V. T. ja J. T. hagi S. E. R. L. ja M. M. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes
Tsiviilasja hind
52 334,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: V. T. (isikukood XXX) Hageja II: J. T. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat S.J Kostja I: S. E. R. L. (isikukood XXX) Kostja II: M. M. (isikukood XXX)
Istungi toimumise aeg
11.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hagejate V. T. ja J. T. kasuks N. T. ile õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju 1000 eurot.
3.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hagejate V. T. ja J. T. kasuks viivis alates 29.07.2022 võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras punktis 2 nimetatud nõudelt (1000) kuni nõude täieliku täitmiseni.
4.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hageja V. T. kasuks varalise kahju hüvitis 3573,09 eurot.
Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hageja V. T. kasuks õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot.
6.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hageja V. T. kasuks viivis alates 29.07.2022 võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras punktis 4 ja 5 nimetatud nõuetelt (13 573,09) kuni nõuete täieliku täitmiseni.
7.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hageja J. T. kasuks varalise kahju hüvitis 2971,07 eurot.
8.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hageja J. T. kasuks õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot.
9.Mõista välja solidaarselt kostjatelt S. E. R. L. ja M. M. hageja J. T. kasuks viivis
2-22-11060 alates 29.07.2022 võlaõigusseaduse §113 lg-s 1 sätestatud määras punktis 7 ja 8 nimetatud nõuetelt (12 971,07) kuni nõuete täieliku täitmiseni.
10.Jätta rahuldamata hagejate nõue N. T. ile õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmiseks 1000 eurot ületavas osas.
11.Jätta rahuldamata hageja V. T. varalise kahju nõue 7903,58 eurot.
12.Jätta rahuldamata V. T. i mittevaralise kahju hüvitise nõue 10 000 eurot ületavas osas.
13.Jätta rahuldamata J. T. i mittevaralise kahju hüvitise nõue 10 000 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus
14.Jätta poolte menetluskulud 57% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 43% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
15.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja asjaolud
1.V. T. (hageja I) ja J. T. (hageja II) esitasid Pärnu Maakohtule hagiavalduse S. E. R. L. (kostja I) ja M. M. (kostja II) vastu. Hagejad paluvad: 1) hüvitada N. T. ile õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju 4000 eurot ning mõista see välja solidaarselt kostjatelt N. T. i pärijate, s.o hagejate kasuks; 2) mõista solidaarselt kostjatelt hagejate kasuks välja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis määras VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses N. T. i mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni nõuete täieliku täitmiseni; 3) mõista välja solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks varalise kahju hüvitis 11 476,67 eurot; 4) mõista solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks välja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot; 5) mõista solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis määras VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses kahjuhüvitiselt kuni nõuete täieliku täitmiseni; 6) mõista välja solidaarselt kostjatelt hageja II kasuks varalise kahju hüvitis 2971,07 eurot; 7) mõista välja solidaarselt kostjatelt hageja II kasuks õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot; 8) mõista solidaarselt kostjatelt hageja II kasuks alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis määras VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses kahjuhüvitiselt kuni nõuete täieliku täitmiseni; 9) mõista hagejate menetluskulud solidaarselt välja kostjatelt ja jätta kostjate menetluskulud nende endi
2-22-11060 kanda; 10) välja mõista solidaarselt kostjatelt hagejate kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt lõi kostja I 30.07.2019 N. T. i Pärnu linnas Lai tn 10/1 mahajäetud hoone juures näo piirkonda vähemalt 10 korda põlvega ja kahel korral rusikaga, tekitades kannatanule füüsilist valu ja raske tervisekahjustuse peaaju verevalumi näol. Pärast peksmist ähvardas kostja I kannatanut uuesti lüüa, kui ta tema peale „kitse paneb“. Sündmuse toimumisega samal päeval langes kannatanu koomasse ja suri XXX. Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt oli surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma vasakpoolse kõrvakelmepealse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Seega suri kannatanu kostja I teo (löömise) tagajärjel. Kostja I mõisteti Pärnu Maakohtu 12.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7513 süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 alusel ning karistati vabadusekaotusega, mida lühimenetluses lühendati, ning karistuseks mõisteti viie aasta ja nelja kuu pikkune vangistus. Kannatanu on hagejate poeg, kes surma hetkel oli alaealine (13-aastane). Seega on hagejad ja kostja I seotud viimase poolt hagejatele äärmiselt lähedase isiku (lapse) valu, kannatuste ja surma põhjustamise läbi. Ühtlasi on hagejad kannatanu seadusjärgsed pärijad, mistõttu on neile üle läinud nõudeõigus kostja I vastu kannatanule tekitatud tugeva valu ja hirmuga seonduva mittevaralise kahju osas. Kostja II on kostja I bioloogiline ema. Kostja I oli teo toimepanemise ajal 16-aastane, mistõttu vastutab tema poolt kannatanule ja hagejatele tekitatud kahju eest ka tema ema kostja II. Hageja hinnangul vastutavad kostjad hagejatele tekitatud kahju eest solidaarselt. Kostja I, lüües kannatanut käte ja jalgadega korduvalt nii näo- kui ka peapiirkonda kahjustas kannatanu absoluutseid õigushüvesid – õigust elule ja tervisele. Seega pani kostja I toime õigusvastase teo, mille eest on ta kohtuotsusega süüdi mõistetud, ühtlasi vastutab kostja I kõnealuse teo toimepanemise eest vastavalt seadusele.
