Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Alar Lii vamägi Kostja: M P (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista M P (P ) OÜ GS Core kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) ja M P vahel 4. jaanuaril 2021 sõlmitud väikelaenulepingust tulenev põhivõlgnevus 549,91 eurot, intress 34,67 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 58,20 eurot ja 24. jaanuari 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 292,38 eurot.
3.Mõista M P OÜ GS Core kasuks välja viivis alates 25. jaanuarist 2024 kuni põhinõude 549,91 euro tasumiseni 0,067% tasumata nõudesummalt päevas.
5.Mõista M P OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 300 eurot.
6.Mõista M P OÜ GS Core kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (300 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus M P kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, avaldades Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse M P avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. 1(4)
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank riigilõivu ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis M P (kostja) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 4. jaanuaril 2021 väikelaenulepingu 1500 euro saamiseks, intressiga 24,15% aastas ja 0,067% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid 149,06 eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Kokku kohustus kostja tasuma 1796,13 eurot. Laenulepingu kohaselt kujunes krediidi kulukuse määraks 39,38%. Kokku tasus kostja kaheksa osamakset, s.o kuni 10. septembrini 2021. Tasumata jäi nende maksete põhiosalt arvestatud viivis 1,66 eurot. Kõik järgnevad kohustused alates oktoobrist 2021 jäid täitmata. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Laenuandja saatis 8. jaanuaril 2022 kostjale viimase hoiatuse täiendava tasumise tähtajaga ning laenulepingu ülesütlemise hoiatusega.
2.Laenuandja ütles laenulepingu üles 23. jaanuaril 2022 ning teavitas kostjat nõude loovutamisest hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas laenuandja kostjale 26. oktoobril 2023 kinnituse, et nõue on loovutatud hagejale.
3.Laenuandja on kostja krediidivõimekuse hindamiseks kogunud infot kostjalt endalt, küsides pangakonto väljavõtte, ning teinud päringuid maksehäireregistritesse. Laenutaotlusega esitas laenusaaja andmed, mille kohaselt oli tema netotöötasu 2500 eurot kuus, ülalpeetavad puuduvad, finantskohustuste suuruseks on 500 eurot. Laenuandja kontrollis pangakonto väljavõtte alusel, et kostjal oli püsiv sissetulek igas kuus 2301,42 eurot (kuue kuu sissetulek 13 808,54 eurot). Kostja kontod ei olnud arestitud ning maksehäireid polnud. Kostja võttis laenukohutuse 149,06 eurot kuus. Kostjale jäi pärast varasemate ja uute kohustuste mahaarvamist keskmiselt vähemalt 1652,36 eurot vaba raha kuus (2301,42-500-149,06). Arvestades kostja võetud suhteliselt väikest kohustust, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Laenuandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 549,91 eurot, intress 34,67 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 58,20 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 264,38 eurot, põhivõlalt arvestatud viivis 0,067% päevas alates hagi 2(4)
esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, menetluskulud 300 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.
5.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 3. jaanuaril 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
9.Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
10.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.Hageja on tõendanud (dtl-d 45‒90), et laenuandja tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, küsis kliendilt kontoväljavõtte, võttis arvesse kliendi infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja järeldus ei ole meelevaldne. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
12.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
13.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
3(4)
14.Viivise väljamõistmist on hageja taotlenud kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Viivis põhivõlalt 0,067% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 292,38 eurot (264,38+28).
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Hageja menetluskulud 300 eurot tuleb kostjalt välja mõista.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.