2-22-118918 Scandagra Eesti Aktsiaselts hagi Osaühing Are STK vastu müügilepingust tuleneva põhivõla, viiviste ja sissenõudmiskulu nõudes 6183,07 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja Scandagra Eesti Aktsiaselts, registrikood 10188677, asukoht Tähe tn 13, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71020 Hageja lepinguline esindaja Anni Kennedy, Julianus Inkasso OÜ, e-post:[email protected] Kostja Osaühing Are STK, registrikood 10336669, asukoht Veronika, Kurena küla, Tori vald, Pärnu maakond, 87305 Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus epost: [email protected] 15.11.2023, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing Are STK hageja Scandagra Eesti Aktsiaselts kasuks põhivõlg 5113,49 eurot, viivised 630,51 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 5784 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühing Are STK hageja Scandagra Eesti Aktsiaselts kasuks edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (5113,49 eurot) alates 02.07.2022 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja Osaühing Are STK kanda.
Välja mõista kostjalt Osaühing Are STK hageja Scandagra Eesti Aktsiaselts kasuks menetluskulud summas 3826,33 eurot (riigilõiv 630 eurot, lepingulise esindaja kulu 3196,33 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3826,33 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata hageja taotlus kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ
2-22-118918 arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714300821. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.Scandagra Eesti AS ja Are STK OÜ sõlmisid 08.02.2019. a ostu – müügi lepingu nr MA00985. Kostja tellis hagejalt kaupa ja teenuseid, mille hageja on kostjale ka müünud/teenust osutanud. Hageja on esitanud kostjale müüdud kauba ja osutatud teenuse eest tasumiseks arved, mis on kuni käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga osaliselt tasumata: 06.05.2020 arve A0410166 (suvinisu) tasumise tähtajaga 01.10.2020, millest tasumata on 1707,21 eurot, 16.07.2020 arve A0449987 (biscaya) summas 547,20 tasumise tähtajaga 01.10.2020, 30.09.2020 arve Fin0008344 (kuivatamine, vilja vedu) summas 627,63 tasumise tähtajaga 21.10.2020, 06.10.2020 arve Fin00085105 (kuivatamine, vilja vedu) summas 1229,63 eurot tasumise tähtajaga 27.10.2020 ja 14.10.2020 arve A0493997 summas 1001,82 (tagasiostu hinnavahe, administratiivkulu) eurot tasumise tähtajaga 30.08.2021. Arvete A0410166, A0449987 ja A0493997 aluseks on müügileping, mille alusel on kostja hagejale teinud müügitellimusi. Arved, mis algavad algusega fin on esitatud vilja kuivatamise ja viljaveo osas, mille kohta on koostatud aktid. Tuginedes eeltoodule on kostjal hagejale tasumata lepingu alusel hagejalt ostetud kaupade/teenuste eest arveid põhisummas 5113,49 eurot. Hageja arvestab viiviseid VÕS § 113 teises lauses ettenähtud määras 8% aastas so 0,0219% päevas, alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse koostamiseni 01.07.2022. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 630,51 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (5113,49 EUR) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40,00 eurot.
2.Vastusena kostja vastuväidetele märgib hageja, et hageja ei nõustu kostja kahju hüvitamise nõudega, mis on seotud väidetavate põldoa seemnetega. Kostja ostis hagejalt antud põldoa seemet, millel oli riiklik eriluba, et turustada madalama idanevusega seemet (esines palju probleeme oaseemne idanevusega). Kostja aga otsustas hiljem kauba tagastada ning võttis oaseemne asemel suvirapsi seemet. See, et külvid seetõttu hilinesid ei ole samuti hageja süü, vaid kostja enda majandustegevusest ja otsusest tulenevad riskid, mille eest hageja mitte mingil juhul ei vastuta. Pärast tagastamist on hageja nimetatud põldoa seemne osas ka arve krediteerinud. Samuti on asjakohatud ja tõendamata vastuväited väetise kvaliteedi osas. Kostja poolt ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks kliendile müünud mittekvaliteetset kaupa. Kostja poolsete agronoomiliste võtete üle kahjuks hageja aga kontrolli ja teadmisi ei oma. Suvinisu seeme „KWS Mistral“ oli värskelt sertifitseeritud ning idanevus oli korras. Analüüsi lõpus on toodud välja märkus, et analüüsi protokoll ei asenda müügi puhul sertifikaati. Hageja müüb ainult sertifitseeritud viljaseemet. Madal saagikus võib olla tingitud valedest agronoomilistest võtetest, ilmast või muudest teguritest, mille eest aga ei saa vastutada/vastutavaks pidada hagejat. Samuti ei saa hagejat pidada vastutavaks, millise seemnesordi kostja oma põllule valib, kui kostja valib
2-22-118918 sordi, mis tema põllule ei sobi on nimetatud asjaolu ju kostja tegevusega/otsusega seotud risk, mille eest vastutab kostja ise. Kostja viited seemnete nakatumisele seenhaigusega ja sellest tulenevalt haiguse levik kostja põldudele on samuti paljasõnaline ja tõendamata väide. Hageja kostja tasaarvestamise avaldusega ei nõustu. Hageja leiab, et kuna kostja väidetav kahju ei ole hagejast tingitud siis ei ole kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõuet.