Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17923
Kohtuasi
Akroteer Projekt OÜ hagi Osaühingu Hausers Grupp vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Akroteer Projekt OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
28 080 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Akroteer Projekt OÜ (registrikood 11203893), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja (vastustaja) Osaühing Hausers Grupp (registrikood 11017914), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 16. novembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata hagihinnaks 28 080 eurot.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17923 osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - rahuldada hagi osaliselt ja mõista Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja 14 040 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga (19. jaanuar 2024) sissenõutavaks muutunud viivis 7437 eurot ning edasiulatuv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 9240 eurot alates 20. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni; - jätta maakohtus kantud menetluskulud 71% ulatuses Osaühingu Hausers Grupp kanda ja 29% ulatuses Akroteer Projekt OÜ kanda.
3.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus muutmata osas, millega hagi jäi rahuldamata põhinõudelt 9240 eurot seadusjärgset viivist ületava viivise ja samalt põhinõudelt hagi esitamisele eelneva aja eest arvestatud viivise nõude osas.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 71% ulatuses Osaühingu Hausers Grupp kanda ja 29% ulatuses Akroteer Projekt OÜ kanda.
6.Mõista Akroteer Projekt OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus hagi esitamisel ja nõude suurendamisel vähem tasutud riigilõiv 500 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb Akroteer Projekt OÜ-l alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
7.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
7.1.Rahuldada hagi osaliselt.
7.2.Mõista Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja 14 040 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga (19. jaanuar 2024) sissenõutavaks muutunud viivis 7437 eurot ning edasiulatuv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 9240 eurot alates
20.jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni.
7.3.Jätta hagi rahuldamata põhinõudelt 9240 eurot seadusjärgset viivist ületava viivise ja samalt põhinõudelt hagi esitamisele eelneva aja eest arvestatud viivise nõude osas.
7.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 71% ulatuses Osaühingu Hausers Grupp kanda ja 29% ulatuses Akroteer Projekt OÜ kanda.
7.5.Mõista Akroteer Projekt OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus hagi esitamisel ja nõude suurendamisel vähem tasutud riigilõiv 500 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb Akroteer Projekt OÜ-l alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2 (35)
2-20-17923
1.Akroteer Projekt OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Hausers Grupp (kostja) vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks, mis anti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 2. oktoobril 2019 projekteerimise töövõtulepingu (leping), mille kohaselt kohustus hageja koostama Tartus, Vallikraavi 14 asuva kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti. Töö kogumaksumusena lepiti kokku 22 500 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 27 000 eurot. Kostja tasus töötasuarveid üksnes 17 760 euro ulatuses. Hageja esitas kostjale 16. juulil 2020 ka lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 21. juuli 2020, kuid mille kostja jättis tasumata.
1.2.Hageja andis 29. juunil 2020 kostjale üle projekti katuse metallpostide osa. Selle tööosa eest esitatud arve nr 216 on tasutud, seega on kostja tööd vastu võtnud.
1.3.Lisatööd olid objekti mõõdistamine, 4. korruse uue põrandatalastiku joonised (sh arvutused) ning avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk. Hageja on andnud lisatööd kostjale üle 7. juuli 2020. a ja 15. juuli 2020. a e-kirjadega ning kostja on lisatööd vastu võtnud. Kokkulepe lisatööde hinnas nähtub 2. juuli 2020. a ja 16. juuli 2020. a koosolekute protokollidest.
1.4.Kostja edastas 31. juulil 2020 avalduse, millega ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles, tuginedes hageja kui töövõtja rikkumisele. Hageja leiab, et ta ei ole töövõtulepingut rikkunud. Hageja tööprojekti põhjal on võimalik koostada tootejooniseid. Kostja soovis hagejalt endalt tootejooniseid, kuid lepingus ei ole selles kokku lepitud. Tootejoonised ei ole tööprojekti osa, vaid nende tegemine oleks olnud lisatöö. Samuti ei antud kostja hagejale täiendavaid tähtaegu, vaid lõpetas kohe lepingu. Hageja käsitab kostja lepingu ülesütlemist tema tahteavaldusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 järgi. Kostja ülesütlemise tõttu jäi hagejal osa töövõtulepingust täitmata. Hageja arvab, et kostja on tõenäoliselt tellinud Projekt O2 OÜ-lt tootejoonised, tehes seda hageja koostatud tööprojekti alusel.
1.5.Hageja palus mõista kostjalt välja töövõtulepingu alusel välja maksmata tasu 9240 eurot ja lisatööde tasu 4800 eurot, kokku 14 040 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja 30. novembri 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,5% päevas vastavalt lepingu p-le 6.2 summas 8564 eurot ja edasiulatuva viivise samas määras alates 1. detsembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõudele vastava summa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.6.Vastuseks kostja protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele märkis hageja, et kuna ta ei ole lepingut rikkunud, ei ole kostja väited kahju tekitamisest põhjendatud. Kostja viidatud Projekt O2 OÜ ja OMK Inseneribüroo OÜ arveid on maksnud kolmandad isikud, mistõttu on ebaselge, kuidas nende maksmisega on kaasnenud kahju kostjale. Arvetelt ei nähtu täpselt, mida on tellitud ja kas need tööd on hageja tööprojekti ümbertegemised või mingid muud objektiga seotud projekteerimistööd. Oma väiteid kahju kohta, mille on põhjustanud arenduse tähtaegade edasilükkumine, ei ole kostja tõendanud. Tegelikult oli arendusprojekti venimine tingitud erinevatest muudest asjaoludest kui hageja tegevusest, sh muinsuskaitse eritingimused, kostja töö halb organiseerimine jne. Poolte veebruaris ja mais 2020 peetud kirjavahetusest nähtub, et kostja ei heitnud arenduse venimist ette hagejale, vaid pigem vabandas hageja ees, ning et kostja ei olnud andnud hagejale veel 2020. a maiks üle lepingu p-s 1.4 nimetatud alusdokumente. Kostja vastuväited hagiavaldusele
3 (35)
2-20-17923
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks teinud lepingujärgse töö, esitanud selle kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja oleks põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud töö vastuvõtmisest. Hageja poolt 16. juulil 2020 esitatud tööprojekt ei vastanud nõuetele, kuna selle alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Tööprojekti mittevastavust kinnitas 20. juuli 2020. a e-kirjas ka omanikujärelevalve teostaja AM. Sama on kinnitanud eksperdid TS ja JK.
