lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2862/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2862/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-2862

Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2023, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

X hagi Y vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. jaanuari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind

2252,91 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Y apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 19. jaanuari 2023 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 23.02.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 308,91 eurot ja edasiulatuv viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 26.02.2019 kostjale laenu 1800 eurot, mille kohta väljastati võlakiri. Pooled leppisid kokku, et laen tuleb tagastada hiljemalt 31.12.2019. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud ajaks. Kostja on teatanud, et ta ei ole võimeline laenu tagastama. Kostja vastuväited
3.Kostja selgitas, et võlakirjas olev summa anti talle tingimusega, et ta peab selle panema oma ettevõtte Osaühing NV EsTeam arveldusarvele ja maksma sellest tollimaksed ja transpordi eest, et tarnida saematerjal Venemaalt Inglise firmale, kus hageja töötab. Koostöö hagejaga on kestnud 3-4 aastat ja hageja on saanud kasumit. Kostja ei ole nõus hagejale summat tasuma. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus 19.01.2023 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 308,91 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
5.Kohus lähtus asja lahendamisel sellest, et hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 26.02.2019 võlakirjale, mis on hinnatav deklaratiivse võlatunnistusena. Kostja tunnistas hagejalt 1800 euro kättesaamist, kinnitades sellega võlgnevust hageja ees. Lisaks kinnitas kostja, et ta kohustus raha hiljemalt 31.12.2019 tagastama. Kostja kinnitas hagivastuses raha saamist hagejalt. Võlakirja alusel ei saa väita, et pooled leppisid kokku selles, et kostjal puudub kohustus raha tagastada või et kostjal on õigus esitada vastuväiteid, mis välistavad tema kohustuse raha hagejale tagasi maksta. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kostja ei ole vaidlustanud võlakirja kehtivust. Kostja hagivastuses esitatud selgitused hagejalt saadud raha kasutamise kohta ei ole olulised, sest tõendamata on see, et kostja väited välistavad kuidagiviisi (nt poolte kokkuleppest tulenevalt) kostja kohustuse raha hagejale tagastada. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas maakohtu otsusele 09.03.2023 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt peaks nõue olema mitte kostja kui eraisiku vastu, vaid kostja ettevõtte vastu. On selgunud, et koostöö käigus hageja pettis kostjat ja omastas kostja kasumi. Koostöö tulemusel sai kostja vähem raha ning see katab täielikult võlakirjas märgitud summa.

2(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.
8.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 308,91 eurot ja edasiulatuva viivise. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus on märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
10.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
11.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse.
12.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.

3(4)

13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja