012299 intressi võlgnevus summas 73,45 eurot. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus kokku summas 178,07 (49,55+55,07+73,45) eurot.
8.Lepingute nr. 7115925633, nr. 7115926920 ja nr. 7116012299 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1937,00 eurot lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.11.2022
2-23-140114 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.11.2023 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 24,15% (Lisa 1-3). Hageja nõuab viivist summas 456,25 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 13). Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 456,25 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1937,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.11.2023 lepingujärgses viivise määraga 24,15% aastas.
9.Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt sissenõudmisega seotud kulusid summas kokku 120 eurot haldustasu summas 17,60 eurot. Hageja palub mõista kostjalt K. Z. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 1937,00 eurot, intress 178,07 eurot, sissenõudmiskulud 120,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 456,25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt K. Z. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates 15.11.2023 kuni põhinõude summas 1937,00 eurot täitmiseni 24,15% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt K. Z. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 420,00 eurot ja hageja õigusabikulud 696,00 eurot.
10.14.12.2023 menetlusdokumendis pidas hageja põhjendatuks menetluse jätkamist. Hageja selgitab, et kriminaalasjas menetleti erinevaid episoode. Tsiviilhagis esitatud nõue puudutab teisi episoode, mitte kostja episoode. Kostja võib väita, et tema on ohver, kuid see ei muuda fakti, et lepingud on tema nimel allkirjastatud Smart-ID abil või tegi selle võimalikuks D. G.le.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja teatas 01.01.2024 vastuses kohtule, et tal on vastuväiteid sellele, et kohus võttis asja menetlusse, kuna kostja on pettuse ohver. Kostja palus peatada tsiviilasja nr 2-23-140114 menetlus kuni lõpplahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr xxx. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja nimel järelmaksulepingute, laenulepingute, krediidilepingu ja liitumislepingu sõlmimine ja allkirjastamine kostja teadmata ja nõusolekuta D. G. poolt on tõendatud süüdistatava ja kannatanu ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Pirita Hawaii kauplusest sai ta tellitud kauba kätte. Kostjal tekkis küsimus, kuidas talle anti kaup, mis oli kostja nimele ostetud, ilma kostja dokumendi või volikirjata? Muide, just nii suutis politsei teda avastada, nagu kostjale öeldi. Kostja seisukoht on see, et ta ei ole süüdi, ja kõik tõendid on kohtul olemas. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja arvates peab menetluskulud maksma D. G.
12.15.01.2024 menetlusdokumendis tsiteeris kostja kohtuotsust seoses kostja isiku- ja pangaandmete tema valdusest väljaminekuta ilma kostja süüta, tema tahte vastaselt «K. Z.i süüteoteade koos lisadega (VI kd tl 145-188) kohaselt võttis temaga 2022 aasta juuni lõpus Telegrami vahendusel ühendust meesterahvas, kes pakkus talle lisateenistuse võimalust. Sai aru, et töö pidi seisnema rahaülekannete tegemisega klientidele ja vajadusel klientide raha sularahas väljavõtmine, pidi tehingutelt saama dividende. Tagatis selleks, et ta kliente ei pea, pidi saatma meesterahvale oma Smart-ID QR koodi, sellele tähtsust ei omistanud, arvas, et koodiga saab esitada tema enda kohta andmeid, et on reaalselt eksisteeriv isik.» Kostja selgitab, et ei saatnud selle kuerkoodi kõrval midagi muud ja ta tõesti ei teadnud, et pettur suudab selle abil kõik korraldada. Kostja on väga tänulik politseile, et nad suutsid ta üles leida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd
2-23-140114 kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
14.Kostja leiab, et tsiviilasi on võetud ekslikult kohtu menetlusse. Kostja on taotlenud ka hagi läbi vaatamata jätmist (vt dtl 15). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hagi läbi vaatamata jätmine põhjendatud ja seega jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Järgnevalt lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt.
15.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 27.06.2022 järelmaksulepingud nr. 7115925633, nr. 7115926920 ja nr. 7116012299, mille alusel olevat kostja saanud kauba järelmaksuga (dtl 51-70). Kõik hageja nõuded kostja vastu tulenevad väidetavalt kostja poolt sõlmitud järelmaksulepingutest.
16.Kostja eitab hagejaga lepingute sõlmimist. Kostja tugineb sellele, et ta ei ole sõlminud hagiavalduses viidatud järelmaksulepinguid, vaid on pettuse ohver, mida kinnitab ka kohtuotsus kriminaalasjas nr xxx. Kostja märgib, et tema nimel järelmaksulepingute sõlmimine ja allkirjastamine toimus kostja teadmata ja nõusolekuta D. G. poolt. Seega peab kohus esmalt lahendama pooltevahelise vaidluse vaidlusaluste järelmaksulepingute allkirjastamise osas. Kui kostja ei ole nimetatud lepinguid sõlminud ning puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub põhjus hinnata poolte muid väiteid.
