INDEQ CORP OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
INDEQ CORP OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja INDEQ CORP OÜ (registrikood 14118538), lepinguline esindaja Andreas Lunden Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 07.12.2022 otsus muutmata. Jätta INDEQ CORP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud INDEQ CORP OÜ kanda. Määrata kindlaks AS-i SEB Pank menetluskulude rahaline suurus ja mõista INDEQ CORP OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulud 4044 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb INDEQ CORP OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-9032 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.INDEQ CORP OÜ (hageja) esitas 17.06.2022 Harju Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse lepingu 13.06.2022 erakorraline ülesütlemine on tühine ning hageja ja kostja vahel on kehtiv makseteenuse leping.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse leping. Hageja arvelduskontole nr EE641010220288323227 pidid 29.03.2022 laekuma Kasahstani äriühingult LLP INDEK VOSTOK, BIN 210240037396, STR. KOMUNALNAYA 39, ALMATY KAZAKHSTAN Kasahstanis registreeritud Alfa pangast 140 000 USD. Raha hageja kontole ei laekunud, vaid jäi kostja vahekontole. Kostja põhjendas oma keeldumist kanda hagejale 29.03.2022 saabunud rahalised vahendid seoses 2014. aastal Alfa panga omaniku MF suhtes kehtestatud sanktsioonidega. Kostja keeldus raha hagejale kandmast väites, et vajab täiendavaid dokumente hageja majandustegevuse kohta. Hageja esitas kostjale ammendavalt dokumendid, kust oli näha kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo ning tolliprotseduuride täitmise dokumendid. Kostja teatas 13.06.2022 makseteenuse lepingu erakorralisest lõpetamisest tuginedes üldtingimuste punktile 118.1, põhjendades, et hageja arvelduskontol EE641011010220288323227 toimuv tegevus on ebaselge ja pangale läbipaistmatu.
3.Kostjal ei olnud õigust makseteenuse lepingut üles öelda, mistõttu on poolte vahel jätkuvalt kehtiv makseteenuse osutamise leping. Hageja ja temaga seotud isikud ei ole rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas. Tuleb eristada rahvusvahelisi isiklikke sanktsioone, mis on kehtestatud MF suhtes alates 2014. aastast ja rahvusvahelisi sanktsioone, mis on kehtestatud Vene Föderatsioonis registreeritud juriidilise isiku Alfa panga suhtes alates 06.04.2022. Vaidlusalune summa on laekunud pangale enne 06.04.2022, ja seega pidid rahalised vahendid laekuma hageja kontole hiljemalt 31.03.2022. Hageja ostab ühest kohast kaupa ja müüb selle teisele ettevõttele, teostab kaubavedu ja muid protseduure. Ebaseadusliku tehingu ja rahapesu süüdistus peab olema sisuline ning põhinema faktidele, mitte subjektiivsele paljasõnalisele arvamusele. Kuna hageja rahalisi vahendeid ja kontot pole arestinud Rahapesu Andmebüroo, siis ei ole kostja süüdistus rahapesus põhjendatud. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja alates 01.01.2021 kehtivad üldtingimused sätestavad mh kostja ja hageja vaheliste õigussuhete põhialused, õigused ja kohustused ning makseteenuse lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise üldised tingimused. Üldtingimused kohalduvad kõikidele kostja ja hageja vahelistele õigussuhetele. Üldtingimuste p 118 sätestab avatud loetelu mõjuvatest põhjustest, mille korral on kostjal õigus makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata
2-22-9032 üles öelda. Seega on üldtingimustes kokku lepitud, milliseid põhjuseid käsitatakse poolte vahelistes suhetes mõjuva põhjusena makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
6.Kostja ütles makseteenuse lepingu üles üldtingimuste p-le 118.1 tuginedes, mille kohaselt võib kostja lepingu erakorraliselt, etteteatamistähtajata üles öelda mõjuval põhjusel, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, terrorismi rahastamise või rahapesuga või rikkuda sanktsiooni. Kostjal oli mõjuv põhjus, milleks oli kõrvaldamata kahtlus eelnevas. Hageja esitas 10.05.2022 kostjale kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo- ning tolliprotseduuridega seonduvad dokumendid pärast kostja poolt vastavasisulise nõude esitamist. Sealjuures on hageja hagis kinnitanud, et eelnimetatud dokumentide esitamisega on hageja maksimaalsel võimalikul viisil selgitanud kõik osapooled ja kogu tehingu sisu.
