Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 07.12.2022, Tallinn 2-22-9032 INDEQ CORP OÜ hagi AS SEB Pank vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes 3 500 eurot Hageja: INDEQ CORP OÜ (registrikood 14118538; asukoht Mahtra tn 72-163, 13812 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: AT (Õigusbüroo Ironlaw OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik (Ellex Raidla Advokaadibüroo; e-post: [email protected], [email protected]). 30.11.2022 Hageja seaduslik esindaja AC Hageja lepinguline esindaja AT Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja INDEQ CORP OÜ kanda. 2.2 Mõista välja hagejalt INDEQ CORP OÜ kostja AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 4675 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4675 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-9032 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.INDEQ CORP OÜ (hageja) esitas 17.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse AS SEB Pank (kostja) vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamiseks. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud makseteenuse leping. Hageja on kasutanud kostja teenuseid pikka aega. Arusaamatused on hakanud tekkima 2022 märtsi lõpus, kui avaldajale pidi laekuma Kasahstani äriühingult LLP INDEK VOSTOK, BIN 210240037396, STR. KOMUNALNAYA 39, ALMATY KAZAKHSTAN 29.03.2022 arvelduskontole EE641010220288323227 summa 140 000 USD. Rahalised vahendid on saabunud Kasahstanist, Kasahstani äriühingult ja seal registreeritud Alfa pangast. Rahalised vahendid hageja kontole ei laekunud, vaid jäid kostja vahekontole. Kostja põhjendas oma keeldumist kanda 29.03.2022 edastatud rahalised vahendid hagejale seoses 2014 Alfa panga omaniku MFi suhtes kehtestatud sanktsioonidega. Antud juhul tuleb eristada rahvusvahelisi isiklikke sanktsioone, mida on kehtestatud hr Fi suhtes alates aastast 2014 ja rahvusvahelisi sanktsioone, mida on kehtestatud juriidilise isiku Venemaal registreeritud Alfa panga suhtes alles 06.04.2022. Vaidlusolev summa on laekunud pangale enne 06.04.2022, mistõttu pidid rahalised vahendid laekuma hageja kontole hiljemalt 31.03.20222, mida kostja ei ole teinud, millega rikkus teenuse osutamise lepingut.
2.Kostja keeldus raha hagejale kandmast väites, et vajab täiendavaid dokumente hageja majandustegevuse kohta. Hageja esitas pangale ammendatavalt dokumendid, kust oli näha kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo ning tolliprotseduuride täitmise dokumendid. Selle peale kostja ei ole reageerinud vähemalt 2 kuud. Esitatud dokumentides ei olnud ühtegi sanktsiooni all olevat füüsilist ega juriidilist isikut. Ainukene silmatorkavam fakt oli see, et raha on laekunud Kasahstanis registreeritud Alfa pangast, kelle osas sanktsioonid olid kehtestatud alles 06.04.2022. Olulise faktina tuleb märkida, et alates aasta 2014 LLP INDEK VOSTOK, BIN 210240037396, STR. KOMUNALNAYA 39, ALMATY KAZAKHSTAN arvelduskontolt Alfa Bank Kasahstan on Euroopasse korduvalt laekunud rahalisi vahendeid ning mingeid piiranguid ega sanktsioone ei olnud.
3.Kogu eeltoodud olukord oli kestnud 2,5 kuud ning hagejale tuli 13.06.2022 makselepingu erakorralise lõpetamise teade ning oli antud 3 päeva lõpetada kogu oma majandustegevuse kostja juures. Kogu põhjendus erakorralise lepingu ülesütlemise kohta oli väga lakooniline ning arusaamatu, nimelt et hageja EE641011010220288323227 arvelduskontol toimuv tegevus on ebaselge ja pangale läbipaistmatu. Kostja tugines üldtingimuste punktile 118.1. Hageja on
2-22-9032 seisukohal, et kostja on ebaseaduslikult erakorraliselt tähtajatu lepingu üles öelnud. Hagejale on arusaamatu, milles seisneb kostja kahtlus. Hageja ostab ühest kohast kaupa ja müüb selle teisele ettevõttele, teostab kauba vedu ja muid protseduure. Ebaseadusliku tehingu, terrorismi rahastamise ja rahapesu süüdistus peab olema sisuline ning põhinema faktidele, mitte subjektiivsele paljasõnalise arvamusele. Samuti juhul, kui tegemist oleks kuriteost pärinenud rahaga ja/või rahapesuga, siis rahalised vahendid ja konto oleks arestitud Rahapesu Andmebüroo poolt viivitamatult, kuna seda ei ole, ei ole süüdistus rahapesus põhjendatud.
4.Antud juhul ei tule kõne alla ka rahvusvahelised sanktsioonid, kuna hageja ja temaga seotud isikud ei ole rahvusvahelise sanktsioonide nimekirjas. Muid tõendeid ja fakte ei ole. See, et raha on laekunud pangast, mis hiljem sattus sanktsioonide nimekirja, veel ei tõenda, et makse teostamise ajal keegi oli sanktsiooni all. Samuti VÕS ei näe ette makseteenuse lepingu erakorralist ülesütlemist. Seega ei saa antud juhul otseselt kasutada VÕS eriosa ning tuleb pöörduda VÕS üldosasse. Kostja oli kohustatud lähtuma lepingu ülesütlemisel VÕS 196 sätestatust, mille eeldused (mõjus põhjus, lepingu rikkumine, mõistlik tähtaeg) täidetud ei ole. Hageja palub tuvastada, et poolte vahel on olemas kehtiv makseteenuse osutamise leping. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 30.06.2022 määrusega rahuldamata.
5.Hageja 01.09.2022 täiendava seisukoha kohaselt puudusid kostjal tegelikult materiaalsed ja formaalsed eeldused lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tegemiseks ja teate esitamiseks hagejale. Kostja alles pärast hageja poolt esitatud hagi hakkas mõtlema välja materiaalseid ja formaalseid aluseid, et õigustada oma ebaseaduslikku tegevust seoses lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tegemisega. Kui kostja poolt hagi vastuses esitatud lepingu erakorralise ülesütlemise alused oleksid õiguspärased ja tõesed, siis kostja ei oleks saanud teha ühtegi tehingut hageja rahaliste vahenditega ja Rahapesu Andmebüroo poolt oleks käesoleval hetkel olema alustatud menetlus nimetatud tehingute kontrollimiseks. Kostjale on teada, et Rahapesu Andmebürool ei ole ühtegi etteheidet hageja majandustegevusele ja selle käigus tehtud tehingutele.
6.Juhul kui kostjal soovis lõpetada makseteenuse lepingu erakorraliselt, siis selleks pidi olema mõjuv põhjus ja seadusest tulenev õigus ja kohustus. Hageja soovib rõhutada, et erakorralise ülesütlemise alus ei vasta üldtingimuste p 118.1 toodule. Kostja pidi esitama erakorralises ülesütlemise avalduses kindlad, kontrollitud ja usutavad andmed ning faktid, et hageja ei vasta üldtingimustele. Samuti need faktid peavad olema piisavald head, et nende alusel oleks võimalik erakorraliselt lepingu lõpetada.
