PROTHOR OÜ hagi CONTECHPRO OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
53087,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PROTHOR OÜ (registrikood 11837250; registrijärgne aadress Marjamaa tee 10, Metsakasti küla, Viimsi vald, 74019, Harju maakond, Eesti); Hageja lepinguline esindaja: Ero Liivik (e-post: [email protected]); Kostja: CONTECHPRO OÜ (registrikood 14822616; registrijärgne aadress: Suur-Sõjamäe tn 35a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 11415, Harju maakond, Eesti); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristi Traagel (e-post: [email protected], [email protected])
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata CONTECHPRO OÜ 03.01.2024 taotlus tõendite kogumiseks.
2.Jätta rahuldamata PROTHOR OÜ hagi CONTECHPRO OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
Mõista hagejalt PROTHOR OÜ välja kostja CONTECHPRO OÜ kasuks menetluskulud summas 3800 eurot. 3.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3800 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-23-14422 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja PROTHOR OÜ esitas 11.10.2023 Harju Maakohtule hagi CONTECHPRO OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 46 200 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt summas 1586,39 eurot (viivist on arvestatud kuni 05.10.2023). Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 10,5 % aastas (0,02 % päevas) põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostja poolt (jooksev viivis). Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelse õigusabi kandmisel tekkinud kahju summas 450 eurot (kõrvalnõue). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist üksnes põhivõlalt summas 46 200 eurot ning kohtueelsete õigusabikulude summalt 450 eurot hageja viivist ei nõua.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt osutas hageja Contechpro OÜ-le (varasema ärinimega Contech; Kostja) müügiesindaja teenuseid alates 28.09.2020 kirjaliku müügilepingu alusel (Lisa 1 – Prothor müügileping 28.09.2020 ja Lisa 2 - Prothor müügileping 28.09.2020_tõlge) (Leping). Lepingu p II kohaselt volitas Kostja Hagejat müüma element- ja moodulmajade komplekte ja osasid Kostja nimel ning Hageja nõustus Kostja volitatud müügiesindajana sellist müüki tegema. Lepingu p V kohaselt müüs Hageja Kostja tooteid Norras ja Rootsis ja Leping andis Hagejale õiguse esindada Kostjat nimetatud territooriumil. Lepingu tähtaeg oli p IV kohaselt 31.12.2025. Lepingu p VI kohaselt pidi Kostja tasuma Hagejale Lepingu alusel osutatud teenuste eest tasu. Tasu suuruseks oli poolte vahel kokku lepitud seitse tuhat (7000) eurot, millele lisandus käibemaks 20 %, kokku 8400 eurot; tasu tuli maksta igakuiselt Hageja arveldusarvele. Vastavalt Lepingule oli tegemist tasu ettemaksmisega antud kuu eest, tasumisega 10-ndal kuupäeval (Lepingu p VI).
3.Hageja täitis Lepingut ning Kostjal Hagejale aastate jooksul Lepingust tulenevad mistahes etteheited puudusid. Vastavalt Lepingule tasus Kostja korrapäraselt Hagejale 8400 eurot kuus, kuid peale Kostja omaniku ja juhatuse vahetust 02.05.2023 Kostja enam Lepingut ei täida. Hageja esitas 01.05.2023 Kostjale arve nr 190176 teenuste eest (Lisa 3 – arve nr 190176 ja Lisa 4 – arve nr 190176 tõlge). Nimetatud arve maksetähtaeg oli 10.05.2023. Kostja arvet nr 190176 kunagi Hagejale ei ole tasunud, nõue on muutunud sissenõutavaks.
4.15.05.2023 teatas Kostja uus juhatuse liige X e-kirjaga (Lisa 5 – Kostja e-kiri 15.05.2023 koos tõlkega) Hageja seaduslikule esindajale, et „Selles väga keerulises finantsolukorras ei saa ettevõte endale lubada maksta teie kallite teenuste eest ja pakkuda teile kontoriruumi. Teen ettepaneku jätkata koostööd komisjonipõhiselt.“ Hageja seaduslik esindaja vastas Kostja 15.05.2023 e-kirjale, et juhul, kui Kostja ei soovi Lepingut jätkata, tahab selle lõpetada, tuleb seda teha vastavalt Lepingu sätetele, sh tasuda Hagejale hüvitis 28 000 eurot koos käibemaksuga (Lisa 6 – Kostja ekiri 16.05.2023 koos tõlkega).
5.Lepingu lõpetamine toimub aga Lepingu p IX kohaselt järgmistel tingimustel: „CONTECH OÜ
2-23-14422 võib lepingu lõpetada 30-päevase etteteatamisega, kuid peab tasuma täiendava 3 kuu eest kokku 28 000 eurot + km. PROTHOR OÜ võib lepingu lõpetada 90-päevase etteteatamisega esimese 2 aasta jooksul. Seejärel võib PROTHOR OÜ lepingu lõpetada 30-päevase etteteatamisega. Sellisel juhul peab CONTECH OÜ tasuma PROTHOR OÜ-le hüvitist 30 000 eurot + km. Juhul, kui CONTECH OÜ viivitab mis tahes maksega enam kui 5 päeva, võib PROTHOR OÜ lepingu lõpetada 1-päevase etteteatamisega ning nõuda täissummat 30 000 eurot + km.“ Igal juhul peab Kostja tasuma Hagejale vastava summa.
6.Hageja pöördus korduvalt Kostja poole, et see tasuks arve 190176, samuti maksaks välja Lepingu lõpetamise hüvitise, kui enam ei soovi Lepingut jätkata (Lisa 7 – poolte kirjavahetus 17.05.-18.05.2023). Hageja saatis veel ka 21.05.2023 meeldetuletuse (koos arvega 190176) võlgnevuse tasumiseks (Lisa 8 – meeldetuletus 21.05.2023), kuid Kostja jäi endale kindlaks ning jättis Hagejale tasumata. 13. juuni 2023 teatas Kostja Hagejale, et lõpetab Lepingu Hageja väidetava olulise rikkumise tõttu. Samuti teatas, et Lepingu lõpetamise tulemusena ei kuulu tasumisele mis tahes hüvitist Lepingu lõpetamise eest (Lisa 9 – Kostja e-kiri 13.06.2023). Hageja ei ole Lepingut aga rikkunud. 17.06.2023 saatis Hageja Kostjale vastuväited 13.06.2023 lepingu lõpetamise teate kohta (Lisa 10 – PROTHOR vastus 17.06.2023). Hageja arvates ei saa Kostja temaga sõlmitud lepingut üles öelda ilma ülesütlemise tasu maksmata. Vastavalt Lepingule on selleks summa 28 000 eurot koos käibemaksuga ehk 28 000 eurot + 5600 eurot, kokku 33 600 eurot. Samuti peab Kostja tasuma Hagejale kõigi veel tasumata teenuste arvete eest. Kuid ka nimetatud nõudekirja alusel keeldus Kostja mistahes maksetest Hagejale.
7.Ülesütlemine on äärmuslik õiguskaitsevahend, mille kasutamise eeldused ei ole antud juhul täidetud. Hageja arvates on Kostja Lepingu ülesütlemisavaldus pahauskne. Lepingu ülesütlemine oli karistuslik, kuna Kostja otsis ettekäändeid Lepingu lõpetamiseks ning soovis sellega Hagejat kahjustada ja oma kohustustest vabaneda. Samuti on Kostja poolt tasumata teenuste arve nr 190177 juuni 2023 teenuste eest. Kuna Kostja ütles Lepingu üles, siis esitas Hageja arve poole summa ulatuses ehk 4200 eurot (Lisa 11 – arve nr 190177, Lisa 12 – arve nr 190177 tõlge). Arve maksetähtaeg oli 14.06.2023. Tasumata on samuti arve nr 190178 ehk tühistamistasu müügilepingu lõpetamise eest (Lisa 13 – arve nr 190178, Lisa 14 – arve nr 190178 tõlge) summas 33 600 eurot (tähtaeg 14.06.2023). Kuigi Hageja on saatnud Kostjale ka nende tasumata arvete osas meeldetuletused, ei ole Kostja sellele suvatsenud reageerida. Kokku on Kostjal Hagejale tasumata kolme arve alusel 46 200 eurot (põhinõue). Hageja selgitab nõude kujunemist hagis allpool.
8.10.07.2023 pöördus Hageja Kostja vastu Harju maakohtusse pankrotiavaldusega (millele eelnes pankrotihoiatus). 31.07.2023 tegi Hageja Kostjale veel ühe kirjaliku ettepanekuga lahendada olukord rahumeelselt ja poolte kokkuleppel (Lisa 15 – Hageja e-kiri 31.07.2023 ja Lisa 16 - Hageja e-kiri 31.07.2023 tõlge). Kostja midagi ei tasunud, keeldus läbirääkimistest ja praeguseks on ümberlükkamatu fakt, et Kostja on jätnud Hagejale Lepingust tulenevad summad tasumata, oma kohustused täitmata. Hageja võimalused olukord lahendada kohtuväliselt on ammendunud. Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-23-9809 (PROTHOR OÜ avaldus CONTECH OÜ pankroti väljakuulutamiseks) tehtud määruses 27.09.2023: „Avaldaja on välja toonud, et on püüdnud asja lahendada võlgnikuga kokkuleppel, kuid võlgnik ei ole avaldanud tahet kompromissläbirääkimiste alustamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud lahendada vaidlus pooltevahelise kokkuleppega, mis on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, vältides seeläbi täiendavate kulude teket ning lühendades oluliselt vaidluse lahendamiseks kuluvat aega.“ (Lisa 17 – kohtumäärus asjas 223-9809).
9.Hageja põhivõlg on tekkinud Lepingu alusel Kostja poolt tasumata jäetud kolmest (3) arvest. Hageja esitab tabeli kujul, kuidas on tema põhivõlg Kostja vastu kujunenud (Tabel 1 – põhivõla kujunemine). Kokku on Hageja põhivõlg 46 200 eurot. Kostja ei ole Hagejale tasunud tähtajaks
2-23-14422 põhivõlga summas 46 200 eurot. Kuna pooled ei ole Lepingus viivise määras kokku leppinud, siis on Hagejal võimalik nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.01.2023 10,5 % aastas. Hageja arvutas viivise iga arve kohta ning esitas selle tekstisisese tabelina nr 2 (Viiviste arvestus). Hageja soovib nõuda ka jooksvat viivist. Hageja palub Kostjalt välja mõista jooksva viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seadusjärgses viivisemääras 10,5 % aastas (Lisa 18 – jooksva viivise raport).
10.Hageja on kandnud seoses kohtueelse õigusabi kasutamisega kulusid, mida soovib samuti nõuda Kostjalt Hagejale tekkinud kahjuna (kõrvalnõue). Kuna Kostja ei tasunud Lepingust tulenevaid summasid vabatahtlikult, oli Hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks juristi poole. Jurist aitas Hagejal saada olukorras õiguslikku selgust ning nõustas Hageja seadusliku esindaja Q e-kirjade koostamist Kostjale, samuti kuulas jurist ära Kostja eelmise juhatuse liikme Y, et olukorras rohkem selgust saada, kui on vaja koostada nõudekirju. Erovik Õigusbüroo OÜ on osutanud Hagejale kohtueelset õigusabi käesolevas vaidluses hinnaga 60 eurot tund, kokku 7,5 tundi, kogusummas 450 eurot (Lisa 19 - kohtueelse õigusabi arved) (Tabel 3 – kohtueelse õigusabi toimingud).
11.20.12.2023 esitas hageja enda seisukoha kostja 05.12.2023 hagivastusele. Vastuse p 1 osas nõustub hageja, et tegemist on moodulmajade tootmisettevõttega. Füüsilised isikud Q ja Y olid nimetatud äriühinguga seotud, kuid äriühingu omanike ringi kuulusid ka erinevad muud isikud (Lisa 1 – Contechpro omanike muudatused). Vastuse p 2 osas märgib hageja, et Y osaluse suurus oli 1,88 % (Lisa 1). Q ja Y ei ole käesolevas tsiviilvaidluses menetlusosalised. Q on hageja juhatuse liige. Vastuse p 3 osas märgib hageja, et kostja väide p 3, et pärast osaluse müümist ja juhatuse positsioonilt lahkumist jätkas Q Contechpro faktilise juhina – ei vasta tegelikkusele. Y oligi äriühingu tegelik juht, mingit „faktilist juhti“ seal ei olnud ja need väited ei vasta tõele. Y on nimetatud asjaolu kostjale ka selgitanud oma 04.09.2023 e-kirjas (Lisa 2 – Y e-kiri 04.07.2023; Lisa 3 - Y e-kiri 04.07.2023_tõlge). Kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt vastuse p 3 esitatud väited omavad käesolevas vaidluses tähtsust. Vastuse p 4 osas kinnitab hageja pooltevahelist eraldiseisvat vaidlust veebilehe contech.ee üle. Nimetatud vaidlus ei puutu käesolevasse tsiviilasja. Vastuse p 5 väidetega hageja nõustub ning nimetatud faktiväidete osas poolte vahel vaidlus puudub.