3.Kannatanu kannatas pärast peksmist tugevat füüsilist valu ning hirmu, seda nii peksmise ajal kui ka sellele järgnevalt. Seejuures tulenes hirm kostja I poolt tehtud ähvardusest kannatanule uuesti peksa anda, kui ta juhtunust räägib. Kannatanu kartis pärast juhtunut kostjat I ega julgenud juhtunust isegi oma emale-isale rääkida. Kannatanu kannatas pärast peksmist tugevat valutunnet. Kannatanu kaebas nii „väga tugeva“ kui ka „räigelt tugeva“ peavalu üle suuliselt, samuti hoidis ta alates peksmisest pead kätega kinni, seejuures kõndis peast kinni hoides. On ilmne, et laps oli tugevates valudes. Kannatanu kartis ka seda, et kostja I viib täide ka oma uue ähvarduse – anda talle uuesti peksa, kui ta pöördub politseisse. Kannatanu võttis seda ähvardust tõsiselt, kuna ei julgenud öelda isegi oma emale oma raskete vigastuste ja suurte valude tegelikku põhjust. Eeltoodust nähtuvalt on ilmne, et kannatanule tekkis 30.07.2019 sündmuste käigus ja sellele vahetult järgnevalt mittevaraline kahju nii füüsilise- kui ka hingelise läbielamise tõttu: kannatanu kannatas tugeva valu ja hirmu all.
4.Hageja I mittevaraline kahju seisneb oma valudes ja abitu, koomas viibiva lapse nägemisest ning lapse kaotusest tekkinud pikaajalises psüühikahäires/depressioonis ja sellega kaasnevates haigustes: kehv mälu, söögiisu puudumine, selja- ja alajäsemevalud. Alates poja haiglasse paigutamisest viibis hageja I regulaarselt lapse juures, et teda toetada ja temaga koos olla. Ööl vastu XXX, s.o lapse viimasel ööl, oli isa temaga kogu öö. Oma lapse pekstuna ja abitus seisundis nägemine mõjus hageja I vaimsele tervisele hävitavalt. See on viinud psüühikahäire arenemiseni. Hagejal I on arenenud pärast poja peksmist ning sellele järgnenud lapse surma depressioon ja apaatsus. Varasemalt regulaarselt harrastussporti harrastanud ja sotsiaalselt aktiivne hageja I ei suuda ega taha kohtuda inimestega, käia kodunt väljas, teha sporti. Ümbritsev keskkond meenutab igast aspektist lahkunud poega, mida isa ei suuda taluda. Kirjeldatud stress ja depressioon on isale kaasa toonud mäluhäired, tal puudub söögiisu ja söök tekitab vastikustunnet. Lisaks raskekujulisele depressioonile esinevad hagejal I ka mitmed füüsilised vaevused, mis on põhjuslikus seoses pärast poja surma läbi elatud traumaga
2-22-11060 ja psühholoogilise seisundiga. Hageja I on käinud korduvalt nii EMO-s kui ka perearstil tugevate selja- ja alajäsemete valude tõttu, mille on esile toonud kestev ja antidepressantidega ravitav psühholoogiline pinge.
5.Hageja I varaline kahju seisneb poja surmajärgselt tekkinud psüühikahäire ja sellega seonduvate vaevuste kontrolli all hoidmiseks ja leevendamiseks kasutatud ravi- ja ravimite kulude ning viidatud psüühikahäirest ja sellega kaasnenud füüsilisest vaevustest tingitud töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulus. 2019 septembris pidi hageja I sõitma Chicagosse, kus ta pidi perioodil 17.09.-01.10.2019 tegema töid USA-s Illinois osariigis Glen Ellyni linnas eramaja katuse ehitustöid, milliste tööde eest oli tasuks kokku lepitud 8000 dollarit. Poja vägivaldse surma tagajärjel tekkinud tervisliku seisundi tõttu ei olnud hageja I võimeline kokkulepitud ehitustöid teostama sõitma, mistõttu on hagejale tekkinud kahju 7903,58 eurot. Hageja I on oma tervisekahju leevendamiseks teinud kulutusi ravimitele ja erakorralise meditsiini osakonna arsti vastuvõtu tasu näol. Lisaks on hagejal I tekkinud kahju seoses poja hauaplatsi korrastamisega: hauaplatsi katmine, väikese hauakivi paigaldamine ja hauaplatsi ääristava betoonist piirde valamine. Nimetatud hauaplatsi korrastustööde maksumus oli 3530 eurot. Seega kannab hageja I lisaks mittevaralisele kahjule ka varalist kahju kokku 11 476,67 eurot.
6.Hageja II mittevaraline kahju seisneb oma valudes ja abitu, koomas viibiva lapse nägemisest ning lapse kaotusest tekkinud depressioonis, mida ravitakse järjest tugevamate antidepressantidega. Esmase šoki sai ema siis, kui nägi poega pärast peksmist vigastatuna ja segadusseisundis enda töö juures. Alates poja haiglasse paigutamisest viibis hageja II pidevalt lapse juures, et teda toetada ja temaga olla. Ema lahkus lapse juurest vaid hädapärasteks asjatoimetusteks ning ööseks. Ööl vastu XXX, s.o poja viimasel ööl, lubasid arstid emal jääda poja juurde haiglasse ka ööseks. Oma lapse pekstuna ja abitus seisundis, koomas nägemine mõjus hageja II vaimsele tervisele laastavalt. Hagejal II on tekkinud apaatsus ümbritseva suhtes ning mäluhäired. Esinevad mälulüngad. Hageja II on pideva psühhiaatrilise ravi all. Hageja II ei taha, suuda ega jaksa enam kuskil käia, inimestega suhelda ja lävida, tekkinud on ärevushood, blokk teiste inimestega suhtlemisel. Pärast poja surma ei suutnud hageja II enam endises töökohas töötada. Poja vägivaldse surma läbielamise, tema vigastuste, koomas oleku ja surma nägemisest tekkindu emotsionaalne šokk tõi kaasa ka hageja II südame rütmihäired. Emotsionaalse šoki ja depressiooni leevendamiseks ning südamerütmihäirete raviks on hageja II pidanud tarvitama mitmeid erinevaid ravimeid.
7.Hageja II varaline kahju seisneb ravimitele tehtud kulutustes 52,07 eurot ning lapse hauakivi tellimises summas 2919 eurot. Kokku on hageja II varaline kahju 2971,07 eurot.