7.Oma vastuses viitab kostja, et 10.05.2022 esitatud dokumentidest nähtub kaup, mis allub sanktsiooni alla. Kaup ei ole ettenähtud Venemaa jaoks ning oli tarnitud ja seda kasutatakse Kasahstanis. Tegelikult kostja ei ole kordagi nõudnud hagejalt dokumente tema tegevuse kohta. Kõik, mida esitas hageja, oli tema poolt vabatahtlik algatus. Kostja-poolne skeem ei tee veel hagejast kurjategijat ja sanktsioonidest kõrvale hoiduvat ettevõtet. Kostjal oli võimalus teades, et Indeq Vostok taga seisab hageja esindaja, küsida, kuhu kaup läheb. Kõik need andmed on hageja käes olemas. Hagejal on mitmeid kauba üleandmise dokumente, kus on näha, kuhu kaup läheb, kuid seda pidi nõudma kostja kontrollimise hetkel, mitte esitama hageja selleks, et enda nime valgeks teha. Hageja esindajal olid sidemed Venemaaga, kuid nüüdseks nad on suuremas osas lõpetatud ja veel võtab aega, et kõik oma osalused maha müüa. Osalus Venemaa ettevõttes ei tõenda veel, et kaup läheb Venemaale. Samuti kogu kaup, mida toob hageja, on ette nähtud geoloogilise luure ja uuringute tegemiseks, mitte kaevanduse jaoks.
8.Hageja partnerid Kasahstanis on ausad äriühingud. Hageja saab esitada dokumendid, kellele läks 10.05.2022 dokumentides näidatud kaup. Kõiki neid dokumente oli kohustatud küsima kostja kontrolli teostamisel ja/või RAB, kui oleks sanktsiooni ja/või rahapesu risk. Keegi ei ole neid küsinud. Seega jääb arusaamatuks kostja paljasõnaline süüdistus.
2-22-9032
9.Hageja 07.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt kostja on kohustatud tõendama, kuidas ta kohaldanud hoolsusmeetmeid. Kostja peab tõendama, milliseid andmeid ja milliseid skeeme ta oli tuvastanud hagejaga ärisuhete loomisel. Kostjale pidi ärisuhte loomisel olema teada, et hageja esindaja on tegelik kaasusaja alates 2018.
10.Juhul, kui kostjal oli kahtlus sanktsioonide kohaldamise ja rahapesu suhtes, siis oli kostja kohustatud piirama raha kasutamist ning edastama teate Rahapesu Andmebüroole, kes pidi alustama sanktsioonide rikkumise ja rahapesu kahtluse kontrollmenetluse. Kostja ei ole seda teinud, seega ei ole võimalik pidada usutavaks kostja väiteid rahapesu ja sanktsioonide kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja 30.06.2022 menetlusdokumendi järgi kuulub hageja oma tegeliku kasusaaja tõttu seotud isikute gruppi, millel on kostjale teadaolevalt võimalik makseteenuseid kasutada. Hageja tegelikuks kasusaajaks, ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC (isikukoodiga 36908100066), kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO „ИНДЭК" (Venemaa; juhatuse liige MC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga FI10692864; Soome; juhatuse liikmed MC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme tütar); tegelik kasusaaja MC. Äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396; Kasahstan) ning äriühing INDEQ OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO „INDEQ GEO" (Venemaa; juhatuse liige MC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme tütar omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY (registrikoodiga FI31611242; Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme abikaasa); tegelik kasusaaja SC.
12.Kostjale teadaolevalt omab äriühing TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ kolme arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures ning äriühing INDEQ GROUP OY kahte arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures. Isegi kui eeldada hageja legaalse ja igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustab hageja müügitulust 100% tehingud olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjatega. Teisisõnu puudub hagejal täielikult iseseisev majandustegevus. Seega on hagejal oma väidetava legaalse majandustegevuse käitamiseks (jätkamiseks ja seiskumise vältimiseks) võimalik kasutada hagejaga seotud isikutele kättesaadavaid makseteenuseid. Samuti on hageja varjanud asjaolu, et hageja müügitulu on moodustanud ainult tehingud seotud isikutega.
13.Kostja on kohustatud hageja suhtes uuesti rakendama hoolsusmeetmeid RahaPTS § 20 lg-st 1 tulenevalt, samuti läbi viima sanktsioonikontrolli RSanS sätete kohaselt ja teostama täiendava taustakontrolli. Hoolsusmeetmete rakendamisel jõuaks aga kostja taaskord tõdemusele, et nii kostja välistest asjaoludest tulenevalt kui ka kostja riskiisu põhimõtete kohaselt ei ole hagejaga ärisuhte loomine ega jätkamine õiguspäraselt võimalik. See tähendab, et kostjal ei ole võimalik lubada laekumisi või väljamakseid hageja (uuesti avatud) arvelduskontolt.
14.Kostja 15.08.2022 hagiavastuse kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib lepingupool kestvuslepingu üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui selleks on mõjuv põhjus. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuivõrd lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub etteteatamistähtaeg, siis on asjakohatu hageja väide selle kohta, et kostja on võimaldanud hagejale vaid 3 päeva oma rahaliste vahendite ümberkorraldamiseks. Arusaamatu on ka hageja etteheide selle kohta, et kostja on pikendanud hageja taotlusele hagejale määratud tähtaega hageja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite ärakandmiseks. Kostjapoolne tähtaja pikendamine ei välista kostja põhjendatud kahtlust hagejaga seotud isiku ja hageja tegevuse
2-22-9032 õigusvastasuses. Tähtaja pikendamise ajal ei võimalda kostja hagejale endiselt arvelduskonto muul viisil käsutamist kui kostjale korraldus andmist rahaliste vahendite ärakandmiseks õigusaktides sätestatud nõuetele vastavale arvelduskontole.
15.Kostja alates 01.01.2021 ning hetkel kehtivad üldtingimused sätestavad mh kostja ja hageja vaheliste õigussuhete põhialused, õigused ja kohustused ning makseteenuse lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise üldised tingimused (üldtingimused, p 1). Üldtingimused kohalduvad kõikidele kostja ja hageja vahelistele õigussuhetele (üldtingimused, p 2). Üldtingimuste p 118 sätestab avatud loetelu mõjuvatest põhjustest, mille korral on kostjal õigus makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda. Seega on üldtingimustes kokku lepitud, milliseid põhjuseid käsitatakse poolte vahelistes suhetes mõjuva põhjusena makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole kostja tüüptingimuste kehtivust hagis vaidlustanud, seega puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et üldtingimuste p 118.1 sätestas ülesütlemiseavalduse esitamise hetkel kehtivalt mõjuva põhjuse, mille esinemisel oli kostjal õigus makseteenuse leping hagejaga erakorraliselt üles öelda.
16.Kostja ütles makseteenuse lepingu üles üldtingimuste p-le 118.1 tuginedes, mille kohaselt võib kostja lepingu erakorraliselt, etteteatamistähtajata üles öelda mõjuval põhjusel, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, terrorismi rahastamise või rahapesuga või rikkuda sanktsiooni. Kostjal oli mõjuv põhjus, milleks oli kõrvaldamata kahtlus eelnevas. Hageja esitas kostjale kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo- ning tolliprotseduuridega seonduvad dokumendid pärast kostja poolt vastavasisulise nõude esitamist. Sealjuures on hageja hagis kinnitanud, et eelnimetatud dokumentide esitamisega on hageja maksimaalsel võimalikul viisil selgitanud kõik osapooled ja kogu tehingu sisu. Seega kinnitab hageja, et hagejal puudusid täiendavad andmed, mida hageja võinuks või oleks soovinud kostjale esitada tehingu aluseks olevate asjaolude selgitamiseks. Seega jääb ainetuks hageja etteheide kostjale selles nagu ei oleks kostja küsinud hagejalt dokumente ja informatsiooni üldtingimuste p-le 118.1 vastava kahtluse kontrollimiseks.