2.2.Kostja palus hagejal 20. juulil 2020 ja 24. juulil 2020 saadetud e-kirjades viia koostatud projekt lepinguga vastavusse ja esitada lisajoonised. Hageja teatas 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjades, et ta ei kavatse töös esinevaid puudusi kõrvaldada ja tööd parandada ning et poolte koostöö on lõppenud.
2.3.Kuna hageja keeldus tööd parandamast, ei pidanud kostja hagejale lisaaega andma. Kostja ütles lepingu 31. juulil 2020 erakorraliselt üles vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 4, § 116 lg-tele 1 ja 6 ning § 196 lg-tele 1 ja 2. Kooskõlas VÕS § 195 lg-tega 2 ja 5 vabastas lepingu erakorraline ülesütlemine kostja kohustusest tasuda töö eest, mis oli oluliste puudustega, ei vastanud lepingutingimustele ning mille puhul hageja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldus rikkumise heastamisest ja töö parandamisest.
2.4.Hageja väidetud lisatööd ei olnud lisatööd, vaid kuulusid lepingu põhimahtu. Hageja pole neid töid üle andnud ja kostja pole neid vastu võtnud. Tellija koosoleku protokollides esitatud kokkulepe lisatööde eest tasumise kohta on tingimuslik.
2.5.Kostja esitas hagi vastuses protsessuaalse tasaarvestusavalduse, paludes juhul, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, tasaarvestada sellega kostja kahju hüvitamise nõuded kokku 113 133 eurot: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 135 lg 1 alusel 16 368 eurot, millest 12 768 eurot moodustab Projekt O2 OÜ-le Vallikraavi 14 korterelamu konstruktiivse tööprojekti koostamise eest tasutu ja 3600 eurot moodustab OMK Inseneribüroo OÜ-le Vallikraavi 14 katusekorruse tööjooniste eest tasutu. Nimetatud kahju tekkis kostjale seetõttu, et ta pidi hageja lepingurikkumise tõttu tellima Vallikraavi 14 korterelamu konstruktiivse tööprojekti ja katusekorruse tööjoonised kolmandatelt isikutelt; 2) kahju hüvitamise nõue 96 765 eurot, mis on tingitud Vallikraavi 14 korterelamu arendustegevuse alustamise edasilükkumisest, s.o 13 200 euro ulatuses objektimeeskonna täiendav palga-, elamis- ja transpordikulu, 32 400 euro ulatuses fassaaditööde tegemiseks majakarbi kilega ümbritsemine ja kütmine ning 51 165 euro ulatuses kostja klientide (s.o korteriostjate) võimalikud leppetrahvinõuded kostja vastu. Kostja väitel venis Vallikraavi 14 korterelamu ehitamisega alustamine hageja rikkumise ja tööde lõpetamata jätmise tõttu u 1,5 kuud, kuna kostja pidi hakkama uuesti projekteerima. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus otsuses kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle: -
hageja ja kostja sõlmisid 2. oktoobril 2019 projekteerimise töövõtulepingu, mille p-de 1.1, 1.3 ja 3.1 järgi kohustus hageja teostama kortermaja asukohaga Vallikraavi 14, Tartu konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti kogumaksumusega 22 500 eurot,
4 (35)
2-20-17923 millele lisandub käibemaks 20%, projekti vastavust arvestatakse Eesti standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ (EVS standard) järgi; -
kostja on tasunud hagejale 17 760 eurot, millest ettemaks 8100 eurot, peahoone juurdeehitus 2688 eurot ja peahoone katusekorrus 6972 eurot.
3.2.Lisaks tuvastas maakohus järgneva: -
lepingu p 3.3 järgi on pooled kokku leppinud töö osade jaotuses, ajakavas ja maksumuses; p-st 3.4 nähtub kokkuleppeline lisatööde maksumus;
-
lepingu p-s 3.5 on pooled leppinud kokku, et tellija tasub talle esitatud arvete alusel. Arved töö osade eest esitatakse mitmes osas koos töö vastava osaga. Seega on pooled leppinud kokku tasu ositi maksmises;
-
kostja on edastanud 31. juulil 2020 hagejale ülesütlemisavalduse põhjusel, et väidetavalt ei vasta lepingu alusel koostatud projekt tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada lisajoonised;
-
hageja on 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjades teatanud, et ta ei kavatse töös esinevaid puuduseid kõrvaldada ning hageja hinnangul on alates 20. juulist 2020 poolte koostöö lõppenud;
-
hageja on teinud 24. juuli 2020. a e-kirjaga ettepaneku, kuidas lepingu täitmisega edasi minna, ning avaldanud, et kõigepealt tuleb kostjal tasuda arve nr 217. Kostja on sellele 24. juuli 2020. a e-kirjaga vastanud, et loodetavasti hageja analüüsib olukorda rahulikult ja teeb tööd lubatud tähtajaks lõpuni;
-
kohtule esitatud hinnapakkumisest nr 1920 ja lepingust tuleneb, milliseid töid hageja kohustus kostjale tegema; viidatud tõenditest ei tulene hageja kohustust koostada tootejooniseid.
3.3.Maakohus viitas VÕS § 637 lg-tele 3–5 ja Riigikohtu praktikale seoses töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumisega, samuti VÕS § 655 lg-le 1.