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Hageja tarnis kostjale ebakvaliteetse oa- ja nisuseemne, mistõttu ei ole kostja kohustatud nimetatud seemnete arveid tasuma. Hageja tarnitud ebakvaliteetne seeme põhjustas kostjale kahju, mille arvelt tasaarvestab kostja hageja põhjendatud nõude ning nõuab kahju hüvitamist ulatuses, mida tasaarvestus ei kata. 2020.aasta kevadkülviks tellis kostja hagejalt põldoa seemet, millega alustas kostja 26.04.2020 ka külvi. Külvi käigus selgus, et hageja tarnitud oa seeme osutus ebakvaliteetseks (terad auklikud ja putukad terades), mille tõttu tuli jätta külv pooleli ning kostja esitas hagejale pretensiooni. Kuna hageja eitas probleeme oaga, siis pöördus kostja Põllumajandusuuringute Keskuse poole, kes teostas analüüsid ning tuvastas, et 100 seemnest üksnes 58 olid normaalselt idanenud ning ülejäänud olid kas ebanormaalselt idandid või surnud seemned. Kostja saatis seemne tagasi hagejale, kes tegi osaliselt seemnele ka kreeditarve. Kuna hageja rikkumise tõttu ei olnud uba võimalik enam külvata, tellis kostja hagejalt suvirapsi seemne. Hageja tarnitud väetises olid suured tükid mis ummistasid pidevalt külvikut mille tõttu tuli pidevalt seisma jääda ja puhastada/lõhkuda, selle tulemusena võttis väetise külv kaua aega ning väetis laotus põllule ebaühtlaselt. Kogu väetise ja rapsi külv võttis eeltoodu tõttu tavapärasest kauem aega ning külvi lõpetas kostja alles 31.05.2020, mis on rapsi külvi lõpetamiseks väga hiline aeg. Rapsi külvi hilinemise tagajärjel hilines ka kogu edasine külv. Suvinisu külvati 05.06.2020. Suvinisu seemne tarnis samuti hageja. 06.05.2020 väljastas hageja kostjale arve A0410166. Kui oli jõudnud kätte nisu koristusaeg avastas kostja, et nisu peas puudus seeme / terapea oli tühi kogu nisu saak oli ikaldunud. Koheselt sai sellest teavitatud ka hagejat, kes ei osanud põhjust avaldada. Kuna lahendust ei leitud, saatis kostja proovid taaskord Põllumajandusuuringute Keskusele, kes teostas analüüsid ning tuvastas, et 100 seemnest üksnes 31 olid normaalselt idanenud ning ülejäänud olid kas ebanormaalselt idandid või surnud seemned. Kostja uuris täiendavalt asjaolusid ja tuvastas, et antud seeme oli nakatunud seenhaigustega. Tänu sellele viljale sai kostja haigusi ka oma põldudele, mis põhjustasid järgneval aastal taimehaigusi. 08.02.2021 saatis kostja vastusena hageja arvete tasumise nõudele kokkuvõtva selgituskirja. Kuna hageja ei aktsepteerinud kostja põhjendusi ja nõudis jätkuvalt arvete tasumist, esitas kostja hagejale 08.11.2021 arve 20211101 hageja ebakvaliteetsetest tarnetest põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 10 194 eurot. Kostja on eeskätt Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsiaktidega tõendanud, et hageja tarnitud kaup oli ebakvaliteetne. Seega oli kostjal õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest ning jätta ebakvaliteetse vilja eest esitatud arve tasumata. Kuna tavapäraselt teostab seemne kvaliteediprobleemide tekkimisel müüja sügisel kuivatus- ja veoteenuse hinnast mahaarvamised, siis arvestas ka kostja lähtuvalt väljakujunenud praktikast, et hageja 2020 sügisel kuivatamise ja viljaveo eest arveid ei väljasta või vähemalt teeb nimetatud teenustelt olulises summas mahaarvamised. Hageja aga seda ei teinud. Kostja on esitanud hagejale kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestab hageja nõude kostja vastunõudega. Ei saa olla vaidlust, et hageja tarnitud oa- ja nisuseeme oli ebakvaliteetne ning see põhjustas kostjale kahju. Seega, tasumata arvete osas, mis kuuluksid tasumisele (s.o. Biscaya 5L, kuivatus ja veoteenus) teostab kostja protsessuaalse tasaarvestuse kostja arvest 20211101 tuleneva vastunõudega. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hoopis hageja kostjale arvest 20211101 tuleneva põhivõlgnevuse ja tekkinud viivise summa osas,
2-22-118918 mida teostatud tasaarvestus ei kata. Kuna hageja põhinõue on alusetu ning kostja nõue ületab hageja nõuet, siis tuleb ka esitatud viivisenõue jätta rahuldamata.
4.Kostja 28.06.2023 esitatud täiendava seisukoha kohaselt põllumajandusministri 05.05.2006 määrusega nr 60 on kehtestatud köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded. Määruse nr 60 lisas 1 on muuhulgas kehtestatud protsentuaalselt põldoa seemne minimaalne idanevus, milleks on 80%. Sama standard kehtis ka ajal, mil kostja tellis hagejalt põldoa seemned. Käesoleval juhul on aga tuvastatud, et hageja poolt müüdud põldoa seemne idanevus oli 58%. Põllumajandusministri 24.04.2006 määrusega nr 55 on kehtestatud teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded. Määruse nr 55 lisast 1 tuleneb, et hariliku nisu (Triticum aestivum L.) suhtes kehtestatud minimaalne idanevusprotsent on 85. Käesoleval juhul on Põllumajandusuuringute Keskus tuvastanud, et üksnes 31% analüüsitud seemnetest on normaalselt idanenud ehk kostjale müüdud suvinisu seemne idanevus oli veidi üle 1/3 määrusega nr 55 kehtestatud miinimumstandardist. Seda, et proov sai võetud just hageja suvinisust, kinnitab seegi, et proov võeti hilissügisel ehk ajal, mil talinisu poleks veel saaki andnudki. Teiseks, väited, et seemneproovi pole võetud nõuetekohaselt, ei vasta tõele. Proov on võetud ja analüüs teostatud vastavalt ettenähtud korrale. Hageja on 11.01.2023 esitanud kohtule suvinisu seemnepartii sertifitseerimise otsuse. Otsusest nähtub seemnepartii kaal – 31 000 kg – pakendite/etikettide arv – 31 – ning etiketi numbrite vahemik – 453396 – 453396. Nimetatud näitajad ei lange kokku seemnetega, mida hageja kostjale tarnis – ehk ei saa väita, et tegemist on sama nisuga. Kostjale müüdud seemned olid pakendatud 500 kilogrammilistesse, mitte 1 000 kilogrammilistesse pakkidesse. Puudub igasugune kindlus, kas ümberpakendatud suvinisu on sertifitseeritud ja kui on, kas see säilitas ümberpakendamisega oma kvaliteedi. Asjaolu, et hageja ei ole suvinisu ümberpakendamisel eeltoodud nõuetest kinni pidanud, kinnitab muu hulgas see, et müüdud suvinisu etiketid ei sisalda nõuetekohast infot kasutatud taimekaitsevahendi „Vibrance Star“ kohta.