7.Hageja arvelduskontole on laekunud rahalised vahendid tehingust, mille esemeks on olnud sanktsiooni all olevad kaubad. Need olid ka vastava lepingu sõlmimise hetkel sanktsioneeritud Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Vene Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
8.Hageja on tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja. Kostja jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Ka hageja 2020. aasta majandusaasta aruanne ei ole ülevaatlik, sisaldades minimaalseid andmeid, mis ei anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Hageja on kostjale selgitanud, et hagejal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, kuid see väide ei vasta tõele. Kasahstani ettevõte on registreeritud eelmise, 2021. aasta alguses, samas on hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel koostööleping sõlmitud 2022. aasta kevadel. Kostjal on tekkinud kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome ettevõtte töötaja tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja varjamiseks. Kostja kahtlus tugineb äriühingute grupi struktuurile, millesse hageja kuulub. Seetõttu ei ole kostjale hageja äritegevus arusaadav ning kostjal eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist sanktsiooni. Seejuures keelatud on ka sanktsioonidest kõrvalehoidumine. Kuivõrd rahusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine on kuritegu, võivad sellise kuriteo toimepanemise tulemusel omandatud rahalised vahendid olla omakorda käsitatavad ka rahapesukuriteo vahetu objektina. Eeltoodud kaalutlustel võttis kostja kliendikomitee vastu otsuse lõpetada hagejaga sõlmitud makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üldtingimuste p 118.1 alusel. Hageja tehingud olid kõrge riskiga kahtlased tehingud, mille suhtes ei ole kahtlusi kõrvaldatud.
9.Pärast hageja poolt täiendavate andmete esitamist jätkas kostja vastavate andmete analüüsimisega ning kostjal oli võimalik ülesütlemisavaldus esitada pärast analüüsitud andmetele hinnangu andmist vastavalt kostja siseprotseduuri reeglitele. Kliendikomiteele saadeti ettepanek hagejaga makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 07.06.2022, ehk sellel kuupäeval jõudis kostja järelduseni, et kostjal puudub võimalus hagejaga makseteenuse lepingu jätkamiseks. Kostja on erakorralise ülesütlemisavalduse esitanud esimesel võimalusel, kui kostja on jõudnud järelduseni, et kostja ütleb hagejaga makseteenuse lepingu erakorraliselt üles.
2-22-9032 Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 07.12.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 4657 eurot.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub kehtivas õiguses keeld makseteenuse osutamise lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Makseteenuse osutamise lepingu erakorralise ülesütlemise õigust ja seadusest tulenevat kohustust on kinnitatud ka Riigikohus (RKTKo 16.02.2022, 2-18-5450, p 5).
12.Maakohtu hinnangul on makseteenuse osutamise lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud kostja 13.06.2022 teatega arvelduskontolepingu lõpetamisest ja arvelduskontoga seotud teenuste lepingute lõpetamisest. Kostja teates on viidatud, et 2022. aasta mais palus kostja esitada hagejal selgitusi ja dokumente enda tegevuse kohta. Kostja, analüüsides hageja 10.05.2022 esitatud selgitusi ja dokumente, mida kostja ei pidanud piisavaks, on kostja hagejaga sõlmitud lepingud 13.06.2022 üles öelnud esitanud mõistliku aja kestel, s.o pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lg 3). Samuti pidi hageja mõistlikult võttes lepingu ülesütlemise teatest aru saama, miks kostja lepingu üles ütleb.
13.Lepingu ülesütlemise sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda õigustav põhjus, mis õigustaks VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu erakorraliselt üles ütlema. Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud AS SEB Pank üldtingimuste p-le 118.1. (lepingu erakorralise ülesütlemise õigus, kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, terrorismi rahastamise või rahapesuga või rikkuda sanktsiooni). Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja üldtingimuste p 118.1. on pooltevahelistes suhetes kohaldatav. Maakohtu hinnangul on kostja üldtingimuste p 118.1. kohaldatav ning tegemist ei ole tühise tüüptingimusega.