3.4.Majandus- ja taristuministri 17. mai 2015. a määrusega nr 97 vastu võetud „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 10 lg 1 järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks.
3.5.Kostja väitel ei vasta hageja poolt 16. juulil 2020 üle antud projekt kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuna selle põhjal ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kostja on 20. juuli 2020. a e-kirjas selgitanud, et varem on nad sellisel kujul saanud tööprojektis teraselementide kujujoonised ning nad ei soovi tootejoonist, vaid et joonised vastaks tööprojekti nõuetele; tootejoonised tellitakse metalliettevõttelt. AM, kes on teostanud objektil omanikujärelevalvet, on 20. juuli 2020. a ekirjas avaldanud arvamust, et esitatud projekt ei vasta terase kohapealt tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada lisajooniseid.
3.6.Hageja esitatud 6. aprilli 2021. a OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinseneri KK arvamuse kohaselt ei ole tootejoonised EVS standardi järgi tööprojekti kohustuslik osa. AS Tari diplomeeritud inseneri MS 5. augusti 2020. a arvamuse kohaselt vastab töö tööprojekti mahule. Diplomeeritud ehitusinseneri AA 29. märtsi 2021. a hinnangu põhjal ei kuulu tootejoonised
5 (35)
2-20-17923 tööprojekti hulka. Diplomeeritud ehitusinseneri OO 29. märtsi 2021. a kommentaarist tuleneb, et EVS standardi järgi ei kuulu tootejoonised tööprojekti hulka. Kostja poolt kohtule esitatud MS 14. aprilli 2021. a e-kirjast tuleneb, et ta ei ole andnud hinnangut hageja koostatud projektile Vallikraavi 14 kortermaja kohta. Kohtule esitatud OO ekirjast tuleneb, et ta ei ole antud hinnangut tööprojektile ega katusekonstruktsioonile; hageja ei ole palunud Streng OÜ hinnangut sellele tööprojektile. Seega on hageja kogunud ja esitanud kohtule tõendeid, mis ei puuduta vaidlusalust tööprojekti.
3.7.Kuna hinnapakkumisest ja lepingust ei tulene hageja kohustust koostada tootejooniseid, oleks nende tellimine tulnud eraldi kokku leppida.
3.8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt jäid hageja tööd lõpetamata. Kohtule esitatud 8. detsembri 2021. a Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TS arvamuse kohaselt ei vasta hageja projekt täielikult nõuetele, kuna puudu on DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri. Seega on leidnud tõendamist, et hageja töös esinesid vajakajäämised.
3.9.Kostja on teinud tööle etteheiteid, kuid ei ole andnud hagejale konkreetset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Samas asus kohus seisukohale, et praegusel juhul ei oleks täiendava tähtaja andmine olukorda muutnud. Hageja on oma 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a ekirjades avaldanud, et ta ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Hageja on 24. juulil 2020 avaldanud, et ta on juba arvestanud, et alates 20. juulist 2020 on poolte koostöö lõppenud. Samuti on hageja selgitanud, et pärast arve nr 217 tasumist ei oleks hagejal hoovimaja võimalik teha, küll aga on hageja valmis tegema peamaja juurdeehitised. Seega on hageja üheselt avaldanud, et ta ei jätka tööde tegemisega enne, kui arve on tasutud. Lisaks on hageja avaldanud, et hoovimajaga seotud töödega pole tal võimalik tegeleda, ehkki hinnapakkumises on välja toodud ka hoovimaja tööd. Kostja on sellele e-kirjale vastanud ja selgitanud, et arvet nr 217 ei ole nad aktsepteerinud, kuna kostjale pole esitatud korrektset tööprojekti. Samuti on kostja andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne ettepanek, mida esmaspäeval arutada. Seega tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et hagejast tulenevalt ei oleks talle täiendava tähtaja andmine olnud mõistlik, sest hageja oli selgelt väljendanud, et ta on valmis jätkama töid üksnes osaliselt. Kostja on pakkunud võimalust pidada läbirääkimisi.
3.10.Kuna hageja ei nõustunud hoovimaja tööde tegemisega (lepingus kokkulepitud mahus), siis öeldi leping üles ja edaspidi ei ole hageja töid teinud. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, on kostja õigustatult lepingu üles öelnud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja tasunõue VÕS § 655 lg 1 alusel summas 9240 eurot. Kohus jättis selle nõude rahuldamata.
3.11.Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest summas 4800 eurot. Kuigi hageja on seisukohal, et kostja on nõustunud sellises summas tasu maksma, siis kostja on toonud kohtu ette, et selline kokkulepe on tingimuslik. Kohtule esitatud 16. juuli 2020. a tellija koosoleku protokolli p 7.5 kohaselt on saavutatud kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 eurot tingimusel, et edaspidi peavad kõik tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea. Kokkuleppest ei tulene, et arve esitatakse ja tasutakse koheselt. Kokkuleppest tuleneb, et tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidi peavad kõik tähtajad paika ja mingeid muid lisakulusi ei teki.
3.12.Hageja on väljastanud 16. juulil 2020 kostjale arve nr 217 summas 4800 eurot, viidates teenusena „Vallikraavi 14, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd 1 tk“.
6 (35)
2-20-17923
3.12.1.Kostja väitel ei saa mõõdistamistööd (1600 eurot, millele lisandub käibemaks) pidada lisatööks, kuna hoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti koostamisele eelnev ja ettevalmistav töö kuulub lepingu põhimahtu. Kohus nõustus kostjaga, et hageja koostatud hinnapakkumine sisaldab kontrollarvutuste töid.