5.Kostja on väljastanud 08.11.2021 arve, milles on toodud kostjale tekkinud kahju kahjuartiklite kaupa. Kostja selgitab iga kahjuartikli kujunemist järgnevalt: seadmete külge-, lahtihaakimine ka kohalesõit (800 eurot) – tegemist on kostjale tekkinud otsese kahjuga, mida kostja pidi kandma, kuna transportis ebakvaliteetset vilja põllule, kulutades seeläbi kütust ja tööjõudu, mida oleks saanud rakendada muu vajamineva töö jaoks. Kahjuartikli alla kuulub tegevuse teostaja töötasu, kütusekulu 24 km veo peale (kostja põld asub 12 km kaugusel garaažist ehk edasi-tagasi tühisõit) ning seadmekulu; külviku ettevalmistamine/seadistamine (100 eurot) – tegemist on ajakuluga, mis kulub külviku seadistamiseks antud vilja külvamiseks. Külvikul tuleb seadistada ja kaaluda mulda mineva seemne kogus ning reguleerida külvisagedus. Summa näol on tegemist töömehe töötasuga; seemne külv (195 eurot) – tegemist külvi teenuse hinnaga. Sõltumata sellest, et põlduba ei vastanud kvaliteedi nõuetele, oli kostja hageja tungival nõudmisel sunnitud põlduba külvama; seemne peale/maha laadimine (600 eurot) - tegevus mis seisneb põldoa veoautolt maha laadimises ja ladustamises ning hiljem peale laadimises kärule, millega transporditi uba põllule ja seejärel kärult mahalaadimine ja ladustamine, hiljem siis laadimine laost veoautole. See kulu on tunnipõhine ja sinna siis kuulub töömehe töötasu ja kütuse kulu; raps (oa külvitõttu saamata jäänud) (2 400 eurot) – kostja saamata jäänud saak tulenevalt sellest, et kostja pidi osa põllust ebakvaliteetse põldoa tõttu üle külvama ning kuivõrd külv oli tunduvalt hilisem, siis sellelt põlluosalt ei saanud kostja mingisugust saaki, sest raps ei jõudnud lõpuni valmida; hilise külvi kahjustused/hävimine ~55% (raps) (4 400 eurot) – saamata jäänud saak loodetud miinimumsaagist, mis on tingitud sellest, et ebakvaliteetse oa külvi tõttu hilines suvirapsi külv. Kuna probleemid põldoa seemnetega lükkas rapsi külvi niivõrd palju edasi ja rapsi saabumine võttis eeldatust tunduvalt kauem aega, sai kostja rapsi külviga alustada liiga hilja. Kui hageja oleks müünud kostjale kvaliteetseid seemneid ja väetist, poleks kostja pidanud tegelema negatiivsete tagajärgede kõrvaldamisega ja kandma ülaltoodud kahju.
2-22-118918
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus küsimust sellest, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud (I), järgnevalt hindab kohus kostja kahju hüvitamise nõude ning kostja tasaarveldusavalduse põhjendatust (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse (III) ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV).
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • Scandagra Eesti AS ja Are STK OÜ, sõlmisid 08.02.2019 ostu-müügi lepingu nr MA00985 (dtl 36-41); • 14.04.2020 sõlmisid pooled õlikulutuuride ja teravilja ostu-müügileping nr 20032 ja hinnafikseerimise, mille alusel kostja pidi hagejale müüma 75 tonni söödanisu poolte vahel kokkulepitud fikseeritud hinnaga 149,50 eurot/t, tarneajaga 01.08.2020 – 30.09.2020, kostja kokkulepitud mahus hagejale vilja ei tarninud (dtl 132-136); • 06.05.2020 esitas hageja kostjale arve nr A0410166 suvinisu seemne eest summas 1776 eurot maksetähtajaga 01.10.2020, mis on kostja poolt tasumata summas 1707,21 eurot (dtl 42); • 16.07.2020 esitas hageja kostjale arve nr A0449987 väetise Biscaya eest summas 547,20 eurot maksetähtajaga 01.10.2020, mis on kostja poolt tasumata (dtl 43); • 30.09.2020 esitas hageja kostjale arve nr fin0008344 kuivatamise ja viljaveo eest summas 627,63 eurot maksetähtajaga 21.10.2020, mis on tasumata (dtl 44, 46); • 06.10.2020 esitas hageja kostjale arve nr fin0008510 kuivatamise ja viljaveo eest summas 1229,63 eurot maksetähtajaga 27.10.2020, mis on tasumata (dtl 45, 47); • 14.10.2020 esitas hageja kostjale arve nr A0493997 nisu tagasiostu hinnavahe ja administratiivkulu eest summas 1001,82 eurot maksetähtajaga 04.11.2020, mis on kostja poolt tasumata (dtl 100); • 08.02.2021 saatis kostja vastusena hageja arvete tasumise nõudele kirjaliku selgituse (dtl 82-83); • 08.11.2021 esitas kostja hagejale arve nr 20211101 hageja ebakvaliteetsetest tarnetest põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 10 194 eurot (dtl 84). I
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja müüs kostjale suvinisu seemet, väetist ning osutas kostjale viljaveo ja kuivatuse teenust ning kostjale esitati arve nisu tagasiostu hinnavahe hüvitamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas kostjale viis hagiavalduses märgitud arvet, millistest ühe jättis kostja osaliselt ning neli täielikult tasumata. Pooled ei vaidle kohalduva viivise määra ega sissenõude kulude üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müüs kostjale ebakvaliteetset oa- ja nisuseemet, mistõttu ei ole kostjal kohustust nisu eest esitatud arvet ja selle tagasiostu arvet
2-22-118918 tasuda, kas kostja teavitas hagejat puudustest õigeaegselt, kas kostjale tekkis ebakvaliteetse oaning nisuseemne tarnimisest kahju ning kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja tasunõuet kostja kahju nõudega.
