3.Mõista kostjalt G. A. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja 12.07.2022 järelmaksulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx tulenev põhivõlgnevus kogusummas 3234,14 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (3234,14 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni põhivõlgnevuse (3234,14 eurot) kohase tasumiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ning 22% ulatuses hageja kanda. 5.2 Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 978,90 eurot. 5.3 Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 220 eurot. 5.4 Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 758,90 eurot. 5.5 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (758,90 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
2-23-140058 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 02.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G. A. 4703,22 euro saamiseks. Võlgniku G. A. lepinguline esindaja Vjatšeslav Santašev esitas 16.10.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 23.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue G. A.i vastu 4703,22 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 09.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja G. A.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 12.07.2022 järelmaksulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille alusel sai kostja soetada kaubad. Lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määraks on 37,91%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 239,28 eurot, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 2,39 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määraks on 37,91%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 212,28 eurot, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 2,12 eurot. Lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määraks on 37,92%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1641,29 eurot, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 16,41 eurot. Lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määraks on 37,92%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1141,29 eurot, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 11,41 eurot.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 8.11.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2022 võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingud üles. Kostjal oli lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus alates 1.
2-23-140058 osamaksest, s.o 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 10.11.2022. Seega on kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjal oli lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 10.11.2022. Seega on kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjal oli lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 10.11.2022. Seega on kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjal oli lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 10.11.2022. Seega on kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
4.Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud pensioniregistrisse. Lepingu nr xxxx puhul kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1600 eurot. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on netopalk 1037 eurot. Hageja lähtus pensioniregistris toodud sissetulekust 1037 eurot, olemasolevatest kohustustest 0 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 9,06 eurot, saab suhtarvuks 0,90%. Lepingu nr xxxx puhul kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1600 eurot. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on netopalk 1037 eurot. Hageja lähtus pensioniregistris toodud sissetulekust 1037 eurot, olemasolevatest kohustustest 9,06 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 8,04 eurot, saab suhtarvuks 1,70%. Lepingu nr xxxx puhul kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1600 eurot. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on netopalk 1037 eurot. Hageja lähtus pensioniregistris toodud sissetulekust 1037 eurot, olemasolevatest kohustustest 17,10 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 62,15 eurot, saab suhtarvuks 7,70%. Lepingu nr xxxx puhul kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1600 eurot. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on netopalk 1037 eurot. Hageja lähtus pensioniregistris toodud sissetulekust 1037 eurot, olemasolevatest kohustustest 79,25 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 43,22 eurot, saab suhtarvuks 11,90%. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust.
5.Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi punkti 7.1 kohaselt Vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
6.Lepingu nr xxxx alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 239,28 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg summas 239,28 eurot.
2-23-140058 Lepingu nr xxxx alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 212,28 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg summas 212,28 eurot. Lepingu nr xxxx alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1641,29 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg summas 1641,29 eurot. Lepingu nr xxxx alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1141,29 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg summas 1141,29 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kogu põhivõlg summas 3234,14 eurot (239,28+212,28+1641,29+1141,29).
7.Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 239,28 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab lepingu nr xxxx alusel viivist summas 57,30 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 212,28 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab lepingu nr xxxx alusel viivist summas 50,83 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1641,29 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab lepingu nr xxxx alusel viivist summas 393,01 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1141,29 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.11.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab lepingu nr xxxx alusel viivist summas 273,28 eurot.
8.Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr xxxx põhinõudelt 239,28 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 10.11.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,90% aastas, lepingu nr xxxx põhinõudelt 212,28 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 10.11.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,90% aastas, lepingu nr xxxx põhinõudelt 1641,29 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 10.11.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,90% aastas, lepingu nr xxxx põhinõudelt 1141,29 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 10.11.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,90% aastas.
9.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab lepingust nr xxxx tuleneva sissenõudmiskulude nõude hüvitamist summas 30 eurot, lepingust nr xxxx tuleneva sissenõudmiskulude nõude hüvitamist summas 30 eurot, lepingust nr xxxx tuleneva sissenõudmiskulude nõude hüvitamist summas 30 eurot, lepingust nr xxxx tuleneva sissenõudmiskulude nõude hüvitamist summas 50 eurot. Kokku on sissenõudmisega seotud kulud 160 eurot.
