lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2862/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-2862/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2862

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 1800 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2252,91 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista Ylt X kasuks 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 308,91 eurot ja viivis põhinõudelt (1800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Y kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1.X (hageja) esitas 22.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu võlgnevuse 1800 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 26.02.2019 kostjale laenu 1800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.12.2019. Kostja väljastas 26.02.2019 hagejale laenu andmise kohta võlakirja. Kostja ei ole laenu tähtaegsel tagastanud. Hageja palus välja mõsta kostjalt võlgnevuse 1800 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 01.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited hagile on arusaamatud ja kostja poolt esitatud asjaolud ei oma asjas tähtsust. Hageja esitas 26.02.2019 võlakirjast tulenevad nõuded. Kostja ei ole võlakirja kehtivust ja võlakirjast tulenevaid õigussuhteid vaidlustanud. Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud määras viivise tasumist. Pooled ei pidanud sellise viivise nõudmise õiguses kokku leppima.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja avaldas, et tema sai hagejalt võlakirjas märgitud summa tingimusel, et ta paneks selle firma NV ESTEAM OÜ – mis kuulub kostjale – arveldusarvele selleks, et maksta raha arvelt tollimakseid ja transpordikulusid, et tarnida saematerjali Venemaalt Inglise firmale, kus hageja töötab agendina. Saematerjal oli tarnitud. Hageja ja kostja vahel oli koostöö 3–4 aastat. Hageja sai selle käigus kasumit. Sellepärast ei ole võlakirjas ühtegi sõna intressi ja viivise kohta. Kostja ei ole nõus seda maksma. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 26.02.2019 laenulepingu, mille järgi andis hageja kostjale laenu 1800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 31.12.2019. Kostja väljastas hagejale 26.02.2019 võlakirja, kus ta kinnitas hagejalt 1800 eurot laenuna kättesaamist ja kohustust raha tagastada hiljemalt 31.12.2019 (dtl 7). Hagist ei nähtu selgelt, kas hageja tugineb oma nõudes kostja vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingule või kostja poolt antud võlakirjale. Hageja täpsustas 14.07.2022 seisukohas, et hagis on esitatud võlakirjast tulenevad nõuded. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 26.02.2019 võlakirjale.
5.Kohus leiab, et kostja 26.02.2019 võlakiri on hinnatav deklaratiivse võlatunnistusena, kus kostja tunnistas hagejalt 1800 eurot kättesaamist, kinnitades sellega võlgnevust hageja ees. Lisaks kinnitas kostja, et ta kohustub raha hiljemalt 31.12.2019 tagastama. Kostja kinnitas hagivastuses hagejalt raha saamist. Kohtupraktika järgi ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt nt Riigikohtu 11.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-58735/25, p 11.1; 10.12.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 06.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Võlakirja alusel ei saa väita, et pooled leppisid kokku selles, et kostjal puudub kohustus raha tagastada või et kostjal on õigus esitada vastuväited, mis välistavad tema kohustuse raha hagejale tagasi maksta. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kostja ei ole vaidlustanud võlakirja kehtivust. Kostja hagivastuses esitatud selgitused hagejalt saadud raha kasutamise kohta ei ole olulised, sest tõendamata on see, et kostja väited välistavad kuidagiviisi (nt poolte kokkuleppest tulenevalt) kostja kohustuse raha hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1800 eurot. Hageja nõude rahuldamise alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.

6.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivise seaduses sätestatud määras alates 01.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
6.1.Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese ja teise lause alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1800 eurot seaduses sätestatud määras alates 01.01.2020 kuni 22.02.2022 kokku 308,91 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
6.2.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1800 eurot seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (23.02.2022) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimene ja teine lause ning TsMS § 367.
6.3.Vastuseks kostja väitele, et ta ei ole nõus viivist maksma, selgitab kohus, et hagejal on seaduse alusel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist ka siis, kui pooled ei ole vastavat kokkulepet sõlminud.
7.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
8.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
9.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kohus selgitas 25.02.2022 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja