Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-124789
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2023 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Plešanov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA Harju Maakohtu 30.11.2023 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 14.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite,
menetlus jätkus Harju Maakohtus. Hageja esitas 04.07.2023 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 45 eurot, millest 30 eurot moodustas leppetrahvi võlg ja 15 eurot sissenõudmiskulud. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 19.05.2021. Sõiduk pargiti 06.08.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Roseni majad, Tallinn (EP 5) parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude 1410 6082 1210 0365 maksetähtajaga 20.08.2021, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud. Hageja saatis kohtueelselt kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile nõudekirja. Kostja ei vastanud nõudekirjale ega täitnud kohustust. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tasus sõiduki parkimise eest mobiilse parkimise vahendusel, saates tekstisõnumi numbrile 1902 tekstiga YYYYYY ja sai mobiilsideoperaatori vahendusel parkimiskinnituse. Parkimist lõpetades helistas kostja numbrile 1902 ja sai tekstisõnumiga vastava kinnituse. Parkimine läks maksma 3,75 eurot. Kostja eksis parkimisel sõiduki numbrimärgis ühe numbriga. Hageja oleks saanud kontrollida, et auto numbrimärgiga YYYYYY ei olnud vaidlusalusel ajal parklas. Kostjale kuulus sõiduauti numbrimärgiga XXXXXX ning sõiduk YYYYYY ei olnud temaga seotud. Hagejal olid olemas vajalikud vahendid ja tehnilised võimalused, mis võimaldasid tal kontrollida, kas vastav sõiduk oli teatud ajal parkla tsoonis pargitud. Hageja käitumine oli hea usu põhimõttega vastuolus. Viga andmete sisestamisel ei saanud käsitada parkimislepingu rikkumisena, mille puhul esines alus väljastada leppetrahv. Kuivõrd kostja tasus parkimise eest täies ulatuses, siis puudus lepingurikkumine ja alus temalt leppetrahvi nõuda. Isegi, kui käsitada kostja viga andmete sisestamisel parkimislepingu rikkumisena, oli määratud leppetrahv ebamõistlikult suur, arvestades, et hagejale ei tekkinud kahju. Seega palus kostja alternatiivselt vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Kostja ei võtnud omaks asjaolu, et tema sõiduki esiklaasile kojamehe vahele jäeti leppetrahv. Hageja rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 järgset kohustust teavitada kostjat leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Sõiduki parkimise ja leppetrahvi väljastamise päeval oli parkla piirkonnas tugev tuul kuni 14 m/s. Arvestades, et tegemist oli hõredalt hoonestatud ja mere läheduses oleva piirkonnaaga, lendas nimetatud tegurite koosmõjus igasugune väike paber tõenäoliselt ära. Samuti ei saanud kostja kätte hageja saadetud meeldetuletuskirju. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja ka ise sõiduki parkimise kuupäeva ebaõigesti, mistõttu pidi kostja vastuses selgitama, et ei parkinud sel päeval sõidukit hageja opereeritavatel parkimisaladel. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et kostja tasus 06.08.2021 vaidlusaluses parklas parkimise eest mobiilsideoperaatori kaudu vastavalt hageja tariifile, kuid seda sõiduki numbrimärgiga YYYYYY eest. Seega oli kostjale kuuluv sõiduk XXXXXX pargitud parkimistingimusi rikkudes ja hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Kohus pidas usutavaks kostja selgitust,
et tegemist oli eksitusega sõiduki numbrimärgi ühe numbri sisestamisel ja kostja tegelik soov oli parkida talle kuuluv sõiduk. Kuivõrd kostjal puudus seos sõidukiga, mille parkimise eest ta tasus, ei olnud põhjust arvata, et tal oli soov tasuda sõiduki parkimise eest, mille omanik/vastutav kasutaja ta ei olnud. Kohtu hinnangul esines käesoleval juhul alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni. Tegemist oli inimliku eksitusega andmete sisestamisel ja kostja tasus sõiduki parkimise eest, mille eest ta ei pidanud tasuma. Seega sai hageja alusetult kostjalt sõiduki numbrimärgiga YYYYYY eest parkimistasu. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta tagastas selle summa kostjale. Kostja ei esitanud ka nõuet selle tasu tagasisaamiseks, vaid leidis, et ta täitis hageja ees sõiduki parkimistasu maksmise kohustuse. Kohtu hinnangul oli põhjendamatu kostjalt välja mõista leppetrahv olukorras, kus kostja tasus vaidlusalusel kuupäeval kõnealuses parklas sõiduki numbrimärgiga XXXXXX parkimise eest. Hageja märkis, et esitas kostjale leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Samuti tõendas hageja fotodega, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kostja ei tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Kohtu hinnangul ei olnud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirja 07.08.2021 määratud leppetrahvile. Seega märkis hageja meeldetuletuskirjale vale leppetrahvi kuupäeva. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja samuti sõiduki parkimise kuupäeva valesti. Kostja tõi välja, et esitas vastuväite seetõttu, et sel päeval ei parkinud ta sõidukit, ei sõlminud hagejaga lepingut ega rikkunud seda. Kuivõrd hageja eksis meeldetuletuskirjas ja maksekäsu kiirmenetluses leppetrahvi kuupäeva märkimisel, ei saanud kostjale ette heita viga sõiduki numbrimärgi ühe numbri sisestamisel. Hageja oleks saanud kostja esitatud selgitusi arvesse võtta juba maksekäsu menetluses ja kaaluda hagi perspektiivi. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus millega hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Olukorras, kus kostja tasus teise sõiduki parkimise eest (eksides numbrimärgiga), rikuti lepingut VÕS § 100 mõttes ja kohustus täideti mittekohaselt, leppetrahv väljastati põhjendatult. Mobiilse parkimise korral tuli sisestada sõnumisse selle sõiduki number, mida parkima sooviti panna. Kuivõrd kostja pani parkima vale sõiduki ja ei kontrollid vastussõnumit, siis ei täitnud ta lepingut parkimistingimustest lähtuvalt kohaselt ja hagejal oli õigus väljastada leppetrahv. Kuivõrd kostja märkis ise sõnumiga vale sõiduki parkima, ei olnud lepingurikkumine vabandatav. Tasudes asjasse mittepuutuva sõiduki parkimise eest, kannab riisikot see, kes sõiduki pargib. Mh tõendas hageja, et sõiduk YYYYYY oli olemas ja registreeritud Eesti liiklusregistris. Lisaks parkis see sõiduk aastate jooksul korduvalt erinevatel hageja parkimisaladel ning kostja ei tõendatud, et samal päeval ei parkinud sõiduk YYYYYY ka vaidlusalusel parkimisalal. Hagejale ei saanud ette heita leppetrahvinõude esitamist või vastava võla nõudmist kohtumenetluses, kui hagejale ei olnud enne kohtumenetluse alustamist teada asjaolu, et kostja soovis oma sõidukit parkida, kuid pani parkima mõne teise sõiduki. Leppetrahvil viidati võimalusele esitada vaie parkimiskorraldajale, kuid kostja sellekohast pretensiooni ei esitanud. Maakohus jättis põhjendamatult sissenõudmiskulud välja mõistmata. Kui maakohus leidis, et esines põhjus vähendada leppetrahv 0 euroni, siis tuli jaatada seda, et põhjus leppetrahvi esitamiseks oli olemas, sest vastasel korral oleks pidanud kohus jõudma järelduseni, et
leppetrahv väljastati õigusvastaselt. Isegi kui vähendada leppetrahv 0 euroni, siis oli leping sõlmitud ning sellega olid VÕS § 1132 lg 2 p 1 eeldused täidetud. Maakohus oleks pidanud mõistma sissenõudmiskulu kostjalt täies ulatuses välja.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Käesolevas asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepptrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülalmärgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Käesoleval juhul ei andnud maakohus otsuses luba selle edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohus asus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Hageja hinnangul rikkus kostja sõiduki numbrimärgi sisestamisega eksides ja teise sõiduki parkimise eest tasudes lepingut ja leppetrahv väljastati põhjendatult. Kostja tunnistas oma
eksimust numbrimärgi sisestamisel, kuid väitis, et tasus parkimise eest täies ulatuses vastavalt hageja tariifidele.
12.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja kostjalt parkimise eest tasu saamist ajal, mil kostja sõidukit parkis. Ekslik oli hageja väide, et kostja pidi tõendama, et ta ei täitnud kolmanda isiku kohustust hageja ees (s.o hageja väidete kohaselt ei tõendanud kostja seda, et samal ajal ei parkinud parkimisalal kaks sõidukit numbrimärkidega YYYYYY ja XXXXXX). Seda, et kolmandal isikul oli samasugune kohustus hageja ees, mida täitis kostja, tuleb tõendada hagejal, kui ta sellele tugineb. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul esines alus vähendada leppetrahvi 0 euroni. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohus on sellisele järeldusele jõudnud menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes või tõendeid ebaõigesti hinnates.
13.Sissenõudmiskulude osas märgib ringkonnakohus, et hageja eksis nii kostjale kohtueelselt saadetud meeldetuletuskirjas kui ka maksekäsu kiirmenetluses parkimise kuupäevaga, märkides selleks 07.08.2021. Kostja tõi välja, et esitas vastuväite seetõttu, et ei parkinud nimetatud kuupäeval hageja opereeritavatel parkimisaladel, ei sõlminud hagejaga lepingut ega rikkunud seda. Kostja põhjendas oma vastuväites ka 06.08.2021 toimunut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja oleks saanud kostja selgitusi maksekäsu kiirmenetluses arvesse võtta ja kaaluda hagi perspektiivi. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei olnud põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel. Maakohtu otsuse tegemisel ei esine TsMS § 637 lg-s 21 nimetatud eksimusi, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Samuti puudub alus muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuna kostjal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.