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3234,14 eurot, võla sissenõudmiskulud 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 774,42 eurot ja edasiulatuva viivise määraga 24,90% aastas alates 10.11.2023 kuni: 1) lepingu nr xxxx põhinõude 239,28 eurot täitmiseni; 2) kuni lepingu nr xxxx põhinõude 212,28 eurot täitmiseni; 3) kuni lepingu nr xxxx põhinõude 1641,29 eurot täitmiseni; 4) ning kuni lepingu nr xxxx põhinõude 1141,29 eurot täitmiseni.
2-23-140058
11.Hageja 06.12.2023 menetlusdokumendi kohaselt RahaPTS § 20 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud isik kohaldab järgmisi hoolsusmeetmeid, s.o kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil. Lepingud on digitaalselt allkirjastatud. Lepingud on sõlmitud arvutivõrgu abil ID-kaarti ja PIN-koode kasutades. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Seega on hageja isikutuvastust teostanud, mis on RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja hageja sise-eeskirjadega kooskõlas. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel hageja kontrollis krediidiregistri, maksehäireregistrit ja pensioniregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et kostja ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles 22.11.2023 vastuses hagile vastu. Kostja ei tunnista hagi täies mahus, kuna ta ei ole kunagi hagis nimetatud lepingutele alla kirjutanud ega omanud kunagi mis tahes kokkupuudet TF Bank AB-ga. Samuti ei ole kostja kunagi eelnimetatud pangast laenu võtnud ega suhelnud nimetatud laenuandjaga ühegi sidekanali kaudu. Hageja ei kontrollinud laenu väljastamise vormistamisel laenutaotleja isikusamasust, vaid piirdus üksnes nende andmetega, millised esitas laenutaotleja hagejale e-posti teel. Hageja ei selgitanud, kuidas tarbijakrediidileping sõlmiti ja kes hageja töötajatest pidas laenutaotlejaga laenu väljastamiseks läbirääkimisi ning milline oli selle töötaja pädevus. Hageja ei kontrollinud laenutaotleja andmete õigsust ja eiras lepingu sõlmimisel tüüptingimuste järgimist (VÕS § 37 lg 1 ning VÕS § 14 lg 1 ja lg 2).
13.Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas kostjat teavitati lepingu sõlmimisel laenu intressimäärast ja muudest laenu saamisega kaasnevatest kuludest. Hageja moonutab kostja krediidivõimelisuse kontrollimisest rääkides tegelikkuses aset leidnud asjaolusid. Kui hageja oleks tegelikult kostja krediidivõimelisust krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS § 49 lg 1 p 17, lg 2 p 1-3, lg 7 p 3) alusel kontrollinud, siis poleks ta kunagi laenu andnud. Teiseks ei oleks hagejal tekkinud sellisel juhul ka mis tahes probleeme kelmist laenutaotleja avastamisega. Lepingute sõlmimise ajal oli kostjal G. A.il mitu makseviivitust, kuid hageja ei teinud sellest järeldusi ja siiski väljastas laenu G. A.i nimel all esinenud isikule. Kostja leiab, et hageja näitas üles täielikku ebakompetentsust ja rikkus sellega jämedalt KAVS § 49-50 sätteid. Selles seaduses on selgelt kirjas, kuidas laenusaajat kontrollida, et enne laenu väljastamist teha õige järeldus ja mitte sattuda petturite otsa.
14.Hagiavalduses ei ole täpsustatud, millal ja millistele kostja kontaktandmetele saatis hageja lepingust tulenevaid meeldetuletusi ning kuidas kostja neile reageeris. Väärib rõhutamist asjaolu, et kogu väidetava (näiliku) laenusaaja poolt antud kontaktteave oli spetsiaalselt loodud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Lepingus märgitud meiliaadress ja telefoninumber ei tööta, samamoodi ei eksisteerinud ka laenusaaja nimetatud elukoha aadressi. Kostja hinnangul oli tegemist tolleks hetkeks tundmatu laenutaotleja ühekordsete kontaktidega ja nimetatud valekontaktide andmise eesmärk oli pääseda õiguslikult vastutusest saadud laenu tagasimaksmisel ning jätta kõik kohustused ja õiguslik vastutus kostja kanda. Aadress Xxxx on küll olemas, kuid kostja ei ole kunagi sellel aadressil elanud. Hageja eiras oma ebakompetentsuse tõttu või muudel põhjustel kontrollimise ja laenude väljastamise korda reguleeriva seadusandluse nõudeid. Hageja ei esitanud kohtule tõendina ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis oleks tulnud laenutaotlejale saata. Samuti ei kontrollinud hageja laenutaotlejalt laekunud andmeid seoses laenu taotlemisega, vaid võttis arvesse üksnes laenutaotleja esitatud valeandmeid.
2-23-140058
15.Kostja hoidis oma ID-kaarti alati enda rahakotis, milles oli hoiul ka ID-kaardi PIN-koodid paberkandjal. 2022. aasta juuli alguses pakkus kostjale abi töö leidmisel kostja klassivend M. D.. Sel ajal kostja ei töötanud, sest ta ootas ajateenistusse minekut. M. D. ütles kostjale, et see töö on vastutusrikas ning tööandja küsib kostjalt enne tööle võtmist tema ID-kaarti ja PIN-koode. Kostja mõistis, et vastutusrikkale tööle asumine nõuab kontrollimist. Kostja plaanis veel asuda tööle ettevõtte xxxx turvateenistusse ja teadis, et ka seal kontrollitakse tema isikut, mistõttu suhtus ta M. D.i ettepanekusse positiivselt, kuigi ei saanud aru, milleks PIN-koode vaja on. Kostja ütles M. D. kohe, et ta ei anna talle üle originaaldokumenti (ID-kaart), kuna see on isiklik dokument nagu pass. M. D. nõustus ja ütles, et enne kostja töölevõtmist kontrollib tööandja tema ID-kaarti politsei kaudu ja kui kõik on korras, siis alles siis võetakse ta tööle. M. D.i sõnul oli tegemist kulleritööga ja sinna on vaja usaldusväärseid inimesi. Kostja, kuuldes, et kontroll toimub politsei kaudu, rahunes maha ja andis M. D.ile midagi kahtlustamata ja oma sõpra usaldades võimaluse teha telefoniga ID-kaardi mõlemast küljest foto. M. D. ütles, et ka PIN-koodid on vajalikud, kuna ilma PIN-koodideta politsei ei saa kaarti väidetavalt kontrollida. Pärast seda andiski kostja M. D.ile PIN-koodid. ID-kaarti otse ei andnud. Päev hiljem võttis tööandja ise Telegrami suhtlusrakenduse kaudu kostjaga ühendust. See oli 2022. aasta juuli alguses, võib-olla 5. või 6. juulil 2022. Tööandja ütles, et esitas kostja andmed politseile kontrollimiseks ja pärast kontrollimist võtab M. D. temaga uuesti ühendust. Kolme päeva möödumisel kohtus M. D. kostjaga, tagastas viimasele PIN-koodid ja ütles, et tööandja on kõike politsei kaudu kontrollinud, dokument oli õige ja ehtne, kuid ta keeldus teda tööle võtmast. Kostja ise püüdis tööandjaga ühendust saada Telegrami suhtlusrakenduse kaudu, kuid tööandja andmed olid sellest suhtlusrakendusest juba kustutatud.