12.Kostja vastuse p-des 6 – 12 esitatud väiteid hageja ei tunnista. Nimetatud asjaolude üle toimub eraldi kohtuvaidlus Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-23-15335), kus Contechpro OÜ (kostja käesolevas asjas) on hagenud füüsilisi isikuid Q ja Y ning Prothor OÜ-d (hageja käesolevas asjas). Hageja arvates tuleb ühinguõigusliku vastutuse vaidlus hoida lahus käesolevas asjas toimuvast vaidluses lepingu rikkumise üle kostja poolt. Hageja arvates ei ole kostja tegevus, kus tema on toonud käesolevas vaidluses sisse hoopis teises vaidluses toimuvad faktilised ning õiguslikud argumendid, heauskne ja raskendab käesoleva menetluse ökonoomset läbiviimist. Kuigi kostja taotles tsiviilasjade nr 2-23-14422 ja nr 2-23-15335 liitmist, siis Harju Maakohus kostja taotlust ei rahuldanud ning hageja kohtumäärusega ka nõustub (Lisa 4 – Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus asjas nr 2-23-15335).
13.Kostja vastuse p-des 13 – 16 esitatud väiteid hageja ei tunnista. Q ei ole kunagi keeldunud selgituste andmisest müügilepingu kohta kostjale. Näiteks edastas Q 14.05.2023 Xile (kostja juhatuse liige) e-kirja, milles kinnitas, et on andnud kõik vajalikud selgitused ettevõtte tegevuse kohta juhtkonnale, samuti ülevaate kriitilistest kohtadest seoses erinevate projektidega; e-kirjale on Q kirjutanud alla hageja juhatajana (Lisa 5 – Q e-kiri 14.05.2023; Lisa 6 - Q e-kiri 14.05.2023_tõlge). Olukord on tegelikkuses vastupidine – kuigi Q on pöördunud korduvalt kostja poole koostöö sooviga, ei ole kostja sellest huvitatud olnud. Hageja esitab selle tõendamiseks Q 18.06.2023 e-kirja kostjale, milles tema teatab soovist tulla inspekteerima Contechpro OÜ tootmist (SINTEF sertifikaadi omanikuna-esindajana), kuid sinna teda ei lubatud (Lisa 7 – Q e-kiri
2-23-14422 18.06.2023; Lisa 8 - Q e-kiri 18.06.2023_tõlge). Nimetatud juhtkonna tegevuse tagajärjel kustutati Contechpro OÜ Norra SINTEF sertifitseeritud tootjate nimekirjast, st kadusid võlgniku võimalused eksportida Norra turule. Kostja käitumine on pahauskne, kui tema ise on selliselt halvendanud enda müügipositsiooni Norra turul, kuid esitab hoopis etteheiteid hagejale, justkui oleks hageja rikkunud müügiesinduslepingut. Kostja vastuoluline käitumine on hea usu põhimõtte vastane.
14.Kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt vastuse p 6 - 16 esitatud väited omavad käesolevas vaidluses tähtsust. Vastuse p 17 osas märgib hageja, et on hagi p 4 selgitanud, et kostja väljendas juba enne 13.06.2023 tahet müügiesindaja leping lõpetada ega hakka seda siin üle kordama. Hageja oli nõus lepingu lõpetamisega lepingus ette nähtud alustel, kuid kostja ise ei soovinud sellest kinni pidada. Vastuse p 18 osas märgib hageja, et kostja väited ei vasta tõele ning on esitanud selle kohta ka tõendid käesolevas seisukohas eespool. Vastuse p 19 - 23 osas märgib hageja, et kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt vastuse esitatud väited omavad käesolevas vaidluses tähtsust. Hageja nendega ei nõustu. Vastuse p 25 osas märgib kostja, et vaidlus nimetatud asjaolude üle toimub teises tsiviilasjas ning Q ja Y ei ole käesolevas vaidluses menetlusosalised. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et hinna alandamist ja kahju hüvitamist ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks korraga nõuda.
15.Hageja vaidleb vastu kostja vastuse p 27 väidetele ega võta neid omaks. Hageja arvates ei ole kostjal õigust tasandada tasu nullini (punkt A). Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 2-1712712 osundanud, et „VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt peab hinna alandamisele tuginev pool hinna alandamise eeldusena kohase ja mittekohase täitmise väärtusi üldjuhul tõendama (vt ka Riigikohtu 19. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 23). See tähendab, et hinna alandamisest tuleneva raha saamise nõude esitanud hageja peab üldjuhul esitama kohtule tõendid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks.“ (p 13). Hageja juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid müügiesinduslepingu kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kindlakstegemiseks. Kostja pole põhjendanud, miks on väärtuseks null.
16.Kostja vastuse p-de 28 – 29 ja p 32 osas märgib hageja aga järgmist. 13.06.2023 avalduses teatas kostja hagejale, et käesolevaga lõpetab Contech lepingu teie olulise rikkumise tõttu (hagi lisa 9). Samuti seisis nimetatud avalduses järgmine tekst: „Nimetatud avalduses 26.05.2023 kordas härra X Contechi nõuet saada 17.05.2023 küsitud informatsiooni ning teavitas teid, et Contech loeb, et olete lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud ning hoiatab teid, et Contech lõpetab lepingu olulise ja tahtliku rikkumise alusel, kui te keeldute täitmast Contechi teabenõuet reedeks, 2. juuniks. Lisaks märkis härra X, et nagu varem märgitud, on Contechil õigus pidada kinni lepingust tulenevad maksed, kuni olete oma kohustused täitnud.“ Hageja ei ole kunagi keeldunud kostjale mistahes informatsiooni andmisest lepingu kohta. Kui võrrelda 13.06.2023 avalduses esitatud kostja põhjendusi lepingu rikkumise ja lõpetamise kohta nendega, mida kostja on esitanud vastuse p 30, siis tegemist ei ole kattuvate põhjendustega. Hageja polnud enne kostja käesoleva vastusega tutvumist nimetatud seisukohtadest teadlik, kuna 13.06.2023 kirjas neid ei sisaldunud. Samuti on kostja teinud hinna alandamise avalduse hoopis hiljem (p 32). VÕS § 112 lg 2 järgi ei ole hind alandatud enne, kui vastaspool saab teada hinna alandamisest. Kostja sellist käitumist ei saa lugeda heauskseks, kostja vaid otsis võimalusi, kuidas vabaneda lepingujärgsete kohustuste täitmisest ning „leiutas“ pidevalt üha uusi põhjendusi. Kostjal ei olnud mingit õigust alandada tasumisele kuuluvat hinda nullini.
17.Kostja vastuse p 30 osas märgib hageja, et tema on müügiesinduslepingut kohaselt täitnud, ei ole seda rikkunud. Samuti kordab hageja, et Q ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaline. Vastuse p 31 osas vaidleb hageja kostjale vastu, jääb hagis väljendatu juurde ega nõustu kostja väidetega. Hageja ei nõustu vastuse p 33 väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09 p 15 osundanud: Nii lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise korral
2-23-14422 vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingust taganemiseni või lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (vastavalt VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 195 lg 2).
18.Kostja vastuse p 35 – 36 osas vaidleb hageja vastu, et tegemist oli erakorralise ülesütlemisega. Hageja vaidles ülesütlemisele vastu enda 17.06.2023 dokumendis (hagi lisa 10, eesti keelde tõlgitud tekst lk 3 – 4). 15.05.2023 põhjendas T. X hageja juhatuse liikmele saadetud kirjas, et äriühing on keerulises finantsolukorras, teeb ettepaneku koostööd jätkata komisjonipõhiselt: „Selles väga keerulises finantsolukorras ei saa ettevõte endale lubada maksta teie kallite teenuste eest ja pakkuda teile kontoriruumi. Teen ettepaneku jätkata koostööd komisjonipõhiselt.“ (hagi lisa 5). Nimetatud e-kirjas kostja mingeid etteheiteid hagejale ei teinud. 16.05.2023 teatas hageja juhatuse liige, et on nõus sellisel juhul lepingu lõpetamisega, kuid see tuleb vormistada vastavuses müügilepinguga.
19.Kostja vastuse p 37 osas kinnitab hageja, et ei ole kunagi keeldunud kostjale mistahes info edastamisest müügilepingu kohta. Hageja pakkus kostjale nt 31.07.2023 kompromissi ja asjade selgeks rääkimist (hagi lisad 15 ja 16), kuid kostja mingitest läbirääkimistest huvitatud ei olnud. Vastuse p 38 – 40 osas märgib hageja, et kostja on ajas oma versioone olukorrast pidevalt muutnud, kõik eesmärgiga vabaneda hagejale lepingujärgsete summade tasumisest. Milles seisneb müügilepingu rikkumine hageja poolt täpsemalt, ei ole kostja selgitanud. Vastuse p C ja 41 osas vaidleb hageja vastu ja jääb haginõude juurde. Vastuse p 42 osas märgib hageja, et on andnud kostjale lepingu kohta selgitusi ning on valmis seda veelgi tegema, kuidas kostja mingit huvi selle vastu ei ilmuta. Vastuse p 43 osas märgib hageja, et väidetav kahjunõue hageja vastu on esitatud teises tsiviilasjas ning 1,4 miljonine nõue on esitatud Q, Y ja hageja vastu solidaarselt, menetlus on alles algusjärgus; kostjad pole veel isegi vastanud hagile. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Hageja vaidleb tasaarvestuse avaldusele vastu.
20.11.01.2024 menetlusdokumendis ei nõustu hageja kostja 03.01.2024 taotlusega tõendite kogumiseks. Hageja arvates ei puutu taotluses nimetatud dokumendid käesolevasse vaidlusesse, kuna pole arusaadav, kuidas need aitaksid kostjal tõendada lepingu mittekohase täitmise väärtust. Kostja ka ise ütleb, et mittekohase täitmise väärtust ei saa antud juhul täpselt kindlaks määrata (03.01.2024 dokumendi p 3). Lisaks väidab kostja, et „hetkesisuga ei ole alust arvata, et see üldse on positiivne.“ Seega on kostja juba oma seisukoha kujundanud ning kohtule esitanud ning mingeid täiendavaid tõendeid pole sellele vaja lisada. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi saab panna hagejale tõendamiskoormise üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud. Kostja on oma hagi vastuses 05.12.2023 esitanud juba küllaldaselt tõendeid - kokku 23 tõendit, mingite täiendavate tõendite kogumine koormaks vaid asja kohtutoimikut. Piisavalt tõendeid on esitanud ka hageja. 21.12.2023 kirjas teatas kohus, et eeldab, et pooled on käesolevaks hetkeks juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid – hageja sellega ka nõustub. Kostja taotluse rahuldamine toob kaasa menetluse venimise, kuna tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu.
21.Kostja taotlus ei ole piisavalt selge ega ole seetõttu ka täidetav, kuna hageja ei saa aru, mis dokumente temalt täpsemalt soovitakse. Taotluses ei sisaldu mitte ühtegi dokumendi rekvisiiti ja numbrit, lepingu kuupäeva, lepingu või kirjavahetuse poolte andmeid, kirjavahetuse rekvisiiti jne. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas iga konkreetne tõend puutub vaidlusesse, milliseid asjaolusid ühe või teise tõendiga tõendatakse. Üldreegli kohaselt, kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, millise tõendiga millist enda väidet tõendab. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud, et hageja on rikkunud müügilepingut, samuti on hageja andnud kostjale lepingu kohta piisavalt infot.
