Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M Z vastu 45 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja E A Kostja: M Z (xxx), esindaja A P
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi M Z vastu 45 euro saamiseks.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jätta hagi lisa nr 4 (väljavõte kohtueelsest meeldetuletuskirjast) tähelepanuta. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 19.05.2021. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti 06.08.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Roseni majad, Tallinn. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused.
Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude 1410 6082 1210 0365 summas 30 eurot, maksetähtaeg 20.08.2021, mis on kostjal tasumata.
2.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
3.Kohtueelselt saatis hageja kostjale antud leppetrahviga seoses 3 meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kahtlust ei saa olla selles, et kirjad kostjani ei jõudnud, kuna pärast 05.09.2022 kirja saatmist on kostja otsustanud tasuda hagejale 17.09.2022 teiste leppetrahvide eest.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot, mille sisse on arvestatud päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
5.Kui kostja paneb parkima vale sõiduki, siis see on kostja enda riisiko ning kostja vastutab parkimistingimuste rikkumise eest kui ka leppetrahvi eest. Sõiduk registreerimismärgiga xxx eksisteerib liiklusregistris, omab liikluskindlustust ja tehnoülevaatust ning võib igal hetkel liikluses osaleda. Sõidukit xxx on aastate jooksul pargitud hagejale kuuluvatele parklates. Seega väide, et parkida võiks suvalisi sõidukeid, mis tegelikult ei eksisteeri, on väär. Hageja möönab, et inimene võib ekslikult panna parkima mõne teise sõiduki, kuid see ei tähenda, et leppetrahv oleks väljastatud õigusvastaselt. Kostja ise ei ole piisava hoolega kontrollinud, kas ja milline sõiduk parkima pandi. Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Riigikohus on leidnud, et leppetrahv on kätte toimetatud mõistliku aja jooksul, kui see on jäetud vahetult pärast rikkumise fikseerimist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Leppetrahv toimetati kostjale mõistlikul ajal ja mõistlikul viisil kätte. Leppetrahvi väljastamise kuupäeval (06.08.2021) kehtisid parkimisalal samad tingimused nagu nähtub 25.09.2018 fotodelt. Kui kostja leiab, et parkimistingimused ei kehtinud leppetrahvi väljastamise kuupäeval või need olid mingis teistsuguses sõnastuses, siis TsMS § 230 lg-le 1 tuginedes peaks tõendama seda asjaolu kostja ise. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et oli 06.08.2021 sõiduki numbrimärgiga xxx omanik. Kostja ei vaidlusta ka seda, et tal 06.08.2021 tekkis sõiduki parkimisel lepinguline suhe.
7.Kostja tasus parkimistasu. Kostja saatis SMS-i numbrile 1902 tekstiga xxx (st tegi ühe vea registratsiooni numbris, sõiduki õige number on xxx) ja sai Tele2 Eesti AS operaatori vahendusel parkimiskinnituse. Umbes 1,5 tunni pärast tuli kostja tagasi ja lõpetas parkimise, helistades 1902 ja saades vastava SMS-i kinnituse. Kõnealune parkimine läks maksma 3,75 eurot ja on tasutud mobiilsideoperatoori kaudu. Kostja on ka varasemalt selles parklas selle sõidukiga parkinud, kuid kirjutas vaid ühe korra parkimisel oma auto numbrimärgi valesti.
8.Kostjale kuulub ainult üks sõiduauto xxx (xxx). Sõiduauto numbrimärgiga xxx pole kostjaga seotud.
9.Hageja ei tõendanud, et kostja parkimise ajal olid hageja poolt kehtestatud seal parkimistingimused või vähemalt seda, et selles parklas teatud ajaperioodi kestel oleks samad tingimused.
10.Leppetrahvi nõudmine on hilinenud. Leppetrahvinõude alusetuse tõttu pole kostja kohustatud tasuma ka sissenõudmiskulusid.
11.Kui käsitleda kostja viga andmete sisestamisel parkimislepingu rikkumisena, siis on määratletud leppetrahv ebamõistlikult suur, arvestades, et hagejal ei tekkinud mingit kahju.
12.Hageja pole aadressiga xxx ja selles meeldetuletuses mainitud isikuga kuidagi seotud. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel sama sätte lg 1 p 8 kohaselt koguda tõendeid omal algatusel.
15.Kohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et: • kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 06.08.2021 (dtl 47-51); • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. • kostja sõiduk numbrimärgiga xxx pargiti 06.08.2021 hageja opereeritaval parkimisalal Roseni majad, Tallinn.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tasus parkimistasu ja peab tasuma leppetrahvi olukorras, kus ta on sõidukit parkima pannes märkinud oma sõiduki numbrimärgi valesti, või esineb alus leppetrahvi vähendamiseks.
17.Kostja on kohtule kinnitanud, et talle kuulub üksnes sõiduauto xxx (xxx). Sõiduauto numbrimärgiga xxx pole kostjaga seotud. Hageja ei tea kinnitada, kas sõiduk nr xxx kuulub kostjale või kellelegi kolmandale isikule.