10.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2019 ja 14.04.2020 müügilepingud.
11.Kohus leiab, et hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et hageja on hagis nimetatud kauba kostjale üle andnud. Hageja on tõendanud, et hageja on esitanud kostjale arveid kogusummas 5182,28 eurot, millest kostjal on tasumata 5113, 49 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole hageja poolt tarnitud kaupa kätte saanud, või esitatud arveid tasunud. Kohus leiab, et eelpool nimetatud arvetega ja vastuvõtu aktidega on hageja tõendanud ka kauba üleandmise aja ning viljaveo ja selle kuivatamise aja (dtl 46-47).
12.Poolte vahelise lepingu punktist 4.3. nähtub poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale kauba eest esitatud arve alusel. 06.05.2020 ja 16.07.2020 esitatud arvete maksetähtaeg oli 01.10.2020, viljaveo ja kuivatamise arvete tasumise tähtaeg oli 21.10.2020 ja 27.10.2020 ning nisu tagasiostu hinnavahe eest tuli kotjal tasuda 04.11.2020. Kostja vastuväidete kohaselt tarnis hageja kostjale ebakvaliteetse oa- ja nisuseemne, mistõttu ei ole kostja kohustatud nimetatud arveid tasuma. Kostja leiab, et hageja on rikkunud oma kohustusi ja kostja on põhjendatult keeldunud arvete tasumisest.
13.Esmalt märgib kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kostja vastu esitanud nõuet, mis tuleneks põldoa seemne müügist kostjale. Poolte poolt esile toodud asjaoludest ja kohtule esitatud 14.04.2020 lepingu lisast ning kreeditarvest nähtub, et pooled jõudsid kokkuleppele selles, et põldoa seeme tagastati hagejale, oaseemne osas tehti juba 16.04.2020 kreeditarve ja kostja ostis asemele suvirapsi seemne (dtl 98, 99). Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväite ebakvaliteetsest väetisest, kuna arvet nr A0449987 väetise Biscaya eest summas 547,20, mis hageja poolt käesolevas menetluses on esitatud ja mille tasumist hageja nõuab, kostja vaidlustanud ei ole.
14.Kostja on menetluses väitnud, et suvinisu külviga alustati 05.06.2020. Kui oli jõudnud kätte nisu koristusaeg avastas kostja, et nisu peas puudus seeme, terapea oli tühi, kogu nisu saak oli ikaldunud. Kostja märgib, et koheselt teavitati hagejat, kes ei osanud põhjust avaldada. Kuna lahendust ei leitud, saatis kostja proovid Põllumajandusuuringute Keskusele, kes teostas analüüsid ning tuvastas, et 100 seemnest üksnes 31 olid normaalselt idanenud ning ülejäänud olid kas ebanormaalselt idandid või surnud seemned. Kostja uuris täiendavalt asjaolusid ja tuvastas, et antud seeme oli nakatunud seenhaigustega. 08.02.2021 saatis kostja vastusena hageja arvete tasumise nõudele kokkuvõtva selgituskirja (dtl 82-83). Seega leiab kostja, et talle müüdud suvinisu seeme ei vastanud lepingu tingimustele.
15.Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et hageja müüs kostjale suvinisu näol lepingutingimustele mittevastavat seemet ja seda alljärgneval põhjendusel.
16.VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas
2-22-118918 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
17.14.04.2020 sõlmitud ostu-müügilepingu lisast nähtub, et osa suvinisu seemnest tarniti kostjale hiljemalt 30.04.2020, täiendavalt on kostja ostnud suvinisu 06.05.2020 koostatud arve alusel (dtl 97-98, 42). Kostja enda väidete kohaselt teostas ta suvinisu külvi 05.06.2020. Põllumajandusameti 30.12.2019 otsusest nähtub, et hageja tarnitud suvinisule KWS Mistral on 30.12.2019 väljastatud sertifitseerimise otsus (dtl 105-106). Otsusest nähtub, et tõelisi seemneid oli 99,9%, seemnete idanevus oli 7 päeva, millest normaalselt idanenud seemneid oli 95%. Tunnistaja S.H. kinnitas kohtuistungil, et hageja ei müü sertifitseerimata seemet (dtl 231-235).
18.Kostja vaidlustas eelpool nimetatud tõendi, märkides, et 30.12.2019 väljastatud sertifitseerimise otsus ei ole tehtud kostjale tarnitud seemne kohta, kuna sertifitseerimisel olnud kottide ja kostjale müüdud kotid olid erineva suurusega. Hageja on esitanud kostja vastavale vastuväitele enda seisukoha, märkides, et hagejale teadaolevalt ei ole keelatud vilja ümber pakendada ning müüa väiksemates kogustes kui sertifitseerimise otsuses märgitud 1 t suurustes pakendites.