16.Kostja sai orienteeruvalt 2022. aasta juuli teises pooles COOP Pangalt teate, et talle on väljastatud VIZA kaart tema nimele avatud kontole COOP Pangas. Kostja oli väga üllatunud, mistõttu ta tuli COOP Panka selgitusi saama, kuna tal polnud pangas kontot avanud. Kostjal on konto ainult xxxx. COOP Panga kontoris selgitati talle, et konto avamisel kasutati tema ID-kaardi andmeid ja PIN-koode. Sellest järeldub, et G. A.ile tundmatu isik sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, pääsedes ligi G. A.i PIN-koodidega isikutunnistusele ja SMART ID-le, lõi kasutaja identifitseerimist võimaldavate pangatunnuste kaudu pangakonto ning kasutas G. A.i nõusolekuta tema isikuandmeid, misjärel tuvastas end laenu väljastavate ettevõtete veebikeskkonnas, esitas laenu- ja järelmaksutaotluse G. A.i nimel, kuid viimase teadmata, kasutades internetipangale juurdepääsuks kostja isikuandmeid ja paroole. Selliselt võeti G. A.i nimele laene ja osteti kaupa järelmaksuga koguväärtusega 15 839,05 eurot. Seega pani tundmatu isik toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kriminaalasi nr xxxx).
17.Kostja nõudmisel esitas pank talle konto väljavõtte, millest nähtub, et 12. juulil 2022 laekus kontole raha summas 5013,96 eurot, mille keegi kandis koheselt üle mingitele isikutele, keda kostja pole kunagi näinud ega tunne. Raha laekus B OÜ-lt (3000 eurot) ja AS-lt E (3013,96 eurot). Kostja sai kohe aru, et M. D.i ja tundmatu “tööandja” abiga saadi temalt pettuse teel ID-kaardi andmed ja PIN-koodid. Kostja oli väga hirmunud ja püüdis M. D.iga ühendust saada, kuid tema telefon ei vastanud. Selgus, et M. D. lahkus Eestist. Tema vanemad ütlesid, et ta läks Ukrainasse sugulastele külla. Kostja üritas veel kord Telegrami suhtlusrakenduse kaudu niinimetatud tööandjaga ühendust saada, kuid tema andmed olid sealt juba kustutatud. Kostja ei tea, kes raha edasi üle kandis, samuti ei tea ta ka seda, kes tema isikuandmeid kasutades konto avas. Tegutses vähemalt kaheliikmeline grupp. Üks neist on kuriteo toimepanemise kaasaitaja M. D.. Uurimine selgitas välja ka teise kurjategija. Kostja taotleb lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-140058.
18.Kostja 04.01.2024 menetlusdokumendi kohaselt on kostja tõendanud asjaolu, et tal puudus tahe ID-kaardi andmeid ja koode vabatahtlikult üle anda tundmatule isikule, keda ta pole kunagi näinud ehk kostjale väljastatud isikutunnistus ja PIN-koodid väljusid tema valdusest ilma tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kostja langes petturite ohvriks, kes PIN-koodidega isikutunnistuse
2-23-140058 kontrollimise toiminguid imiteerides, väidetavalt politsei vahendusel, lubades samal ajal kostja kullerina tööle palgata, pääsesid ligi isikutunnistuse andmetele ja PIN-koodidele ning kasutasid seda krediidiasutustelt laenude saamisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
20.Kostja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist reguleerib TsMS § 428, mis näeb ette õiguslikud alused, mille puhul tuleb kohtul menetlus lõpetada asjas sisulist lahendit tegemata. Kostja ei ole ühelegi konkreetsele alusele viidanud. Kostja sisulised vastuväited hagile ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks ning kostja sellekohane taotlus jääb rahuldamata.
21.Hageja tugineb kostja vastu nõuete esitamisel asjaolule, et pooled sõlmisid 12.07.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille alusel sai kostja soetada erinevaid kaupu. Kostja vastuväite kohaselt ole ta kunagi hagis nimetatud lepingutele alla kirjutanud ega omanud kunagi mistahes kokkupuudet hagejaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalustel lepingutel nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx on kostja digitaalne allkiri, mis sai antud 12.07.2022 kuupäeval (dtl 60-91). E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 art 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse art 3 p 12 järgi antakse kvalifitseeritud e-allkiri kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil ja see põhineb e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil. Kvalifitseeritud sertifikaat annab garantii, et sertifikaadi väljastamisel tuvastatakse füüsilise isiku identiteet ning kvalifitseeritud allkirja andmise vahend on garantii selle kohta, et allkirja loomiseks kasutatavad andmed on allkirjastaja ainukontrolli all (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-20904, p 27).