3.12.2.Hageja on sisustanud lisatöid ka Vallikraavi 14 peamaja 4. korruse uue põrandatalastiku projekteerimise töödega maksumusega 2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustus kostjaga, et kui tellitakse kogu Vallikraavi 14 peamaja ja kõrvalhoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekt, siis peaks lepingu põhimahtu kuuluma ka hoone kõikide korruste põrandatalastiku (mis on samaaegselt alumise korruse laeks) projekteerimise tööd.
3.12.3.Kostja vaidlustab ka lisatöö, mis seisneb hoovimaja juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi projekteerimise töödes maksumusega 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et hoovimaja osas hageja kostjale töid ei teinud.
3.13.Kuna kostja aktsepteeris hageja lisatööde tasu nõuet tingimuslikult ja viidatud tingimus jäi täitmata, siis on alusetu ka hageja lisatasu nõue 4800 eurot. Kohus jättis selle nõude rahuldamata.
3.14.Kuna hageja põhinõue jäi rahuldamata, jättis kohus rahuldamata ka hageja viivisenõuded.
3.15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemine põhjendatud.
4.1.1.Kohus on sisustanud lepingu ülesütlemist uute asjaoludega. Asjas on keskse tähtsusega küsimus, kas kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldus on nõuetekohane töövõtulepingust taganemine VÕS § 116 ja § 196 järgi (tuginedes olulisele lepingurikkumisele) või on kostja avaldus käsitatav ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 järgi. Kostja põhjendas 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldust sellega, et „töövõtja koostatud projekt peab olema sellisel kujul, et metallitootjal oleks võimalik selle alusel koostada tootejoonised ja et tellija saaks töövõtja poolt koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata ära tellida metallitootjalt vajalikud ehitustooted“. Seega oli projektil lasuv puudus, millega kostja ülesütlemist põhjendas, see, et hageja koostatud projekti alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kohus ei kontrollinud lepingu ülesütlemise õiguspärasust 31. juuli 2020. a avalduses toodud põhjenduse kohaselt. Kohus ei andnud hinnangut kostja esile toodud rikkumisele (väidetavale puudusele projektis), vaid hoopis uuele asjaolule, s.o et hageja ei olevat nõustunud hoovimaja tööde tegemisega. Hageja leiab, et kohtulahend on üllatav, sest kohus ega kostja ei viidanud kordagi, et ülesütlemist võiks põhjendada hoovimaja tööde tegemise või mittetegemisega. Ülesütlemisavaldust ei ole sellega põhjendatud ja kohus ei saa tuua otsuses uusi asjaolusid 7 (35)
2-20-17923 ülesütlemise põhjendamiseks. Kohtumenetlus on võistlev ja kohus saab rajada otsuse poolte esile toodud asjaoludele (TsMS § 436 lg 4). Kohus peab kontrollima ülesütlemisavaldust sellisena, nagu see on koostatud.
4.1.2.Hageja on seisukohal, et ülesütlemise põhjendus ei saa olla ka see, et pooled ei jõudnud kokkuleppele. Kohtuotsusest ei selgu, milles pooled pidid kokkuleppele jõudma ja miks seda saab heita rikkumisena ette hagejale. Kuna lepingu ülesütlemine on hoovimaja töödega seotud esmakordselt alles kohtuotsuses, ei saanud hageja selle kohta seisukohti esitada.
4.1.3.Oma 24. juuli 2020. a e-kirjas on hageja tõepoolest avaldanud, et edaspidi jääks lepingu täitmisel hoovimaja lepingumahust välja, kuna hagejal ei olnud selleks enam ajalist ressurssi. See kiri väljendas hageja ettepanekut või nägemust lepingu edasisest täitmisest. Sellele kirjale järgnes kostja 31. juuli 2020. a lepingu lõpetamise avaldus. Ettepaneku jätta hoovimaja tööd välja tingis asjaolu, et kostja ei olnud suutnud selleks ajaks anda hagejale üle lepingu täitmiseks vajalikke alusandmeid – arhitektuurset projekti ja vastavaid ehitusgeoloogilisi uuringuid. Hageja on näidanud, et Vallikraavi 14 arendusprojekti venimine oli tingitud kõikvõimalikest muudest tingimustest kui hageja tegevusest. Kostja on toonud esile muinsuskaitse eritingimuste saamise venimist ja enda töö kehva organiseerimist, mille pärast on ta hagejalt ka vabandust palunud.
4.2.Maakohus järeldas, et kostja ei andnud hagejale tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks (oma 20. juuli 2020. a ja 23. juuli 2020. a kirjadega). Ka seetõttu on leping üles öeldud ebaõigesti.
4.3.Hageja on seisukohal, et tema koosatud tööprojekt vastas nõuetele ja selle alusel oli võimalik tellida tootejooniseid.
4.3.1.Kohus on järeldanud Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TS arvamuse põhjal, et hageja töös (projektis) oli puudus, kuid ei ole sidunud seda väidetavat puudust lepingu ülesütlemise põhjendusega. Kostja ei ole kohtu esile toodut, s.o projekti seletuskirja puudumist, pidanud lepingu ülesütlemise aluseks olevaks asjaoluks. Keegi ei ole nõudnud hagejalt projekti seletuskirja koostamist või andnud selleks tähtaega. Maakohus ei ole kasutanud oma järeldustes TS arvamuse sisulist osa, mis seondub poolte vaidlusega. Hageja esitas TS arvamuse eesmärgiga näidata, et hageja koostatud projekti alusel on võimalik koostada tootejooniseid. Riiklikult tunnustatud ekspert ja asjatundja TS on oma arvamuses järeldanud, et hageja koostatud tööprojekti alusel on võimalik teha teraspostide osas tootejooniseid. Arvamuses viidatud DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja puudumine oli tingitud sellest, et projekteerimistööd polnud lõpetatud ja seletuskirja polnud jõutud välja anda enne, kui kostja lepingu üles ütles. Projekteerimise järelevalve taseme DSL2 nõude täitmata jätmine ei tähenda veel seda, et projekt oleks vale või seda oleks vaja ümber teha. Tegemata on lihtsalt üks protseduur. Hageja lisas, et kostjale on tehtud ja edastatud eelprojekti seletuskiri, kuigi see ei olnud lepingu kohaselt hageja ülesanne.