17.Hageja esitas kostja nõudel kostjale dokumendid 10.05.2022, millest tulenevalt on väär ka hageja väide selle kohta nagu oleks kostja alates 29.03.2022, s.o hageja arvelduskontole rahaliste vahendite laekumisest olnud tegevusetu kuni makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitamiseni, s.o 13.06.2022. Hageja arvelduskontole on laekunud rahalised vahendid tehingust, mille esemeks on olnud sanktsiooni all olevad kaubad. Need olid ka vastava lepingu sõlmimise hetkel sanktsioneeritud Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
18.Hageja on tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja. Kostja jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Ka hageja 2020. aasta majandusaasta aruanne ei ole ülevaatlik, sisaldades minimaalseid andmeid, mis ei anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Hageja on kostjale selgitanud, et hagejal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, kuid see väide ei vasta tõele. Kasahstani ettevõte on registreeritud eelmise, 2021. aasta alguses, samas on hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel koostööleping sõlmitud selle aasta ehk 2022. aasta kevadel. Kostjale teadaolevate andmete põhjal on kostjal tekkinud kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome ettevõtte töötaja tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegelikku saaja varjamiseks. Kostja kahtlus tugineb ka äriühingute grupi struktuurile, millesse hageja kuulub. Eelneva tõttu ei ole kostjale hageja äritegevus arusaadav ning kostjal
2-22-9032 eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist sanktsiooni. Seejuures keelatud on ka sanktsioonidest kõrvalehoidumine. Kuivõrd rahusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine on kuritegu, võivad sellise kuriteo toimepanemise tulemusel omandatud rahalised vahendid olla omakorda käsitatavad ka rahapesukuriteo vahetu objektina. Eeltoodud kaalutlustel võttis kostja kliendikomitee vastu otsuse lõpetada hagejaga sõlmitud makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üldtingimuste p 118.1 alusel. Hageja tehingud olid seega kõrge riskiga kahtlased tehingud, mille suhtes kahtlusi ei ole kõrvaldatud. Olukorras, kus kostjal eksisteerib kahtlus, et hageja tegevus on ebaseaduslik, võib hagejaga makseteenuse lepingu jätkamine tuua kostjale kaasa karistusõigusliku vastutuse.
19.Hageja on kostjale esitanud erakorralise ülesütlemise aluseks olevad andmeid kuni 10.05.2022, mistõttu ei saa ülesütlemisavalduse mõistlikkuse hindamise ajahetke algusena arvestada hageja arvelduskontot krediteeritud rahaliste vahendite laekumise ajahetke. Seega on kostja hagejale esitanud erakorralise ülesütlemisavalduse ca ühe kuu jooksul alates hageja poolt kostjale andmete esitamisest. Kostja on finantssantssanktsiooni kohaldamisest sõltumatuid hoolsusmeetmeid asunud kasutama koheselt. Hagejale laekunud ebaharilik makse, millega debiteeriti hageja arvelduskontot, oli kostja jaoks üks makse võrdsete seast, mille kostja nn sõelumissüsteem tuvastas. Kostja asus seejärel rakendama esimesel võimalusel hoolsusmeetmeid, mis eeldavad täiendavat uurimist ja ka kliendisuhtlust ning on seetõttu ajamahukad. Vastaval perioodil (2022. aasta kevadel ja suvel) olid rahvusvahelised sanktsioonid ning nendele antavad tõlgendused ajas kiiresti muutuvad, millest tulenevalt suurenes ka kostja töövoog hoolsusmeetmete kohaldamisel. Seetõttu oli kostjal võimalik hageja arvelduskontole laekunud rahaliste vahendite analüüsimiseni jõuda esimesel võimalusel aprillikuu lõpus.
20.Pärast hageja poolt täiendavate andmete esitamist jätkas kostja vastavate andmete analüüsimisega ning kostjal oli võimalik ülesütlemisavaldus esitada alles pärast analüüsitud andmetele hinnangu andmist vastavalt kostja siseprotseduuri reeglitele. Kliendikomiteele saadeti ettepanek hagejaga makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 07.06.2022, ehk sellel kuupäeval jõudis kostja järelduseni, et kostjal puudub võimalus hagejaga makseteenuse lepingu jätkamiseks. Ettepanek hagejaga makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vajas täiendavalt ka vastavat kliendikomitee otsust. Kostja on erakorralise ülesütlemisavalduse esitanud esimesel võimalusel, kui kostja on jõudnud järelduseni, et kostja ütleb hagejaga makseteenuse lepingu erakorraliselt üles. Kostja on esitanud hagejale makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse mõistliku aja möödudes pärast selleks mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamist.
21.Kostja 07.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt VÕS § 196 lg 1 on dispositiivne säte, mis võimaldab ülesütlemisõiguse kohta kokkuleppeid sõlmida, sh ülesütlemise võimalusi avardada. Kostja üldtingimuste p 118 alusel on hageja ja kostja kokku leppinud selles, mida pooled makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuva põhjusena käsitavad. Üldtingimuste p 118.1 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud kostja õiguses makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda, kui hageja esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et hageja või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud mh ebaseaduslike tehingute või rahapesuga või rikkuda sanktsiooni.
22.VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse VÕS üldosas sätestatut kõikidele VÕS-s või muudes seadustes nimetatud lepingutele. Seega kohalduvad VÕS üldosas sätestatud nõuded lepingu erakorralisele ülesütlemisele ka makseteenuse lepingu suhtes, sealjuures ei sätesta VÕS 40. ptk, 2. jagu „Makseteenuse leping“ täiendavaid nõudeid makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on väär hageja väide selle kohta, et VÕS välistab makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja üldtingimuste p-s 118.1 sätestatud makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise õigus vastab sisuliselt kostja kohustusele öelda
2-22-9032 hagejaga makseteenuse leping rahapesu kahtluse korral erakorraliselt üles RahaPTS § 42 lg 4 alusel. Kostja esitas kohtule 15.09.2022 ka dokumendid, millest nähtuvalt on hageja arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid tehingust, mille esemeks on olnud EL määrusega nr 833/2014 sanktsioneeritud kaubad tollikoodiga nr 8431 43 00 (artikkel 3 ja lisa II alusel) ning tollikoodidega nr 7320 20 ja nr 4016 93 (artikkel 3k ja lisa XXIII alusel). Vastavad dokumendid on hageja poolt kostjale esitatud pärast kostjapoolest päringut 10.05.2022.
23.Rahapesu tõkestamise reeglite rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist ning rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil kahtluse tekkimine on regulatsioonis keskse tähtsusega, mis loob kohustusi teatud viisil käitumiseks. Kostja on varasemalt selgitanud, milles on kostjal hageja tegevusega seonduvalt kahtlus tekkinud. Kostja rõhutab, et kostja subjektiivne hinnang hageja tegevusele ei peagi lõppastmes õiguskaitseasutuste poolt kinnitust leidma. Teisisõnu ei eelda kostja poolt kahtlusepõhine käitumine seda, et kahtlus on hagejale süüteomenetluses esitatava kahtlustuse või süüdistuse kvaliteedile vastav. Seega puudub kostjal kohustus jõuda rahapesu tõkestamise reeglite kohaldamisel järelduseni, mille alusel on võimalik hageja hilisem süüteos süüdimõistmine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Hageja INDEQ CORP OÜ on esitanud hagi AS SEB Pank vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes. Hageja leiab, et kostjal puudus mõjuv põhjus kostjaga sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samas on hageja väljendanud ka arvamust, et makseteenuse osutamise lepingut ei saavatki erakorraliselt üles öelda. Kohus sellega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 on sätestatud lepingu erakorralise ülesütlemise alused. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kehtivas õiguses puudub keeld makseteenuse osutamise lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Makseteenuse osutamise lepingu erakorralise ülesütlemise õigust ja seadusest tulenevat kohustust on kinnitatud ka Riigikohtu 16.02.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-5450, p-s 15.