22.Riigikohus on kohtuasja nr 2-16-124450 otsuse p-s 20 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kostja vastuväide, et tema pole 12.07.2022 lepinguid nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx allkirjastanud on ümber lükatud lepingutel oleva kostja allkirjaga. Kuivõrd lepingutel on kostja allkiri, siis ei ole põhjendatud arvata, et allkirja poleks kostja andnud kvalifitseeritud eallkirja andmise vahendi abil, millega tuvastati kostja isik ning andmete alusel, mis saavad olla vaid kostja kui allkirjastaja ainukontrolli all. Seega on alusetud kostja vastuväited, et hageja pole kostja isikut piisavalt tuvastanud ega muid tuvastamist võimaldavaid andmeid kogunud. ID-kaardi allkirja sertifikaadi andmisel tuvastatakse ka füüsilise isiku identiteet, mistõttu puudus hagejal
2-23-140058 vajadus täiendavalt kontrollida kostja poolt allkirjastatud lepingus esitatud kostja elukoha aadressi, e-posti ja telefoninumbri õigsust.
23.Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 14 esimene lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus selgitas kostjale 07.12.2023 määruses, et kostja väited, et kostja ei ole kunagi hagis nimetatud lepingutele alla kirjutanud ega omanud kunagi mistahes kokkupuudet TF Bank AB-ga, on täielikult paljasõnalised. Kostja lepingulise esindaja väited ei ole tõend. Kostja esitas kohtule tsiviilhagi kriminaalasjas xxxx (dtl 224-226). Kohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud dokumentaalne tõend kostja vastuväidet, et tema pole lepinguid allkirjastanud või et ID-kaart (või selle andmed) ja PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Esiteks on tsiviilhagis kirjeldatud asjaolud muude tõendite puudumisel üksnes kostja ettekujutus toimunust, teiseks ei nähtu tsiviilhagist kohtule, et selles sisalduks info asjaolude kohta, kas, siis kuidas allkirjastamist võimaldavad vahendid läksid kostja valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt.
24.Samas ka siis, kui eeldada kostja väidete tõendatust (mida antud juhul ei esine), ei võimalda kostja vastuväited hagi rahuldamata jätmist. Kostja selgituste kohaselt pakkus 2022. aasta juuli alguses kostjale abi töö leidmisel kostja klassivend M. D.. M. D. ütles kostjale, et see töö on vastutusrikas ning tööandja küsib kostjalt enne tööle võtmist tema ID-kaarti ja PIN-koode. Kostja mõistis, et vastutusrikkale tööle asumine nõuab kontrollimist. Kostja plaanis veel asuda tööle ettevõtte xxxx turvateenistusse ja teadis, et ka seal kontrollitakse tema isikut, mistõttu suhtus ta M. D.i ettepanekusse positiivselt, kuigi ei saanud aru, milleks PIN-koode vaja on. Kostja andis enda väitel M. D.ile midagi kahtlustamata ja oma sõpra usaldades võimaluse teha telefoniga IDkaardi mõlemast küljest foto. Väidetavalt M. D. ütles, et ka PIN-koodid on vajalikud, kuna ilma PIN-koodideta politsei ei saa kaarti väidetavalt kontrollida ning kostja andis M. D.ile PIN-koodid. Väidetavalt M. D. tagastas kostjale PIN-koodid ja ütles, et tööandja on kõike politsei kaudu kontrollinud, dokument oli õige ja ehtne, kuid ta keeldus teda tööle võtmast.
25.Riigikohus on eelviidatud kohtuasja nr 2-16-124450 otsuse p-s 23 selgitanud ka seda, et IDkaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Tartu Ringkonnakohus on 03.03.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-14-8927 punktis
9.2.käesoleva vaidlusega analoogse olukorra puhul rõhutanud, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge hoolsuskohustus. Ringkonnakohus märkis, et ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Tallinna Ringkonnakohus on 26.05.2023 tsiviilasja nr 2-22-101364 otsuse p-s 12 leidnud, et kui isik ei näita üles kohast hoolsust enda ID-kaardi paroolide hoidmisel, vastutab ta samamoodi, nagu isik, kes annab paroolid vabatahtlikult kellegi kolmanda kätte.