17.Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et tema ei ole vaidlusaluseid järelmaksulepinguid sõlminud. Nimelt esitas kostja kohtule Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuse kriminaalasjas nr xxx, mis kohtute infosüsteemi andmetel on jõustunud 29.12.2023 (vt dtl 140-202). Selles otsuses on kohus tuvastanud, et alates 27.06.2022 K. Z.i nimel järelmaksulepingute, laenulepingute, krediidilepingu ja liitumislepingu sõlmimine ja allkirjastamine ilma K. Z.i teadmata ja nõusolekuta D. G. poolt on tõendatud süüdistatava ja kannatanu ütlustega ning muude kirjalike tõenditega (vt dtl 172). Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav D. G. pakkus läbi kiirsuhtlusrakenduses „Telegram“ võimaluse lisaraha teenida, kuid tegelik eesmärk oli saada kannatanutelt nende autentimisandmed ning neid kasutades võtta kannatanute nimel erinevatest krediidiasutustest laenusid ning osta internetipoodidest kaupa. Eksitusse viidud kannatanu (kostja) teatas süüdistatavale oma autentimisandmed isiku- ja pangaandmed (dtl 174).
18.Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuses kriminaalasjas nr xxx tegi kohus järelduse, et süüdistatav D. G., olles valdaja eksitusse viimise teel ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse K. Z.i isiku- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema autentimisandmetele ning loonud uue Smart-ID konto, millele juurdepääs oli vaid temal endal, kasutas K. Z.i teadmata ja nõusolekuta viimase isiku- ja pangaandmeid ning sõlmis ilma viimase teadmata ja nõusolekuta erinevate teenusepakkujate kaudu K. Z.i nimel järelmaksulepinguid, krediidilepingu, laenulepinguid ja mobiilside teenuse lepingu. Lepingute sõlmimise järgselt sai raha, kauba ja teenused süüdistatav enda valdusesse, v.a Holm Bank AS kaudu, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi endale kaupa ja raha tekitades kannatanutele AS-ile Inbank Finance varalist kahju kogusummas 1401,99 eurot, Elisa Eesti AS-ile varalist kahju summas 179 eurot, BB Finance OÜ-le varalist kahju summas 390 eurot,
2-23-140114 AS-ile Esto varalist kahju kogusummas 1275 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile varalist kahju kogusummas 7336 eurot ja Tele2 Eesti AS-ile varalist kahju summas 432,42 (dtl 175).
19.Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuses kriminaalasjas nr xxx on seoses kostja poolt D. G. ́ile edastatud infoga selgitatud, et „K. Z.i süüteoteade koos lisadega (VI kd tl 145-188) kohaselt võttis temaga 2022 aasta juuni lõpus Telegrami vahendusel ühendust meesterahvas, kes pakkus talle lisateenistuse võimalust. Sai aru, et töö pidi seisnema rahaülekannete tegemisega klientidele ja vajadusel klientide raha sularahas väljavõtmine, pidi tehingutelt saama dividende. Tagatis selleks, et ta kliente ei pea, pidi saatma meesterahvale oma Smart-ID QR koodi, sellele tähtsust ei omistanud, arvas, et koodiga saab esitada tema enda kohta andmeid, et on reaalselt eksisteeriv isik“ (dtl 172).
20.Riigikohtu 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 p-s 22 on selgitatud, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.“ Käesoleval juhul ei kehti viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud eeldus, nagu oleks hagi aluseks olevate järelmaksulepingute sõlmimiseks tahteavalduse andnud kostja. Antud eeldus on ümber lükatud eelnevalt käsitletud Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr xxx (vt käesoleva otsuse p-d 17-19). Kohtul puudub alus Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuses kriminaalasjas nr xxx kahelda. Kohus hindab käesolevas asjas seda otsust kui dokumentaalset tõendit ja loeb selle alusel tuvastatuks, et kostja nimel käesoleva hagi aluseks olevate järelmaksulepingute sõlmimine ja allkirjastamine toimus kostja teadmata ja nõusolekuta D. G. poolt.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohtu 21.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, mille p-s 16 selgitas Riigikohus, et „esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul haginõude aluseks olevad lepingud kuriteos süüdi tunnistatud kolmas isik kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa vastavate lepingute tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.