4.3.2.Metallitootjal on võimalik koostada hageja projekti alusel tootejooniseid. Selle kohta on hageja esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi TS arvamuse, AS Tari eksperdi MS arvamuse, ehitusinsener AA arvamuse, ehitusinsener OO arvamuse ja OÜ Ehitusseire eksperdi KK arvamuse. Kõik eksperdid on ühel nõul selles, et hageja tööprojekt vastas nõuetele ja selle alusel on võimalik koostada tootejoonised. Järelikult ei ole hageja projektis kostja ülesütlemisavalduses väidetud puudusi. Maakohus on otsuse p-des 17 ja 18 ekspertide arvamusi käsitlenud, kuid võtnud neist välja ebaolulise ja jätnud käsitlemata selle, mille tõttu need
8 (35)
2-20-17923 arvamused on tõendina asja juurde esitatud. Kohus ei ole hinnanud tõendite alusel peamist küsimust, kas hageja projekti alusel on võimalik koostada tootejooniseid.
4.3.3.Ülesütlemisavalduses on tuginetud ka sellele, et „tellija pidanuks töövõtja poolt koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata saama ära tellida metallitootjalt vajalikud ehitustooted“. Hageja esitatud asjatundjate arvamused kattuvad ka selle osas, et tootejoonised ei kuulu tööprojekti hulka, st tööprojekt ja tootejoonised on EVS standardi kohaselt kaks erinevat asja. Muid etteheiteid ei ole kostjal hageja tööprojektile olnud, tööprojekt on kostjale üle antud ja selle eest on hagejale makstud. Kostja on ka rekonstrueerinud ehk ehitanud just hageja projekti järgi, mis näitab seda, et kostja pidas hageja projekti nõuetekohaseks. Kostja lootis tellijana saada hagejalt koos tööprojektiga ka tootejoonised, et säästa nende tellimise kulusid. Tootejooniste koostamine ei olnud aga hageja ülesanne ja selles oleks pooled pidanud eraldi kokku leppima.
4.4.Lisatööde tegemine on tõendatud, s.o mõõdistamine 1600 eurot (+ km), 4. korruse uus põrandatalastik 2000 eurot (+ km) ja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk 400 eurot (+ km), kokku 4800 eurot (4000 eurot + km). Kostja ei vaidlustanud lisatööde tegemist ega lisatööde eest tasu saamise nõuet hagi vastuses ega sellele järgnevates menetlusdokumentides, samuti esimesel istungil. Alles pärast 7. juuli 2022. a istungit, mil kohus lisatööde teema ise tõstatas, hakkas kostja eitama lisatööde tasunõude sissenõutavust.
4.5.Lisatööde osas ei olnud tingimuslikku kokkulepet. Kokkulepe lisatööde tasu summas on saavutatud kõigepealt kostja 2. juuli 2020. a koosolekul ja see on sätestatud protokolli p-s 7.5. Kostja 16. juuli 2020. a koosolekul on seda kokkulepet korratud. Kohus aga käsitles ekslikult vaid 16. juuli 2020. a koosoleku protokolli. Vaidlustatud otsusest ei ole tuvastatav, mis on see konkreetne tingimus, milles kokku lepiti ja mis pidi olema tasunõude sissenõutavuseks saabunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1). Nõupidamise protokollis sisalduv väidetav viide, et „tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidiselt peavad kõik tähtajad paika ning mingeid muid lisakulusi ei teki“ ei ole tingimus TsÜS § 102 lg 1 tähenduses ega piisavalt konkreetne. Samuti ei ole tegemist kokkuleppega, vaid pigem emotsionaalse mõttega, mis on kostja protokolli sisestatud. Koosoleku protokolli korrektne sõnastus on „Koosolekul saavutati kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 eurot, tingimusel et edaspidi teavad kõik tähtajad paika ja rohkem mingeid lisaasju ei teki ja arutama ei pea“. Hageja on lisatööde osas kõiki tähtaegu järginud ja pole mingeid täiendavaid tasusid nõudnud, mistõttu jääb arusaamatuks, milline n-ö kokkulepitud tingimus jäi hageja poolt täitmata. Kohus ei ole seda lahendis sisustanud. Kostja ütles 31. juuli 2020. a avaldusega lepingu üles, mistõttu ei olnud võimalik seda lõpuni täita. Hageja arvates ei ole lisatööde tasu puhul tegemist tingimusliku kokkuleppega, vaid 16. juuli 2020. a koosoleku protokollis (ja samas sõnastuses 2. juuli 2020. a koosoleku protokollis) on kostja sisuliselt tunnistanud kohustust maksta lisatööde eest 4000 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.6.Hageja viidatud tööd on käsitatavad lisatöödena.
4.6.1.Seoses mõõdistustega märgib hageja, et hinnapakkumises ei olnud fikseeritud, et hageja peaks projekteerijana hakkama ise objekti mõõdistama. Hinnapakkumise kohaselt on töö aluseks vajalikud mh vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele mõjuvate koormustega. Selliseid alusandmeid kostja ei esitanud, mistõttu on hageja lisatööna teinud kõik vajalikud objekti mõõdistamised. Hageja 16. augusti 2022. a seisukohtades on esitatud selle kohta täpne ülevaade ja lisatud hageja koostatud mõõdistamisprotokollid. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kuna hinnapakkumine sisaldas kontrollarvutusi, sisaldas see ühtlasi ka mõõdistamist. Mõõdistamistööd ja kontrollarvutused
9 (35)
2-20-17923 on erinevad tegevused: mõõdistamine tähendab mõõdulindi või muu mõõteriistaga objekti ülesmõõtmist, kontrollarvutused on aga juba matemaatika ja füüsika (seinte kandevõime arvutused jmt).