19.VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks koheselt kauba saamisel teavitanud hagejat sellest, et kauba pakend ei vasta nõuetele või et, kauba ümberpakendamine ei toimunud nõuetekohaselt. Kauba müümise ajal kehtinud Põllumajandusministri määruse nr 55 teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise tingimused § 15 lg 1 kohaselt supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega, välja arvatud ühekordselt suletava pakendi korral, või peab müügipakendi sulgemiskoht olema läbi õmmeldud etiketiga. Kui etikett on varustatud auguga, peab selle kinnituskoht olema pitseeritud Põllumajandusameti plommiga. Säilitussordi müügipakendi sulgemiskoha pitseerib tootja. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) või pakendit rikkumata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et nisu seemne müügipakend ei vastanud eelpool nimetatud nõuetele. Kostja esitatud seemne etikettidelt nähtub, et kostjale müüdud pakend vastas eespool loetletud nõuetele (dtl 151-153). Etiketil toodud partii number ühtib Põllumajandusameti 30.12.2019 otsuses toodud partii numbriga, samuti kultuuriga suvinisu, sordiga KWS Mistral ja kategooriaga C2. Samuti kattuvad otsuses ja etikettidel idanevuse, puhtuse 1000 seemne mass ja proovi võtmise aeg. Kuigi kostja poolt esitatud seemnete pakendite etiketid sisaldavad ka partiides EE19-16017, EE19-16018 ja EE19-16016 sisalduvat suvinisu seemet, nähtub ainuüksi pakendite etikettidest, et tegemist on samuti Põllumajandusameti poolt sertifitseeritud seemnetega. Ainuüksi erinev etikettide numeratsioon viitab pigem sellele, et sertifitseeritud seeme on ümber pakendatud Põllumajandusameti järelevalve all. Kohus märgib siinkohal sedagi, et ei kostja ega kumbki kostja tunnistajatest ei ole teinud etteheiteid hagejale sellest, et kostja tarnitud pakendid oleksid ebakorrektsed või ei vastanuks nõutud tingimustele. Isegi kui pakend ei vastanud kõigile nõuetele, siis ei ole esitatud tõendeid sellest, et pakendamisel nõuete rikkumine tõi kaasa seemne kvaliteedi languse.
20.Kostja tugineb enda vastuväidete esitamisel nisu seemne kvaliteedi osas peamiselt Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsi tulemusele, mille kohaselt normaalselt idanenud seemneid oli 31%, ebanormaalseid idandeid 3% ja surnud seemneid 66% (dtl 81). Analüüsiprotokollist nähtub, et proovid võeti 02.12.2020 ja proovid võeti vastu 16.12.2020. Kostja on kinnitanud 08.02.2021 kirjalikus selgituses hagejale, et ta võttis proovid ise ja saatis need Põllumajandusuuringute Keskusele. Sama kinnitasid kohtuistungil tunnistaja K.H. ja kostja
2-22-118918 seaduslik esindaja V.H. (dtl 228-244). Seega kostja võttis proovid ise kooskõlas Põllumajandusuuringute Keskuse juhendiga seemneproovi võtmine oma tarbeks (dtl 149-150). Tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt võttis kostja seaduslik esindaja proovi ühest hagejalt ostetud külvamisest ülejäänud seemnetega kotist. Kohtule ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, missugusest partiist kostja proovid võttis, kas kostja võttis proovid juhusliku valikuga valitud kottidest ning koti erinevatest osadest, kas algproovid olid ühes anumas ja kas sel juhul seeme segati või jagati väiksemateks kogusteks kooskõlas juhendiga. Kohus märgib siinkohal sedagi, et analüüsi protokollist nähtub, et proovid võeti alles 16.12.2020, mil hageja tarnitud seeme oli seisnud 6 kuud tingimustes, mille kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga selles, et väidetavalt põllule külvamata jäetud kotist võetud proovi tulemusel saadud idanevuse tulemus ei saa anda infot sellest, milline oli selle seemne idanevus 2020 kevadel. Idanevust mõjutavad nii seemne säilitustingimused, õhuniiskus, temperatuur, aga ka aja möödumine.
21.Lisaks märgib kohus, et Põllumajandusministri määruse nr 60 § 8 lg 1 kohaselt korraldab köögiviljakultuuride seemne rahvusvaheliste nõuete kohast sertifitseerimist üksnes Põllumajandusamet. Ka kostja esitatud analüüsidelt nähtub, et analüüs ei asenda sertifikaati. Kohtule on esitatud Põllumajandusameti 30.12.2019 otsus, millest nähtub, et hageja tarnitud suvinisule KWS Mistral on 30.12.2019 väljastatud sertifitseerimise otsus. Seega ei tõenda kostja esitatud Põllumajandusuuringute Keskuse analüüs, et hageja tarnitud nisu seemne puhul oli tegemist lepingu tingimustele mitte vastava tootega.
22.Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja S.H.i ütlused. Kostja on menetluses märkinud, et tunnistaja S.H. ütlused on ebausaldusväärsed, kohus sellega ei nõustu. Tunnistaja on enda ametina nimetanud kohtuistungil agronoom, mistõttu kohtu hinnangul tal on piisavalt teadmisi sellest, kuidas kasvatada teravilja. Tunnistaja S.H. ütlustest nähtub, et augusti või septembris 2020, tutvus ta kostja põldudega (dtl 231-235). Tunnistaja hinnangul tema tehtud fotodelt nähtub, et nisu viljapea on juba üleni haige (dtl 176-179). Tunnistaja ütlustest nähtub, et haigustekitajad on viljapeal juba lööbinud. See seis oligi juba väga kehv sellel põllul. Tunnistaja sõnul ta enda huvi pärast kohtule esitatud pildid tegi ja nentis fakti, et olukord on halb ja kliendil ei ole sealt saada väga saaki, sest midagi kuskil on juba valesti läinud. Tunnistaja märkis, et taimekasvatus on väga paljude tegevuste jada, mis algab seemne külvist, väetamisest, korralikust umbrohutõrjest, korralikust haigustõrjest ja õigeaegsest koristamisajast. Tunnistaja S.H. märkis ka seda, et idanevus ja viljapeade tühiolek ei ole kuidagi omavahel seotud. Üks asi on idanemine, et kas taim tärkab, teine asi on, kas viljapea täitub, mis on agronoomiline küsimus, et kas taimele on süüa antud, et kas taime on väetatud ehk teda toidetud, kas on eesmärgipõhine taimekaitse ja ilmastikuolu seal juures, kas on vihma olnud näiteks, et viljapea üldse täituda saaks ehk siis tera täitumine ja idanemine ei ole omavahel üldsegi seotud. Tunnistaja K.H. sõnul hageja tarnitud suvinisu pakenditega otseselt probleeme polnud, aga hilisemalt avastasid, et suvinisul ei teki seemet pähe. Esmapilgul külvamisel tunnistaja sõnul seemnel polnud viga midagi, seeme oli puhitud ja punast värvi (dtl 235-241). Tunnistaja sõnul S.H. käis põllu peal ja soovitas tunnistaja mäletamist mööda pritsida leheväetisega, et anda taimedele toitaineid. Tunnistaja K.H. ütlustest nähtub, et peale väetamist üksikutes viljapeades olid alged. Lisaks on tunnistaja märkinud, et nad kahtlustasid ise ka ilma viga või mingit tööviga. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub, et esialgu ei olnud nisul midagi viga, väga ilus nisu oli, aga suve teises pooles oli väike vihmaperiood ja siis see nisu hakkas äkki kolletuma ja kolletumisest oli asi kaugel, lõpuks põld oli hall (dtl 241-243). Seega ka tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja mõlemad möönsid, et tegu võis olla taimekasvatuse või ilma veaga.