25.Eelnevat arvestades peab kohus käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks hindama kostja poolt makseteenuse osutamise lepingu ülesütlemise kehtivust. Lepingu ülesütlemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka ülesütlemise formaalsed nõuded. Vastasel korral ei too ülesütlemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Kui ülesütlemisavalduse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult korrektne on tuvastada, et vastava ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 960). Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus. Kohtu hinnangul on see eeldus täidetud kostja 13.06.2022 teatega arvelduskontolepingu lõpetamisest ja arvelduskontoga seotud teenuste lepingute lõpetamisest (tl 9 – tl 12 pöördel). Kostja teates on viidatud, et mais 2022 palus kostja esitada hagejal selgitusi ja dokumente enda tegevuse kohta. Analüüsinud 10.05.2022 esitatud hageja selgitusi ja dokumente, ei pidanud kostja seda piisavaks ja kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingud 13.06.2022 üles. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et ülesütlemisavaldus on esitatud mõistliku aja kestel pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lg 3). Samuti pidi hageja mõistlikult võttes lepingu ülesütlemise teatest aru saama, miks kostja lepingu üles ütleb.
26.Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas on täidetud ka materiaalsed eeldused kostja poolt
2-22-9032 makseteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks. Lepingu ülesütlemise sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda õigustav põhjus, mis õigustaks VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu erakorraliselt üles ütlema. Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud AS SEB Pank üldtingimuste p-le 118.1. (lepingu erakorralise ülesütlemise õigus, kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, terrorismi rahastamise või rahapesuga või rikkuda sanktsiooni, vt tl 60). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja üldtingimuste p 118.1. on pooltevahelistes suhetes iseenesest kohaldatav. Hageja ei väida, et nimetatud säte ei kehtiks või et tegemist võiks olla tühise tüüptingimusega. Ka kohtu hinnangul on kostja üldtingimuste p 118.1. kohaldatav ning tegemist ei ole tühise tüüptingimusega.
27.Kostja jõudis enda analüüsi alusel järeldusele, et hageja tegevus arvelduskontol EE641010220288323227 on ebaselge ja pangale läbipaistmatu. Täpsemalt on kostja selgitanud, et tugineb üldtingimuste p-s 118.1. viidatud asjaoludele koosmõjus, välja arvatud terrorismi rahastamise kahtlus. Kostja leidis, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega, kuivõrd kostjal on kahtlus, et hageja tehingud võisid rikkuda sanktsiooni ja olla seotud potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga (tl 193 pöördel). Seega tugines kostja ka rahapesu kahtlusele, millele kostja hinnangul viitas mh äriliselt ebavajalik korporatiivne struktuur. Hageja on omakorda seisukohal, et kostja kahtlused on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja arvates pidi kostja esitama lepingu erakorralise ülesütlemise avalduses kindlad, kontrollitud ja usutavad andmed ning faktid, et hageja tegevus ei vasta üldtingimustele. Hageja leiab, et kostja poolne lepingu erakorraline ülesütlemine ei vasta üldtingimuste p 118.1 toodule.
28.Kohtu hinnangul ei ole kehtiva õigusega kooskõlas hageja arusaam, nagu peaks rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine tuginema üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 kohaselt on kostjal kui kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. Kohus nõustub mh RahaPTS § 42 lg 1 arvestades kostjaga, et rahapesu tõkestamise reeglite rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist ning rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil kahtluse tekkimine on regulatsioonis keskse tähtsusega, mis loob kohustusi teatud viisil käitumiseks. Kostja märgib õigesti, et kostja hinnang hageja tegevusele ei pea lõppastmes õiguskaitseasutuste poolt kinnitust leidma ning kostja poolt kahtlusepõhine käitumine ei eelda seda, et kahtlus on hagejale süüteomenetluses esitatava kahtlustuse või süüdistuse kvaliteedile vastav.
29.RahaPTS § 42 lg 4 on sätestatud, et kui RahaPTS § 42 lg 1 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Riigikohtu 13.05.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-17536 p-s 15 on samuti selgitatud, et RahaPTS § 42 lg 4 kohustab lepingu erakorraliselt üles ütlema, kui kohustatud isikul on kliendiga ärisuhe, kuigi esineb mõni RahaPTS § 42 lg-tes 1-3 nimetatud alustest. Riigikohus selgitas, et seadusest tuleneva kohustuse täitmist lõpetada kliendiga ärisuhe ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Arvestades RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud peamist eesmärki (tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust), tuleb krediidiasutusel lõpetada niisugune ärisuhe ka juhul, kui kahtluse tekitanud asjaolud esinesid juba enne ärisuhte loomist ning pangal oli võimalus sellekohast teavet nõuda juba enne lepingu sõlmimist.
30.Kohus märgib täiendavalt, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste
2-22-9032 seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu tegemisest keeldumine pole mitte kohustatud isiku õigus või valik, vaid imperatiivne kohustus (§ 42 lõike 1 kohaselt).“ Sama kehtib rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise kahtluse korral, sest vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 2 lg 2, antud seaduse 2., 3. ja 5. peatükis reguleerimata küsimustes, sealhulgas riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel, kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, arvestades RSanS erisusi. Eelnev rõhutab veelgi põhimõtet, et kostja kui panga käitumine rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise tõkestamisel on rajatud kahtluspõhisele lähenemisele ja n-ö nulltolerantsile. Kostja on õigustatult märkinud, et olukorras, kus kostjal eksisteerib kahtlus, et hageja tegevus on ebaseaduslik, võiks hagejaga makseteenuse lepingu jätkamine tuua kostjale kaasa isegi karistusõigusliku vastutuse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise hoolsusmeetmete, riskihinnangu, protseduurireeglite ning sisekorraeeskirja rakendamata jätmise korralduse andmise eest vastutaks kostja RahaPTS § 82 alusel kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Samuti sätestab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade kehtestamata ja täitmata jätmise ning erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmise ning ärisuhte keskel hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise eest vastutuse RSanS § 354-5. Kui kostja oleks vaatamata rahapesu ja rahvusvahelise sanktsioonide rikkumisega seotud kahtlustele sunnitud hagejale makseteenuse osutamist jätkama, võiks kostja sellega toime panna süüteo tunnustega teo või kaasa aidata süüteo toimepanemisele.
31.Arvestades eeltoodut nõustub kohus kostjaga, et kostja kui panga kohustus on vältida selliste majandustehingute tegemist ja selliste kliendisuhete jätkamist, kelle suhtes on kõrvaldamata kahtlus rahapesus või rahvusvaheliste sanktsioonide vältimises. Vaatamata sellele, et rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine on kahtluspõhine ega pea tuginema üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele, on kostjal siiski kohustus oma kahtlusi mõistlikult põhjendada. RahaPTS § 20 lg 1 p 4 on sätestatud, et mh tuleb kostjal kui kohustatud isikul kohaldada järgmist hoolsusmeedet: ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine. Antud hoolsusmeetme rakendamisel peab pank kui kohustatud isiku aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.