22.15.01.2024 menetlusdokumendis esitas hageja enda seisukoha kostja 11.01.2024 esitatud tõenditele vastavalt kohtu 12.01.2024 e-kirjale. Lisa 1 – leping koos tõlkega - kostja on kasutanud
2-23-14422 tsiviilasjas nr 2-23-15335 (CONTECHPRO OÜ hagi PROTHOR OÜ, Y ja Q vastu kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes) tema poolt hagis esitatud tõendeid. Käesolevas asjas hageja, kuid tsiviilasjas nr 2-23-15335 kostjaks olev PROTHOR OÜ esitab hagile vastuse tähtajaks 09.02.2024, vastavalt kohtu määratud tähtajale tsiviilasjas nr 2-23-15335. Ühtlasi juhib hageja tähelepanu, et Harju Maakohus ei liitnud tsiviilasju nr 2-23-15335 ja 2-23-14422. Kuna tsiviilasjas nr 2-23-15335 on menetlus alles alguses ning kostja etteheited PROTHOR OÜ vastu nimetatud menetluses ei ole leidnud kinnitust, siis hageja ei nõustu, et tema on kostjale müügiesinduslepingu alusel kahju tekitanud ning mingiks tasaarvelduseks oleks seetõttu alust. Kostja väited on paljasõnalised. Lisa 2 – arve nr 20220017, tõend on tõlkimata eesti keelde. Samuti ei ole kostja selgitanud, mida tema on teinud, et Norra äriühing Byggnor Solås AS nimetatud arve tasuks. Hageja seda ei tea, miks see on tasumata. Ainuüksi nimetatud asjaolust ei saa järeldada aga hageja lepingulist vastutust. Hageja tegutses müügiesindajana ega saa vastutada Byggnor Solås AS ja kostja vaheliste äriliste suhete eest või mõne kolmanda isiku ning kostja vahelise lepingu täitmise eest. Kuid nagu eespool juba öeldud, siis toimub vaidlus väidetava kahju tekitamise, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmise üle tsiviilasjas nr 2-23-15335. Samade tõendite uurimine kahes paralleelses menetluses võib kaasa tuua vastuolulised õiguslikud järelmid. Lisad 3 a – d – Lisa 1 lepingust nähtub, et Byggnor Solås AS vastutab elementide disaini eest (17.1.1.), samuti hoone projekteerimise eest (18.1.2.). Ei saa välistada, et Byggnor Solås AS kasutas alltöövõtjana Eesti joonestajat või muud teenusepakkujat.
23.Lisad 4a, 4b ja 4c – on võõrkeelsed ja eesti keelde tõlkimata tõendid. Ilmselt on tegemist Byggnor Solås AS ja Byggnor OÜ vaheliste ärisuhetega, millest saab järeldada, et kostja on oma lepingulised kohustused Norra tellija Wi ees on täitnud. Lisa 5 – siin jätab kostja märkimata, et äriühingu Byggnor OÜ teine osanik (50 %) on kostja tegelik kasusaaja X; seega ka kostjaga seotud isik. Ilmselt oleks kostja saanud Byggnor OÜ ja kostja vahelisi ärisuhteid puudutava info saamiseks ka ise pöörduda otse Xi poole. Lisad 6 ja 7 – fotodest saab järeldada, et kostja kui käsundiandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud, st Wi tellitud puhkemaja on Norras paigaldatud. Hageja muidugi märgib, et asjaolu, kas puhkemaja on Norras monteeritud ja paigaldatud, saaks tõendada paremini näiteks objekti vastuvõtmise-üleandmise aktiga jm dokumentidega. Samas, saab fotodest siiski järeldada, et kui hageja on kostja kui käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega, käsundiandja on ka täitnud oma kohustused, siis on hageja müügiesinduslepingut täitnud. Lisa 8 – väidetava kahju tekitamine PROTHOR OÜ poolt müügiesinduslepingu alusel osas toimub vaidlus tsiviilasjas nr 2-23-15335 ning hageja oma vastuväited kindlasti ka esitab. Hageja ei võta omaks, et tema on kostjale mingit kahju müügiesinduslepingu alusel tekitanud. Vastupidi, hageja on lepingujärgsed kohustused kostja ees täitnud, vastavalt VÕS § 679 lg 1 agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. VÕS § 679 lg 5 kohaselt agendil on õigus agenditasule ka juhul, kui käsundiandja lepingut ei täida ja see toimub käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja kui agent teise lepingupoole või kolmanda isiku kohustuste täitmise eest ei vastuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja esitas 05.12.2023 vastuse, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et kostja on 09.10.2019 asutatud moodulmajade tootmisettevõte (lisa 1). Algselt olid kostja omanikeks ja juhtideks Q ning tema abikaasa Y. Osa algkapitalist (summas 200 000 eurot) andis ühingule Y vend X. Y oli kostja osanik 04.08.2020 – 02.05.2023. Perioodil 07.09.2020 – 24.04.2023 oli ta kostja juhatuse liige (lisa 1). Q oli kostja osanik perioodil 09.10.2019 – 18.09.2019; perioodil 09.10.2019 – 21.10.2019 oli ta kostja juhatuse liige (lisa 1). Pärast osaluse müümist ja juhatuse positsioonilt lahkumist jätkas ta kostja faktilise juhina. 2020. a oktoobrist 2023. a märtsini oli Ql ligipääs ühingu ainsale pangakontole (XXXXXXXXXXXXX) (lisa 2) ning ta teostas sellelt ise
2-23-14422 enamuse maksetest ehkki ta ei olnud sel ajal kostja juhatuse liige ega isegi töötaja. Q korraldas ühingu toodangu müüki, sõlmis ühingu nimel lepinguid ostjatega, tegi personaliotsuseid (võttis tööle ja lasi lahti töötajaid), andis korraldusi töötajatele (sh raamatupidajatele) ning täitis sisuliselt kõiki juhataja funktsioone. Q’l oli kostja kontoris ka oma kabinet.
25.Q on ainuosanik ja juhatuse liige ka hagejas (lisa 3). Hageja nimele on mh registreeritud kostjale kuuluv veebilehe domeen contech.ee, mille üle käib poolte vahel eraldiseisev vaidlus. Q tegevus müügiesindajana põhines formaalselt müügiesindaja lepingul (sõlmitud 28.09.2020, hagi lisa 1). Müügiesindaja lepingu kohaselt pidi ühingu toodangu müüki korraldama Q ettevõte Prothor OÜ (hageja). Kostja maksis Qle selle eest (hageja kaudu) 8400 eurot kuus (KM-ga) (hagi lisa 1). Nüüdseks on selgunud, et Q kasutas oma positsiooni ühingu müügiesindajana selleks, et suunata klientide tellimused mitte otse ühingule, vaid Qga seotud teistele ettevõtetele: Byggnor OÜ’le ning Byggnor Solas AS’le (Norra ettevõte). Q on Byggnor OÜ 50% osanik ja juhatuse liige (lisa 4). Hageja oli Byggnor OÜ ainuosanik kuni 15.03.2021. Byggnor Solas AS omanik ja juhatuse liige on Q poeg G (lisa 5). Nende lepingute puhul, mis sõlmiti Byggnor OÜ või Byggnor Solas AS’iga, täitis ühing vaid allhankija rolli ning sai väikse osa lõppkliendi poolt makstavast lepinguhinnast.
26.Ka nende lepingute puhul, kus Q „vahelülisid“ ei kasutanud, andis Q ühingu klientidele korraldusi, et viimased tasuks osa lepingu hinnast mitte ühingule, vaid Q’ga seotud ettevõtetele (eelkõige Byggnor OÜ ning Byggnor Solas AS). Seejuures on Q istunud n-ö mitme tooli peal – ühelt poolt on ta hageja ainuosaniku ja juhatuse liikmena korraldanud hageja tegevust kostja müügiesindajana, teiselt poolt sõlminud klientidega lepinguid tema osalusega äriühingute kaudu (Byggnor OÜ ja Byggnor Solas AS) ja kolmandalt poolt kostja faktilise juhatuse liikmena korraldanud projektide teostamist kostjale kuuluvate vahenditega. Tõenäoliselt kasutas Q ka muid võtteid ühingu kasumi suunamiseks mujale, sest kuna ühing on tuvastanud selle, et varasemalt ühingu poolt sõlmitud müügilepingud ei vastanud sarnaste moodulmajade ja majade elementide turuhinnale (vt allpool).
27.Q tegevuse tulemusena oli kostja majandustegevus pidevalt kahjumlik ja projektide läbiviimiseks oli vaja täiendavat kapitali (2020. a kahjum 267 910 eurot, lisa 6; 2021. a kahjum 471 221 eurot, lisa 7; 2022. a kahjum 614 988 eurot, lisa 8). Uue kapitali saamiseks pöördus Y regulaarselt oma venna Xi poole, kes nõustus finantseerima ühingu tegevust ning andis selleks pidevalt juurde laenusid. Perioodil 2021-2023 elas kostja põhiliselt T. Xi laenudest ega suutnud neid tagastada. Eeldatavasti alates 2020. a viis läbi Q kostja kasumi kõrvaldamist läbi vahekehade. 2023. aasta aprilli keskpaigas ei olnud kostja enam võimeline tasuma töötajate palkasid ja riiklikke makse, mistõttu palus eelmine juhatus T. Xilt täiendavat laenu, sest vastasel juhul oleks äriühingu tegevus peatunud ning ühing oleks läinud pankrotti. 17.04.2023 peatati moodulmajade tootmine. Ühingu päästmiseks otsustas T. X ühingu enda kontrolli alla võtta.
28.02.05.2023 omandas T. X kostja ainuosaluse, kutsus tagasi vana juhatuse ja asus ise juhatuse liikme positsioonile. Saades aru, et tema tegevust hakatakse uurima, võttis Q vahetult enne puhkusele minekut (2023. a aprilli lõpus) kontorist lahkudes kaasa kostja raamatupidamisega seotud lepingud ja dokumendid ning keeldub käesoleva hetkeni neid üle andmast (lisad 10, 11, 13). Seetõttu pole uuel juhatusel siiani valdavat osa allkirjastatud lepinguid jm raamatupidamisega seotud dokumente, mis annaksid võimaluse detailselt kostja nimel tehtud tehinguid kontrollida. 15.05.2023 teavitas T. X Q’t, et audiitorid ja juristid kontrollivad kostja tegevust ja palus tal kontorist lahkuda (lisa 9). 17.05.2023 palus kostja hagejal esitada (i) hagejaga sõlmitud müügiesinduslepingu tulemusena kostja poolt sõlmitud lepingute loetelu ja nende koopiad ning kõik lepingud kostja ja (ii) koopiad kõigist lepingutest kostja ja kõigi selliste ühingute vahel, mis on Qga mis tahes viisil seotud, sealhulgas, kuid mitte ainult, Byggnor Solås AS, ja kõik selliste lepingute alusel väljastatud arved (lisa 10). 26.05.2023 kordas kostja oma nõuet hageja vastu teabe
2-23-14422 andmiseks (lisa 11). Kostja selgitas, et ei ole suutnud leida lepinguid vähemalt järgmiste projektide osas, mida on raamatupidamises kajastatud: Bakkalykkja, GYA, HAM, HAM7, HIS, Karasjok, Kari, KLO, KROK PR-2002, K.VAS, LAP, Rabakivi, Skolbakken. Mõne teise projekti puhul leiti lepingud, mis polnud aga allkirjastatud.