23.Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et hageja tarnitud seemne vastavust kvaliteedi nõuetele kinnitab kaudselt ka asjaolu, mis nähtub poolte vahelisest 14.04.202 sõlmitud õlikultuuride ja teravilja ostu-müügilepingust nr 20032 (dtl 132-134). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
2-22-118918 eelpool nimetatud lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus hagejale tagasi müüa 75 tonni hageja seemnest kasvatatud nisu seemet ning osaliselt kostja selle kohustuse täitis, mis nähtub tagasiostu hinnavahe arvest (dtl 100). Lepingu punktist 1.3. nähtub poolte kokkulepe, mille kohaselt kauba kvaliteet peab vastava tarneajal kehtivatele kvaliteeditingimustele, mis on avalikud ostja kodulehel www.scandagra.ee ning lepingu punkti 1.4. kohaselt kvaliteedil põhinev hinnakorrektsioon toimub koormapõhiste analüüside alusel vastavalt kvaliteeditingimustele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja poolt hagejale tagasi müüdud vili ei oleks vastanud kehtivatele kvaliteeditingimustele või oleks hallitanud, mistõttu ei saanud ka hageja enda poolt kostjale müüdud seeme kokku 11 tonni olla ebakvaliteetne, nii nagu väidab kostja.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks müünud kostjale 2020 kevadel ebakvaliteetset suvinisu seemet.
25.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja teatas hagejale väidetavast puudusest õigeaegselt või mitte. Kuigi kohus leiab, et hageja on tõendanud, et müüdud suvinisu seeme oli sertifitseeritud, selle kvaliteedile mitte vastavus ei ole tõendatud, märgib kohus selguse huvides sedagi, et kostja ei ole väidetavatest puudustest käesoleval juhul teavitanud hagejat õigeaegselt.
26.Poolte vahel 08.02.2019 sõlmitud ostu-müügi lepingu p 4.2. kohaselt ostja kohustub kauba vastuvõtmisel selle viivitamatult üle vaatama ja koheselt teatama müüjale, kui kaup erineb saatedokumentides märgitud koguse, kokkulepitud kvaliteedi, sortimendi või pakendi osas. Kauba kvaliteedile mittevastavus vormistatakse aktiga, millele pooled alla kirjutavad. Kui kaup ei vasta lepingu tingimustele, on müüja esmalt kohustatud kauba asendama, kui see on võimalik. Kui kauba asendamine ei ole võimalik, võib ostja nõuda müüjalt hinna alandamist või taganeda lepingust lepingu tingimustele mitte vastava kauba osas. Lepingu punkt 5.2. kohaselt pooled saadavad teineteisele informatsiooni lepingu täitmise ja lepinguga seotud asjaolude kohta e-posti teel, selle puudumisel kirjalikult vastavalt lepingu preambulas toodud rekvisiitidele. Juhul, kui lepingu täitmise jaoks oluline informatsioon on edastatud e-posti teel, on vastuvõttev pool kohustatud informatsiooni kättesaamist koheselt e-posti teel või kirjalikult kinnitama. Lepingu punkt 8.4. kohaselt pooled esitavad teisele poolele pretensioonid kirjalikult, lisades pretensioonile kõigi selle aluseks olevate dokumentide koopiad. Teine pool kohustub vastama sellistele pretensioonidele mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödudes pärast pretensiooni kättesaamist.
27.Sarnane regulatsioon on sätestatud ka seaduses. Nimelt VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS 220 lg 1 kohaselt peab ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada, lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
28.Kostja on menetluses vastuoluliselt märkinud esmalt, et kostja teavitas hagejat suvinisu seemne lepingutingimustele mittevastavusest suuliselt juulis 2020 edasiselt aga leidnud, et käesoleval juhul sai suvinisu lepingutingimustele mittevastavus kinnituse 29.12.2020, mil kostjale laekus Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsiprotokolli tulemus. Arvestades, et
2-22-118918 kostja saatis hagejale kirjaliku pretensiooni 08.02.2021 ehk ca üks kuu pärast mittevastavuse avastamist, on kostja hinnangul ta hagejat kauba puudustest õigeaegselt teavitanud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlus puudub, et kostja alustas nisu seemne külviga juuni algul 2020. Kostja on menetluses hagejale läbivalt ette heitnud eelkõige nisu seemne vähest idanemist. Tulenevalt kostja poolt esitatud analüüsiprotokollist idanes seeme 8 päevaga. Hageja esitatud Põllumajandusameti otsusest nähtub, et seeme idanes 7 päevaga. Juhul, kui asuda seisukohale, et hageja tarnitud seemne idanevuse protsent oli 31% nagu nähtub kostja esitatud analüüsiprotokollist, siis oleks kostja seaduslikule esindajale, kui agronoomile pidanud olema selge juba vähemalt kahe nädala möödudes alates külvist, et üle poole külvatud seemnest ei ole idanenud. Ka tunnistaja S.H. ütluste kohaselt oli väga pikk periood alates külvist maikuus kuni detsembri kuuni kostjal võimalus anda probleemist varasemalt teada (dtl 231-235).