32.Kohus on seisukohal, et kostja on käesolevas asjakohaselt põhistanud hageja tegevuse osas hoolsusmeetmete rakendamist ja selle põhjal tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Kostja leidis, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega, kuivõrd kostjal on kahtlus, et hageja tehingud võisid rikkuda sanktsiooni ja olla seotud potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga. Seega tugines kostja mh rahapesu kahtlusele, millele kostja hinnangul viitas ka äriliselt ebavajalik korporatiivne struktuur. Kostja esitas kohtule 15.09.2022 dokumendid, millest nähtuvalt on hageja arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid tehingust, mille esemeks on olnud Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 sanktsioneeritud kaubad (vt tl 79-147; kostja selgitused kohtuistungil tl 193-193 pöördel ja kohtuistungi helisalvestisel). Vastavad dokumendid on hageja poolt kostjale esitatud pärast kostjapoolest 10.05.2022 päringut (tl 158-159), mistõttu on väär hageja väide, et kostja ei ole nõudnud hagejalt dokumente tema tegevuse kohta.
33.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo- ning tolliprotseduuridega seonduvad dokumendid. Sealjuures on hageja arvamusel, et hageja esitas pangale ammendatavalt dokumendid, kust oli näha kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo ning tolliprotseduuride täitmise dokumendid, ehk hageja selgitas enda hinnangul maksimaalsel võimalikul viisil kõik osapooled ja kogu tehingu sisu (tl 1 pöördel). Vaatamata eeltoodule heidab hageja vastuoluliselt kostjale ette, et kostja oleks pidanud
2-22-9032 hagejalt veel mingit täiendavat informatsiooni küsima. Kui hageja oli enda arvates esitanud kostjale ammendavalt kogu informatsiooni, siis sellest võib järeldada, et kostjal polnud võimalik hagejalt saada täiendavat informatsiooni tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks.
34.Kohus loeb hageja esitatud tõendite (INDEQ CORP OÜ Estonia 21.04.2022 arve nr 2022-027 ning INDEQ CORP OÜ poolt AS-le SEB Pank edastatud tollideklaratsioon, vt tl 82-147) alusel tuvastatuks, et kostja poolt tehtud tehingu esemeks olid sanktsioneeritud kaubad Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 kehtestatud sanktsioonimääruse Artikkel 3 ja lisa II alusel ning sanktsioonimääruse Artikkel 3k ja lisa XXIII alusel. Vaidlus puudub, et antud kauba puhul oli mh tegemist puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate osadega, mille Venemaale tarnimine on sanktsioonimääruse nr 833/2014 alusel keelatud (tl 65, tl 193-193 pöördel ). Iseenesest õige on hageja väide, et keelatud oli nimetatud kauba tarnimine Venemaale, mitte aga Kasahstani. Samas on kostja piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et vaatamata kauba Kasahstani tarnimisele võis tegemist olla katsega sanktsioonidest kõrvale hiilida. Kostja selgitas, et pärast Venemaale ja Valgevenele kehtestatud rangeid sanktsioone on turule tekkinud osapooled, kes näevad võimalust sihilikult sanktsioonidest kõrvale hiilida, et tekkinud olukorda oma huvides ära kasutada. Selleks kasutatakse pikki tehingute ahelaid ja/või tehingud tehakse läbi teiste riikide, et saada juurdepääs sanktsioneeritud kaubale või teha vahendeid kättesaadavaks sanktsioneeritud osapooltele. Teiste riikidena kasutatakse ka Venemaale nn sõbralikes riikides registreeritud äriühinguid või isikuid. Kohus nõustub kostjaga, et sanktsioonidest kõrvale hiilimise n-ö riskiriikide hulka kuuluvad mh Venemaaga ühtses tolliliidus olevad riigi nagu näiteks ka Kasahstan.
35.Kostja on põhjendanud, miks hageja tehingud olid kõrge riskiga kahtlased tehingud, mille suhtes kahtlusi ei ole kõrvaldatud. Kostja selgitas, et hageja on tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja. Kostja jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Ka hageja 2020. aasta majandusaasta aruanne ei ole ülevaatlik, sisaldades minimaalseid andmeid, mis ei anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Hageja on kostjale selgitanud, et hagejal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, kuid kostja põhjendas, et see väide ei vasta tõele. Kostja selgitas, et Kasahstani ettevõte on registreeritud 2021. aasta alguses, samas on hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel koostööleping sõlmitud 2022. aasta kevadel. Kostjale teadaolevate andmete põhjal on kostjal tekkinud kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome ettevõtte töötaja tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja varjamiseks.
36.Kostja kahtlused hageja tegevuse suhtes tuginevad ka äriühingute grupi struktuurile, millesse hageja kuulub. Kostja põhjendas, et hageja kuulub oma tegeliku kasusaaja tõttu seotud isikute gruppi, millel on kostjale teadaolevalt võimalik makseteenuseid kasutada. Hageja tegelikuks kasusaajaks, ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC (isikukoodiga 36908100066; tl 25, kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO „ИНДЭК" (Venemaa; juhatuse liige MC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga FI10692864; Soome; juhatuse liikmed MC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme tütar); tegelik kasusaaja MC) (tl 26). Kostja viitas, et Äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396; Kasahstan) ning äriühing INDEQ OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO „INDEQ GEO" (Venemaa; juhatuse liige MC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme tütar omab kostja kinnitusel omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY (registrikoodiga FI31611242; Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme abikaasa); tegelik kasusaaja SC).
37.Samuti on kostja märkinud, et kostjale teadaolevalt omab äriühing TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ kolme arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures ning äriühing INDEQ GROUP
2-22-9032 OY kahte arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures. Isegi kui eeldada hageja legaalse ja igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustavad hageja müügitulust 100% tehingud olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjatega (tl 22, tl 26-31) - seega puudub hagejal iseseisev majandustegevus. Seega on hagejal kostja hinnangul oma väidetava legaalse majandustegevuse käitamiseks (jätkamiseks ja seiskumise vältimiseks) võimalik kasutada hagejaga seotud isikutele kättesaadavaid makseteenuseid, kuid hageja on hagi tagamise avalduses hagejaga seotud isikute kaudu makseteenuse kasutamise võimalust varjanud; samuti on hageja varjanud asjaolu, et hageja müügitulu on moodustanud ainult tehingud seotud isikutega.
38.Kohus nõustub kostjaga, et käesoleva kohtuotsuse p-s 32-37 viidatud asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades ei ole olnud hageja äritegevus kostjale arusaadav ning kostjal eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist Venemaale kehtestatud sanktsiooni. Seejuures keelatud on ka sanktsioonidest kõrvalehoidumine erinevaid skeeme kasutades, mistõttu ei oma asjas määravat tähtsust see, et sanktsioone ei ole kehtestatud otseselt Kasahstani või Eesti ettevõtete suhtes. Kohtuistungil selgitas hageja, et on vähemalt kuni 24.12.2022 tegelenud ka äritegevusega Venemaal (tl 193) ning kohtu hinnangul see üksnes süvendab kahtlust, et Kasahstani ettevõtte kasutamine võis olla kattevarjuks senise äri jätkamisele. Kohus on eelnevalt selgitanud (kohtuotsuse p-d 28-31), et kostja kui panga kohustus on vältida selliste majandustehingute tegemist ja selliste kliendisuhete jätkamist, kelle suhtes on kõrvaldamata kahtlus rahapesus või rahvusvaheliste sanktsioonide vältimises. Rahapesu tõkestamise reeglite rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist ning rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil (kostjal) kahtluse tekkimine on regulatsioonis keskse tähtsusega, mis loob kohustusi teatud viisil käitumiseks. Sama kehtib ka seoses kostja kohustusega tagada rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine.