29.13.06.2023 ütles kostja hagejaiga sõlmitud müügiesindaja lepingu üles (lisa 12). 04.07.2023 esitas kostja täiendava nõude hageja, Byggnor Solas AS’i, Byggnor OÜ ja Q vastu teabe saamiseks ning esialgse kahju hüvitamise nõude (lisa 13). Vaatamata ülaltoodud nõuetele ning kostja katsetele saada hagejalt ja Qlt teavet ja dokumente, ei ole hageja ega Q siiamaani dokumente üle andnud ega arusaadavaid selgitusi andnud. Ehkki kostjal ei ole täisülevaadet kõikidest projektidest ja lepingutest, siis on kostja raamatupidamist analüüsides saanud uuele juhatusele selgeks, et perioodil 2020 mai – 2022 august on kostja teinud Y ja Q juhtimisel vähemalt 15 projekti, milles kostja tarnis oma toodangut, kuid ei saanud selle eest turutingimustele vastavat tasu. Kuigi kostja uuel juhatusel ei ole enamuse projektide kohta allkirjastatud lepinguid, siis kostja toodang on peamiselt standardne (majamoodulid ja -elemendid) ning võrreldav teiste tootjatega samasuguse toodanguga. Seetõttu oli uuel juhatusel võimalik arvutada välja kostja toodetud ja tarnitud toodangu eeldatav turuhind, võttes aluseks toodetud ruutmeetrite arvu ning sarnase toodangu ruutmeetri hinnad (ehk siis lähtudes sarnaste tootjate hindadest). Uue juhatuse arvutustel on ülalviidatud projektides toodetud toodangut vähemalt 4,64 mln euro eest, kostjale on aga laekunud vaid 3,17 mln. Vähemalt 1,48 mln on puudu. Projektides, kus lõppkliendiga on lepingu sõlminud hoopis Byggnor OÜ või Byggnor Solas AS, on alust arvata, et lõppkliendi hind on suurem, kui Byggnor OÜ / Byggnor Solas AS poolt kostjale tasutud summa, kuigi kostjal ei ole vastavaid lepinguid. Projektides, kus lõppkliendiga on lepingu sõlminud kostja ise, võib puudujääk olla tingitud sellest, et Q andis kliendile instruktsiooni tasuda osa lepinguhinnast mujale.
30.Mõnevõrra täpsemad andmed (sh mõned lepingud) on kostjal projektide „Bentzen“, „Charles“ ja „Myrse“ kohta: a) Projekt BENTZEN. Bentzeni projekti leping on sõlmitud Byggnor OÜ nimel. Bentzen’i puhul ei nähtu hind lepingust, vaid on tuletatud Byggnor OÜ kontoväljavõttelt. Lõppklient maksis Byggnor OÜ’le 158 175 eurot, mis oli eelduslikult selle lepingu hind, kuid kostja sai Byggnor OÜ’lt projekti eest vaid 65 167 eurot (lisa 14). b) Projekt CHARLES. Projekt koosnes kolmest lepingust (lisa 15, 16, 17), mis sõlmiti 2020. aasta detsembris. Kliendiks oli Familiebygg AS (Skogmokanten 1, 203 Jessheim). Projekti raames tootis ja komplekteeris kostja aadressil Charles Kings veg, Jessheim, Norra kolm moodulmaja. Projektiga seotud lepingud on sõlmitud Byggnor OÜ nimel. Lepingu hinnaks oli 822 900 eurot, millest kostja sai vaid 741 833 eurot (lisa 18, 19). c) Projekt MYRSE. Leping sõlmiti 06.12.2021 Byggnor Solas AS nimel (lisa 20). Kliendiks oli W. Lepingu alusel tootis ja komplekteeris kostja aadressil Myrseterveien 10 Kvitfjell i Ringebu, Norra moodulmaja suurusega 170 m2. Lepingu hind oli 123 000 eurot, kostja sai lepingust 15 902 eurot (lisa 22). Projektide „Bentzen“, „Charles“ ja „Myrse“ osas on kostja esitanud hagejale ka nõudekirja 281 174 euro tasumiseks (lisa 13). Kostja nõuet ei ole tasutud.
31.10.07.2023 esitas hageja kostja vastu pankrotiavalduse, tuginedes müügiesinduslepingu alusel väidetavalt tasumata summadele (tsiviilasi nr 2-23-9809). 31.08.2023 esitas kostja pankrotiavaldusele vastuväite ja tegi mh hinna alandamise avalduse müügiesinduslepingu tasunõude osas (lisa 23). 27.09.2023 jättis Harju Maakohus ajutise halduri määramata ning lõpetas pankrotimenetluse (hagi lisa 17). 30.10.2023 esitas kostja hagi hageja, Y ja Q vastu kostjale tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 1,48 miljonit eurot, mis on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-15335. 30.10.2023 esitas hageja kostja vastu käesolevas menetluses hagi. Hageja nõuab kostjalt põhivõla, viivise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kostja selgitab järgnevalt, et: a) hagejal ei ole kostja vastu müügiesinduslepingu alusel tasunõuet, sest kostja alandas tasu nullini (vt punkt A); b) hagejal ei ole õigust nõuda lepingu lõpetamise tasu, sest leping ei näe erakorralise ülesütlemise puhul tasu maksmist ette (vt punkt B); c) hagejal ei ole õigust nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist (vt punkt C); d) isegi, kui hagejal oleks
2-23-14422 müügiesinduslepingust tulenev nõue, siis on kostjal õigus keelduda selle täitmisest või see tasaarvestada (vt punkt D).
32.Hagejal ei ole kostja vastu müügiesinduslepingu alusel tasunõuet, sest kostja alandas tasu nullini. Müügiesinduslepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale tasu 7000 eurot kuus + käibemaks 20%, st 8400 eurot kuus (hagi lisa 1). Hageja nõuab kostjalt müügiesinduslepingu alusel tasu mai (8400 eurot) ja poole juunikuu eest kuni kostja poolt lepingu ülesütlemiseni (4200 eurot), st kokku 12 600 eurot. Hageja nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja ei ole müügiesinduslepingut kohaselt täitnud, siis oli kostjal õigus alandada tasumisele kuuluv hind nullini. Hinna alandamise õiguslik alus. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja rikkus müügiesinduslepingut. Hageja ja kostja vahel oli müügiesindusleping, mis on käsundusleping VÕS § 619 järgi. VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Hageja ei täitnud müügiesindaja lepingut lojaalselt, kostja jaoks parima kasuga ning kostjale kahju ära hoides. Hageja ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on Q, kes juhtis hagejat oma isiklikest huvidest lähtuvalt. Seega, ehkki hageja formaalselt tegutses kostja müügiesindajana, siis tegelikkuses suunas hageja äriprojekte Q’ga seotud ettevõtetesse, jättes kostjale vaid osa teenitud rahast. Hageja kaudu sõlmitud müügilepingud (milleks olid eranditult kõik kostja müügilepingud) olid kahjumlikud, kuna kostja oli müügilepingu kehtivuse perioodil pidevas kahjumis (vt lisad 6, 7, 8). Seega ei olnud müügilepingu alusel osutatud teenus nõuetekohane.
33.Hageja väidab, et kostjal puudusid aastate jooksul hageja poolt müügiesinduslepingu täitmise osas etteheited. See väide on eksitav. Nagu eelnevalt selgitatud, kontrollisid müügiesinduslepingu kehtivuse ajal kostjat Q (kes samal ajal oli ka hageja juhatuse liige ja ainuosanik) ja Y (kes on Q abikaasa). Hageja nimel täitis faktiliselt müügiesinduslepingut Q isiklikult. Ilmselgelt ei olnud Ql (ega tema abikaasal) iseenda vastu etteheiteid müügiesinduslepingu täitmise osas, isegi kui hageja tegelikult oma kohustusi korralikult ei täitnud ning tekitas kostjale kahju. Seega ei tähenda „etteheidete puudumine“ seda, et hageja oleks oma kohustusi varem kohaselt täitnud.
34.VÕS § 112 lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avalduse võib teha kohtumenetluses (3-2-1-17-12, p 12). Tsiviilasjas nr 2-239809 tegi kostja hinna alandamise avalduse ja alandas hageja tasunõude nullini (lisa 23). Hagejal ei ole nõuet kostja vastu; seevastu kostjal on õigus nõuda hagejalt kõigi müügiesindaja lepingu alusel tasutud summade tagastamist, mille osas kostja kaalub hageja vastu hagi esitamist. Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu müügiesinduslepingust tulenevat tasunõuet, siis ei saa hageja nõuda antud tasult ka viivist.
35.Hagejal ei ole õigust nõuda lepingu lõpetamise tasu. Hageja väidab, et tal on õigus nõuda lepingu ülesütlemise tasu 33 600 eurot (28 000 eurot + km). See nõue tuleb jätta rahuldamata. Lepingu lõpetamise säte ei võimalda nõuda hüvitist erakorralise ülesütlemise puhul. Säte, millele hageja tugineb, kõlab nii: „Lepingu võib lõpetada mis tahes alltoodu esinemisel: CONTECH OÜ võib lepingu lõpetada 30-päevase etteteatamisega, kuid peab tasuma täiendava 3 kuu eest kokku 28 000 eurot + km. /../“ (hagi lisa 1, p IX). Tegu on lepingu korralist ülesütlemist reguleeriva sättega. Erakorralist ülesütlemist leping ei reguleeri ning selles osas kohaldub seaduses sätestatu. Erakorralise ülesütlemise puhul ei ole hagejal õigus nõuda hüvitist. See oleks ka ebaloogiline, sest kui lepingupoolt lepingut rikub ja lepingu jätkamine ei ole enam mõistlikult eeldatav, siis ei peaks lepingu rikkuja saama rikkumise eest „boonust“.
2-23-14422
36.Hagejal oli kohustus anda lepingu kohta infot. Hageja ja kostja vahel oli müügiesindusleping, mis on käsundusleping VÕS § 619 järgi. VÕS § 624 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. VÕS § 624 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Järelikult on hagejal kohustus anda kostjale infot müügiesinduslepingu alusel tehtud tehingute kohta ning välja anda käsundi täitmisel sõlmitud lepingud ja loodud dokumendid.
37.Kostja ütles lepingu üles erakorraliselt, sest hageja rikkus lepingut. 17.05.2023 palus kostja hagejalt müügiesinduslepingu alusel tehtud tehingute kontrollimiseks informatsiooni (lisa 10). 26.05.2023 kordas kostja nõuet 17.05.2023 küsitud informatsiooni saamiseks ning hoiatas, kui 02.06.2023 teabenõuet ei täideta, siis loeb kostja, et hageja on lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud ning ütleb lepingu olulise ja tahtliku rikkumise tõttu üles (lisa 11). 13.06.2023 seisuga ei olnud hageja nõutud teavet ja informatsiooni andnud, mistõttu ütles kostja lepingu üles, sest hageja oli oma kohustusi teadlikult ja oluliselt rikkunud (lisa 12). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda lepingu lõpetamise eest hüvitist. Kostja ütles lepingu üles erakorraliselt, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamise eest hüvitist. Kuivõrd hüvitise nõue ei ole põhjendatud, siis ei saa hageja nõuda hüvitiselt ka viivist. Nagu eelnevalt selgitatud, on hageja nõuded alusetud. Järelikult ei saa hageja nõuda ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
38.Kostja leiab, et isegi kui hagejal oleks nõue kostja vastu, siis on kostjal õigus nõude täitmisest keelduda või nõue tasaarvestada. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kostjal on hageja vastu nõue dokumentide üleandmiseks. Kostja on hagejalt korduvalt dokumente nõudnud, kuid hageja ei ole nõuet täitnud (lisad 10, 11, 12, 13). Isegi kui hagejal peaks olema kostja vastu nõue (kostja ei nõustu), siis võib kostja keelduda selle täitmisest kuni hageja on nõutud dokumendid üle andnud. Kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 1,4 miljonit eurot, mille osas on kostja esitanud hageja hagi tsiviilasjas nr 2-23-15335. Juhul, kui ülalkirjeldatud hinnaalandamise tagajärjel peaks hagejale siiski jääma kostja vastu mingis suuruses nõue, tasaarvestab kostja selle nõude oma kahjuga.
39.03.01.2024 menetlusdokumendis esitas kostja vastavalt 21.12.2023 kohtumäärusele täiendavad selgitused mittekohase täitmise väärtuse kohta. Kostja nõustub, et hinna alandamise puhul peab üldjuhul esitama kohtule tõendid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks; kui kostja soovib tugineda ka VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, peab ta kohtu ette tooma asjaolud ja esitama tõendid, et esineb VÕS § 112 lg 1 kolmandas lauses sätestatud olukord, s.t kohase või mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha. Kohase täitmise väärtus võrdub lepingu hinnaga (33,5 kuud1 x 8400 eurot, s.t 281 400 eurot käibemaksuga). Kohane täitmine eeldas hagejalt tegutsemist käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1), käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoides ära kahju tekkimise (VÕS § 620 lg 2). Käsundi sisu tuleneb lepingu p-st II, mille kohaselt oli hagejal volitus „müüa elemendi- ja moodulmaja komplekte [kostja] nimel“. Lepingu p V järgi oli hageja kostja esindajaks Rootsis ja Norras. Lepingu p VII järgi vastutas hageja „müügi ja lepingute tegemise eest“. Kuna hagejal oli lepingu alusel piiramatu volitus müüa kostja toodangut, koostada ja allkirjastada vastavaid lepinguid ning määrata lepingute tingimused, siis hõlmasid tema kohustused enesestmõistetavalt kohustust kontrollida, et lepingud on kostjale kasumlikud,
2-23-14422 kohustust vältida huvide konflikti ning kohustust säilitada ja kostjale edastada lepingu täitmise käigus loodud kirjavahetust, lepinguid ja muid dokumente.
