X hagi Y vastu 1800 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.11.2023 määrus muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X hagi Y vastu 1800 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 19.01.2023 kohtuotsusega hagiavalduse ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 19.09.2023.
3.Hageja esitas 02.10.2023 oma menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud 400 eurot ning õigusabikulud 990 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta, s.o 150 eurot koos käibemaksuga) ning hageja lepinguline esindaja on toiminguid teinud 6,6 tunni ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus märkida, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas kohtu poolt määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1115 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks märkis maakohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Maakohus leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1). Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, millelt tasus riigilõivu 50 eurot. Kuivõrd kohus jättis hagi tagamise taotluse 25.02.2022 kohtumäärusega rahuldamata, ei ole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
5.2.Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 125 eurot (käibemaksuta) on tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
5.3.Lepingulise esindaja toimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal kliendiga kohtumiseks, konsultatsiooniks ja materjalide analüüsimiseks 1 tund ning hagiavalduse ja hagi tagamise koostamiseks 2,5 tundi. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asja õiguslikku keerukust ning asjaolu, et hagiavalduses on esitatud ka hagi tagamise taotlus, mille kohus jättis rahuldamata, on põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks vajalike menetlustoimingute (sh kliendiga kohtumine, konsultatsioon, materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine) tegemiseks kokku 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 0,5 tundi kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebuse 2(4)
menetlusse võtmisest keelduti ning hagejalt selle osas seisukohta ei küsitud, ei ole nimetatud menetlustoimingu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku menetlustoiminguga, millega seoses kantud kulu tuleks vastaspoolelt välja mõista. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad maakohtu menetluses tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega 5,1 tundi. Hageja on kohtule kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga põhjendatud.
5.4.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1115 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulud 765 eurot ), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega arvestada hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks üksnes riigilõiv. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 5,1 tunni ulatuses. Kohtule ei ole esitatud nende kulude kohta ühtegi tõendit. Sellisel juhul ei saa kindlaks teha, et kulus just 5,1 tundi. Kui hagejale on kulud tekkinud, siis ta on pidanud nende eest ka tasuma. Kostja palub hagejalt välja nõuda advokaadi tasude kohta tõendid. Võimalik, et teenuseid osutati hagejale hoopis tasuta. Menetluse edasine käik
7.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus palus 05.01.2024 hagejal esitada lepingulise esindaja kulude tekkimist tõendavad dokumendid (arved). Hageja esitas 09.01.2024 kohtule õigusabikulude arve koos maksekorraldusega.
10.Kostja esitas 15.01.2024 vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja esitatud arvel kirjas selle eesmärki ning maksekorraldusest ei nähtu, et tegemist on just käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabiteenusega. Arvel on viide lepingule nr 874TS21-/02/22, kuid lepingu sisu ei ole teada.
11.Hageja esitas 17.01.2024 tõendina kliendilepingu.
12.Kostja esitas 22.01.2024 vastuväite, milles viitab, et kuna hageja esitatud kliendileping ei ole allkirjastatud digitaalselt, ei saa väita, et see just 21.02.2022 sõlmitud on. Samuti leiab kostja, et 3(4)
hageja poolt esindajale tasutud ettemaks 1200 eurot on suurem summa, kui tavapäraselt ettemaksuks tasutakse. Kostja leiab, et nimetatud summa võib sisaldada lisaks tasu mõne muu teenuse eest mõnes teises asjas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
14.Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole see, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Seega ei ole oluline, kas esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Samas peab õigustatud pool kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu. Piisavaks tõendiks on sellises olukorras õigusabi osutamise eest osutatud arve (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Ringkonnakohtu palvel esitas hageja õigusabikulude arve koos selle tasumist kinnitava maksekorraldusega (dtl 105–107). Arve kohaselt on hagejale esitatud ettemaksu arve 1200 euro tasumiseks (sisaldab käibemaksu) 22.02.2022 ja hageja on panga maksekorraldusest nähtuvalt selle samal päeval tasunud. Arves on viide kliendilepingule nr 874TS21-/02/22 ning hageja on esitanud sama numbriga kliendilepingu (dtl 114–116), millest nähtuvalt on see sõlmitud hageja esindamiseks (sh kohtus) kostjalt võla sissenõudmiseks. Nimetatuga on tõendatud, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas õigusabi eest tasumise kohustus tekkinud ning ta on selle eest ka tasunud. Üksnes asjaolu, et esitatud kliendileping on allkirjastatud käsitsi, ei anna alust selle sõlmimise kuupäevas kahelda. Kostja kahtlused, et tavapärasest ettemaksust suurem summa võib sisaldada lisaks tasu mõne muu teenuse eest mõnes teises asjas, on hüpoteetiline ja ei ole kohtu poolt kontrollitav. Seetõttu ei anna ka see alust teha maakohtust erinevat lahendit.
15.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.