8.Hagejad oma seisukohas kostja II vastusele märgivad, et asjaolu, et kostja I on saanud hagi esitamisega täisealiseks, ei vabasta tema hooldusõiguslikku vanemate vastutusest. Samuti ei vabasta kostjat II vastutusest asjaolu, et kostja II viibis kostja I poolt teo toimepanemise ajal kodust ja lapsest eemal. Hagejad leiavad, et niivõrd lühike eemalviibimise periood ei mõjuta kasvatamiskohustuse täitmist, mis peaks algama juba lapse sünnist, olema järjepidev ning tagama selle, et laps saaks 16-aastaselt (iseseisvalt) õiguskuulekalt hakkama. Lapsevanemal on oma lapse üle järelevalve teostamise kohustus ka ajal, mil vanem ise kodus ei viibi, seda näiteks lapsehoidjate või teiste lapse üle järelevalvet teostada saavate täiskasvanute käest eemaloleku perioodiks abi paludes. Seda enam, et kostja II enda väidete kohaselt ei olnud kostja I käitumine ka kasvatusasutuses oldud aja jooksul muutunud ning oli selge, et tema käitumine ei olnud aktsepteeritav, oleks kostja II pidanud enda eemal olemise ajaks leidma oma lapsele lapsehoidja vm tema üle järelevalvet teostava isiku. Kostjat II ei vabasta vastutusest ka kostja I väidetav aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoos ega kostja II tõendamata väited, justkui oleks ta olnud vastu poja Maarjamaa Hariduskolleegiumist vabanemisele. Kostja II vanemana vastutab ka selle eest, et kostja I üldse kinnisesse
2-22-11060 kasvatusasutusse sattus, mis võib samuti olla ebapiisav kasvatustöö tulemus. Kostja II väited tema majandusliku seisukorra kohta on asjakohatud ning tõendamata. Kostjate vastuväited hagile
9.Kostja I hagile kirjalikku vastust ei esitanud.
10.Kostja II oma vastuses hagile nõustub hagiga osaliselt. Kostja II nõustub nõudega, mis on seotud hauaplatsi kulutustega. Kostja II on nõus nimetatud kulutused hüvitama osade kaupa. Kostjal II on kodus 6 ülalpeetavat. Kostja II sissetulek on 750 eurot + 161 eurot lapse puudetoetus. Kostja II ei ole võimeline tööle minema, kuna tal on diagnoositud tugevad stressireaktsioonid ja kohanemishäire. Kostja II ei olnud õnnetuse ajal üldse Pärnus ning tal ei olnud võimalik oma last suunata/jälgida. Kostja II viibis enamuse ajast Tartus lastehaiglas alates 18.07.-08.08.2019, kuna pere kõige noorem laps sündis väga raskes seisundis. Alates veebruarist 2019 palus kostja II lastekaitsespetsialistil pikendada kostja I aega Maarjamaa Hariduskolleegiumis. Kostja I on olnud ATH diagnoosiga alates 13-ndast eluaastast. Talle on välja kirjutatud rohud. 2019 suvel öeldi väidetavalt koolist, et suvel rohte võtma ei pea ning nii kostja I neid ei võtnudki. Kostja I on olnud väga mõjutatav laps.
11.Kostja II leiab, et käesolevas hagis esitatud nõude peaks tasuma hoopis see, kes kostja I kuriteole õhutas. Kostja I on juba saanud kaks karistust, vanglakaristus ning haigekassalt nõue 16 000 eurot. Kostja II leiab, et on lapsevanemana teinud omalt poolt palju ning ei soovi enam vastutada kostja I tegude eest. Kostja I püüab endale leida tööd, et vastutada tekkinud olukordade eest. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ning tõenditega, menetlusosalised ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
kuulanud
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
14.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama kahjunõude objektiivse teokoosseisu (kostja tegu, hagejale tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel), rikkumise õigusvastasuse, ning kostja süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest või heade kommete vastase käitumise puhul vähemalt kaudne tahtlus hagejale kahju tekitamise suhtes). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju kuulub hüvitamisele, kui see on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ja kahju on rikutud
2-22-11060 kohustuse kaitse eesmärgiga hõlmatud (VÕS § 127 lg 2 ja lg 4). Hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama kõiki nõude eelduseks olevaid asjaolusid, v.a süü. Kostja peab hagi rahuldamata jätmiseks tõendama süü puudumist ning oma vastuväiteid hagile.
