(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 22. detsember 2025.a, Tallinn 2-25-118774 Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu 18.05.2014 liitumislepingust nr 3132800, 28.02.2022 liitumislepingust nr 12436182, 28.02.2022 osamaksetega vara müügilepingtest nr 12436257 ja nr 12436270 tuleneva võlgnevuse 731,30 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 326,09 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx) 1270,89 eurot Lihtmenetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja 18.05.2014 sõlminud liitumislepingu nr 3132800, 28.02.2022 liitumislepingu nr 12436182. 28.02.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 12436257 seadme Samsung Galaxy S22 Ultra 5G 12+256GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1349,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 56,208 eurot. 28.02.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 12436270 seadme Samsung Galaxy Z Flip3 5G 8+128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1049,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 43,708 eurot. Kostja kohustus lepingutest tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.11.2023.a. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2039546004, 2039944258, 2040232545, 2040584728, kogusummas 731,30 eurot. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus osutatud teenuste eest summas 135,16 eurot ning järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 2365,77 eurot. Kokku on põhivõlgnevus 2500,92 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 109,60 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve 2 (5)
maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.12.2023.a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.11.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 326,09 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivise perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudekulu summas 40 eurot. Elisa Eesti AS ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Elisa Eesti AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte postkasti jätmisega 11.11.2025 xxx ja xxx ning väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.11.2025.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud lepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja osamaksetega vara müügilepingud. Järelmaksu lepingute näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes, sest järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.11.2023 a. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved võlgnevuse põhisummaga 731,30 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 40 eurot peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja üldtingimuste punktist 4.2.3. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lgle 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.12.2023 a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.11.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks 3 (5)
muutunud viivisenõue summas 326,09 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume välja mõista lepingus kokku lepitud viivisemääraga 0,065% päevas. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, õigusabikulu summas 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 280 eurot.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.