40.Mittekohase täitmise väärtust ei saa antud juhul täpselt kindlaks määrata, kuid ei ole alust arvata, et see üldse on positiivne. Kostja eeldab, et kõik hageja müügilepingud on vastaval perioodil sõlmitud müügiesinduslepingu täitmise raames, kuid tõsikindlalt seda ei tea, ja hageja vastusest seda ka ei selgu. Samuti ei ole täpselt teada, mida hageja esinduslepingu alusel üldse tegi. Kostja saab hetkel hinnata lepingu täitmist üksnes selle tagajärgede kaudu. On teada, et müügilepinguid sõlmiti tihti hagejaga seotud isikutega ning alla turuhinna (kostja vastuse p 19, 22 ja lisad 14-22). On teada ka see, et kostja oli müügiesinduslepingu täitmise ajal püsivas kahjumis (kostja vastuse lisad 6-8). Samuti on kostja tuvastanud, et perioodil 2020 mai – 2022 august on kostja teinud vähemalt 15 projekti, milles kostja tarnis oma toodangut, kuid ei saanud selle eest turutingimustele vastavat tasu või isegi lepingutele vastavat tasu, niivõrd kuivõrd lepingu tingimused on üldse teada (kostja vastuse p 19). Projektide eeldatava maksumuse ja kostjale laekunud summade vahe on vähemalt 1,4 mln eurot (kostja vastuse p 19). Hageja ei vastanud kostja analüüsile ega ole esitanud tõendeid ega selgitusi, mis kinnitaksid, et hageja täitis müügiesinduslepingut korrektselt ja kostja kahtlused müügiesinduslepingu rikkumise kohta on valed. Eelviidatud asjaolud kogumis kinnitavad, et hageja rikkus süsteemselt ja teadlikult müügiesinduslepingut. Kostja leiab, et eelkirjeldatud viisil müügiesinduslepingu täitmisel puudub positiivne väärtus ning väärtuseks tuleb pidada 0 eurot, sest mitte ainult pole hageja tegevus käsundi täitmisel olnud kostjale väärtusetu, vaid sellega on tekitatud kostjale ka kahju.
41.Kostjal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta. Vaatamata kostja korduvatele nõuetele ei ole hageja andnud üle dokumente ja teavet müügiesinduslepingu täitmise kohta (kostja vastuse p 13, 15, 16), ilma milleta ei ole kostjal võimalik oma väiteid tõendada. Kostja esitas seetõttu taotluse kohustada hagejat esitama järgmised dokumendid, mis seonduvad 28.09.2020 hageja ja kostja vahel sõlmitud müügiesinduslepinguga: a) kõik müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingud; b) müügilepingute sõlmimisele eelnenud kirjavahetus vastavate ostjatega, millega lepiti kokku lepingu hind ja muud olulised tingimused; c) kõik dokumendid, millest nähtub müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingute hinna kujunemine (nt tasuvusanalüüsid, eelarved, hinnakirjad).
42.11.01.2024 menetlusdokumendis vastas kostja hageja 20.12.2023 seisukohale ja esitas lõplikud selgitused ja tõendid. Hageja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja on paljude kostja väidete ja tõendite osas üldsõnaliselt märkinud, et ei nõustu nendega, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit vastupidise tõendamiseks. Hageja ei ole kostjale andnud müügiesinduslepinguga seotud dokumente ega selgitusi. Hageja on väitnud, et Q ei ole kunagi keeldunud müügilepingu kohta kostjale selgituste andmisest. Hageja on esitanud 14.05.2023 e-kirja, milles Q kinnitab, et on andnud kogu info (hageja 20.11.2023 seisukoha lisa 5, tõlge lisa 6). See e-kiri ei tõenda, et hageja on kostjale müügiesinduslepinguga seotud dokumentatsiooni üle andnud, tegu on Q paljasõnalise väitega. Vaatamata kostja nõuetele (vt nt kostja vastuse lisad 10 ja 13) ei ole hageja kostjale esitanud ühtegi hageja poolt sõlmitud lepingut.
43.Leping lõppes kostja erakorralise ülesütlemisega 13.06.2023. Hageja väidab, et leping võis lõppeda juba kostja 15.05.2023 e-kirja alusel (hagiavalduse lisa 5), kus kostja kirjutab: „Selles väga keerulises finantsolukorras ei saa ettevõte endale lubada maksta teie kallite teenuste eest ja pakkuda teile kontoriruumi. Teen ettepaneku jätkata koostööd komisjonipõhiselt“. Nimetatut ei saa kuidagi käsitleda ühepoolse ülesütlemise avaldusena: tegemist on vaid ettepanekuga muuta koostöövormi ning asendada olemasolev püsitasuga leping komisjonilepinguga. Hageja vastas ettepanekule 16.05.2023 (hagiavalduse lisa 6): „Mul on kahju kuulda, et soovite, et ma ettevõttest lahkuksin. Sel juhul palun lõpetada mu leping vastavalt lepingule, et saaksin võimaluse oma peret
2-23-14422 toita kuni muu sissetulekuni“. Järgmisel päeval, 17.05.2023, esitas kostja hagejale esimese teabenõude ning palus peatada lepingu täitmine (hagiavalduse lisa 7; lisa 91). Ülaltoodust nähtub, et kumbki pool ei käsitlenud 15.05.2023 kirja korralise ülesütlemise avaldusena. Hageja seisukohad lepingu lõppemise kohta on ka vastuolulised. Hageja nõuab lepingutasu kuni 13.06.2023; seega ka hageja lähtub eeldusest, et leping ei lõppenud mitte 15.05.5023 kirja alusel, vaid erakorralise ülesütlemise tõttu 13.06.2023.
44.Kostja vastuväidete järjekord (lepingu lõpetamise hüvitis). Kostja vastuväidete järjekord lepingu lõpetamise hüvitise osas on järgmine: a) Kostja vaidleb lepingu lõpetamise hüvitise nõudele vastu eelkõige põhjusel, et leping lõppes erakorralise ülesütlemisega. Sellisel juhul pole hüvitise nõue tekkinud. b) Kui kohus sellega ei nõustu, siis tugineb kostja järgmisena hinna alandamise avaldusele. Hinna alandamise tõttu on hüvitise nõue lõppenud, kuna tegemist on lepingu hinna osaga. c) Kui kohus ka sellega ei nõustu, siis tugineb kostja tasaarvestusele (vt all). Tasaarvestuse tulemusena on nõue lõppenud. d) Kui kohus ei nõustu ühegi ülaltoodud vastuväitega, tugineb kostja õigusele keelduda täitmisest (VÕS § 101 lg 1 p 2). Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu täitmisega seotud dokumente, mis on koostatud kostja huvides ning millega kostjal on õigus tutvuda (kõik müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingud; müügilepingute sõlmimisele eelnenud kirjavahetus vastavate ostjatega, millega lepiti kokku lepingu hind ja muud olulised tingimused; kõik dokumendid, millest nähtub müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingute hinna kujunemine (nt tasuvusanalüüsid, eelarved, hinnakirjad)). Kostjal on õigus nõuda nimetatud dokumentide esitamist mh VÕS § 1015 alusel ning VÕS § 673 alusel.
45.Kostja vastuväidete järjekord (tasu mai ja juuni eest). Kostja vastuväidete järjekord lepingulise tasu osas on järgmine: a) Kostja tugineb eelkõige lepingu hinna alandamise avaldusele. Hinna alandamise tõttu on lepinguline tasu nõue lõppenud. b) Kui kohus sellega ei nõustu, siis tugineb kostja tasaarvestusele (vt all). Tasaarvestuse tulemusena on nõue lõppenud. c) Kui kohus ei nõustu kummagi ülaltoodud vastuväitega, tugineb kostja õigusele keelduda täitmisest (vt ülal). Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjal ei ole tasaarvestamise õigust. Riigikohus on selgitanud, et nõude vaieldavus ei ole tasaarvestust materiaalõiguslikult takistavaks asjaoluks. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (2-19-15657/29, p 12).
46.Tasaarvestusavalduse täpsustus. Kostja märkis 05.12.2023 kostja vastuses üldiselt, et kostjal on tasaarvestatav nõue, sest kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 1,4 miljonit eurot. See nõue on esitatud tsiviilasjas nr 2-23-15335 ning selle aluseks on paljude erinevate projektidega seotud kahju. Hageja nõue käesolevas menetluses on aga kordades väiksem, kui kostja kogukahju. Kuna kohus peab sisuliselt hindama tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu, siis ei oleks mõistlik, kui kohus peaks hindama kõigi projektidega tekitatud kahju olemasolu. Seega täpsustab hageja tasaarvestusavaldust ning selgitab, et soovib tasaarvestada üksnes projektiga Myrsetervegen 100 („Myrse“) tekitatud kahju, millele kostja tugines kostja vastuse p-s 22(c). Kuigi hageja ei ole nõudele sisuliselt vastu vaielnud ega esitanud mingeid vastutõendeid, esitas kostja täiendavad selgitused ja tõendid selle kohta, kuidas kahju tekkis.
48.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt osutas hageja kostjale Contechpro OÜ (varasema ärinimega Contech) müügiesindaja teenuseid 28.09.2020 müügiesindaja lepingu alusel (dtl 13-19).
2-23-14422 Lepingu p II kohaselt volitas kostja hagejat müüma element- ja moodulmajade komplekte ja osasid kostja nimel ning hageja nõustus kostja volitatud müügiesindajana sellist müüki tegema. Lepingu p V kohaselt müüs hageja kostja tooteid Norras ja Rootsis ja leping andis hagejale õiguse esindada kostjat nimetatud territooriumil. Lepingu tähtaeg oli p IV kohaselt 31.12.2025. Lepingu p VI kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lepingu alusel osutatud teenuste eest lepingulist vahendustasu. Tasu suuruseks oli poolte vahel kokku lepitud 7000 eurot, millele lisandus käibemaks 20 %, kokku 8400 eurot; tasu tuli maksta igakuiselt ettemaksuna vastava kuu 10-ndal kuupäeval.
49.Hageja väitel täitis ta müügiesindaja lepingut ning kostjal hagejale lepingust tulenevad etteheited puudusid. Hageja märgib, et vastavalt lepingule tasus kostja korrapäraselt hagejale 8400 eurot kuus, kuid peale kostja omaniku ja juhatuse vahetust 02.05.2023 kostja enam lepingut ei täida. Hageja esitas 01.05.2023 kostjale arve nr 190176 teenuste eest summas 8400 eurot (dtl 2021) maksetähtajaga 10.05.2023, kuid kostja seda arvet tasunud ei ole.
50.15.05.2023 teatas kostja uus juhatuse liige X e-kirjaga (dtl 22) hageja seaduslikule esindajale, et „Selles väga keerulises finantsolukorras ei saa ettevõte endale lubada maksta teie kallite teenuste eest ja pakkuda teile kontoriruumi. Teen ettepaneku jätkata koostööd komisjonipõhiselt.“ Hageja seaduslik esindaja vastas kostja 15.05.2023 e-kirjale, et juhul, kui kostja ei soovi lepingut jätkata, siis tuleb leping lõpetada vastavalt selle sätetele (dtl 23). Edasiselt soovis hageja, e kostja tasuks 2020. a maikuu ettemaksuarve 190176, samuti maksaks välja lepingu lõpetamise hüvitise, kui kostja enam ei soovi lepingut jätkata (dtl 25-27). 13.06.2023 teatas kostja hagejale, et lõpetab müügiesindaja lepingu hageja väidetava olulise rikkumise tõttu. Samuti teatas, et kostja, et lepingu lõpetamise tulemusena ei kuulu tasumisele mis tahes hüvitist lepingu lõpetamise eest (dtl 28). Hageja on seisukohal, et ta ei ole lepingut aga rikkunud ja 17.06.2023 saatis hageja kostjale vastuväited 13.06.2023 lepingu lõpetamise teate kohta (dtl 30-34). Hageja arvates ei saa kostja temaga sõlmitud lepingut üles öelda ilma ülesütlemise tasu maksmata.