15.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mille üle vaidlus puudub: -
30.07.2019 lõi kostja I N. T. i Pärnu linnas Lai tn 10/1 mahajäetud hoone juures näo piirkonda vähemalt 10 korda põlvega ja kahel korral rusikaga, tekitades N. T. ile füüsilist valu ja raske tervisekahjustuse peaaju verevalumi näol (Teade kriminaalasja nr 19267000633 menetluse alustamise kohta (I kd tl 19); kahtlustatava ülekuulamise protokollid kriminaalasjas nr 19267000633 (I kd tl 20-24));
-
Päras peksmist ähvardas kostja I N. T. i uuesti lüüa, kui ta tema peale „kitse paneb“ (XXX tunnistaja ülekuulamise protokoll (I kd tl 25-26), 15.08.2019 tunnistaja ülekuulamise protokoll (I kd tl 27-29));
-
Sündmuse toimumise päeval langes N. T. koomasse ja suri XXX;
-
Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt oli N. T. i surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma vasakpoolse kõvakelmepealse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse (Ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0023/329 (I kd tl 30-37));
-
Kostja I mõisteti Pärnu Maakohtu 12.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7513 süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja p 7 alusel ning karistati 8-aastase vabadusekaotusega, mida lühimenetluses lühendati, ning karistuseks mõisteti viie aasta ja nelja kuu pikkune vangistus (tl 38-40);
-
Hagejad on N. T. i vanemad. N. T. oli surma hetkel alaealine (13-aastane);
-
Kostja II on kostja I ema. Kostja I oli teo toimepanemise ajal 16-aastane;
-
Hagejad on vanematena N. T. i pärijad.
16.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kostja II vastutab tekitatud kahju eest kostjaga I solidaarselt ning millises ulatuses kuulub kahju hüvitamisele.
17.Esmalt analüüsib kohus hageja nõudeid ja nende suurust ning seejärel, kas kostja II vastutab tekitatud kahju eest kostjaga I solidaarselt. N. T. i mittevaralise kahju hüvitamise nõue
18.VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 2 järgi tuleb surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana.
19.Hagejad on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista N. T. i mittevaralise kahju 4000 eurot. Hagiavalduse kohaselt kannatas N. T. pärast peksmist (vähemalt 10 korda põlvega näkki ning kaks korda rusikaga näo ja pea piirkonda loomist) tugevat füüsilist valu ning hirmu, seda nii peksmise ajal kui ka sellele järgnevalt. Seejuures tulenes hirm kostja I poolt tehtud ähvardusest kannatanule uuesti peksa anda, kui ta juhtunust räägib.
2-22-11060
20.Kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. /.../ Lisaks tervisekahjustusele või kehavigastusele võib kannatanu tõendada ka muid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 134/4.2.1.).
21.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud see, et kostja I tegevus põhjustas N. T. ile kehavigastuse. Seega on kostja I pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi ning vastutab õigusvastase teo tagajärjel N. T. ile tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust, mitte tahtlust. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks.
22.Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et N. T. kannatas pärast peksmist tugevat valutunnet (tunnistajate ülekuulamise protokollid (I kd tl 5087)). M. M.-i kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kohus leiab, et kostja I on toime pannud kaitstud õigushüve kahjustamisele suunatud teo, milleks on kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamine. Samuti leiab kohus, et N. T. ile tekkinud kahju on kostja I teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja I ei oleks N. T. ile enda käitumisega füüsilist valu ning kannatusi tekitanud, ei oleks N. T. il kahju tekkinud. Seega on kostja I poolt kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane. Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Kostja I ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega on N. T. ile kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 järgi täidetud.
23.Hüvitise suurus. Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). M. M.-i kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).
24.VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-21-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb
2-22-11060 võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-118-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-180-13, p 20). M. M.-i kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22).
25.Kohus arvestab, et kostja I on rikkunud nii N. T. i isiklikke õigusi kui ka tekitanud talle tervisekahjustuse, mille tagajärjel N. T. suri. Hagejad on palunud kostjatelt välja mõista N. T. i mittevaraline kahju 4000 eurot. Vigastuse suurust ja laadi arvestades, aga ka asjaolu, et 23.08.2019 koostatud ekspertiisi aktiga (I kd tl 30-37) on tõendatud, et N. T. oli võimeline aktiivselt tegutsema, sh rääkima ja kõndima, mitte rohkem kui 1-2 tundi peale peksmist ning langes samal päeval koomasse leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista N. T. i mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot. Kohus leiab, et nimetatud hüvitise suurus on õiglane ning kooskõlas kohtupraktikaga.
26.Kui pärandajal tekkis kostja käsutuse tulemusel nõue kostja vastu, siis võis selline nõue seaduse alusel pärijatele üle minna. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud (TsÜS § 6 lg 1). Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus (TsÜS § 6 lg 2). Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1).