39.Kuigi hageja on eitanud kostja kahtlusi võimaliku ebaseadusliku tehingu osas ja kinnitanud, et tal on olemas kõik kostja kahtlusi kummutavad andmed kauba üleandmise, saaja ja sihtriigi kohta, ei ole hageja ometi sellekohaseid tõendeid esitanud. Samamoodi, kuigi kostja on eitanud panga poolt koostatud skeemi hagejaga seotud isikutest (tl 26), ei ole hageja esitanud mistahes muid tõendeid, mis kinnitaks, et hagejaga seotud korporatiivne struktuur oleks kuidagi teistsugune võrreldes kostja poolt esitatuga. Kostja on põhjendatult märkinud, et „See sama skeem, et kus me tõendame, et Kasahstani tütarfirma oli Vene äriühingu tütar – pank on selle oma infokillukeste baasil kokku pannud, see on esitatud kohtule esimeses menetlusdokumendis, hageja ei ole ühtegi vastuväidet ega selgitust sellele esitanud“ (tl 194 pöördel).
40.Kohus märgib, et hagejal ei ole võimalik saavutada endale kasulikku tulemust üksnes kostja väiteid ja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides. Hageja lepingulisele esindajale oli kahtlemata teada kohustus oma väiteid tõendada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg
1.Kohus nõustub kostjaga, et rahapesu ja rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvalehoidumise põhjendatud kahtluse korral on panga kliendil kohustus esitada tõendid, mis sellise kahtluse ümber lükkaks. Andmed oma majandustegevuse sisu ja omandistruktuuri kohta saavad olla eelkõige hagejal endal. Vaieldamatult peavad hageja valduses olema tõendeid nii vaidlusaluse kauba üleandmise, saaja ja sihtriigi kohta kui ka tõendid seoses hageja korporatiivse struktuuriga. See, et hageja pole neid tõendeid käesolevas menetluses esitanud, on hageja enda menetluslik otsus ja risk. Hagejale pidi olema teada mh Riigikohtu 13. mai 2020. a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-17536 p 13 (hageja on samale otsusele viidanud juba hagiavalduses), kus on RahaPTS § 42 lg 1 kohaldamisel peetud oluliseks kahtlusi tegelikus kasusaajas või hageja omandi- ja kontrollistruktuuris.
41.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja on hagejaga sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu üles öelnud õiguspäraselt ja ülesütlemist piisavalt põhjendanud. Kohus loeb eeltoodud
2-22-9032 põhjendusi ja kohtule esitatud tõendeid arvestades tuvastatuks, et kostjal esines mõjuv põhjus hagejaga makseteenuste lepingu ülesütlemiseks. Tulenevalt krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 on kostja oma klientide puhul vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades mh RahaPTS § 42 lg 1 ning RSanS § 2 lg 2 oli kostjal mitte ainult õigus, vaid ka imperatiivne kohustus hagejaga lepingulise suhte lõpetamiseks. Lepingu ülesütlemisel on kostja asjakohaselt viidanud AS SEB Pank üldtingimuste p-le 118.1. Kohus rõhutab veelkord, et kostja kui panga käitumine rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise tõkestamisel on rajatud kahtluspõhisele lähenemisele ja n-ö nulltolerantsile. Kostjal puudub seejuures kohustus ümberlükkamatult tõendada, et hageja oleks tingimata pannud toime seaduserikkumise. Kohus nõustub kostjaga, et kostja kui pank ei ole uurimisasutus ega jälitustegevusega tegelev asutus, pank ei esita süüdistust. See mida pank teeb, tuleneb sellest, et ta on rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt kohustatud subjekt ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel erisubjekt, kelle on spetsiifilised kohustused, mis on kõrgemad kui tavapärasel turul majanduskäibes osaleval isikul. Panga asi ei ole tõendada, kas klient on toime pannud kuriteo või rikkumise. Panga kohustus on vältida selliste majandustehingute tegemist ja selliste kliendisuhete jätkamist, kelle suhtes on kõrvaldamata kahtlus seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega (vt tl 194).
42.Lähtudes eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja viidatud õigusnormidest jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust see, et Rahapesu Andmebüroo 30.06.2022 kirja kohaselt ei tule Alfa-Bank AO ja ZAO suhtes 15.06.2022 seisuga kohaldada finantssanktsiooni meedet (tl 40), sest kostja poolt makseteenuse osutamise ülesütlemise põhjused ei seisnenud mitte viidatud pankade suhtes finantssanktsiooni kohaldamise meetme rikkumises, vaid mitmetes asjaoludes, mis kogumis ei kõrvaldanud kostja kahtlusi seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega (vt kohtuotsuse p-d 32-37).
43.Kohus märgib, et 30.11.2022 kohtuistungil kinnitas hageja, et „Hageja ei taha kostjaga mingit pistmist omada ega seal kontot avada. Käesoleva menetluse eesmärk on ainult hageja puhta nime ja rikutud maine taastamine.“ Asjaolu, et hageja pole enda kinnitusel enam huvitatud lepingulisest suhtest kostjaga, tekitab küsimuse hageja õiguskaitsevajadusest (õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 alusel) käesolevas asjas makseteenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamise nõude esitamiseks. Siiski leiab kohus, et hagejal oli iseenesest õigus vaidlustada kostja poolt makseteenuse osutamise lepingu ülesütlemist ja kohtu hinnangul puudub alus jätta hagi läbi vaatamata. Seoses hageja sooviga kaitsta enda mainet ja head nime selgitab kohus, et makseteenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamise vaidluses ei lahenda kohus küsimust hageja maine ja hea nime osas. Kohus hindas käesolevas vaidluses eelkõige seda, kas kostja on asjakohaselt põhistanud hageja tegevuse osas hoolsusmeetmete rakendamist ja selle põhjal tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Kohus ei tuvasta käesolevas vaidluses hageja mainega seotud küsimusi ega hinda seda, kas hageja partnerid on ausad äriühingud.
44.Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
45.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja esitas 30.11.2022
2-22-9032 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulu 30.11.2022 seisuga summas 13 913 eurot ja 60 senti. Kostja on käibemaksukohustuslane ja taotleb kulude väljamõistmist käibemaksuta summas. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 13 913 eurot ja 60 senti ning 30.11.2022 kohtuistungil osalemisega seonduv menetluskulu vastavalt istungi ajalisele kestvusele ja arvestusega, et istungil osalesid lepingulised esindajad tunnihinnaga 225 eurot (käibemaksuta). Kostja märgib, et Ellex Raidla Advokaadibüroo advokaadid on osutanud kostjale õigusteenuseid 75,98 tundi tunnihinnaga 100-280 eurot. Menetluskulu täpne nimekiri on toodud õigusabikulude spetsifikatsioonis. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-20-19001 menetlusega ning kulutusi ei ole dubleeritud. Kostja palub mõista hagejalt välja ka 30.11.2022 kohtuistungil osalemisega seonduva menetluskulu
46.Hageja esitas 01.12.2022 vastuväite kostja menetluskuludele, märkides, et kostja õigusabi kulu ei ole põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Kokku esitas kostja 75,98 töötundi kajastava nimekirja, mis ei ole eluliselt usutav. See teeb 10 täistööpäeva, kus iga päev kuulutatakse 8 töötundi. Käesoleva asja keerukus ega toimikus olevate materjalide maht ei tõenda tööd sellises ulatuses. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on vähemalt neli korda suuremad, kui võiks olla. Hageja esindaja kuulutas 27,25 töötundi kogu asja peale. Kostjal on kaks esindajat, üks nendest vandeadvokaat, teine on vandeadvokaadi abi, kuid kogu menetlusega oli võimeline hakkama saama tavaline panga jurist, kes tunneb panga tööd ja süsteemi paremini, kui kostja esindajad. Hageja märgib, et kostja menetluskulude nimekiri sisaldab mitmeid toiminguid, mis ei ole otseselt setotud menetlusega ja on nimetatud isikud, kes menetluses osalenud ei ole. Samuti on hagile vastuse ettevalmistamine näidatud üle 30 töötunni ehk 3,5 täistööpäeva selleks, et kirjutada 4 lk vastuse hagi tagamisele ja 7 lk hagi vastust, mida vandeadvokaat ja advokaadibüroo kõrgelt haritud asjatundja saab oma kogemuste ja teadmiste põhjal koostada maksimaalselt 8 tunniga. Lähtudes eeltoodust hageja leiab, et kostja menetluskulud võiks maksimaalselt piirduda 18,5 töötunniga.