51.Kohus nõustub kostjaga, et pooltevahelise müügiesinduslepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seetõttu tuleb ka pooltevahelise vaidluse lahendamisel lähtuda mh käsunduslepingut reguleerivatest VÕS-i sätetest. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad ka VÕS-i agendilepingu sätted. VÕS § 670 lg 1 on sätestatud, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Samas ka agendileping on olemuselt käsunduslepingu tüüpi leping ja tulenevalt VÕS § 670 lg 4 kohaldatakse agendilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui agendilepingut käsitlevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Seetõttu käsitleb kohus järgnevalt pooltevahelist müügiesinduslepingut läbivalt terminiga „käsundusleping.“
52.Kohus nõustub kostjaga, et pooltevaheline käsundusleping lõppes kostjapoolse erakorralise ülesütlemisega 13.06.2023. 13.06.2023 teatas kostja hagejale, et „Käesolevaga lõpetab Contech lepingu teie olulise rikkumise tõttu. Lepingu lõpetamise tulemusena ei kuulu tasumisele mis tahes hüvitist lepingu lõpetamise eest“ (dtl 28). Kohus leiab, et varasem kostja 15.05.2023 e-kiri (dtl 22) ei kvalifitseeru lepingu ülesütlemise avaldusena, sest sellist tahet antud kirjast ei nähtu. 17.05.2023 esitas kostja hagejale esimese teabenõude ning palus peatada lepingu täitmine (dtl 26). Käesolevas menetluses nõuab hageja teenuste eest tasu kuni 13.06.2023 (dtl 25-26), seega ka hageja lähtub eeldusest, et pooltevaheline leping lõppes kostjapoolse lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu 13.06.2023.
53.Kohus peab käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks hindama kostja poolt käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust. Lepingu ülesütlemise kui kujundusõiguse efektiivse
2-23-14422 kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka ülesütlemise formaalsed nõuded. Vastasel korral ei too ülesütlemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Kui ülesütlemisavalduse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult korrektne on tuvastada, et vastava ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 960). Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus. Lepingu ülesütlemise sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda õigustav põhjus, mis õigustaks VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu erakorraliselt üles ütlema.
54.Kuigi hageja möönab kostjapoolset lepingu erakorralist ülesütlemist 13.06.2023, on hageja seisukohal, et kostjal puudusid lepingu erakorraliseks nõutavad eeldused. Hageja leidis, et kostja pole esitanud tõendeid hagejapoolse käsunduslepingu rikkumise kohta ega andnud hagejale täiendavat tähtaega väidetava rikkumise lõpetamiseks (dtl 31-34). Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus loeb käesolevas menetluses esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostjal oli õigus pooltevaheline käsundusleping hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. Seoses hageja poolt viidatud täiendava tähtaja andmisega märgib kohus, et 17.05.2023 palus kostja hagejalt müügiesinduslepingu alusel tehtud tehingute kontrollimiseks informatsiooni (dtl 186187). 26.05.2023 kordas kostja nõuet lepingu täitmist puudutava informatsiooni saamiseks ning hoiatas, et kui 02.06.2023 teabenõuet ei täideta, siis loeb kostja, et hageja on lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud ning ütleb lepingu olulise ja tahtliku rikkumise tõttu üles (dtl 190-192). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks 13.06.2023 seisuga nõutud teavet ja informatsiooni kostjale andnud.
55.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostja oli andnud hagejale enne lepingu ülesütlemist mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Hageja poolt lepingu täitmist puudutava info edastamata jätmine oli samas kohtu hinnangul ka selliseks rikkumiseks, mille täpse järgimata jätmise tõttu ei saanud eeldada kostja huvi püsimist lepingu täitmise vastu (VÕS § 196 lg 2). Kohus on samuti seisukohal, et ülesütlemisavaldus on esitatud mõistliku aja kestel pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lg 3). Kostja on põhistanud ja tõendanud, et müügiesinduslepingu kehtivuse ajal kontrollisid kostjat Q (kes samal ajal oli ka hageja juhatuse liige ja ainuosanik) ja Y (kes on Q abikaasa). Hageja nimel täitis faktiliselt müügiesinduslepingut Q isiklikult. Seega on loogiline, et Ql (ega tema abikaasal) ei olnud iseenda vastu etteheiteid müügiesinduslepingu täitmise osas, isegi kui hageja tegelikult oma kohustusi korralikult ei täitnud. Kostja sai uue juhatuse alles 2023. aprilli lõpuks (vt dtl 93-118). Kuigi hageja väidab, et Q ei olevat pärast osaluse müümist ja juhatuse positsioonilt lahkumist kostja faktilises juhtimises osalenud ja seda kinnitavat ka Y (dtl 279), on selline väide vastuolus mh Q 14.05.2023 e-kirjaga, kus Q kirjeldab detailselt kostjaga seotud tegevusi ja enda osalust selles (vt dtl 284285).
56.Kohus leiab, et kostja on põhistanud ja tõendanud ka lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu. Kostja on viidanud, et Q kasutas oma positsiooni müügiesindajana selleks, et suunata klientide tellimused mitte otse ühingule, vaid Qga seotud teistele ettevõtetele: Byggnor OÜ’le ning Byggnor Solas AS’le (Norra ettevõte). Q on Byggnor OÜ 50% osanik ja juhatuse liige. Hageja oli Byggnor OÜ ainuosanik kuni 15.03.2021. Byggnor Solas AS omanik ja juhatuse liige on Q poeg G (vt dtl 119-128). Nende lepingute puhul, mis sõlmiti Byggnor OÜ või Byggnor Solas AS’iga, täitis kostja vaid allhankija rolli ning sai väikse osa lõppkliendi poolt makstavast lepinguhinnast. Kostja on viidanud, et ka nende lepingute puhul, kus Q „vahelülisid“ ei kasutanud, andis Q ühingu klientidele korraldusi, et viimased tasuks osa lepingu hinnast mitte ühingule, vaid Q’ga seotud ettevõtetele (eelkõige Byggnor OÜ ning Byggnor Solas AS). Kostja selgitas, et Q tegevuse tulemusena oli kostja majandustegevus pidevalt
2-23-14422 kahjumlik ja projektide läbiviimiseks oli vaja täiendavat kapitali (2020. a kahjum 267 910 eurot; 2021. a kahjum 471 221 eurot; 2022. a kahjum 614 988 eurot (dtl 129-181). Kostja märkis, et 2023. aasta aprilli keskpaigas ei olnud kostja enam võimeline tasuma töötajate palkasid ja riiklikke makse, mistõttu palus eelmine juhatus T. Xilt täiendavat laenu, sest vastasel juhul oleks äriühingu tegevus peatunud ning ühing oleks läinud pankrotti. Kostja viitab, et 17.04.2023 peatati moodulmajade tootmine ning ühingu päästmiseks otsustas T. X ühingu enda kontrolli alla võtta.
57.Kostja kinnitusel võttis Q tema tegevuse uurimise kartuses vahetult enne puhkusele minekut (2023. a aprilli lõpus) kontorist lahkudes kaasa kostja raamatupidamisega seotud lepingud ja dokumendid ning keeldub neid üle andmast. 15.05.2023 teavitas T. X Q’t, et audiitorid ja juristid kontrollivad kostja tegevust ja palus tal kontorist lahkuda. 17.05.2023 palus kostja hagejal esitada (i) hagejaga sõlmitud müügiesinduslepingu tulemusena kostja poolt sõlmitud lepingute loetelu ja nende koopiad ning kõik lepingud kostja ja (ii) koopiad kõigist lepingutest kostja ja kõigi selliste ühingute vahel, mis on Qga mis tahes viisil seotud, sealhulgas, kuid mitte ainult, Byggnor Solås AS, ja kõik selliste lepingute alusel väljastatud arved. 26.05.2023 kordas kostja oma nõuet hageja vastu teabe andmiseks. Kostja selgitas, et ei ole suutnud leida lepinguid vähemalt järgmiste projektide osas, mida on raamatupidamises kajastatud: Bakkalykkja, GYA, HAM, HAM7, HIS, Karasjok, Kari, KLO, KROK PR-2002, K.VAS, LAP, Rabakivi, Skolbakken. Mõne teise projekti puhul leiti lepingud, mis polnud aga allkirjastatud (dtl 186-194).
58.Arvestades eeltoodut, tugineb kostja sellele, et kostja uuel juhatusel pole siiani valdavat osa allkirjastatud lepinguid jm raamatupidamisega seotud dokumente, mis annaksid võimaluse detailselt kostja nimel tehtud tehinguid kontrollida. Kohus leiab, et hageja pole seda eeldust ümber lükanud. Kostja on esitanud kohtule arvukalt tõendeid selle kohta, et hagejalt on küsitud teavet, mis puudutab pooltevahelise müügiesinduslepingu täitmist. 04.07.2023 esitas kostja täiendava nõude hageja, Byggnor Solas AS’i, Byggnor OÜ ja Q vastu teabe saamiseks ning esialgse kahju hüvitamise nõude (dtl 195-201). Vaatamata ülaltoodud nõuetele ning kostja katsetele saada hagejalt ja Qlt teavet ja dokumente, ei ole hageja ega Q siiamaani tõendanud nõutud dokumentide üleandmist ega esitanud ka arusaadavaid selgitusi teavitamiskohustuse mittetäitmise kohta. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub võimalus tõendada negatiivseid asjaolusid, st kostja ei saa lisaks hagejale esitatud teabenõuetele täiendavalt tõendada seda, et hageja pole oma teavitamiskohustust täitnud. Müügiesinduslepinguga seotud teavitamiskohustuse täitmist saab sellises olukorras tõendada üksnes hageja, kes pole seda aga teinud.
59.Hageja väidab, et ta ei olevat kunagi keeldunud kostjale info edastamisest müügilepingu kohta. Hageja pakkus enda väitel kostjale nt 31.07.2023 kompromissi ja asjade selgeks rääkimist (dtl 39; dtl 46-47), kuid kostja läbirääkimistest huvitatud ei olnud. Kohus märgib, et hageja 31.07.2023 kiri ei väljenda mistahes soovi esitada kostja poolt nõutud teavet. Vastupidi, antud kiri on kostjale esitatud n-ö jõupositsioonilt pärast kostja vastu pankrotiavalduse esitamist ja antud kirjas pakub hageja kostjale läbirääkimisi üksnes selleks, et saavutada hageja arvate tasumine. Samuti tugineb hageja sellele, et Q saatis 14.05.2023 kostja juhatuse liikmele e-kirja, milles olevat kinnitanud, et on andnud kõik vajalikud selgitused ettevõtte tegevuse kohta juhtkonnale (dtl 284285). Kohus märgib, et nimetatud Q kiri on ebamäärane ega täpsusta, kellele, millal ja milliseid dokumente hageja väidetavalt andis (antud kirjas viidatakse üksnes „sissetulekuandmetele“). Teisalt nõustub kohus kostjaga, et antud e-kirja puhul on tegemist vaid hageja esindaja paljasõnalise väitega, mis ei tõenda hageja poolt kostjale müügiesinduslepinguga seotud dokumentide üleandmist. Asjassepuutumatu on hageja väide, et kostja ei olevat lubanud Qt inspekteerima Contechpro OÜ tootmist (dtl 287-290). Q 18.06.2023 e-kiri ei ole asjakohane tõend pooltevahelise käsunduslepingu täitmise osas ning asjaolu, et kostja pärast hagejaga käsunduslepingu ülesütlemist Qt oma tehast inspekteerima ei lubanud, ei tõenda kuidagi kostja pahausksust.