27.VÕS § 134 lg 2 alusel tekkiv mittevaralise kahju hüvitamise nõue on päritav. Hagejad on käesoleval kinnitanud, et nad ei ole pärijatena pärandist loobunud ning vastavalt PärS § 4 lg-le 1 läheb pärand pärijatele üle selle avanemisel, mis toimub PärS § 3 lg 1 järgi pärandaja surma hetkel. N. T. i mittevaralise kahju hüvitamise nõue läheb seega üle pärijatele, kellest igaühel on õigus nõue esitada solidaarvõlausaldajana VÕS § 73 lg 1 alusel. Seega on hagejatel õigus nõuda kohustuse täitmist tervikuna. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista N. T. i mittevaraline kahju 1000 eurot. Hageja I kahju hüvitamise nõue
28.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
29.M. M.-i kahju hüvitamise nõue. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise
2-22-11060 kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
30.Esiteks tuleb hinnata, kas hagejad kuuluvad VÕS § 134 lg-ga 3 piiritletud isikute ringi, s.t kas nad on N. T. i suhtes lähedased isikud või mitte. Eelduslikult loetakse lähedasteks isikuteks kannatanu lapsi, surnud isikuga koos elanud abikaasat ja vanemaid. Kohtupraktikas peeti lähedasteks eelkõige hukkunu abikaasat, lapsi ja vanemaid. Hagejad olid alaealise N. T. i vanemad ning hagejad elasid koos lapsega ühtse perena, mistõttu on hagejate puhul tegemist N. T. i lähedaste isikutega VÕS § 134 lg 3 tähenduses.
31.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas antud asjas on olemas erandlikud asjaolud, mis annavad alust mittevaralise kahju hüvitamiseks.
32.Riigikohus on selgitanud oma praktikas, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. M. M.-i kahju hüvitise väljamõistmist õigustab eelkõige lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Õiguskirjanduses on leitud, et üleelamised peavad olema vahetud, mitte kolmanda isiku poolt vahendatud.
33.Kohus leiab, et kostja I poolt toime pandud kuriteoga on hagejale I tekkinud mittevaraline kahju. Käesoleval juhul on tõendatud, et mõlemal hagejal esinevad erakordsed hingelised kannatused. Kohtule esitatud epikriiside ja arstide tõenditega on tõendatud, et mõlemal vanemal tekkis pärast lapse surma psüühikahäire/depressioon ning sellega seonduvad füüsilised vaevused. Hagejad tarbivad/tarbisid igapäevaselt tugevaid valuvaigisteid ning antidepressante (I kd 88-145). Hageja on välja toonud, et alates N. T. i haiglasse paigutamisest viibis hageja I regulaarselt lapse juures, et teda toetada ja temaga koos olla. Oma lapse pekstuna ja abitus seisundis nägemine mõjus hageja I vaimsele tervisele hävitavalt. Hagejal I on arenenud pärast poja peksmist ning sellele järgnenud lapse surma depressioon ja apaatsus. Stress ja depressioon on hagejale I kaasa toonud mäluhäired, tal puudub söögiisu ja söök tekitab vastikustunnet.
34.Kohus nendib, et vanematel on tekkinud mittevaraline kahju ning kostjal tuleb see hüvitada. Käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud ning selleks on N. T. i lähedased suhted oma vanematega. Kohtu hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 10 000 euro suurune summa, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Poja vägivaldset surma ei ole antud juhul kohtu arvates vanematele võimalik kuidagi kompenseerida – lapse üles kasvatamisse on panustatud sedavõrd palju ja vanematel on õigus eeldada, et laps toetab neid oma olemasoluga tulevikus vanaduspäevilgi – kuid sellest summas enam väljamõistmine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas käesoleval ajal kehtiva kohtupraktikaga.
35.Lisaks mittevaralisele kahjule on hageja I palunud kostjalt välja mõista varaline kahju. Hageja I varaline kahju seisnev poja surma järgselt tekkinud psüühikahäire ja sellega seonduvate vaevuste kontrolli all hoidmiseks ja leevendamiseks kasutatud ravi- ja ravimite kuludes ning viidatud psüühikahäirest ja sellega kaasnenud füüsilistest vaevustest tingitud töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulus.