22.Kuigi kostja tegevust oma Smart-ID QR koodi kelmile edastamisel võib pidada naiivseks, on kohus siiski seisukohal, et kostja ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades rikkunud oma hoolsuskohustust määral, mis võimaldaks panna kostja vastutama kelmi poolt kostja suhtes toimepandud kuriteo tsiviilõiguslike tagajärgede eest. Kostja suhtes kelmuse toime pannud isik tegutses piisavalt osavalt, et lisaks kostjale petta veel mitmeid teisi isikuid, sh ka erinevaid finantsinstitutsioone. Kohtu hinnangul on taoliste pettuste ärahoidmisel piisavate kogemusteta ja finantsteadmisteta tarbijate suhtes määrav roll eelkõige tarbija nimel tegutsevale kelmile krediiti andvatel majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel. Muuhulgas on krediidiandmisel asjakohane tähelepanu pöörata ka isiku poolt edastatud andmete korrektsusele. Nt on kostja selgitanud, et „Langesin kelmuse ohvriks. D. G. sai pettuse teel juurdepääsu minu isiklikele andmetele ja Smart-ID kontole ning neid kasutades vormistas ilma minu teadmata ja nõusolekuta, minu nimele erinevates krediidiasutustes laenulepinguid, k.a eelpool nimetatud lepingu. Lepingus märgitud kontaktandmed (telefon ja e-post) ja aadress ei kuulu mulle“ (dtl 15). Kohus leiab, et piisavalt hoolika käitumise ja kuritegusid tõkestavate meetmete rakendamise korral on pangal
2-23-140114 võimalik üldjuhul kelmile krediidi andmine tõkestada, mida kinnitab ka Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuses kriminaalasjas nr xxx tuvastatu, et „Holm Bank AS-iga sõlmitud lepingute kohast kaupa süüdistatav kätte ei saanud, kuna Holm Bank AS tühistas laenulepingud“ (dtl 174).
23.Kohus on seisukohal, et hageja kui pank pole täitnud oma hoolsuskohustust kostja nimel esinenud isikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks olevate lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 on sätestatud, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Käesolevas asjas hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale krediidi andmise otsustamiseks oleks nõutud kostja pangakonto väljavõtet ja tehtud selle analüüsi (vt dtl 77-86). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Kohus leiab kokkuvõttes, et käesolevas asjas hageja esitatud tõendid ei ole piisavad selleks, et neist saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
24.Arvestades eeltoodut ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga või kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6). Kuna hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis vastutustundetult kiirkorras krediiti kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei saa olla vastutav kostja. VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud haginõude aluseks olevad lepingud. Hagi rahuldamiseks pidanuks hageja tõendama tema nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 230 lg 1). Samas on hoopis kostja põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevaid järelmaksulepinguid sõlminud. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Käesolevas asjas pole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, miks peaks kostja vastutama selliste lepingute rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole.
25.Kokkuvõttes loeb kohus eelviidatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevaid lepinguid sõlminud ega antud lepinguid ka hiljem heaks kiitnud. Kuna olemasolevate tõendite alusel puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, tuleb jätta hagi rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetud ka kõik hageja põhinõudega seotud kõrvalnõuded (sh intressinõue, viivisenõue, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõue).
26.Kuna kostja vastutus hageja ees on kohtu poolt tuvastatud asjaoludel välistatud, siis ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.
27.Kohus märgib täiendavalt, et hageja pole täitnud kohtunõuet selgitada kohtule järgmist. Kohtule nähtub, et Harju Maakohus on 28.11.2023 kriminaalasjas nr xxx tehtud otsusega rahuldanud TF Bank AB (publ.) tsiviilhagi 3210,61 euro ulatuses, milline summa on sarnane
2-23-140114 käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega. Hagejal tuleb selgitada, kui tegemist on samasisulise nõudega, siis millisel põhjusel nõutakse seda teist korda käesoleva tsiviilasja menetluse raames. Hageja on küll selgitanud, et „...kriminaalasjas menetleti erinevaid episoode. Tsiviilhagis esitatud nõue puudutab teisi episoode, mitte kostja episoode“ kuid kohus ei pea sellist umbmäärast selgitust piisavaks. Kohus tegi hagejale ettepaneku hiljemalt 16.01.2023 täpselt selgitada ja tõendada, milliste nõuete rahuldamisega seondus 28.11.2023 kriminaalasjas nr xxx tehtud otsusega rahuldanud TF Bank AB (publ.) tsiviilhagi 3210,61 euro ulatuses? (dtl 560). Hageja selliseid selgitusi ja tõendeid ei esitanud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja kasuks on kriminaalasjas nr xxx rahuldatud isegi kaks tsiviilhagi, lisaks summale 3210,61 ka summas 622,40 eurot (dtl 143-144).
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus TsMS § 162 lg-st 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna D. G. ei ole käesoleva tsiviilasja pool, siis on ekslik kostja arusaam, nagu peaks menetluskulud maksma
D. G..
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja pole käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud ja kostja menetluskulude olemasolu ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Seega määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.