2-23-14422
60.Kostja on põhistanud (ehkki kostjal ei ole ülevaadet kõikidest projektidest ja lepingutest), et perioodil 2020 mai – 2022 august on kostja teinud Y ja Q juhtimisel vähemalt 15 projekti, milles kostja tarnis oma toodangut, kuid ei saanud selle eest turutingimustele vastavat tasu. Kostja märgib, et kuigi kostja uuel juhatusel ei ole enamuse projektide kohta allkirjastatud lepinguid, siis kostja toodang on peamiselt standardne (majamoodulid ja -elemendid) ning võrreldav teiste tootjatega samasuguse toodanguga. Seetõttu oli uuel juhatusel võimalik arvutada välja kostja toodetud ja tarnitud toodangu eeldatav turuhind, võttes aluseks toodetud ruutmeetrite arvu ning sarnase toodangu ruutmeetri hinnad (ehk siis lähtudes sarnaste tootjate hindadest). Uue juhatuse arvutustel on ülalviidatud projektides toodetud toodangut vähemalt 4,64 mln euro eest, kostjale on aga laekunud vaid 3,17 mln, seega vähemalt 1,48 mln on puudu (dtl 87-88). Eraldi on kostja välja toonud, et projektides, kus lõppkliendiga on lepingu sõlminud hoopis Byggnor OÜ või Byggnor Solas AS, on alust arvata, et lõppkliendi hind on suurem, kui Byggnor OÜ / Byggnor Solas AS poolt kostjale tasutud summa, kuigi kostjal ei ole vastavaid lepinguid. Mõnevõrra täpsemad andmed (sh mõned lepingud) on kostjal projektide „Bentzen“, „Charles“ ja „Myrse“ kohta: a) Projekt BENTZEN. Bentzeni projekti leping on sõlmitud Byggnor OÜ nimel. Bentzen’i puhul ei nähtu hind lepingust, vaid on tuletatud Byggnor OÜ kontoväljavõttelt. Lõppklient maksis Byggnor OÜ’le 158 175 eurot, mis oli eelduslikult selle lepingu hind, kuid kostja sai Byggnor OÜ’lt projekti eest vaid 65 167 eurot (dtl 202). b) Projekt CHARLES. Projekt koosnes kolmest lepingust (dtl 203-232), mis sõlmiti 2020. aasta detsembris. Kliendiks oli Familiebygg AS (Skogmokanten 1, 203 Jessheim). Projekti raames tootis ja komplekteeris kostja aadressil Charles Kings veg, Jessheim, Norra kolm moodulmaja. Projektiga seotud lepingud on sõlmitud Byggnor OÜ nimel. Lepingu hinnaks oli 822 900 eurot, millest kostja sai vaid 741 833 eurot (dtl 233-252). c) Projekt MYRSE. Leping sõlmiti 06.12.2021 Byggnor Solas AS nimel. Kliendiks oli W. Lepingu alusel tootis ja komplekteeris kostja aadressil Myrseterveien 10 Kvitfjell i Ringebu, Norra moodulmaja suurusega 170 m2. Lepingu hind oli 123 000 eurot. Kostja sai lepingust 15 902 eurot (dtl 253260). Projektide „Bentzen“, „Charles“ ja „Myrse“ osas on kostja esitanud hagejale ka nõudekirja 281 174 euro tasumiseks (dtl 196-201). Kostja nõuet ei ole tasutud.
61.Hinnates eeltoodud kostja poolt esitatud tõendeid ja põhistusi kogumis, leiab kohus, et kostja on piisavalt tõendanud müügiesinduslepingu erakorralise ülesütlemise aluste olemasolu. Hageja ja kostja vahel oli müügiesindusleping, mis on käsundusleping VÕS § 619 järgi. VÕS § 620 lg 1 on sätestatud, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Asjas esitatud tõendeid arvestades ei ole hageja nimetatud sätteid järginud. Hageja ei täitnud müügiesindaja lepingut lojaalselt, kostja jaoks parima kasuga ning kostjale kahju ära hoides. Ehkki hageja formaalselt tegutses kostja müügiesindajana, siis tegelikkuses suunas hageja äriprojekte Q’ga seotud ettevõtetesse, jättes kostjale vaid osa teenitud rahast. Kostja on põhistanud, et hageja kaudu sõlmitud müügilepingud (milleks olid eranditult kõik kostja müügilepingud) olid kahjumlikud, kuna kostja oli müügilepingu kehtivuse perioodil pidevas kahjumis. Seega ei olnud müügilepingu alusel osutatud teenus nõuetekohane.
62.Lisaks on hageja rikkunud ka käsunduslepingust tulenevat info andmise kohustust. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hagejal oli lepingu alusel piiramatu volitus müüa kostja toodangut, koostada ja allkirjastada vastavaid lepinguid ning määrata lepingute tingimused, siis hõlmasid tema kohustused ka kohustust kontrollida, et lepingud on kostjale kasumlikud, kohustust vältida huvide konflikti ning kohustust säilitada ja kostjale edastada lepingu täitmise käigus loodud kirjavahetust, lepinguid ja muid dokumente. VÕS § 624 lg 1 on sätestatud, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle
2-23-14422 teavet käsundi täitmise kohta. VÕS § 624 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. VÕS § 626 lg 1 on sätestatud, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja märgib õigesti, et hagejal on kohustus anda kostjale infot müügiesinduslepingu alusel tehtud tehingute kohta ning välja anda käsundi täitmisel sõlmitud lepingud ja loodud dokumendid. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole hageja seda kohustust täitnud.
63.Hageja on eelkõige väitnud, et ta kostja väiteid ei tunnista või ei olevat need asjakohased, kuid samas ei ole hageja kostja selgitusi ja tõendeid ümber lükanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta hageja oletusi ega spekulatsioone. Käsunduslepingu nõuetekohast täitmist ei saa järeldada kostja 11.01.2024 menetlusdokumendile lisatud fotodest (dtl 344-345), nagu hageja ekslikult leiab. TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks hageja lepingulise esindaja arvamus. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). .... Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).
64.Arvestades kostja poolt esitatud tõendeid, on kohus kokkuvõttes seisukohal, et kostja oli õigustatud müügiesinduslepingu erakorraliselt üles ütlema, kuna kostjalt ei võinud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (VÕS § 196 lg 1). Kuna kostja ütles pooltevahelise käsunduslepingu 13.06.2023 ülesütlemisavaldusega kehtivalt üles, siis nõustub kohus kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda lepingu lõpetamise tasu. Käsunduslepingu IX osas kokkulepitud lepingu lõpetamise tasu oli seotud üksnes lepingu korralise lõpetamisega 30-päevase etteteatamise alusel. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu korralise lõpetamise säte ei võimalda nõuda hüvitist erakorralise ülesütlemise puhul. Kostja märgib õigesti, et hagejapoolse rikkumisega seotud käsunduslepingu erakorralist ülesütlemist leping ei reguleeri ning selles osas kohaldub seaduses sätestatu. Erakorralise ülesütlemise puhul ei ole hagejal õigus nõuda hüvitist. Kohus nõustub kostjaga, et hagejapoolse lepingurikkumise tõttu käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise saamine oleks põhjendamatu. Kui lepingupool lepingut rikub ja lepingu jätkamine ei ole enam mõistlikult eeldatav, ei peaks lepingu rikkuja saama rikkumise eest boonust.
65.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude lepingu lõpetamise hüvitise saamiseks rahuldamata. Kohus nõustub lepingu lõpetamise hüvitise osas kostja esimese alternatiivse vastuväitega, et hagejal puudub õigus lepingu lõpetamise hüvitise saamise õigus põhjusel, et leping lõppes erakorralise ülesütlemisega ja hagejal ei tekkinud kostja vastu hüvitise nõuet. Seetõttu puudub kohtul alus täiendavalt käsitleda kostja täiendavaid alternatiivseid vastuväiteid lepingu lõpetamise hüvitise osas.
66.Seoses hageja tasunõudega 2023. aasta mai ja juuni eest kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 12 600 eurot (dtl 20-21; dtl 35-36) tugineb kostja esimese alternatiivse vastuväitena hinna alandamise avaldusele. Kostja tugineb sellele, et kostja tegi hinna alandamise avalduse ja alandas
2-23-14422 hageja tasunõude nullini. VÕS § 112 lg 1 on sätestatud, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja on hinna alandamise avalduse esitanud juba 31.08.2023 tsiviilajas nr 2-239809, millega kostja alandas hageja tasunõude nullini (dtl 261-265).
67.Kohus nõustub kostjaga, et hinna alandamise eeldus on lepingu mittekohane täitmine. Seejuures on mittekohase täitmisena vaadeldav ka lepingu täitmata jätmine. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole müügiesinduslepingut kohaselt täitnud, siis oli kostjal antud juhul õigus alandada tasumisele kuuluv hind nullini. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludel rikkus hageja müügiesinduslepingut, hageja ei täitnud lepingut lojaalselt, kostja jaoks parima kasuga ning kostjale kahju ära hoides. Ehkki hageja formaalselt tegutses kostja müügiesindajana, siis tegelikkuses suunas hageja äriprojekte Q’ga seotud ettevõtetesse, jättes kostjale vaid osa teenitud rahast. Hageja kaudu sõlmitud müügilepingud (milleks olid kostja kinnitusel eranditult kõik kostja müügilepingud) olid kahjumlikud, kuna kostja oli müügilepingu kehtivuse perioodil pidevas kahjumis (dtl 129-181). Lisaks eeltoodule on hageja kohtu tuvastatud asjaoludel rikkunud oma käsunduslepingust tulenevat info andmise- ja teavitamiskohustust. Hageja kohustus lepingu täitmiseks lojaalselt, hoolsuskohustust täites, kostja jaoks parima kasuga ning kostjale kahju ära hoides (VÕS § 619, § 620) on lahutamatult seotud hageja kohustusega kostjat enda tegevusest teavitada ja anda vajalikku informatsiooni lepingu täitmise kohta (VÕS § 624, VÕS § 626).
68.Olukorras, kus hageja on oma teavitamiskohustust ulatuslikult rikkunud ja kostjal puuduvad piisavad andmed lepingu täitmise kohta, nõustub kohus kostjaga, et mittekohase täitmise väärtust ei saa antud juhul täpselt kindlaks teha ning esitatud tõendite põhjal ei ole alust arvata, et see oleks positiivne. Olukorras, kus ei ole täpselt teada, mida hageja müügiesinduslepingu alusel üldse tegi, saab lepingu täitmist hinnata selle tagajärgede kaudu. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et müügilepinguid sõlmiti tihti hagejaga seotud isikutega ning alla turuhinna (vt käesoleva otsuse p 60). Teada on ka see, et kostja oli müügiesinduslepingu täitmise ajal püsivas kahjumis (dtl 129181). Hageja pole vastanud kostja analüüsile ega esitanud selgitusi/tõendeid, mis kostja esitatud tõendid müügiesinduslepingu rikkumise kohta ümber lükkaks. Selline teavitamiskohustuse rikkumine on antud juhul ka iseseisvaks rikkumiseks (VÕS § 624, VÕS § 626). Riigikohtu 30.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-13 p-s 14 on selgitatud, et teavitamiskohustuse rikkumine võib anda aluse hinna alandada VÕS § 112 alusel. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on VÕS § 112 osas selgitatud, et hinna alandamine on põhjendatud siis, kui kohustust ei ole täidetud ettenähtud viisil, st täitmine on ei vasta lepingutingimustele ja on seega ebakvaliteetne. Ebakvaliteetsus võib seisneda nii esemelises kui õiguslikus puuduses. Õiguslikuks puuduseks, mis õigustab hinda alandama, võib olla ka lepinguga seotud oluliste rahaliste aspektide avaldamata jätmine (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne I, lk 544).
69.Kokkuvõttes loeb kohus tuvastatuks, et müügiesinduslepingu täitmisel hageja poolt puudus kostja jaoks positiivne väärtus ning selle väärtuseks tuleb pidada 0 eurot. Seega on kostja õigustatult alandanud hageja tasunõude nullini. Kohus märgib täiendavalt, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on VÕS § 670 ja VÕS § 679 osas selgitatud, et agenditasu nõue sõltub täitmise edukusest. Agenditasu nõude tekkimiseks ei piisa pelgalt mõistlike pingituste tegemisest lepingute vahendamiseks või sõlmimiseks, samuti mitte lepingu sõlmimisest agendi vahendustegevuse või esinduse tulemusel. Agendi tasunõude tekkimise eelduseks on agendi vahendatud või sõlmitud lepingu edukas täitmine (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne III, lk 777, lk 795). Kohus nõustub hageja 2023. a mai ja juunikuu tasunõude osas kostja esimese alternatiivse vastuväitega, et hinna alandamise tõttu on
2-23-14422 lepinguline tasunõue lõppenud. Seetõttu puudub kohtul alus täiendavalt käsitleda kostja täiendavaid alternatiivseid vastuväiteid lepingu lõpetamise hüvitise osas.