47.Kohus peab kontrollima kostja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).
48.Kohus märgib esmalt, et kostja poolt esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonis on õigusteenusena esitletud ka tehnilise töötaja AN ja tõlk AO kulusid tunnihinnaga 100-130 eurot. Kohus on seisukohal, et sellised kulud ei ole õigusteenusena hüvitatavad. Kui kostjate lepingulistel esindajatel oli vajalik tõlketeenust kasutada, siis tõlgikulud saaks kohus välja mõista eraldiseisvalt vastavalt kostjate taotlusele (mida esitatud ei ole), mitte õigusabiteenuse osana. Kohus on seisukohal, et kostjate õigusabikulude nimekirjas näidatud tehnilise töö ja tõlkimisega seotud kulud on tervikuna põhjendamatud. Eelduslikult on kostja lepinguliste esindajate poolt kasutatud tehniline töötaja ja tõlk advokaadibüroo töötajad ning kohtu hinnangul ei saa olla hagejale ettenähtav kohustus hüvitada lisaks advokaadikuludele ka kostja lepingulisi esindajaid abistanud töötajate kulusid. Tõlkekulu ei ole hüvitatav samadel alusetel advokaadikuludega ning tõlkekulu ei saa vaadelda lepingulise esindaja kuluna (vt TsMS § 143 ja 144). Kohtu hinnangul on kostja lepinguliste esindajate ajakulu ja advokaatide tunnihind muudele toimingutele piisavalt suur, et nende hulka tuleb arvata ka tõlkekulud ja tehniline töö.
49.Kostja lepingulised esindajad on näidanud oma tunnihinnana ilma käibemaksuta 170 eurot/h (K. Tiirik) ja 280 eurot (T. Vaher). Arvestades käesoleva vaidluse keskpärast keerukust ei pea
2-22-9032 kohus võimalikuks, et käesolevas tsiviilasjas oleks kostja lepinguliste esindajate tunnitasu kõrgem kui 170 eurot (koos käibemaksuga oleks see 204 eurot). Seejuures peab kohus mõistlikuks rakendada tunnitasumäära 170 eurot võrdselt mõlema kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikele toimingutele, sõltumata sellest, kes konkreetse toimingu tegi. Tähtsust ei oma, et kostjat esindav advokaadibüroo kasutab oma büroo siseselt erinevaid tunnihindasid näiteks partnerile, vandeadvokaadile või juristile. Kohtu hinnangul ei olnud kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonil ja n-ö turuhinnal käesolevas menetluses vahet sõltumata sellest, et esindajate tunnitasud olid erinevalt hinnastatud. Käesoleva vaidluse keskpärast keerukust arvestades ei olnud sellesse kohtu hinnangul vajalik kaasata n-ö erikvalifikatsiooniga ja tavapärasest kallima hinnaga vandeadvokaati. Tegemist ei ole etteheitega kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonile (kes on kahtlemata pädevad juristid), vaid kohtu tõdemusega, et menetluse vastaspool ei pea kinni maksma kostja lepinguliste esindajate põhjendamatult suurt tunnitasu määra. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kostja lepinguliste esindajate aktsepteeritavaks tunnitasumääraks käesolevas vaidluses on ilma käibemaksuta 170 eurot.
50.Järgnevalt hindab kohus kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostjad on näidanud oma lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) ajalise mahuna enne kohtuistungit ligemale 76 h. Tegemist on käesolevat keskmise keerukusega ja suhteliselt väikese mahuga vaidlust arvestades liialt suure ajakuluga. Hageja on õigustatult viidanud, et kostjate lepingulised esindajad on näidanud oma ajakuluna ligi 10 täispikkusega tööpäeva, mis tähendab sisuliselt kahte töönädalat ainult ühe asjaga tegelemist. Kuigi ekslik on hageja seisukoht, et kostja menetluskulud ei tohi ületada hageja menetluskulusid, saab hageja menetluskulude ajaline maht olla siiski üheks indikatsiooniks käesoleva vaidluse mahu ning kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuse osas. Kohus märgib, et hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses kokku oli 27,25 h. Seega kostja lepingulised esindajad kulutasid menetlusele kokku ligi kolm korda rohkem aega kui hageja lepinguline esindaja. Kohus ei näe hageja ja kostja lepinguliste esindajate töömahus käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal sellist põhimõttelist erinevust, mis õigustanuks kostja poolset ligi kolmekordselt suuremat ajakulu võrreldes hagejaga.
51.Hinnates kostja lepinguliste esindajate õigusabikulude nimekirja, kus on 53 kirjet, on kohus seisukohal, et põhjendamatu oleks seda nimekirja hinnata iga kirje kaupa eraldi. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole oluline mitte see, kui palju suutis kostjat esindav advokaadibüroo oma kliendile õigusabi kirjeldada ja müüa, vaid üksnes see, millised olid kohtu hinnangul käesolevas asjas reaalselt vajalikud kostja lepinguliste esindaja toimingud. Kohus ei sekku isikute vabal tahtel sõlmitavatesse lepingutesse ja kohus ei saa keelata ega kostjale ette heita ka mistahes vabalt valitud mahus advokaaditeenuse kasutamist. Isikute lepinguvabadusest ei järeldu aga seda, et kui kostja on teinud õigusabile konkreetse tsiviilasja asjaolusid arvestades ülemääraseid kulusid, siis peaks selle kinni maksma tsiviilmenetluse teine pool. Kohus rõhutab veelkord, et TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14 p 14). Seega ei toimu tsiviilkohtumenetluses menetluskulude põhjendatuse hindamine ja väljamõistmine lähtudes menetlusosalise enda poolt subjektiivselt vajalikuks peetud õigusabi ajaliselt mahust.
52.Arvestades eeltoodut, hindab kohus alljärgnevalt kostja lepinguliste esindajate õigusabiks kulunud ajamahu põhjendatust ja vajalikkust objektiivselt positsioonilt ehk lähtudes eelkõige sellest, milliseid menetlusdokumente on kostja lepingulised esindajad käesolevas menetluses esitanud ja kuidas on esindajad kohtule nähtavalt menetluses osalenud. Kohus rõhutab, et lepingulise esindaja ehk antud juhul kostjat esindavate advokaatide tegevus peab lähtuma kliendi parimatest huvidest ega tohi muutuda asjaks iseeneses, mis teenib üksnes esindajate endi rahalisi huve. Lepinguliste esindajate tegevus ja töö peab vormuma mingis objektiivselt vajalikus ja
2-22-9032 nähtavas tulemuses, eelkõige menetlusdokumentides. Kui klient soovib advokaadile maksta ka asja lahendamise seisukohalt ebavajalike kulude (näiteks ülemäärase analüüsi, „vastuse ettevalmistamise“ vms ebamäärase ja raskelt kontrollitava ajakulu) eest, on see kliendi vaba valik, kuid sellist ülekulu ei pea kohus võimalikuks välja mõista menetluse vastaspoolelt.