36.VÕS § 129 lg 1 kohaselt kuuluvad isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitamisele surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
37.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
2-22-11060 kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
38.Hageja I on oma eelnimetatud tervisekahju leevendamiseks teinud järgmised kulutused: XXX XXX. Kokku on hageja I teinud ravimitele kulutusi 38,09 euro väärtuses. Lisaks on hageja I tasunud 30.07.2019 SA Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonnas N. T. i vastuvõtu eest 5 eurot (I kd tl 161). Kohus leiab, et tegemist on kahjuga, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista.
39.Lisaks on hagejal I tekkinud kahju seoses poja hauaplatsi korrastamisega: hauaplatsi katmine, väikese hauakivi paigaldamine ja hauaplatsi ääristava betoonist piirde valamine (I kd tl 162-162 pöördel). Kohus nõustub hagejatega, et selliste hauaplatsi korrastamise tööd on Eesti kultuuriruumis heaks tavaks ning ühiskonna moraalinormidele vastavaks kombeks. Hagejal I on hauaplatsi korrastustööde tõttu tekkinud kahju 3530 eurot. Kostja II on oma vastuses hagile leidnud, et nimetatud kahju on põhjendatud ning kostja II on valmis selle hagejatele hüvitama, kuid osamaksetena. Kohus leiab, et tegemist on kahjuga, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista.
40.Samuti on hageja I palunud kostjalt välja mõista töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu. Hagiavalduse kohaselt pidi hageja I 2019 septembris sõitma Chicagosse, kus ta pidi perioodil 17.09.-01.10.2019 tegema töid USA-s Illinois osariigis Glen Ellyni linnas eramaja katuse ehitustöid teostama, milliste tööde eest oli tasuks kokku lepitud 8000 dollarit (7903,58 eurot). Nimetatud väite tõendamiseks on hagejad esitanud majaomaniku kirja (I kd tl 154-155). Kostja II on esitanud nimetatud nõudele vastuväite põhjendusega, et väidetav ehitustööde teostamise kokkulepe on sõlmitud sugulaste vahel.
41.VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
42.Kohus leiab, et hageja I nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud tõendite kohaselt katusetööde teostamise kokkulepe sõlmitud hageja I ja A. T. i vahel. Kohus nõustub nimetatud nõude osas kostjaga II, et väidetav ehitustööde teostamise kokkulepe sugulaste vahel, ei ole piisavaks tõendiks saamata jäänud tulu osas. Hageja II kahju hüvitamise nõue
43.Hageja II on kostjalt palunud välja mõista mittevaraline kahju 15 000 eurot ning varaline kahju 2971,07 eurot, mis seisneb ravimitele tehtud kulutustes (52,07 eurot) ja N. T. i hauakivi tellimisega 2919 eurot.
44.Kohus on käesolevas lahendis tuvastanud, et hagejad olid N. T. i lähedased isikud mõistes VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Hageja II mittevaraline kahju seisneb oma valudes ja abitu, koomas viibiva lapse nägemisest ning lapse kaotusest tekkinud depressioonis, mida ravitakse järjest tugevamate antidepressantidega. Hageja II viibis alates poja haiglasse paigutamisest lapse juures, et teda toetada ja temaga olla. Viimasel ööl oli ema poja juures. Hagejal II on tekkinud apaatsus ümbritseva suhtes ning mäluhäired. Esinevad mälulüngad. Hageja II on pideva psühhiaatrilise ravi all. Tekkinud on ärevushood, blokk teiste inimestega suhtlemisel. Pärast poja surma ei suutnud hageja II enam endises töökohas töötada, kuna poes käisid poja sõbrad, sõprade vanemad, õpetajad ja hageja II perekonnatuttavad, kellega hagejal II on raske
2-22-11060 pärast poja kaotust suhelda. Samuti meenutas töökoht igapäevaselt seda, kuidas poeg läbipekstuna tema juurde tuli, poja vigastusi ja kannatusi ning vägivaldset surma. Poja surma nägemisest tekkinud emotsionaalne šokk tõi kaasa ka hageja II südame rütmihäired. 19.09.2019 on arst diagnoosinud hagejal II täpsustamata tahhükraadia, mis kaasneb emotsionaalse šoki ja stressi seisundiga. Hageja II põeb depressiooni ja kasutab selle raviks vajalikke ravimeid pidevalt. Emotsionaalse šoki ja depressiooni leevendamiseks ning südamerütmihäirete raviks on hageja II pidanud tarvitama mitmeid erinevaid ravimeid.
