Osaühingu LAENUKESKUS hagi Limpador OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Hagi hind
3495 eurot 94 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja: osaühing LAENUKESKUS (rk 10984612; asukoht esindajad Riia 128, 50411 Tartu; e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Nõges (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges; e-post [email protected]) Kostja I: Limpador OÜ (rk 14298486; asukoht Aardla tn 56, 50014 Tartu), seaduslik esindaja T. A. (e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
20. november 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühingu väljamõistmiseks.
LAENUKESKUS
hagi
Limpador
OÜ
vastu
võla
2.Mõista Limpador OÜ-lt osaühingu LAENUKESKUS kasuks välja tagastamata laenu põhiosa 2500 eurot 67 senti, 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 60 eurot 71 senti, intressi 190 eurot 35 senti, leppetrahvid summas 500 eurot, leppetrahvidelt 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot 16 senti ning viivise põhinõudelt 3000 eurot 67 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. aprillist 2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude (3000 eurot 67 senti) ulatuses.
4.Rahuldada osaühingu LAENUKESKUS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning mõista Limpador OÜ-lt osaühingu LAENUKESKUS kasuks välja menetluskulud 1567 eurot 90 senti ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing LAENUKESKUS (hageja) esitas 18. aprillil 2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Limpador OÜ (kostja I) ja T. A. (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 25. jaanuaril 2021 laenulepingu nr 07-0121 ja sõiduki tagatisomandamise lepingu nr 07-121-T1. Laenulepinguga andis hageja kostjale I laenu 3000 eurot, kostja I kohustus tasuma laenu kasutamise eest intressi 3,9% kuus (46,8% aastas) ning tegema laenu tagasimakseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt tuli laenu tagasimakseid summas 156 eurot 47 senti teha alates 25. veebruarist 2021 iga kuu 25. kuupäeval. Tagatisomandamise lepinguga andis kostja I hagejale tagatiseks kostja I omandis olnud sõiduauto xxxxxxxxxxxx (reg nr xxxxxxx). Kostja I andis laenu tagamise eesmärgil hagejale üle tagatise omandi, kuid tagatis jäi kasutamise eesmärgil kostja I valdusesse. Omanikukanne liiklusregistris jäi muutmata, sõiduki registreerimistunnistus jäi hageja valdusesse. Hageja ja kostja I juhatuse liige kostja II sõlmisid 25. jaanuaril 2021 käenduslepingu nr 07-0121, millega kostja II kohustus vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu ja tagatisomandamise lepingu eest 9000 euro ulatuses. Kostja I vahetas 28. märtsil 2021 hageja loata ja teadmata liiklusregistris tagatise registreerimistunnistuse ja lasi selle väljastada. Hageja esitas 23. novembril 2021 kostjale I nõude registreerida liiklusregistris tagatise omanikuks hageja. Hageja kordas oma nõuet 16. ja 17. detsembril 2021. Kostja I registreeris 1. veebruaril 2022 tagatiseks antud sõiduki kolmanda isiku nimele, rikkudes hageja omandiõigust sõidukile. Hageja esitas 15. veebruaril 2022 kostjale I hoiatuse lepingu lõpetamise kohta, nõudes lepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks tagatisega seotud rikkumisele oli kostja I võlgnevuses ka laenu tagasimaksetega. Kostja I ei tasunud võlga tähtaegselt. Hageja esitas 4. märtsil 2022 kostjale I lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja nõudis kostjalt I 3318 euro 64 sendi tasumist hiljemalt 11. märtsiks 2022. Kui hageja I ei täida nõuet tähtaegselt, peab seda tegema 14 kalendripäeva jooksul kostja II. Kostja I ega kostja II ei täitnud hageja nõudeid. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejale laekunud laenu põhiosa tagasimakseid 499 euro 33 sendi ulatuses ja intressimakseid 1191 euro 61 sendi ulatuses. Kostjal I on seega kohustus tagastada laenu põhiosa 2500 eurot 67 senti (3000-499,33) ja tasuda intressi 190 eurot 35 senti (1381,96-1191,61).