53.Esmalt annab kohus hinnangu kostja lepinguliste esindajate õigusabikulude põhjendatusele seoses kostja seisukohaga hagi tagamise küsimuses. Kohus märgib, et perioodil 22.06.202229.06.2022 väljendus kostja poolne vajalik panus käesolevasse menetlusse üksnes ühes tagasihoidliku mahu (argumentide osa umbes 2 lehekülge) ja mitte keeruka sisuga seisukohas. Kostja seisukoht hagi tagamisele seisnes eelkõige pangal olemas olnud info kohtule edastamises ja lühikeses RahaPTS sätete analüüsis. Kohtu hinnangul ei saa professionaalsete ja kõrge tunnihinnaga advokaatide poolt sellises mahus teksti koostamise ajakulu (sh arvestades kõike nimetatud dokumendi koostamisega seonduvat, nagu nt kliendinõupidamised, hageja seisukohtadega tutvumine, materjali analüüs, info kogumine jm) ületada kokku 8 tundi ehk ühte täistööpikkusega tööpäeva. Seega kohtu hinnangul kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu perioodil 22.06.2022-29.06.2022 ei ületa kokku 8 h.
54.Kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu 30.06.2022 (sh Harju Maakohtu 30.06.2022 määrusega tutvumine, kliendikommunikatsioon jm) ei ületa kohtu hinnangul kokku 0,5 h. 30.06.2022 esitas kostja kohtule täiendava mõnerealise lühiseisukoha (mida kohus ei olnud küsinud ja mis ei olnud menetluses ka vajalik) ning kostja lepingulised esindajad tutvusid Harju Maakohtu 30.06.2022 määrusega (mille põhjendused olid antud väga lühidalt ja mis ei kuulunud edasikaebamisele). Lisaks puudus kostjal vajadus kahe lepingulise esindaja poolt töö dubleerimiseks seoses Harju Maakohtu määrusega tutvumisega. Muuhulgas peab kohus lähtuma TsMS § 175 lg 3, mille kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse vaid siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. TsMS kommenteeritud väljaande I (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga; Tallinn 2017) lk 851 on selgitatud, et kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest. Kohus on seisukohal, et käesoleva keskpärase keerukusega vaidluse puhul (lisaks oli esindajatele kostja näol olemas suure panga professionaalne tugi) puudus vajadus selleks, et kostjat pidanuks esindama kaks lepingulist esindajat.
55.Kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodil 04.07.2022 – 15.08.2022 ei ületa kohtu hinnangul kokku 8 h. Antud perioodil esitas kostja kohtule üksnes ühe sisulise menetlusdokumendi, vastuse hagile. Hagivastuse sisuline maht on ligikaudu 5 lk, lisaks sisaldab hagivastus kohtu poolt rahuldamata jäänud menetluse kinniseks kuulutamise taotlust ja hagi läbi vaatamata jätmise taotlust. Hagivastusel oli vaid üks lisa (AS SEB Pank üldtingimused). Vaidluse asjaoludega olid kostja lepingulised esindajad kursis juba varasemalt, esitades kohtule seisukoha hagi tagamise küsimuses. Kostja hagivastus ei sisalda keerukat tõendite ega seaduse analüüsi. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodil 04.07.2022 – 15.08.2022 kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 8 h ulatuses (selle ajakulu sisse tuleb arvestada nii kostja hagivastuse koostamise ettevalmistus ja koostamine kui ka seda abistavad tegevused, nagu nt analüüs ning kommunikatsioon).
56.Kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodil 06.09.2022 – 25.11.2022 ei ületa kohtu hinnangul kokku 7 h. Antud perioodil esitas kostja kohtule 06.09.2022 ligi 0,5 lk seisukoha seoses AO ülekuulamise taotlusega; tutvus Harju Maakohtu 07.09.2022 määrusega; esitas kohtule 15.09.2022 ligi 0,5 lk kaaskirjaga täiendavad tõendid; esitas 07.10.2022 täiendava seisukoha, mille pisut rohkem kui 1 lk sisulises osas kostja peamiselt kordab juba varem esitatud seisukohti; esitas 17.10.2022 ligi 1 lk sisulise osaga vastuse hageja tõendite kogumise taotlusele; esitas 17.11.2022
2-22-9032 ligi 1 lk sisulise osaga vastuse hageja korduvale tõendite kogumise taotlusele ning esitas 24.11.2022 mõnerealise vastuse hageja vastuväitele. Menetlus perioodil 06.09.2022 – 24.11.2022 omas asja lõpptulemuse suhtes tähtsust eelkõige seoses kostja poolt 15.09.2022 esitatud tõenditega. Muus osas oli antud perioodi menetlus seotud hageja valitud korduvate menetluslike taotluste taktikaga, millele vastamine ei nõudnud kostja poolt suurt ajakulu. Kostja esindajad pidid olema selles menetlusfaasis vaidluse sisu ning asja materjalidega hästi kursis ning hageja korduvate taotlustele vastamine ei saanud põhjustada ka täiendavat olulist ajakulu nt analüüsi või kliendikommunikatsiooni näol. Arvestades eeltoodut on kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodil 06.09.2022 – 25.11.2022 kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 7 h ulatuses (selle ajakulu sisse tuleb arvestada nii kostja poolt antud perioodil menetlusdokumentide koostamine kui ka seda abistavad tegevused, nagu nt dokumentidega tutvumine, kliendikommunikatsioon ja tõendite esitamine).
57.Kostja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks ühe esindaja eest mahus 2 h peab kohus põhjendatuks. Samuti peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks mahus 0,5 h. 30.11.2022 kohtuistungiga seotud kostja lepingulise esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks mahus 1,5 h. Kuigi kohtuistung lõppes kell 11.25., ei pea kohus vajalikuks kohtuistungi ajakulu arvestada minutilise täpsusega, sest mõistlikult võttes tuleb eeldada, et lepinguline esindaja saabub kohtuistungile pisut enne selle algust ning ka lahkumine kohtuistungilt ei toimu üldjuhul samal minutil kui istung lõpeb. Samuti on hageja lepinguline esindaja näidanud oma kohtuistungi ajakuluna 1,5 h. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks arvestada kostja lepingulise esindaja kulusid kohtuistungil kahe lepingulise esindaja eest ja arvestusega, et istungil osalevad lepingulised esindajad tunnihinnaga 225 eurot. Kohus põhjendas juba eelnevalt, et käesolevas tsiviilasjas puudus vajadus selleks, et kostjat esindaks kaks lepingulist esindajat (vt kohtuotsuse p 54) ning et kostja lepinguliste esindajate mõistlik tunnitasu ei ületa käesoleva vaidluse keskpärast keerukust arvestades ilma käibemaksuta 170 eurot (vt kohtuotsuse p 49). Kohus jääb nende seisukohtade juurde.
58.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa kokku 27,5 h. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetavat tunnitasu 170 eurot/h määrab kohus kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 4675 eurot (27,5 x 170). Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4675 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 9238 eurot ja 60 senti (taotletud summa 13 913 eurot ja 60 senti – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 4675 eurot). Samuti jääb osaliselt rahuldamata kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks seoses 30.11.2022 kohtuistungiga (vt kohtuotsuse p 57).
59.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.