14.Kostja jõudis enda analüüsi alusel järeldusele, et hageja tegevus arvelduskontol nr EE641010220288323227 on ebaselge ja pangale läbipaistmatu. Kostja on selgitanud, et tugineb üldtingimuste p-s 118.1. viidatud asjaoludele koosmõjus, välja arvatud terrorismi rahastamise kahtlus. Kostja leidis, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega, kuivõrd kostjal on kahtlus, et hageja tehingud võisid rikkuda sanktsiooni ja olla seotud potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga. Seega tugines kostja ka rahapesu kahtlusele, millele kostja hinnangul viitas mh äriliselt ebavajalik korporatiivne struktuur.
15.Maakohtu hinnangul ei ole kehtiva õigusega kooskõlas hageja arusaam, nagu peaks rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine tuginema üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 kohaselt on kostjal kui kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. Rahapesu tõkestamise reeglite rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist ning rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil kahtluse tekkimine on regulatsioonis keskse tähtsusega, mis loob kohustusi teatud viisil käitumiseks. Kostja hinnang hageja tegevusele ei
2-22-9032 pea lõppastmes õiguskaitseasutuste poolt kinnitust leidma ning kostja poolt kahtlusepõhine käitumine ei eelda seda, et kahtlus on hagejale süüteomenetluses esitatava kahtlustuse või süüdistuse kvaliteedile vastav.
16.RahaPTS § 42 lg-s 4 on sätestatud, et kui RahaPTS § 42 lg 1 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on selgitatud, et RahaPTS § 42 lg 4 kohustab lepingu erakorraliselt üles ütlema, kui kohustatud isikul on kliendiga ärisuhe, kuigi esineb mõni RahaPTS § 42 lg-tes 1-3 nimetatud alustest. Arvestades RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud peamist eesmärki (tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust), tuleb krediidiasutusel lõpetada niisugune ärisuhe ka juhul, kui kahtluse tekitanud asjaolud esinesid juba enne ärisuhte loomist ning pangal oli võimalus sellekohast teavet nõuda juba enne lepingu sõlmimist (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 15).
17.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu tegemisest keeldumine pole mitte kohustatud isiku õigus või valik, vaid imperatiivne kohustus (§ 42 lg 1 kohaselt).“ Sama kehtib rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise kahtluse korral, sest vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 2 lg 2, antud seaduse 2., 3. ja 5. peatükis reguleerimata küsimustes, sealhulgas riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel, kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, arvestades RSanS erisusi. Seega kostja kui panga käitumine rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise tõkestamisel on rajatud kahtluspõhisele lähenemisele ja n-ö nulltolerantsile. Olukorras, kus kostjal eksisteerib kahtlus, et hageja tegevus on ebaseaduslik, võib hagejaga makseteenuse lepingu jätkamine tuua kostjale kaasa isegi karistusõigusliku vastutuse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise hoolsusmeetmete, riskihinnangu, protseduurireeglite ning sisekorraeeskirja rakendamata jätmise korralduse andmise eest vastutaks kostja RahaPTS § 82 alusel kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Samuti sätestab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade kehtestamata ja täitmata jätmise ning erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmise ja ärisuhte kestel hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise eest vastutuse RSanS § 354-355. Kui kostja oleks vaatamata rahapesu ja rahvusvahelise sanktsioonide rikkumisega seotud kahtlustele sunnitud hagejale makseteenuse osutamist jätkama, võiks kostja sellega toime panna süüteo tunnustega teo või kaasa aidata süüteo toimepanemisele.
18.Kostja kui panga kohustus on vältida selliste majandustehingute tegemist ja selliste kliendisuhete jätkamist, kelle suhtes on kõrvaldamata kahtlus rahapesus või rahvusvaheliste sanktsioonide vältimises. Vaatamata sellele, et rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine on kahtluspõhine ega pea tuginema üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele, on kostjal siiski kohustus oma kahtlusi mõistlikult põhjendada. RahaPTS § 20 lg 1 p 4 on sätestatud, et mh tuleb kostjal kui kohustatud isikul kohaldada järgmist hoolsusmeedet: ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine. Antud hoolsusmeetme rakendamisel peab pank kui kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asuja tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.