2-23-140058
26.Ka siis, kui eeldada kostja vastuväidete õigsust, ei saa käesoleval juhul rääkida sellest, et kostja nimel laenu võtmiseks vajalikud elektroonilised vahendid oleks kostja valdusest välja läinud kostja tahte vastaselt ja tema süüta. VÕS § 104 lg 2 on sätestatud, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seega ei ole süülise käitumise tuvastamisel nõutav isiku tahtlus, vaid isik vastutab ka hooletuse korral. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Juhul, kui kostja andis allkirjastamiseks vajalikud elektroonilised vahendid vabatahtlikult oma klassivenna kätte, pidi kostja vähemalt möönma seda, et klassivend või muu kolmas isik, kelle kätte võivad allkirjastamiseks vajalikud vahendid sattuda, ei tarvitse piirduda selle toiminguga, milleks olid allkirjastamise vahendid esialgselt antud. Kostja on ka ise tõdenud, et ei saanud aru, milleks klassivennal ja temaga seotud isikutel (väidetaval tööandjal) PIN-koode vaja on. Seega ka siis, kui kostja oleks käesolevas menetluses oma eelnimetatud vastuväiteid tõendanud, siis jättis kostja olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole, selleks et kaitsta ennast 3-ndate isikute tegevusest tulenevate tagajärgede eest, sh kostja nimel laenuvõtmise eest. Kostja tema vastutust välistavaid tõendeid esitanud ei ole. Kostja võimalikud nõuded 3-ndate isikute vastu ei ole siinse vaidluse esemeks. Kuivõrd kostja ei ole vastupidist tõendanud, saab lugeda 12.07.2022 järelmaksulepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx kostja ja hageja vahel sõlmituks.
27.Kuivõrd pooltevaheline leping on sõlmitud kirjalikus vormis, mitte sidevahendi abil, siis ei hinda kohus kostja vastuväiteid seoses sellega, et hageja on rikkunud vastavate laenude väljastamise korda reguleeriva seadusandluse nõudeid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas kostjat teavitati lepingu sõlmimisel laenu intressimäärast ja muudest laenu saamisega kaasnevatest kuludest, mh et hageja ei esitanud kohtule tõendina Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis oleks tulnud laenutaotlejale saata. Kohtule nähtub, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht sisaldub kostja poolt allkirjastatud lepingu(te) dokumentide hulgas (dtl 65, 73, 81, 89). Kostja poolt allkirjastatud lepingute tingimustes on selgelt nähtav ka laenu intressimäär ja muud lepinguga seotud kulud (dtl 61-91).
28.Kohtu hinnangul vastavad poolte sõlmitud lepingud (dtl 60-91) mh tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu kaupade ostmiseks ning kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenu ja sellelt arvestatud intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja põhivõlgnevuse nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel ning võla sissenõudmiskulude nõue § 1132 alusel. Põhivõlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
29.Kostja vastuväite kohaselt hageja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, p-d 20-23). Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas laenuandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
30.Järelmaksulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx on sõlmitud 12.07.2022 kuupäeval (dtl 60-91). Sõlmitud lepingu ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt
2-23-140058 krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
31.Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks kogunud piisavalt tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Asja materjalidest ei nähtu tõendeid, mis kinnitaksid hageja väidet, et hageja tegi kindlaks, et kostja regulaarne netosissetulek on 1037 eurot. Hageja hinnangul tõendavad seda pensioniregistri andmed. Hageja on esitanud enda arvutiprogrammi väljavõtte (dtl 108) ning väidab, et väljavõttel olevatest pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatav tulu on netopalk 1037 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud väljavõte hageja arvutiprogrammist ei võimalda sellise järelduse tegemist. Tegemist on hageja enda kontrolli all olevas arvutiprogrammis koostatud väljavõttega ning eelnimetatud väljavõttelt ei nähtu netosissetulek 1037 eurot, vaid „gross salary“ ligikaudu 1171,167 eurot, kuid pole ka selge, kuidas on eelnimetatud summa „tuletatud“.