45.Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kostjalt hageja II kasuks välja mõista mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kohus lähtub nimetatud hüvitise määramisel sellest, et nagu ka hagejate lepinguline esindaja 11.10.2023 kohtuistungil avaldas (II kd tl 61), siis mõlema vanema läbielamised poja surmaga seoses ning sellest tulenevad terviseprobleemid on sarnased, mistõttu on põhjendatud ka hüvitise väljamõistmine samas määras. Kohus on eelnevalt märkinud, et kohtu hinnangul on nimetatud hüvitise suurus õiglane ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
46.Hageja II on oma tervisekahju leevendamiseks teinud järgmised kulutused: a) XXXa XXX XXX. Kokku on hageja II teinud kulutusi ravimitele 52,07 euro väärtuses, mis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista.
47.Lisaks on hagejal II tekkinud varaline kahju lapse hauakivi tellimisega 2919 eurot (I kd tl 196-202). Kostja II on nõustunud nimetatud kulu hüvitamisega. Kohus leiab, et nimetatud hageja II nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostjate solidaarvastutus hagejate ees
48.Hagejad leiavad, et kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt VÕS § 1053 lg 2 alusel. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kostja II on esitanud vastuväite, mille kohaselt ta ei vastuta kahju eest, kuna on teinud endast kõik, et ära hoida kahju tekitamist.
49.Kostja II vastuväidete kohaselt on kostja II püüdnud alati toetada ja suunata kostjat I. Kostja I määrati 09.07.2018 üheks aastaks Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Peale aasta möödumist leidis kostja II, et nimetatud aega tuleks pikendada, kuid kostja II ei tea, mis põhjusel seda ei tehtud. Selleks ajaks, kui kostja I koju sai, oli kostja II kõige väiksema lapsega Tartu lastehaiglas ning ei saanud kostja I eest hoolitseda. Kostja II avaldab, et on hüvitanud nii palju kostja I tekitatud olukordasid, et temal kui lapsevanemal ei ole enam võimalik midagi tasuda. See käib kostjal II üle jõu.
50.Kohus nõustub hagejatega, et PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Muu hulgas on vanematel ka lapse kasvatamise ja tema tegevuse üle järelevalve teostamise kohustus (vt PKS § 124 lg 1). Samuti nõustub kohus, et kostja II ei ole esile toonud mistahes kasvatusmeetmeid, mida tema ise lapse üle on püüdnud rakendada. Lapse kasvatamine on pikaajaline protsess ning eelkõige lasub kasvatamise ja järelevalve tegemise kohustus lapsevanemal (kodul). Samuti leiab kohus, et asjaolu, et kostja II teo toimepanemise ajal ei viibinud kodus, vaid seoses noorema lapse sünniga Tartus, ei ole aluks kostja II vastutuse vähendamiseks. Lapsevanemal on lapse üle järelevalve teostamise kohustus ka ajal, mil vanem ise kodus ei viibi.
51.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate hagi osaliselt ning mõistab solidaarselt kostjatelt välja: 1) solidaarselt hagejate kasuks N. T. i mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot, 2) hageja I kasuks mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ja varalise kahju hüvitise 3573,09
2-22-11060 eurot (38,09+5+3530), 3) hageja II kasuks mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ja varalise kahju hüvitise 2971,07 eurot (52,07+2919). Kohus jätab rahuldamata N. T. i mittevaralise kahju nõude 1000 eurot ületavas osas, kummagi hageja mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot ületavas osas ning hageja I varalise kahju nõude (saamata jäänud tulu) 7903,58 eurot.
52.Hagejad on palunud mõista kostjatelt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni nõuete rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus mõistab kostjatelt hagejate kasuks välja viivise nõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates 29.07.2022, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
53.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab edasiulatuva viivise nõude vastavalt hagejate taotlusele. Menetluskulud
54.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
55.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagejate hagi ligikaudu 57% ulatuses (hagejate nõuded kokku 48 447,74 eurot/kohus rahuldas 27 554,16 eurot), mistõttu tuleb poolte menetluskulud 57% ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda ja 43% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
56.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hagejate menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
57.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik
2-22-11060
Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2025 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta V. T. i ja J. T. i apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 25.01.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud V. T. i ja J. T. i kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.