Kostja I rikkus mitmeid laenulepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige laenulepingu punktist 3.1 tulenevat kohustust tagastada laen ja maksta intresse vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et kostja I võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 100 eurot iga rikkumise kohta. Tagatislepingu punkt 5.1 sätestab, et kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, lõpeb 15. päeval alates rikkumisest kostja I õigus tagatist vallata ja kasutada, misjärel peab kostja I andma tagatise valduse üle hagejale. Kostja I rikkus seda kohustust. Tagatislepingu punkt 5.5 sätestab, et kui kostja I ei tagasta tagatist hagejale tagatislepingus kokku lepitud korras, on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 400 eurot. Hageja esitas leppetrahvinõuded kokku summas 500 eurot koos lepingu ülesütlemise avaldusega. Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et kui kostja I viivitab rahalise kohustuse täitmisega osaliselt või täies ulatuses, kohustub kostja I maksma hagejale viivist 0,75 % päevas. Pärast laenulepingu ülesütlemist kohaldub viivis seadusjärgses määras. Hagi esitamise hetkeks on muutunud sissenõutavaks viivis tagastamata laenu põhiosalt 60 eurot 71 senti (36,05+24,66). Sissenõutavaks muutunud viivis tasumata leppetrahvilt (500 eurot) hagi esitamise hetkeks on 4 eurot 16 senti. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab kostja II lepingute rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingutest taganemise või lepingute ülesütlemisega seotud kulude ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest. Eelnevast tulenevalt esitab hageja kõik nõuded, sh kohtumenetluse kulude hüvitamise nõude, solidaarselt ka kostja II vastu. Hageja palub kohtul kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista 3255 eurot 89 senti, sealhulgas tagastamata laen 2500 eurot 67 senti, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 60 eurot 71 senti, intress 190 eurot 35 senti, leppetrahvid 500 eurot, leppetrahvidelt hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 4 eurot 16 senti. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II välja mõista viivis põhinõudelt 3000 eurot 67 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Harju Maakohus saatis 20. aprilli 2022 määrusega hagiavalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.
3.Tartu Maakohus võttis 21. aprilli 2022 määrusega hagi menetlusse ja peatas 30. novembri 2022 määrusega menetluse.
4.Tartu Maakohus uuendas 31. augusti 2023 määrusega menetluse ja jättis hageja hagi kostja II vastu läbi vaatamata. Maakohus jätkas menetlust hageja hagis kostja I vastu.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Kostja I esitas oma seisukoha 7. juuni 2022 menetlusdokumendis ja 20. novembril 2023 toimunud kohtuistungil. Kostja I võttis hagi omaks osaliselt, ei nõustu viivistega ega pea põhjendatuks leppetrahvi summasid. Kostja I kinnitas kohtuistungil, et on laenu saanud ning et auto oli antud tagatiseks. Kostja I väitel kuulus sõiduk kostjale II, kostja I kasutas seda. Kostja I märkis, et laen on osaliselt tagastatud, osaliselt tagastamata, vaidlust ei ole, et laen tuleb tagastada. Kostja I ei ole nõus leppetrahvi tasuma. Kostja I ei saa hagist ja nõuetest aru, sest kostjalt II on kõik summad välja mõistetud ja kostja II täidab võlgade ümberkujundamise kava.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu on õiguslikult põhjendatud ning piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 25. jaanuaril 2021 laenulepingu nr 07-0121 ja sõiduki tagatisomandamise lepingu nr 07-121-T1. Laenulepingu kohaselt sai kostja I laenu 3000 eurot, mille kasutamise eest lepiti kokku intress 3,9% kuus (46,8% aastas). Maksegraafiku kohaselt tuli laenu tagasimakseid summas 156 eurot 47 senti teha alates 25. veebruarist 2021
25.jaanuarini 2024 iga kuu 25. kuupäeval. Pooled on eri meelt selles, kas sõiduki tagatisomandamise lepingu tagatis kuulus kostjale I või kostjale II. Hageja esitas kohtule 22. novembril 2023 tagatiseks olnud sõiduki registreerimistunnistuse, mille kohaselt on sõiduki omanikuks kostja I. Sellest tulenevalt on hageja tõendanud tagatise kuulumise kostjale I laenu- ja tagatisomandamise lepingu sõlmimise ajal ning tagatis ei ole ära langenud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja I rikkus laenulepingut, võõrandades tagatise kolmandale isikule, jättes hagejale esitamata tagatisega seotud dokumendid kolme päeva jooksul vastava nõude saamisest ning jättes hageja kolme päeva jooksul teavitamata asjaolust, et tagatise kasutamine on piiratud kolmandate isikute poolt. Tegemist on tagatisomandamise lepingu punktidest 8.1, 3.1.5 ja 3.2 tulenevate kohustuste rikkumisega. Laenulepingu punkti 9.3.5 kohaselt on hagejal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui kostja I ei täida laenulepingu punktis 4.1 nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu punktis 4.1 nimetatud lepinguteks on 25. jaanuaril 2021 sõlmitud tagatisomandamise leping nr 07-0121-T1 ja käendusleping nr 07-0121. Vaidlust ei ole, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud 4. märtsil 2022. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingu punkt 9.3.5 kohaselt tuli laen lepingu ülesütlemisel tagastada viivitamatult. Vaidlust ei ole, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejale laekunud laenu 3000 euro põhiosa tagasimakseid 499 euro 33 sendi ulatuses. Kostjal I on seega kohustus tagastada laenu põhiosa summas 2500 eurot 67 senti. Maksegraafikust tulenevalt oleks kostja I pidanud lepingu ülesütlemise hetkeks tasuma intressimakseid kokku summas 1381 eurot 96 senti. Vaidlust ei ole, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejale laekunud intressimakseid 1191 euro 61 sendi ulatuses. Kostjal I on seega kohustus tasuda intressimaksete võlg 190 eurot 35 senti. Kostja I on vastu vaielnud leppetrahvi nõuetele. Kohus märgib, et lihtsalt asjaolu, et kostja I ei ole leppetrahvi nõus tasuma, ei ole piisav ega anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Kostja I ei ole väitnud ning kohus ei leia, et leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. Kostja I rikkus mitmeid laenulepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige laenulepingu punktist 3.1 tulenevat kohustust tagastada laen ja maksta intresse vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et kostja I võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 100 eurot iga rikkumise kohta. Hagejal on õigus leppetrahvi nõuda. Tagatislepingu punkt 5.1 sätestab, et kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, lõpeb 15. päeval alates rikkumisest kostja I õigus tagatist vallata ja kasutada, misjärel peab kostja I andma tagatise valduse üle hagejale. Kostja I rikkus seda kohustust. Tagatislepingu punkt 5.5 sätestab, et kui kostja I ei tagasta tagatist hagejale tagatislepingus kokku lepitud korras, on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 400 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et leppetrahv on põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et leppetrahvi eesmärgiks oli vältida käesolevalt tekkinud olukorda. Kui tagatis oleks olukorras, kus kostjal I on tekkinud võlgnevus, hageja valduses, oleks hageja saanud tagatise müüa ning saadud tulust tõenäoliselt rahuldada oma nõuded kostja I vastu.