2-22-9032
19.Maakohus leidis, et kostja on asjakohaselt põhistanud hageja tegevuse osas hoolsusmeetmete rakendamist ja selle põhjal tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Kostjal oli kahtlus, et hageja tegevus võib olla ebaseaduslike tehingutega ja hageja tehingud võisid rikkuda sanktsiooni ning olla seotud potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga. Muuhulgas tugines kostja rahapesu kahtlusele, millele viitas hageja äriliselt ebavajalik korporatiivne struktuur. Kostja esitas kohtule 15.09.2022 dokumendid, millest nähtuvalt on hageja arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid tehingust, mille esemeks on olnud Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 sanktsioneeritud kaubad, millised dokumendid on hageja poolt kostjale esitatud pärast kostjapoolest 10.05.2022 päringut, mistõttu on väär hageja väide, et kostja ei ole nõudnud hagejalt dokumente tema tegevuse kohta.
20.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja esitas kostja nõudmisel kostjale kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo- ning tolliprotseduuridega seonduvad dokumendid. Sealjuures on hageja olnud arvamusel, et kõik dokumendid on ammendatavalt esitatud, mistõttu on vastuoluline hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejalt veel mingit täiendavat informatsiooni küsima.
21.Maakohus luges hageja esitatud tõendite (INDEQ CORP OÜ Estonia 21.04.2022 arve nr 2022-027 ning INDEQ CORP OÜ poolt AS-le SEB Pank edastatud tollideklaratsioon) alusel tuvastatuks, et kostja poolt tehtud tehingu esemeks olid sanktsioneeritud kaubad Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 kehtestatud sanktsioonimääruse art 3 ja lisa II alusel ning sanktsioonimääruse art 3k ja lisa XXIII alusel. Vaidlus puudub, et antud kauba puhul oli mh tegemist puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate osadega, mille Vene Föderatsiooni tarnimine on sanktsioonimääruse nr 833/2014 alusel keelatud. Maakohus pidas õigeks hageja väidet, et keelatud oli nimetatud kauba tarnimine Vene Föderatsiooni, mitte aga Kasahstani. Maakohtu arvamusel on samas kostja piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et vaatamata kauba Kasahstani tarnimisele võis tegemist olla katsega sanktsioonidest kõrvale hiilida. Kostja selgitas, et pärast Vene Föderatsioonile ja Valgevenele kehtestatud rangeid sanktsioone on turule tekkinud osapooled, kes näevad võimalust sihilikult sanktsioonidest kõrvale hiilida, et tekkinud olukorda oma huvides ära kasutada. Selleks kasutatakse pikki tehingute ahelaid ja/või tehingud tehakse läbi teiste riikide, et saada juurdepääs sanktsioneeritud kaubale või teha vahendeid kättesaadavaks sanktsioneeritud osapooltele. Teiste riikidena kasutatakse ka Vene Föderatsiooni nn sõbralikes riikides registreeritud äriühinguid või isikuid. Maakohus nõustus kostjaga, et sanktsioonidest kõrvale hiilimise n-ö riskiriikide hulka kuuluvad mh Vene Föderatsiooniga ühtses tolliliidus olevad riigi nagu näiteks ka Kasahstan.
22.Kostja on põhjendanud, miks hageja tehingud olid kõrge riskiga kahtlased tehingud, mille suhtes kahtlusi ei ole kõrvaldatud. Kostja selgitas, et hageja on tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja. Kostja jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Ka hageja 2020. aasta majandusaasta aruanne ei ole ülevaatlik, sisaldades minimaalseid andmeid, mis ei anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Hageja on küll kostjale selgitanud, et hagejal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, kuid kostja on põhjendanud, et see väide ei vasta tõele, sest Kasahstani ettevõte on registreeritud 2021. aasta alguses, samas on hageja ja Kasahstani ettevõtte vaheline koostööleping sõlmitud alles 2022. aasta kevadel. Kostjal on tekkinud kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome ettevõtte töötaja, tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja varjamiseks.
2-22-9032
23.Kostja kahtlused hageja tegevuse suhtes tuginevad ka äriühingute grupi struktuurile, millesse hageja kuulub. Kostja põhjendas, et hageja kuulub oma tegeliku kasusaaja tõttu seotud isikute gruppi, millel on kostjale teadaolevalt võimalik makseteenuseid kasutada. Hageja tegelikuks kasusaajaks, ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC (isikukoodiga XXXXXXXXXXXX, kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO „ИНДЭК" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga FI10692864; Soome; juhatuse liikmed AC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme tütar); tegelik kasusaaja AC). Kostja viitas, et äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396; Kasahstan) ning äriühing INDEQ OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO „INDEQ GEO" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme tütar omab kostja kinnitusel omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY (registrikoodiga FI31611242; Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme abikaasa); tegelik kasusaaja SC).