29.Tunnistaja S.H. ütlustest nähtub, et tema oli teadlik ainult ühest kostja esitatud kaebusest, mis oli tookord oa seemne osas ja mis ära lahendati. Aasta lõpus andis klient teada, et nisuseeme ka ei olnud kvaliteetne, aga see info jõudis hagejani juba siis, kui kostja oli makseraksustesse sattunud. Tunnistaja K.H. ütlustest nähtub, et kostja teavitas hagejat, et suvinisul ei hakka looma seemet juuli teises pooles ja võeti hagejaga ühendust just küsimuses kas kostja on ise midagi valesti teinud või midagi tegemata jätnud (dtl 235-241). Eeltoodust tuleneb, et kostja ei teavitanud hagejat mitte ebakvaliteetsest nisu seemnest juuli teises pooles, vaid otsis vastust küsimusele kas ta on ise teravilja kasvatamisel midagi valesti teinud. Kirjaliku pretensiooni esitas kostja alles 08.02.2021, mil seemne külvist selle idanemiseni oli möödunud üle 8 kuu. Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 sätestatust on majandus- ja kutsetegevuses tegeleva ostja puhul enam kui kahekuuline tähtaeg puudustest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik.
30.Seega hinnates kõike eeltoodut leiab kohus, et kostja pole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensiooni ja kirjeldanud hageja poolt müüdud seemne puudusi mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta puudustest teada pidi saama VÕS § 220 lg 1 järgi ning kooskõlas lepinguga. Seega ei saa kostja tugineda nisu seemne puudustele VÕS § 220 lg 3 järgi ning teatama jätmine ei ole millegagi mõistlikult vabandatav. Vaidlus puudub selles, et kostja oli teadlik sellest kuidas hagejale pretensioon esitada kuna põldoa osas kostja pretensiooni esitas, vormistati akt ning ebakvaliteetne seeme asendati (dtl 99, 175). Kostja ei ole nõudnud kauba asendamist, hinna alandamist ega taganenud lepingust vastavalt lepingu p-le 4.2. ja kooskõlas VÕS §-dega 222-224.
31.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei saa tugineda nisu seemne osas ka lepingutingimustele mittevastavusele isegi kui see olemas oleks olnud, kuna ta ei ole teatanud õigeaegselt väidetavast puudusest hagejale, ja neid puudusi kirjeldanud, mistõttu ei saa kostja tugineda hageja-poolsele lepingu rikkumisele VÕS § 100, 217 lg 1, lg 2 p 1 järgi.
32.Seega on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 5113,49 eurot põhjendatud, kostja on rikkunud VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud tasu maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist.
33.Hageja on esitanud kostja vastu täiendavalt sissenõudmiskulude ja viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 5113,49 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista 01.07.2022 seisuga summas 630,51 eurot. Hageja on selgitanud, et arvestab viivist alates iga arve tasumise tähtajale järgnevast päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised ka alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevas kuni põhinõude 5113,49 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks on hageja esitanud VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 40 eurot. Kostja hageja vastavatele nõuetele vastuväiteid ei ole esitanud.
2-22-118918
34.Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 01.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 5113,49 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 630,51 eurot. Kohus märgib, et hageja on viivise arvutamise tähtaegade ja suuruse kohta esitanud viivise arvestuse hagiavalduses ning samuti on hageja eelviidatust tulenevalt põhistanud viivise kujunemise. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS §-le 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on hageja viivise nõue ja sissenõudmiskulude nõue VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 1131 lg 1 alusel põhjendatud. II
35.Kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestab hageja nõude kostja vastunõudega. Kostja leiab, et hageja tarnitud oa- ja nisuseeme oli ebakvaliteetne, mistõttu tekkis kostjal kahju. Seega tasumata arvete osas teostas kostja protsessuaalse tasaarvestuse kostja arvest 20211101 tuleneva vastunõudega. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hoopis hageja kostjale arvest 20211101 tuleneva põhivõlgnevuse ja tekkinud viivise summa osas, mida teostatud tasaarvestus ei kata. Hageja vaidleb kostja kahju nõudele vastu ja leiab, et kostja tasaarvestuse avaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi.
36.Kostja nõuded hageja vastu põhinevad tema ja hageja vahel sõlmitud müügilepingul. Tegemist on kahju hüvitamise nõudega ja selle nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
37.Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • • •
• • • •
hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega või kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
2-22-118918
38.Müügilepingu tingimustele mittevastava (puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217–227 erireeglid (vt ka RKTKo nr 3-2-1-156-11, p 19). Nii tehakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavus kindlaks VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused.
39.Praegusel juhul nõuab kostja hagejalt kahju hüvitamist täitmise asemel, seega tuleb nõude lahendamisel arvestada ka VÕS § 115 lg-tega 2 ja 3, mille kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist või ka ilma täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
40.Seega eeldab täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamine seda, et võlausaldaja peab olema kaotanud huvi esialgu kokkulepitud soorituse ehk lepingulise kohustuse täitmise vastu, mistõttu ta soovib edaspidi vaid seda, et talle hüvitataks rikkumise tulemusel tekkinud kahju. Sellise nõude puhul on tegu kahjuga, mis tekib seetõttu, et kohustus jääbki nõuetekohaselt täitmata. Kohustuse täitmisele suunatud võlasuhe muutub sellise kahju nõudmisel kahju hüvitamise võlasuhteks.
41.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud nisu seemne müümisel kostjale, seega kostjal puudub kahju hüvitamise nõue seonduvalt nisu seemne väidetavate puudustega. Eeltoodu tõttu ei hinda kohus kostja kahjunõude tõendatust, põhjendatust ja seda kas kahjunõude sai esitada täitmise asemel seonduvalt kostja väidetega ebakvaliteetse nisu tarbimisega.
42.Kostja on enda kahju nõude tõendamiseks esitanud üksnes 08.11.2021 arve, lisaks on soovinud kostja kahju nõuet tõendada tunnistaja ütlustega (dtl 84). Tunnistaja K.H. ütlustest nähtub, et arve koostas tema ise, kulu arvestas enam vähem mingi ettekujutuse pealt, konkreetset arvestust ei ole. Lisaks märkis tunnistaja, et palgakulu on keeruline arvestada, kuna ta käib vabatahtlikult tööl ja emalt palka ei saa.