4.6.2.Seoses 4. korruse uue talastiku joonistega ei ole kohus arvestanud, et kostja soovis tellijana hagejalt algselt 4. korruse olemasoleva põrandatalastiku säilitamist. Seega pidi hageja tugevdama ja juurde lisama lisatalasid, et säilitatav 4. korruse talastik oleks piisava kandvusega, mistõttu tehti esialgu projekt, säilitamaks vana talastikku. Seejärel aga soovis kostja juba 4. korruse täiesti uue põrandatalastiku jooniseid, s.o vana talastikku säilitamata. See oli lisatöö, kuna hageja ei saanud pakkumist tehes arvestada, et 4. korruse põrandatalastik tuleb uus.
4.6.3.Juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi joonise osas on kohus midagi segamini ajanud. Hageja on koostanud peamaja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärgi joonised, mitte hoovimaja juurdeehituse joonised. Hageja ei joonistanudki hoovimaja, rääkimata selle juurdeehitusest. Hoovimajale ei olnudki mõeldud juurdeehitust, see pidi tulema täiesti uus.
4.7.Lisatööde tasunõude osas on kohus jätnud tähelepanuta ka kostja 23. juuli 2020. a e-kirja, milles kostja avaldab, et „pakun välja, et kui sa kinnitad mulle, et teed tähtajaks kõik asjad valmis, siis ma tasun peale kinnitust koheselt arve, mis meil üleval on“. Ainuke sel hetkel üleval olnud arve oli hageja lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot. Kostja kinnitab oma lausega seda, et lisatööd on tehtud ja tal on kohustus see arve maksta. Ebaloogiline on maakohtu otsusega tekkinud olukord, kus hageja on kõik lisatööd teinud ja kostjale üle andnud, kuid tal pole õigust selle eest tasu nõuda. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinses asjas jättis maakohus vaidlustatud otsusega hagi 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
8.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.2 loetletud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Seega võtab ringkonnakohus need asjaolud TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.
9.Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle.
10 (35)
2-20-17923
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale tasu 9240 eurot (VÕS § 655 lg 1 teise lause alusel) ja lisatööde eest 4800 eurot (sisuliselt VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel). Juhuks, kui hageja nõuded osutuvad mingis osas põhjendatuks, on kostja esitanud 10. märtsi 2021. a hagi vastuses menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks oma nõudeid hageja vastu kokku 113 133 eurot.
11.Ringkonnakohus hindab kõigepealt hageja nõuet lepingus kokkulepitud tasu saamiseks VÕS § 655 lg 1 alusel (I) ja seejärel nõuet lisatööde eest tasu saamiseks (II). Pärast seda hindab ringkonnakohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust (III) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused. I
12.Ringkonnakohus selgitab esmalt õiguslikku olukorda ja hageja nõude lahendamise keskseid küsimusi.
12.1.Kostja on menetluses läbivalt leidnud, et ta on lepingu hageja olulise rikkumise tõttu üles öelnud. Ringkonnakohus märgib, et kuna siinsel juhul oli tegemist töövõtulepinguga, sai sellest olulise lepingurikkumise korral VÕS § 116 alusel taganeda. Taganemise kõrval tuleneb tellijale VÕS § 655 lg-st 1 ka võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (vt nt Riigikohtu 20. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingu erakorraline ülesütlemine mh teise lepingupoole rikkumise korral on VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 järgi võimalik kestvuslepingu puhul (VÕS § 116 lg 6), milleks töövõtuleping ei ole. Ka õiguskirjanduses on märgitud, et töövõtulepingu puhul on võimalik sellest taganemine üldreeglite järgi ja selle ülesütlemine VÕS § 655 järgi (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 186, p 5.2.b). Kolleegium ei nõustu kostja käsitusega, et VÕS § 655 lg 2 annab tellijale õigusliku aluse töövõtuleping selle rikkumise korral töövõtja poolt ka üles öelda. Kostja viidatud VÕS § 655 lg-st 2 tuleneb sisuliselt vaid põhimõte, et töölepingu lõpetamisel selle rikkumise korral töövõtja poolt ei kohaldata VÕS § 655 lg-t 1. Ka Riigikohus on märkinud, et VÕS § 655 lg-st 2 tulenevalt võib § 655 lg 1 teist lauset ei kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud, ning töövõtulepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda (5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; vt ka Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.3).
12.2.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu kohaselt tuli hagejal töö teha ositi, kusjuures töö jaotus osadeks nähtub lepingu p-st 3.3. Kolleegium mõistab kostja ülesütlemisavaldust ja siinses menetluses esitatud avaldusi selliselt, et sisuliselt oli kostja soov lepingust osaliselt taganeda vastavalt VÕS § 116 lg-le 3, s.o vaid selle osa suhtes, milles leping oli 31. juuli 2020. a avalduse esitamise seisuga veel täitmata. Seda kinnitab ka kostja 16. novembri 2023. a kohtuistungil avaldatu, et kostja soovis jätta tehtud tööd endale ja ta ei soovinud juba hagejale tasutud summa tagastamist (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:15:00). Seejuures on VÕS § 655 lg 1 järgi võimalik ka lepingu ülesütlemine üksnes osaliselt, kui võlgnetav sooritus on osadeks jaotatav (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.1).
12.3.VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise sisuliseks eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Taganemiseks annab VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi alust mh kohustuse täitmata jätmine VÕS § 114 järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Riigikohus on selgitanud, et kõrvaldatavate puuduste korral on lepingust taganemine lubatud
11 (35)
2-20-17923 üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks erandiks võib olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause) (vt 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-10, p 12). Töövõtulepingu puhul loeb VÕS § 647 lg 1 oluliseks rikkumiseks mh ka selle, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
12.4.Riigikohus on leidnud, et kui töövõtja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, võib tellija tahteavaldus lepingu lõpetamiseks olla asjaoludest lähtuvalt käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi (vt nt 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 11).