32.Samuti ei nähtu kohtule, et hageja oleks üldse krediidianalüüsi teinud. Kuivõrd hageja andis kostjale 12.07.2022 kuupäeval laenu (kaupade ostmiseks) kogusummas 3234,14 eurot, siis ei nõustu kohus hageja hinnanguga, et laenatav summa oli väike. Kostja laenutaotlusest ei nähtu kohtule, et kostjalt oleks küsitud andmeid tema varaliste kohustuse, ülalpeetavate arvu, vara olemasolu (sh kinnisvara), majapidamiskulude jmt kohta. Kostja laenutaotlused sisaldavad endas üksnes laenusumma suurust, tagastamisperioodi, kostja kontaktandmeid ja netosissetuleku suurust (dtl 100-107). Hagiavalduse kohaselt on arvesse võetud üksnes vaidlusaluste lepingute järgi tekkinud kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka seda, et kostjal polnud krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Nii kohtule esitatud maksehäireraport (dtl 109, 202-203) kui väidetavad pensioniregistri andmed (dtl 108, 204-207) on hageja enda arvutiprogrammi väljavõtted. Taust.ee väljatrüki kuupäev on 06.12.2023 (dtl 208), samas kui lepingud olid sõlmitud 12.07.2022, mistõttu ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Hageja viidatud Finantsinspektsiooni soovituslik juhend annab ülevaate reeglitest, mille järgimist Finantsinspektsioon turuosalistelt (krediidiasutused ja krediidiandjad) ootab ning vajadusel kontrollib. Käesoleval juhul ei ole eelnimetatud asjaolu vaidluse esemeks.
33.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977,
2-23-140058 punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasja nr 2-2113098 p-s 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud. Seega ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja teinud piisavaid pingutusi, et taotleja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnata. Praeguses asjas ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks nõudnud tarbijalt mistahes teavet peale netosissetuleku suurust. Sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6).
34.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 2-21-13098, p 24). Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt küsinud.
35.Kostja ei ole lepingute ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus eeldusest, et algsete laenugraafikute järgi on kõigi põhiosamaksete tasumise tähtaeg saabunud. 12.07.2022 järelmaksulepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx eritingimuste kohaselt järelmaksulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine (dtl 61, 69, 77, 85). Lepingute juurde kuuluvate Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 2 järgi krediit väljastatakse kliendile järelmaksulepingu sõlmimise päeval üle kandmisega kauba või teenuse müüjale. Müüjale makse tegemisega loetakse krediit kliendile kättesaadavaks tehtuks (dtl 65, 73, 89). Kostja ei ole hageja-poolse väljamakse teostamist kaupade müüjale kahtluse alla seadnud. Seega on kostjaga sõlmitud lepingute alusel võimaldatud kostjale asjade ostmiseks laenu kogusummas 3234,14 eurot (239,28+212,28+1641,29+1141,29) (dtl 61-91). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12.07.2022 järelmaksulepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx alusel laenu põhiosa võlgnevuse kogusummas 3234,14 eurot.
36.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates laenulepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 9.11.2023 intressiga võrdses määras. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud
2-23-140058 maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt 3234,14 eurot viivist VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 3234,14 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
37.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 160 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et uue tagasimaksegraafiku teatamata jätmise tõttu ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
38.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 3234,14 eurot ja põhivõlgnevuselt edasiulatuva viivise alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 78% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 22% ulatuses hageja ja 78% ulatuses kostja kanda.