Kostja I on märkinud, et ei nõustu erinevate viivistega ja toonud välja, et ei saa neist aru. Kohus selgitab viiviste kujunemist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et kui kostja I viivitab rahalise kohustuse täitmisega osaliselt või täies ulatuses, kohustub kostja I maksma hagejale viivist 0,75 % päevas. Enne lepingu ülesütlemist oli kostja I võlgnevuses järgnevate põhiosa tagasimaksetega: a) b) c)
alates 26. detsembrist 2021 põhiosamakse võlg 30 eurot 23 senti alates 26. jaanuarist 2022 põhiosamakse võlg 60 eurot 12 senti alates 26. veebruarist 2022 põhiosamakse võlg 62 eurot 47 senti.
Vastavalt nimetatud summadele kujuneb viivis 0,75 % päevas kuni lepingu ülesütlemiseni järgnevalt: a) b) c)
Laenulepingu ülesütlemise järgselt on lepinguline suhe asendunud VÕS § 195 lg 5 ja VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmissuhtega. Hagejal on õigus nõuda viivist tagastamata põhisummalt 2500 eurot 67 senti alates 5. märtsist 2022 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses ulatuses. Käesoleva hagi esitamise hetkeks on muutunud sissenõutavaks kostja tagastamata laenu põhiosalt viivis 24 eurot 66 senti (05.03.2022-18.04.2022). Kohus leiab, et viivis on eeltoodud suuruses põhjendatud ja tuleb kostjal I tasuda. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja I vastu täies ulatuses ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa 2500 eurot 67 senti, 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 60 eurot 71 senti, intressi 190 eurot 35 senti, leppetrahvid summas 500 eurot, leppetrahvidelt 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot 16 senti ning viivise põhinõudelt 3000 eurot 67 senti (2500,67+500) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. aprillist 2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude (3000 eurot 67 senti) ulatuses.
7.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hagiga seotud menetluskulud jätta kostja I kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on menetluskuludena palunud välja mõista 1969 eurot 60 senti, sh riigilõiv 420 eurot ja esindajakulud 1549 eurot 60 senti (ei sisalda käibemaksu). Hagejat esindas vandeadvokaat Kristjan Nõges tunnihinnaga 130 eurot, kes osutas õigusabiteenust kokku 12,03 tundi. Hageja kinnitas, et kulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja palus kostjalt I väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu kuulub nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu 130 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga.
Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Kohus leiab, et asjakohane ei ole ajakulu 2,18 t arvesse võtmine, mis kulus kostja II vastusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele
9.novembril 2022. Kohus leiab, et ülemäärane on ajakulu 0,68 tundi (ehk 40,8 minutit), mis kulus hageja esindajal kohtu 30. novembri 2022 määrusega tutvumisele ja selle sisu kliendile selgitamisele. Kohus leiab, et piisavaks ajakuluks on hageja esindaja professionaalsust ja kohtudokumendi lühidust arvestades 0,16 tundi (ehk 10 minutit). Võttes arvesse, et hageja on hagiavalduse koostanud väga põhjalikult ning selleks koos asja materjalidega tutvumisele ja tõendite komplekteerimisele on kulunud 6,17 tundi, leiab kohus, et kohtuistungiks ettevalmistumisele on põhjendatud ajakuluks 1 tund. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ja vajalik ajakulu 8,83 tundi (8 tundi 49,8 minutit). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1567 eurot 90 senti (420 eurot + 1147 eurot 90 senti), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt I välja mõista. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt I hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.