12.5.Seejuures on töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Eelkõige saaks hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p-d 12 ja 13).
12.6.Seega tuleb asja lahendamiseks kontrollida, kas kostja on 31. juuli 2020. a avaldusega lepingust kehtivalt (osaliselt) taganenud. Kuna siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et taganemise formaalsed eeldused olid täidetud, tuleb hinnata, kas kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Juhul, kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, tuleb hinnata, kas kostja 31. juuli 2020. a avaldust saab asjaoludest lähtuvalt pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. Kui leiab tuvastamist, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud või selle VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, tuleb hinnata hageja rahalise nõude põhjendatust.
13.Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, leides, et kostja on lepingu hageja rikkumise tõttu üles öelnud (vt maakohtu otsuse p 26). Kuna hageja rikkumise korral olnuks kostjal võimalik lepingust taganeda, on vaidlustatud otsuses lahendamata küsimus, kas kostja taganes lepingust tervikuna või osaliselt. Samuti jääb ebaselgeks, mida maakohus luges hageja rikkumiseks, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda (maakohtu käsituse järgi üles öelda). Maakohus on käsitanud lepingu lõpetamise aluseks oleva rikkumisena nii seda, et hagejal jäid tööd lõpetamata, seda, et hageja ei nõustunud hoovimaja tööde tegemisega (s.o lepingus kokkulepitud mahus tööde tegemisega), kui ka seda, et Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TSi 8. detsembri 2021. a arvamuse kohaselt ei vasta hageja projekt täielikult nõuetele, kuna puudu on DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri (vt maakohtu otsuse p-d 21 ja 12 (35)
2-20-17923 26). Kuna maakohtu seisukohad ja nende kujunemine ei ole lahendi põhjal selged, on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Ringkonnakohus saab need minetused apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski maakohtu viidatud väidetavatest rikkumistest ei oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda.
14.1.Kostja ei ole maakohtu viidatud rikkumistele lepingust taganemise alusena tuginenud.
14.1.1.Kostja on tuginenud menetluses sellele, et lepingu ülesütlemise põhjus (s.o materiaalne alus) oli asjaolu, et hageja poolt üleandmiseks pakutud töö ei vastanud lepingutingimustele ega otstarbele, milleks kostja tööd vajas, ja hageja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldus rikkumise heastamisest ja töö parandamisest (vt nt hagi vastuse p 2.8; kostja 30. augusti 2021. a seisukoha p-d 2.1 ja 2.10).
14.1.2.Kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldusest (I kd, tl-d 16–19) nähtuvalt tugines kostja ülesütlemise alusena sellele, et hageja poolt 16. juulil 2020 kostjale üle antud Vallikraavi 14 kortermaja projekt ei vasta kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuivõrd selle alusel ei ole metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kostja viitas AM 20. juuli 2020. a e-kirjas märgitud puudustele ning määruse nr 97 § 10 lg-tele 1, 8 ja 9. Kostja leidis, et on palunud 20. juuli 2020. a ja 23. juuli 2020. a e-kirjadega hagejal viia projekt vastavusse tööprojekti nõuetega ja esitada vajalikud lisajoonised, andes sellega hagejale täiendava tähtaja oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks (VÕS § 114 lg 1 tähenduses), kuid oma 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjadega hageja keeldus töös esinevate puuduste kõrvaldamisest ja sisuliselt teatas, et ei kavatse oma kohustusi täita ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4 ja § 116 lg 4 tähenduses). Sellega olid kostja hinnangul täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.
14.1.3.Seega oli lepingust taganemise aluseks hageja väidetav lepingutingimustele mittevastav töö (tööprojekt ei vastanud nõuetele, kuna selle alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid) ja rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamisest keeldumine. Seejuures on maakohus ka ise vaidlustatud otsuses märkinud, et kostja tugines lepingu ülesütlemise alusena sellele, et hageja poolt 16. juulil 2020 kostjale üle antud projekt ei vasta kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuna selle põhjal ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid (vt maakohtu otsuse p-d 10, 13 ja 15). Kostja ei ole 31. juuli 2020. a ülesütlemisavalduses viidanud ega maakohtu menetluses väitnud, et lepingust taganemise (või selle ülesütlemise) põhjus oleks olnud tööde lõpetamata jätmine, hoovimaja tööde tegemisest keeldumine ja/või tööprojekti puhul DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja puudumine.
14.2.Isegi kui mõni maakohtu viidatud rikkumistest oleks käsitatav lepingu rikkumisena hageja poolt, oleks kostja pidanud sel alusel lepingust taganemiseks nõudma hagejalt esmalt rikkumise kõrvaldamist ja andma selleks täiendava mõistliku tähtaja, mida kostja ei teinud.
14.2.1.Kostja tugineb menetluses sellele, et ta andis hagejale 20. juuli 2020. a, 23. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjadega täiendava tähtaja projektis esinenud puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 114 tähenduses ning kuna hageja rikkumist ei kõrvaldanud (või teatas, et ta seda ei tee), oli kostjal õigus lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5) (vt nt hagi vastuse p-d 2.6 ja 2.7; 31. augusti 2021. a seisukoha p 2.9; 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-d 2.2 ja 2.3).