40.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 1140,75 eurot, kokku 1720,75 eurot (dtl 231) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
41.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest on põhjendatud õigusabikulu 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub ajakulu hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 3 tunni ulatuses ning ajakulu kostja 22.11.20203 vastusega tutvumisele, täiendavate tõendite kogumisele ja 06.12.2023 seisukoha koostamisele kostja vastusele 3,75 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 169 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepinguline esindaja ajakulu terves ulatuses põhjendatud ja vajalik. Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja tegemist on laenu tagastamist nõudva inkassofirma n-ö tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 675 eurot (100 x 6,75 tundi). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud
2-23-140058 menetluskulu 1255 (560+20+675) eurot. Hageja kinnitas, et tal on õigus saada käibemaksu tagastust, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 978,90 eurot (s.o 1255-st eurost 78%) ning menetluskuludelt (978,90 eurot).
42.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja käesolevas tsiviilasjas õigusabikulu 1250 eurot talle osutatud õigusabiteenuse eest mahus 12,50 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Samuti on kostja enda väitel kandnud tõlkekulusid kogusummas 210 eurot. Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kuigi kohus loeb kostja esindaja tunnitasu 100 eurot mõistlikuks, ei ole täies ulatuses põhjendatud kostja esindaja ajakulu menetluses tehtud toimingutele, samuti ei ole kõik kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud TsMS reeglite kohaselt hüvitatavad. Asja materjalide kohaselt hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4703,22 euro saamiseks 02.10.2023. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1,5 tundi 23.03.2023 – 24.03.2023 Julianus Inkasso OU teatega tutvumisele ja vastulause koostamisele. Kohus selgitab, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt 22.06.2010 RKTKm tsiviilasjas nr 32-1-63-10, p 12). Seega jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hüvitada õigusabikulud, mis on tekkinud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 02.10.2023. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisele 2 tunni ulatuses ebavajalik, kuivõrd vastuväide makseettepanekule ei pea olema põhjendatud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud ajakulu vastuväite esitamiseks maksekäsu kiirmenetluses vastuväite sisu ja mahtu arvestades mitte üle 1 tunni ulatuses. Ülejäänud osas võib kostja esindaja ajakulu põhjendatuks pidada (kokku 9 tunni ulatuses).
43.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas tõlgikulud. Need võivad tekkida kirjaliku või suulise tõlke kasutamisel. Kirjaliku tõlke kulud tekivad, kui menetlusosaline peab võõrkeelse menetlusdokumendi või dokumentaalse tõendi lähtuvalt TsMS §-st 33 eesti keelde tõlkima. Kui tõlke saamiseks ei kasutatud kohtu vahendust, tekib lepinguline suhe tõlgi ja menetlusosalise vahel. Sellisel juhul saab vajaliku ja põhjendatud tõlkekulu korral hüvitist nõuda menetlusosaline ja kohaseks kuludokumendiks on tõlgi esitatud kuludokument (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande I osa, § 143 p 1 kommentaarid p 3.2.2.2). Kohtu hinnangul ei ole poole lepingulise esindaja poolt kohtule esitatava menetlusdokumendi tõlkimise kulu TsMS § 143 p 1 mõistes hüvitatav menetluskulu, mh on selline kulu käesoleval juhul ka tõendamata. Kostjal oli/pidi olema eesti keelt valdav esindaja ning teine menetlusosaline ei pea maksma n-ö mugavustõlke eest, mida kostja esindaja enda või oma kliendi jaoks tegi. Seega jätab kohus kostja taotluse tõlkekulude hüvitamiseks rahuldamata.
44.Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinda (100 eurot), määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1000 eurot (100 x 10 tundi). Kostja lepinguline esindaja kinnitas, et ta ei maksa käibemaksu ning ei saa arvutada käibemaksu kantud kuludelt, mistõttu kostja menetluskuludele käibemaksu ei lisandu. Võttes arvesse kohtu poolt käesolevas asjas määratud kulude jaotust, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 22% kostja menetluskuludest, s.t kokku 220 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud summas 978,90 eurot ja 220 eurot, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 758,90 eurot (978,90-220). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (758,90 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-140058
45.Kohus ei pea vajalikuks rahuldada hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx. Kohus ei pea põhjendatuks piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse pangakonto numbriga. Vajadusel saab hageja kohtuotsuse täitmise käigus ise otsustada, kas ja millises ulatuses kanda menetluskulusid oma esindaja arvele.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.