TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. T. vastu põhivõla 1018 euro 95 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
1870 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: K. T. (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. T. vastu põhivõla 1018 euro 95 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista K. T. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlg 1018 eurot 95 senti.
3.Mõista Mõista K. T. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhivõlalt (1018 eurolt 95 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. T. vastu rahuldamata osas, milles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal palub mõista K. T. enda kasuks välja intressi 283 eurot 95 senti, viivise 271 eurot 2 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud resolutsiooni p-s 3.
5.Jätta menetluskuludest 63% K. T. ja 37% TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
6.Mõista K. T. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 324 eurot 45 senti.
7.Mõista K. T. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis menetluskuludelt (324 eurolt 45 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 13. septembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. T. (kostjalt) 1697 euro 61 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis anti tsiviilasi 23. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29. novembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 1018 eurot 95 senti, intress 282 eurot 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 271 eurot 2 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks palub hageja mõista enda kasuks välja viivis põhivõlalt (1018 eurolt 95 sendilt) alates 30. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 24,15% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. detsembril 2021 järelmaksulepingu nr 70986146477 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1018 eurot 95 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 10. jaanuarist 2022 kuni
10.juunini 2024. Kostja ei ole ühtegi makset teinud. Hageja saatis kostjale 8. oktoobril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava tähtaja (22. oktoober 2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd ka selleks ajaks ei ole kostja võlgnevust tasunud, ütles hageja 23. oktoobril 2022 lepingu üles.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist 13. detsembril 2023. Kohtu määratud tähtajaks (10. jaanuariks 2024) ega ka hiljem ei ole kostja hagile vastanud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
5.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23).
6.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse tagaseljaotsusega rahuldatud osas kirjeldava ja põhjendava osata ning käsitleb sisuliselt üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 selgitanud, et ta on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, kuivõrd ta on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui tema sissetulekud. Hageja on lisanud tõenditena kostja ankeedi, maksehäireraporti ja krediidiregistri väljavõtte. Hageja on märkinud, et on kontrollinud kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut, teostades päringud pensioniregistrisse.
7.Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtteid ning hageja on märkinud, et seadusest tulenevalt ei ole tal ka sellist kohustust. Hageja hinnangul saab pangakonto väljavõtte jätta tarbijalt välja nõudmata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, nt kui krediidiandja on kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasist, samuti tuleb lähtuda antava krediidi suurusest. Kohus sellega ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
14.novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142768, p 11). Samuti on kohtupraktikas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Praegusel juhul on hageja lähtunud krediidi andmisel kostja taotlusest, maksehäire- ja krediidiregistrist, samuti pensioniregistrist. Kohus märgib, et kostja taotlus (dtl 37) on väga lakooniline (kohtu hinnangul ka mingil määral poolik, ning sellest nähtuvalt on kostja sissetulek 1700 eurot ning muud kohustused (laenud) 100 eurot. Kostja taotlusest ei nähtu nt majapidamiskulusid või muid püsikulusid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isiku kohustuseks on üksnes 100 euro suurune laen ning muid kulusid tal ei ole. Samuti ei ole hageja selgitanud, mis asjaolud nähtuvad krediidiregistrist (dtl 39). Kohtu hinnangul pole ka selge, millal on krediidiregistri päring tehtud. Pensioniregistri väljavõtte (dtl 40) kohaselt on kostja pensioni katteks juunis 2021 laekunud 10 eurot 30 senti, juulis 2021 samuti 10 eurot 30 senti, augustis 2021 7 eurot 80 senti ja septembris 2021 12 eurot 80 senti. Esmalt jääb kohtule
arusaamatuks, miks on päring tehtud üksnes perioodi juuni – september 2021 kohta (krediit on väljastatud detsembris 2021). Kui lähtuda sellest, et pensioni katteks laekus kostja sissetulekust 2% (payment percentage) ja selleks summaks oli ca 10 eurot 30 senti, ei ole kostja sissetulek tema väidetud 1700 eurot (2% 1700 eurost oleks 34 eurot), vaid ca 515 eurot (2% 515 eurost on 10 eurot 30 senti). Kohus ei arvesta siinkohal välja täpsemaid summasid (töötasu puhul võib olla oluline ka see, kas tegemist on neto- või brutosummaga, milline on maksuvaba tulu jne), kuid on seisukohal, et kui kogumispensioni katteks on laekunud 2% ja selleks summaks on 10 eurot 30 senti, siis ei ole kostja sissetulekuks kindlasti 1700 eurot. Hageja ei ole kohtule ka selgitanud, kuidas ta pensioniregistri andmeid arvesse võttis. Lisaks on hageja esitanud ka maksehäireregistri väljavõtte (dtl 40), millest nähtuvalt on kostjal Julianus Inkasso OÜ (7045 eurot 82 senti, 1168 eurot 93 senti ja 1782 eurot 61 senti) ja BIGBANK AS-i ees (10 638 eurot 87 senti). Samas on need nõuded tekkinud 2022. aastal ehk pärast krediidi andmist. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai hageja detsembris 2021 hinnata kostja krediidivõimet maksehäireregistri väljavõtte alusel, mis kajastab kostja võlgnevusi, mis on tekkinud 2022. aastal. Seega ei anna kostja taotlus ja avalikest registritest saadud andmed informatsiooni kostja varalise seisu kohta. Hageja ei ole nõudnud ka kostja pangakonto väljavõtteid. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
9.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Pooled sõlmisid lepingu 31. detsembril 2021 ning hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja selle alusel ühtegi makset teinud. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. Hageja ütles lepingu üles 23. oktoobril 2023. Hageja saab nõuda intressi alates 31. detsembrist 2021 kuni 23. oktoobrini 2023. Sellel perioodil oli intressimäär 0%. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, s.o 37,57% aastas. Seega saab hageja nõuda VÕS §-s 94 sätestatud määras ehk hageja intressinõue on 0 eurot.
10.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt nt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).
Lepingus kokkulepitud viivisemäär on 24,15% aastas. Seega ei ole viivisemäär võrdne intressimääraga (viimane oli 37,57% aastas). Olukorras, kus pooled on viivisemääras eraldi kokku leppinud (selleks ei ole lepinguga ettenähtud intressimäär), ning selline viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (VÕS § 113 lg 1), välistab selle VÕS § 415 lg 1. Viidatud sätte järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata.
12.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõla 1018 eurot 95 senti, mis muutub sissenõutavaks alates otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
13.Kuivõrd kostja ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda, ei ole sissenõudmiskulude nõue sissenõutavaks muutunud. Kohus jätab selle nõude rahuldamata.
14.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 1623 eurot 92 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1018 eurot 95 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 63% ulatuses) jääb menetluskuludest 63% kostja ja 37% hageja kanda.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 842 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 527 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.
17.Hageja lepingulisel esindajal on hagi koostamisele kulunud 3 h. Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule
esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1,5 h. Hageja lepingulise esindaja kulud on seega 180 eurot (1,5 x 120).
18.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 515 eurot (riigilõiv 315 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot + lepingulise esindaja kulud 180 eurot). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 324 eurot 45 senti (63% 515 eurost). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (324 eurolt 45 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.