43.Kohus on seisukohal, et kostja eeltoodud kahju hüvitamise nõuded ei kuulu rahuldamisele ka väidetavalt ebakvaliteetse põldoa ja hilinenud rapsi külvamisega seoses. Kohus leiab, et kostja ei ole enda väidetavalt tekkinud kahju tõendanud, täitmata on VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud eeldused.
44.Tunnistaja K.H. ütlustest nähtub, et uba külvati 4 kotti, ülejäänud tagastati, kokku võis neid kotte olla tunnistaja hinnangul 18 (dtl 235-241). Tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub, et külvikusse jäänud põldoa seemne otsustas kostja seaduslik esindaja ise maha külvata, mitte ei käskinud tal seda hageja teha. Kostja teadis, et tegemist on madalama idanevusega põldoa seemnega ja ta ise võttis riski see siiski maha külvata. Hagejal oli Põllumajandusameti luba madalama idanevusega põldoa seemne müügiks (dtl 173-174). Kostjale esitatud arvest nähtub, et kostja teadis, et ta soetas endale madalama idanevusega oa seemet (dtl 97-98).
45.Kostja nimetab enda kahjuks ka oa külvi tõttu saamata jäänud rapsi saaki, mille kogus on 6 ja ühiku hind 400 eurot, kokku 2400 eurot ning rapsi hävinemist, mis tekkis hilise külvi tõttu koguses 11, hinnaga 400 eurot, kokku 4400 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud võimalik saada rapsi saaki 2400 euro väärtuses rohkem või et rapsi saak hilise külvi tõttu oli väiksem. Nagu kohus eelnevalt märkis, oli oa külvamine siiski kostja enda otsus. Kohus märgib
2-22-118918 sedagi, et kostja 28.04.2020 kaebusest hagejale nähtub seegi, et kostja tegi ise oma plaanid ümber ning soovis külvata oa asemel rapsi ja soovis oa seemne vahetada rapsi seemne vastu (dtl 175). Seega vastava otsustuse tegi taas kostja ise. Lisaks nähtub hageja esitatud fotodelt rapsi põllu kohta, et saak oli veel sügisel 2020 kostja põldudelt koristamata, saak oli üle küpsenud (dtl 180182). Tunnistaja S.H., kes rapsi põlluga tutvumas käis, ütlustest nähtub, et põld oli tugevalt umbrohtunud, seeme rapsil pudenes, rapsi kõdrad olid haigestunud ning põld oleks pidanud juba selleks hetkeks olema koristatud. V.H. vande all antud ütlustest nähtub, et rapsipõllud olid umbrohust läbikasvanud sel põhjusel, et enne oapõllu harimist jäi põld seisma ja vahepeal oli väike vihmaperiood ja et seda põldu uuesti üles harida, siis see oleks olnud tohutu kütusekulu, seetõttu oli lihtsam see raps külvata maha harimata põllule (dtl 241-243). Eeltoodu tõttu saab asuda seisukohale, et väidetav kahju on põhjustatud kostja enda tegevusest või tegevusetusest, mida hageja mõjutada ei saanud ning valede otsuste ja/või ilmastiku tingimuste eest hageja vastutada ei saa.
46.Hageja ei saa müügilepingu alusel vastutada ilmastiku tingimuste ning kostja otsuste eest sellest, kas ja millal seeme külvata, milliste agronoomiliste võtetega maad harida, taimi väetada ja millal saak koristada. Kuivõrd kostja kahju nõue on tõendamata ja põhjendamatu, jääb rahuldamata ka kostja taotlus tasaarvestuse teostamiseks VÕS § 198 alusel. III
47.Arvestades käesoleva kohtuotsuses esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 5113,49 eurot, viivised 630,51 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Kuivõrd hageja on eksinud põhivõla, viiviste ja sissenõudmiskulude liitmisel, tegemist on ilmselge arvutusveaga, kuulub kostjalt välja mõistmisele kokku 5784 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks ka edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (5113,49 eurot) alates 02.07.2022 kuni kohustuse täitmiseni.
48.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. IV
49.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
50.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud.
51.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 630 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad 01.07.2022 ja 08.12.2023 menetlusdokumendi kohaselt hagejale osutatud õigusabist kokku 28,10 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot/h ning sõidukulust 78 eurot.
52.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 630 eurot.
53.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p
2-22-118918 14).
54.Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot/h (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik. Kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis kooskõlas TsMS § 174 lg 10 ei ole hagejal õigus ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks.
55.Esindaja on käesolevas menetluses teostanud järgmisi toiminguid: maksekäsu kiirmenetluse koostamine – TsMS § 4842 alusel 20 eurot, hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, kohtusse esitamine (4,30 h), menetluskulude nimekirja koostamine (15 min), kostja hagivastusega tutvumine, tõendite kogumine, seisukoha kujundamine ja koostamine ning kohtule esitamine. (4,30 h), täiendava tõendi kohtule esitamine (10 min), kohtuistungiks ettevalmistumine (1 h), kohtuistungil osalemine (1 h), hageja poolt täiendavate tõendite kogumine, seisukoha koostamine ja esitamine (1 h 15 min), kostja esitatud seisukohaga tutvumine, seisukoha kujundamine (5 h), kohtu 31.08.2023. a nõudele vastuse koostamine ja kohtule esitamine (1 h 30 min), kohtuistungiks ettevalmistamine (2 h), kohtuistungil osalemine (3 h), kohtukõne kirjalike teeside koostamine ja kohtule esitamine (3 h 45 min), menetluskulude nimekirja koostamine (15 min). Kohtu hinnangul olid hageja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes ja olid kooskõlas menetluse käiguga, arvestades sedagi, et kostja esindaja ajakulu kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on käesolevas menetluses olnud ligi 10 tunni võrra suurem.
56.Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 3826,33 eurot (riigilõiv 630 eurot + lepingulise esindaja kulu 3196,33 eurot (542,5+2653,83)), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus ei rahulda hageja taotlust kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714300821. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja saab vastavalt hageja soovile ka ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole. Samuti võib hageja ise kanda talle laekunud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole ilma kohtu sekkumiseta.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.