24.Samuti on kostja märkinud, et kostjale teadaolevalt omab äriühing TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ kolme arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures ning äriühing INDEQ GROUP OY kahte arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures. Isegi kui eeldada hageja legaalse ja igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustavad hageja müügitulust 100% tehingud olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjatega. Hagejal puudub iseseisev majandustegevus. Seega on hagejal kostja hinnangul oma väidetava legaalse majandustegevuse käitamiseks (jätkamiseks ja seiskumise vältimiseks) võimalik kasutada hagejaga seotud isikutele kättesaadavaid makseteenuseid, kuid hageja on hagi tagamise avalduses hagejaga seotud isikute kaudu makseteenuse kasutamise võimalust varjanud; samuti on hageja varjanud asjaolu, et hageja müügitulu on moodustanud ainult tehingud seotud isikutega.
25.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja äritegevus pole arusaadav ning eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsiooni. Seejuures keelatud on ka sanktsioonidest kõrvalehoidumine erinevaid skeeme kasutades, mistõttu ei oma asjas määravat tähtsust see, et sanktsioone ei ole kehtestatud otseselt Kasahstani või Eesti ettevõtete suhtes. Kuigi hageja on eitanud kostja kahtlusi võimaliku ebaseadusliku tehingu osas ja kinnitanud, et tal on olemas kõik kostja kahtlusi kummutavad andmed kauba üleandmise, saaja ja sihtriigi kohta, ei ole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud. Hageja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid, mis kinnitaks, et hagejaga seotud korporatiivne struktuur oleks kuidagi teistsugune võrreldes kostja poolt esitatuga.
26.Kostja on hagejaga sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu üles öelnud õiguspäraselt ja ülesütlemist piisavalt põhjendanud. Kostjal esines mõjuv põhjus hagejaga makseteenuste lepingu ülesütlemiseks. Tulenevalt krediidiasutuste seaduse § 89 lg-st 9 on kostja oma klientide puhul vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades mh RahaPTS § 42 lg 1 ning RSanS § 2 lg 2 oli kostjal mitte ainult õigus, vaid ka imperatiivne kohustus hagejaga lepingulise suhte lõpetamiseks. Lepingu ülesütlemisel on kostja asjakohaselt viidanud AS SEB Pank üldtingimuste p-le 118.1. Apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.12.2022 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
2-22-9032
28.Kostja selgitusest, et temale ei ole selge hageja majandustegevus ning tegemist on rahapesukahtlusega, ei tulene õigust makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus jättis tuvastushagi lahendamisel järgimata uurimisprintsiibi ja välja selgitamata ning kontrollimata kostja paljasõnalised kahtlused makseteenuse lepingu ülesütlemise põhjendamiseks. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja tõenditele tuginedes on võimalik asi lahendada. Vastustaja seisukoht
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
32.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
34.Hageja etteheited maakohtule, et maakohus oleks pidanud tuvastushagi esitamise tõttu järgima uurimisprintsiipi ja selgitama täiendavalt, miks pooled peavad ise tõendeid esitama, on põhjendamatu. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Ka tuvastushagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Maakohus selgitas 01.07.2022 määruses pooltele tõendamiskoormist. 07.09.2022 määruses määras
2-22-9032 maakohus pooltele tähtaja avalduste, taotluste ning tõendite esitamiseks, selgitades nii tõendamiskoormist kui märkides, et asja lahendamisel ei kohaldata uurimisprintsiipi. 18.10.2022 määruses maakohus kordas oma seisukohta, et hageja nõude lahendamisel ei kohaldata uurimisprintsiipi. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et kostja taotluste rahuldamisest tõendite kogumiseks, saaks iseenesest järeldada, et maakohus on hageja taotlused tõendite kogumiseks jätnud ebaõigesti rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja ei saa ka kohustada kostjat esitama kostja väidete tõendamiseks tõendeid, mida kostja ise esitanud pole. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale poleks olnud selge, et tema ise peab esile tooma ja tõendama kõiki oma väidete aluseks olevaid asjaolusid. Kui hageja ei nõustu kohtu selgitustega, jättes kohtu selgitustest hoolimata oma väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, siis on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.