70.Kokkuvõttes jääb hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd hageja põhinõuded ei ole põhjendatud, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eelduseks. Seega jääb rahuldamata ka viivisenõue. Kuna hageja nõuded on alusetud, siis on põhjendamatu ja jääb rahuldamata ka hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kuigi kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel, ei saa pidada mõistlikult vajalikuks ja hüvitatavaks kulu sellisele õigusabile, mille tulemusena esitatud nõuded osutusid kohtus põhjendamatuks.
71.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta. Muuhulgas puudub kohtul alus käsitleda kostja poolt esitatud alternatiivseid vastuväiteid ja nendega seotud tõendeid (sh kostja väidetud tasaarvestus ja väidetav õigus keelduda täitmisest). Käesolevas vaidluses lahendas kohus üksnes hageja poolt käsunduslepingu alusel esitatud ja sellega seonduvaid nõudeid. Muus osas käesolevas asjas hagi pole esitatud. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei võta kohus käesolevas tsiviilasjas seisukohta ega lahenda vaidlust nendes küsimustes, mille üle pooled vaidlevad Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-15335.
72.Kostja esitas 03.01.2024 tõendite kogumise taotluse, milles taotles kohustada hagejat esitama järgmised dokumendid, mis seonduvad 28.09.2020 müügiesinduslepinguga: a) kõik müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingud; b) müügilepingute sõlmimisele eelnenud kirjavahetus vastavate ostjatega, millega lepiti kokku lepingu hind ja muud olulised tingimused; c) kõik dokumendid, millest nähtub müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingute hinna kujunemine (nt tasuvusanalüüsid, eelarved, hinnakirjad). Hageja leidis, et kostja taotlus ei ole piisavalt selge ega ole seetõttu ka täidetav, kuna hageja ei saa aru, mis dokumente temalt täpsemalt soovitakse. Hageja viitas, et taotluses ei sisaldu mitte ühtegi dokumendi rekvisiiti ja numbrit, lepingu kuupäeva, lepingu või kirjavahetuse poolte andmeid, kirjavahetuse rekvisiiti jne. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas iga konkreetne tõend puutub vaidlusesse, milliseid asjaolusid ühe või teise tõendiga tõendatakse. Üldreegli kohaselt, kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, millise tõendiga millist enda väidet tõendab.
73.Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõendite kogumise taotlus on piisavalt konkretiseerimata. Kumbki pool, eriti võistlevas hagimenetluses ja kvalifitseeritud juristide poolt esindatuna, peab ise teadma ja välja tooma need asjaolud millele ta tugineb ning esitama enda poolt väljatoodud asjaolude kinnitamiseks asjakohased tõendid. Võistleva tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ei ole analoogselt nt kriminaalmenetlusega kõigi võimalike hüpoteeside kontrollimiseks ja kahtluste kõrvaldamiseks koguda n-ö igaks juhuks kokku tohutut tõendite massi ja asuda sealt pooltele kasulikke/kahjulikke asjaolusid otsima. Seetõttu ei kogu tsiviilkohus tõendeid ka ainuüksi mingite asjaolude kontrolli eesmärgil, vaid üksnes selleks, et tõendada konkreetseid väiteid. Kohus leiab, et praeguses menetlusfaasis kostja poolt taotletud dokumentide kogumise taotluse rahuldamine oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus ning võiks kaasa tuua selge eesmärgita ja tõendamisväärtuseta dokumentide massi lisandumise. Sellega kaasneks ka menetluse ebamõistlik viibimine ja pooltele suures ulatuses täiendavate lepingulise esindaja kulude tekkimine. Lisaks on kohus seisukohal, et olemasolevad tõendid on asja lahendamiseks piisavad. Ka hageja on leidnud, et „kostja on oma hagi vastuses 05.12.2023 esitanud juba küllaldaselt tõendeid - kokku 23 tõendit, mingite täiendavate tõendite kogumine koormaks vaid asja kohtutoimikut“ (vt dtl 303). Kui hageja ei soovi täiendavaid tõendeid esitada, siis ka see on võistlevas kohtumenetluses hageja õigus ja kohus ei pea võimalikuks hagejat tõendite esitamiseks kohtu kaudu sundida. Kokkuvõttes jätab
2-23-14422 kohus kostja 03.01.2024 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
74.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja esitas 11.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristi Traagel osutasid kostjale õigusabi 31,6 tundi tunnitasuga 190-280 eurot (käibemaksuta). Kostja kulud õigusabile on kokku 6769 eurot (käibemaksuta) ja koosnevad kostja 11.01.2024 menetlusdokumendi vastavas spetsifikatsioonis kirjeldatud toimingutest. Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
75.Hageja esitas 15.01.2024 vastuse kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja vaidleb vastu kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra osas, hageja arvates on tunnitasu määrad 190 eurot (käibemaksuta) ja 280 eurot (käibemaksuta) põhjendamatult kõrged. Hageja arvates on õigusteenuse keskmine hind on umbes 100 eurot/tund. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja leiab, et kostja esindajate poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 31,60 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud ning kuulub vähendamisele. Kostja on 04.12.2023 koostanud vastuse hagiavaldusele, ühikuid 5, tunnihind 190 ja maksumus kokku 950 eurot ning veel ka 05.12.2023 lisanud järgmise tegevuse: „Dokumendi ettevalmistamine: vastuse ülevaatamine, lisade organiseerimine, vastuse esitamine kohtule“, kokku 1,5 tundi hinnaga 190 eurot, kokku 285 eurot. Kokku kulus kostjal hagi vastuse ettevalmistamisele 950 + 285 = 1235 eurot. Samas on hagi vastuse näol tegemist kuni 23. punktini identse tekstiga kostja enda koostatud hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-23-15335 (CONTECHPRO OÜ hagi PROTHOR OÜ, Y ja Q vastu kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes). Ilmselt on kostja kopeerinud ühest dokumendist teksti teise dokumenti (CONTECHPRO OÜ 30.10.2023 hagiavaldus) ning presenteerinud selle uue dokumendina. Samas on hagi vastuses kasutatud juba varem kostja enda poolt tehtud tööd. Hageja arvates selline dokumentide ristkasutus on küll lubatav, kuid tasunõude osas tuleks kostja ajakulu siiski vähendada hagi vastuse koostamisele ca 3 tundi (6,5 asemel). 03.01.2024 on kostja esitanud kohtule seisukoha ja taotluse tõendite kogumiseks. Tegemist on dokumendiga, mille mahuks on 2 lehekülge. Nimetatud töö tegemisele kulus kostjal järgmine ajaline ja rahaline ressurss: 02.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, seisukoht – 4 tundi x 190 = 760 eurot, 02.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, seisukoht, töö seisukohaga, kõne kliendiga, 3 x 280 = 840 eurot, 03.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, tõendite kogumise taotlus, kõne kliendiga, 1,5 x 280 = 420 eurot, 03.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, seisukoht, 1,5 x 190 = 285 eurot, 03.01.2024, ettevalmistamine, ülevaatamine, kohtule esitamine, kliendi teavitamine, 0,3 x 190 = 57 eurot. Kokku kulus kostjal 03.01.2024, 2 leheküljelise dokumendi koostamisele 10,3 tundi ehk 2362 eurot. Hageja leiab, et vajalik põhjendatud maht selleks võis olla ca 3 tundi, aga mitte rohkem. Hagi nõude aluseks oli kolm tasumata arvet. Hageja leiab, et kostja põhjendatud õigusabi kuludeks saaks lugeda nt 20 tundi, seda hinnaga 100 eurot, kokku 2000 eurot.
76.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määra üleliigse suuruse osas osaliselt. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks advokaatidest esindajate puhul keskmiseks tunnihinnaks 100 eurot/tund. Kohtupraktika kohaselt on advokaatide keskmine
2-23-14422 tunnihind siiski oluliselt kõrgem. Arvestades käesoleva vaidluse keskpärast keerukust ei pea kohus aga võimalikuks, et käesolevas tsiviilasjas oleks kostja lepinguliste esindajate tunnitasu kõrgem kui 190 eurot (ilma käibemaksuta). Seejuures peab kohus mõistlikuks rakendada tunnitasumäära 190 eurot võrdselt mõlema kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikele toimingutele, sõltumata sellest, kes konkreetse toimingu tegi. Tähtsust ei oma, et kostjat esindav advokaadibüroo kasutab oma büroo siseselt erinevaid tunnihindasid näiteks partnerile, vandeadvokaadile või juristile. Kohtu hinnangul ei olnud kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonil ja n-ö turuhinnal käesolevas menetluses vahet sõltumata sellest, et esindajate tunnitasud olid erinevalt hinnastatud. Käesoleva vaidluse keskpärast keerukust arvestades ei olnud sellesse kohtu hinnangul vajalik kaasata n-ö erikvalifikatsiooniga ja tavapärasest kallima hinnaga vandeadvokaati. Tegemist ei ole etteheitega kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonile (kes on kahtlemata pädevad juristid), vaid kohtu tõdemusega, et menetluse vastaspool ei pea kinni maksma kostja lepinguliste esindajate põhjendamatult suurt tunnitasu määra. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kostja lepinguliste esindajate aktsepteeritavaks tunnitasumääraks käesolevas vaidluses on ilma käibemaksuta 190 eurot.
77.Kostja lepinguliste esindajate ajakulu osas nõustub kohus hagejaga, et kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 20 tundi. Esiteks on asjakohane hageja märkus, et kostja hagivastus käesolevas asjas on suures osas kattuv kostja poolt koostatud hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-23-15335. Seega on kostja hagivastuse koostamiseks kasutanud juba teises tsiviilasjas tehtud tööd, mille osas kostja eeldatavalt taotleb samuti menetluskulude hüvitamist. Sisuliselt sama töö eest n-ö kumuleeruv menetluskulude nõudmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Teiseks, hageja on õigustatult tähelepanu juhtinud kostja ilmselgelt ülemäärasele ajakulule seoses 03.01.2024 menetlusdokumendi koostamisega. Antud dokument oli sisuliselt üheleheküljeline tõendite kogumise taotlus, millise taotluse jättis kohus rahuldamata. Arusaamatul kombel on kostja lepingulised esindajad näidanud antud dokumendi koostamisega seotud ajakuluna perioodil 29.12.2023–03.01.2023 lausa üle 10 tunni. Kolmandaks, seoses kostja lepinguliste esindajate näidatud (ajaliselt täpsustamata) ajakuluga kohtupraktika analüüsiks 09.01.2024, juhib kohus tähelepanu asjaolu, et kohtupraktika analüüsi ei saa vähemalt advokaatide puhul lugeda eraldiseisvalt hüvitatavaks menetluskuluks. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni omava esindaja puhul eeldatakse valmisolekut õigusalase teenuse osutamiseks, mille hulka kuulub ka ülevaate omamine vajalikust kohtupraktikast. Juhul, kui see osutub sõltuvalt asjast ebapiisavaks, on juristil võimalik ja vajalik küll tutvuda vastava kohtupraktikaga täiendavalt, kuid ka siis ei saa seda kulu jätta menetluse vastaspoole kanda. Arvestades eeltoodut nõustub kohus hagejaga, et kostja lepinguliste esindajate poolt näidatud õigusteenuse osutamise ajakulu tuleb vähendada 11,6 h võrra ning kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 20 tundi. Kohus märgib võrdlusena ka seda, et hageja lepinguline esindaja näitas oma õigusteenuste osutamise ajakuluna käesolevas menetluses 10 h. Kuigi poolte esindajate õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei pea olema võrdne, ei näe kohus poolte lepinguliste esindajate töös käesolevas asjas siiski sedavõrd suuri erinevusi, mis õigustaks kostja lepinguliste esindajate enam kui kaks korda suuremat ajakulu võrreldes hageja lepingulise esindajaga.
78.Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 3800 eurot (kohtu poolt mõistlikuks peetud õigusabi tunnitasu 190 eurot/h x kohtu poolt vajalikuks peetud õigusabi ajakulu 20 h). Kohus määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja menetluskulud kokku summas 3800 eurot. Kuna kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta ning pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, siis kuuluvad menetluskulud kostjale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3800 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
2-23-14422 ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 2969 eurot (taotletud summa 6769 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 3800 eurot).
79.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.