18.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 8 tuvastas kohus Transpordiameti liiklusregistri andmete põhjal, et sõiduk xxx ei kuulunud vaidlusaluse trahvi tegemise ajal kostjale, samuti ei olnud kostja selle sõiduki vastutavaks kasutajaks.
19.Kohus tuvastas, et kostja on 06.08.2021 tasunud kõnesolevas parklas parkimise eest mobiilsideoperatoori kaudu vastavalt hageja tariifile, kuid seda sõiduki registrinumbriga xxx eest (dtl 78-84). Seega kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata) ja hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.
20.Kohus peab usutavaks kostja selgitust, et tegemist oli kostja poolse eksitusega sõiduki ühe numbri sisestamisel ja kostja tegelikuks sooviks oli parkida talle kuuluv sõiduk xxx Kohus tuvastas, et kostjal puudub seos sõidukiga, mille parkimise eest ta on tasunud. Seega puudub mõistlik põhjus arvata, et kostjal oli sellele vaatamata soov tasuda sõiduki parkimise eest, mille omanik/kasutaja ta pole.
21.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
22.Riigikohus on lahendis 3‐2‐1‐36‐17 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest
võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
23.VÕS § 162 lg1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
24.Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga (vt Riigikohtu lahendid 2-15-3965, 3-2-1-132-12). Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-66-05). Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil leppetrahv lepingus kokku lepiti (vt Riigikohtu lahend 2-15-3965).
25.Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni. Kostja on kohtule usutavaks muutnud, et antud juhul oli tegemist inimliku eksimusega sõiduki numbri sisestamisel ja kostja on tasunud sõiduki parkimise eest, mille eest ta ei pidanud tasuma. Seega on hageja saanud kostjalt alusetult sõiduki registrinumbriga xxx eest parkimistasu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on selle summa kostjale tagastanud. Kostja ei ole esitanud ka nõuet selle summa tagasisaamiseks, vaid leiab, et ta on täitnud hageja ees sõiduki numbrimärgiga xxx parkimistasu maksmise kohustuse. Kohus leiab, et olukorras, kus saab lugeda, et kostja on tasunud vaidlusalusel kuupäeval kõnealuses parklas sõiduki numbrimärgiga xxx parkimise eest, on põhjendamatu välja mõista kostjalt leppetrahv. Kohus siiski märgib, et kostja peab olema parkimisel hoolas ja kontrollima, millise sõiduki eest ta parkimistasu maksab.
26.Seoses kostja väitega, mis puudutavad hageja parkimistingimusi, märgib kohus järgmist. Kohus tuvastas, et hagiavalduse lisa 2 hõlmab fotosid hageja parkimistingimustest parkimisalal Roseni majad, Tallinn (dtl 42). Kohtupraktikas (vt lahend 2-19-123666) on leitud, et parkimistingimustest ei pea foto olema tehtud samal päeval, kui vormistatakse leppetrahv. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid eelmärgitud parkimisaladel teistsugused parkimistingimused.
27.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (vt lahend 2-17-117146) ja hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (dtl 32-41). Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist.
28.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
29.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist, mis on mh seotud päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
30.Kohus jätab hagi lisa nr 4 (väljavõte kohtueelsest meeldetuletuskirjast, dtl nr 52) tähelepanuta, sest see ei puuduta kostjat ja talle määratud leppetrahvi. Hageja on esitanud 18.09.2023 lisa 3 kostjale meeldetuletuste saatmise kohta (dtl 127).
31.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja on saatnud kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirja 07.08.2021 määratud leppetrahvile. Hageja on märkinud meeldetuletuskirjale vale leppetrahvi kuupäeva. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kus ka seal on märkinud valesti sõiduki parkimise kuupäeva - 07.08.2021. Kostja on välja toonud, et esitaski vastuväite seetõttu, et sel päeval ta pole üldse kuskil parkinud ega seega hagejaga lepingut sõlminud ega rikkunud. Samas on kostja vastuväites põhjendanud ka 06.08.2021 toimunut. Kohus märgib, et ka hageja ise on eksinud meeldetuletuses ja maksekäsu kiirmenetluses leppetrahvi kuupäeva märkimisel, mistõttu on raske ette heita kostjale viga sõiduki ühe numbri sisestamisel. Kohus leiab, et hageja oleks saanud kostja esitatud selgitusi arvesse võtta juba maksekäsu menetluses ja kaaluda hagi perspektiivi.
32.Kohus jätab kostja 06.11.2023 esitatud tõendi arvestamata, kuna tõend on esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 5).
33.Menetluskulud
33.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.2.Kohus leiab, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud TsMS § 163 lg 1 kohaldamine ja menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Hageja oleks kostjalt maksekäsu kiirmenetluses esitatud andmete põhjal otsustada, kas hagil on perspektiivi. Samuti oleks kostja saanud vältida vaidluse tekkimist olles hoolas parkimistasu maksmisel.
33.3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.