35.Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud väited, sh uusi väiteid selle kohta, et kostja on jätnud täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tuleneva kohustuse rakendada nõuetekohaselt hoolsusmeetmed hageja kohta vajalike andmete kogumisel, s.o jättes hageja esitatud andmed kontrollimata ja täiendavad andmed kogumata. Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool TsMS § 652 lg 4 kohaselt oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda kõigile asjaoludele, millega hageja on põhjendanud, et kostja pole hageja suhtes vajalike andmete kogumata jätmisel täitnud nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid, siis ringkonnakohus hageja uute väidetega ei arvesta ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on oma väidete tõendamiseks tõendid esitanud ning neid on maakohus ka hinnanud. Seetõttu on ka põhjendamatu hageja etteheide, et maakohus oleks pidanud hindama veel kostja tegevust selle kohta kas kostja on nõuetekohaselt rakendanud hoolsusmeetmeid hageja enda esitatud ammendavate andmete kontrollimisel ja hageja kohta täiendavate andmete kogumisel.
36.Kuna pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja on hagejaga sõlmitud tähtajatu makseteenuselepingu 13.06.2022 erakorralise ülesütlemisavaldusega kehtivalt üles öelnud ning maakohus tuvastas, et makseteenuseleping on kehtivalt erakorraliselt üles öeldud, siis on põhjendamatu hageja väide, et maakohtu otsusest ei selgu, kas tegemist oli erakorralise või korralise ülesütlemisavaldusega.
37.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ja hageja vaheline õigussuhe oli reguleeritud muu hulgas kostja kehtestatud üldtingimustega, mille üldtingimuste p-s 118 on sätestatud mõjuvad põhjused, mille korral on kostjal õigus makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda. Kostja üldtingimuste p 118.1 kohaselt võib kostja lepingu erakorraliselt, etteteatamistähtajata üles öelda mõjuval põhjusel, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, rahapesuga või rikkuda sanktsiooni. Vaidlust ei ole, et kostja teavitas hagejat 13.06.2022 makseteenuse lepingu erakorralises ülesütlemisavalduses, et ütleb lepingu üles ja seda põhjusel, et hageja tegevus arvelduskontol nr EE641010220288323227 on ebaselge ja pangale läbipaistmatu, tuginedes kostja üldtingimuste p-le 118.1. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli hagejale teatanud, et soovis makseteenuse lepingu erakorraliselt üles öelda
2-22-9032 seetõttu, et hageja tegevus on kostjale ebaselge seoses kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega.
38.Maakohus tuvastas, et kostjal oli õigus makseteenuse leping erakorraliselt üles öelda tulenevalt kostja üldtingimuste p-st 118.1, sest hageja esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvaldanud kostja kahtlust, et hageja ja temaga seotud isikute tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega rahapesu tõkestamise kui ka rahvusvaheliste sanktsioonide aspektist. Asjaolust, et hageja arvates on kostja kahtlused põhjendamatud, ei ole võimalik järeldada, et kostjal poleks neid olnud või, et kostja jaoks oleks hageja need kõrvaldanud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui kostja põhjendas kohtumenetluses lepingu erakorralist ülesütlemist mh rahapesu kahtlusega, siis kostja ise ei olekski pädev selle kohta midagi arvama. Kolleegium märgib, et Rahapesu Andmebüroo poolt hageja rahapesu kahtlusega seotud rahaliste vahendite vabastamisest või mittevabastamisest ei tuleneks ka kostjale iseseisvat alust lepingu erakorralise ülesütlemiseks. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et pärast hageja rahaliste vahendite vabastamist ei oleks kostjal igal juhul saanud olla kahtlust hageja tegevuse seotusest rahapesutoimingutega. Samas olukorras, kus kostja ütles makseteenuse lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et kostjale on ebaselge hageja tegevus seoses kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega kostja üldtingimuse p-le 118.1 tuginedes ja kostja ei ole makseteenuse lepingu erakorralisel ülesütlemisel tuginenud RahaPTS § 42 lg 4, siis ei ole vajadust hinnata hageja väiteid selle kohta, kas ülesütlemiseks oleksid täidetud RahaPTS § 42 lg-s 4 sätestatud eeldused.
39.Maakohus järeldas õigesti, et kostja on asjakohaselt põhistanud, et hageja täiendavad dokumendid ei kõrvaldanud kostja kahtluseid seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Maakohus tuvastas esitatud tõenditele tuginedes, et hageja poolt tehtud tehingu esemeks olid sanktsioneeritud kaubad Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 kehtestatud sanktsioonimääruse art 3 ja lisa II alusel ning sanktsioonimääruse art 3k ja lisa XXIII alusel. Pooled ei vaielnud, et tehingu esemeks oleva kauba puhul oli mh tegemist puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate osadega, mille tarnimine on sanktsioonimääruse nr 833/2014 alusel keelatud Vene Föderatsiooni, mitte Kasahstani. Kuna sanktsioonidest kõrvale hiilimise n-ö riskiriikide hulka kuuluvad mh Vene Föderatsiooniga ühtses tolliliidus olevad riigi nagu Kasahstan ning hageja on tehingu esemeks oleva kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja, siis on kostja veenvalt põhjendanud, et tema jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Hageja 2020. aasta majandusaasta aruanne, mis sisaldab minimaalseid andmeid, ei anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Kostja on selgitanud, et hageja väited, et tal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, ei olnud samuti usutavad, sest Kasahstani ettevõte on registreeritud 2021. aasta alguses, kui hageja ning Kasahstani ettevõtte vaheline koostööleping sõlmiti alles 2022. aasta kevadel. Seega oli kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome ettevõtte töötaja, tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja varjamiseks. Kostja on oma kahtlusi, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega ja potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga, põhistanud ka äriühingute grupi äriliselt ebavajaliku struktuuriga, millesse hageja kuulub. Hageja tegelikuks kasusaajaks, ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC (isikukoodiga XXXXXXXXXXXX, kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO „ИНДЭК" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga FI10692864; Soome; juhatuse liikmed AC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme tütar); tegelik kasusaaja AC). Kostja viitas, et Äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396; Kasahstan) ning äriühing INDEQ
2-22-9032 OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO „INDEQ GEO" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme tütar omab kostja kinnitusel omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY (registrikoodiga FI31611242; Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme abikaasa); tegelik kasusaaja SC). Seega on kostja veenvalt põhjendanud, et isegi kui eeldada hageja legaalse ja igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustavad hageja müügitulust 100% tehingud olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjatega ning hagejal puudub iseseisev majandustegevus. Seega kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades oli põhjendatud arvata, et kostjal eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsiooni. Ebaõige on hageja väide, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on igal juhul Kasahstani äriühinguga tehingute tegemisel välistatud. Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Vene Föderatsiooni destabiliseeriva tegevusega Ukrainas, on sanktsioneeritud ka rahvusvahelisest sanktsioonist kõrvalehoidumine. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eelduseks ei ole vaid otsesuhte Vene Föderatsiooni subjektiga, keelatud on ka tehingute ahelad läbi kolmandate riikide. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
41.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
42.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu 4044 eurot kostjale osutatud 21,90 tunni õigusteenuste eest. Hageja leiab, et kostjale osutatud menetluskulud on põhjendamatult suured.
43.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku 21,90 tundi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kliendiga suhtlemiseks, hageja täiendava seisukoha analüüs ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Kostja kinnituse kohaselt ja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajate töö pole olnud kahe esindaja poolt dubleeritud. Kolleegium ei pea käesoleval juhul põhjendatuks hageja seisukohta, et kostja menetlustoimingutele kulunud aega tuleks vähendada õigusalase teksti koostamisele kuluva arvatava ajaga. Kuna hageja esitatud menetlusdokumendid on äärmiselt mahukad, siis ei ole põhjendatud arvata, et nende läbitöötamiseks ja seisukohtade koostamiseks poleks kostjal kulunud menetlusnimekirjas märgitud aeg. Põhjendatud ja vajalikuks kostja esindajakuluks tuleb lugeda seega 21,90 tundi. Arvesse võttes, et tsiviilasi on keskmisest keerukam, siis on kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 170 ja 190 eurot (vandeadvokaadi abile) ja 280 eurot (vandeadvokaadile), millele lisandub käibemaks, põhjendatud.
44.Seega tuleb hagejalt kostja taotlusel kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 21,90 tunni osutatud õigusabi eest 4044 eurot (2,7 tundi ostutati õigusabi tunnitasuga 280 eurot,
2-22-9032 1,7 tundi osutati õigusabi tunnitasuga 190 eurot ja ülejäänud õigusabi tunnitasuga 170 eurot). Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
45.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.