13 (35)
2-20-17923 Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja TS 20. juulil 2020 hagejale saadetud e-kirjas (I kd, tl 94) palunud hagejal teada anda, millal nad saavad korrektsed joonised, mis vastaks tööprojekti nõuetele. Sama isik on hagejale 24. juulil 2020 saadetud e-kirjas (I kd, tl 95) viidanud, et neile ei ole esitatud nõuetele vastavat tööprojekti, ning andnud hagejale lisaaja järelemõtlemiseks, et täita lepingus võetud kohustusi ja teha kostjaga koostööd. Seega on kostja nendes kirjades tuginenud hageja töö puudusena üksnes sellele, et tööprojekti alusel ei saa väidetavalt teha tootejooniseid. Oma 23. juuli 2020. a e-kirjas (I kd, tl 128) ei ole kostja konkreetsele hageja rikkumisele viidanud. Kostja on ka ise menetluses tuginenud sellele, et ta on oma 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a elektronkirjades selgitanud, et hageja koostatud projekt peab olema sellisel kujul, et metallitootjal oleks võimalik selle alusel koostada tootejoonised ja et kostja saaks hageja koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata ära tellida metallitootjalt vajalikud ehitustooted (vt nt hagi vastuse p 2.6). Kostja ei ole väitnud ja asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale enne lepingust taganemist täiendava tähtaja DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja esitamiseks, lepingus kokkulepitud tööde lõpetamiseks ja/või hoovimaja tegematajätmisega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti ei ole kostja oma 20. juuli 2020. a, 23. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjades sellistele rikkumistele viidanud.
14.2.2.Kolleegium leiab, et isegi kui hageja oleks olnud tööde tegemisega, sh hoovimaja projekti koostamisega viivituses ja selle eest vastutaks, oleks kostja pidanud andma hagejale tööde lõpetamiseks, sh hoovimaja projekti tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja VÕS § 114 lg 1 järgi, sh nõudma kohustuse täitmist. Alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustusi täitnud ka täiendava tähtaja jooksul või oleks pärast täiendava tähtaja andmist teatanud, et ta töid lõpuni ei tee, sh hoovimaja projekti ei koosta, oleks kostja saanud kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh lepingust taganeda osas, milles tööd olid tähtajaks lõpetamata või mille tegemisest hageja keeldus (VÕS § 114 lg-d 1 ja 4, § 116 lg 2 p 5 ja lg 3). Kolleegium märgib, et isegi kui leida, et kostja seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kirjas sisaldunud lause „[k]una meie eesmärk oleks tööde lõpetamine, mitte vaidlemine, siis annan teile lisaaja järelemõtlemiseks“ oleks käsitatav täiendava tähtaja andmisena tööde lõpetamiseks (ehkki e-kirjas oli rikkumisena viidatud üksnes tööprojekti väidetavatele puudustele), ei oleks mõistlik täiendav tähtaeg (VÕS § 114 lg 1 teise lause tähenduses) kõigi tööde lõpetamiseks olnud 31. juuliks 2020, mil kostja lepingu üles ütles, veel möödunud. Samuti, isegi kui DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri oleks pidanud olema 31. juuli 2020. a seisuga juba esitatud ja nende esitamata jätmine oleks olnud käsitatav lepingu rikkumisena, oleks kostja pidanud andma hagejale nende koostamiseks ja esitamiseks täiendava mõistliku tähtaja VÕS § 114 lg 1 järgi, sh nõudma kohustuse täitmist. Alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul, oleks kostja saanud kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh lepingust kas tervikuna või osaliselt taganeda (VÕS § 114 lg 4, § 116 lg 2 p 5 ja lg 3). Kuna kostja ei olnud nõudnud hagejalt puuduva selgituse ja seletuskirja esitamist ega talle kõnealusest puudusest ka teatanud, ei andnud selles osas lepingust taganemiseks alust ka VÕS § 647 lg 1.
14.2.3.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et täiendava tähtaja andmine ei oleks olnud hagejast tulenevalt mõistlik, sest hageja oli väljendanud, et ta on valmis jätkama töid üksnes osaliselt (vt maakohtu otsuse p-d 23–25).
14 (35)
2-20-17923 Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt avaldas hageja 20. juulil 2020 kl 12.36 kostjale saadetud ekirjas (I kd, tl 97), et (kostja käitumise tõttu) tal ei ole enam mingit soovi selle objektiga tegeleda ja „kuna ma olen teie meelest nii ebausaldusväärne, siis peame selle koostöö siinkohal lõpetama“. Samas 24. juuli 2020. a e-kirjas kostjale (I kd, tl 99) märkis hageja, et poolte koostöö eelduseks objektil on kõigepealt arve nr 217 tasumine, millega kostja (hageja hinnangul) alusetult viivitas. Hageja avaldas, et pärast arve nr 217 tasumist ei ole hagejal enam võimalik hoovimaja teha, sest „selleks ei ole enam aega ja see aeg on ära kulutatud minust mitteolenevatel põhjustel“. Ühtlasi esitas hageja oma nägemuse edasisest tööjaotusest selliselt, et veel teha jäänud olemasoleva hoone (peamaja) nõukogudeaegsete juurdeehitiste projektide üleandmine ja nende eest tasumine jaotatakse osadeks, mida hageja põhjendas usalduse kaotamisega kostja vastu. Kolleegium ei nõustu maakohtuga ja kostjaga, et hageja 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a ekirju saab käsitada hageja teatena selle kohta, et ta oma kohustusi edaspidi ei täida, mis annaks aluse lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata VÕS § 116 lg 2 p 4 või lg 4 järgi. Poolte kirjavahetusest (arvestades ka muid 20. juulil 2020 saadetud e-kirju, vt I kd, tl-d 93, 94, 96 ja 98) on näha, et hageja 20. juulil 2020 kl 12.36 saadetud e-kirjas sisaldunud reaktsioon oli pigem emotsionaalne ning juba mõni päev hiljem saadetud e-kirjast nähtus, et hageja on valmis lepingu täitmisega jätkama, kui talle tasutakse arve nr 217, kuid ta soovis teha lepinguga ettenähtud töö mahus ning töö vastuvõtmise ja selle eest tasumise korralduses muudatusi. Seejuures nõudis hageja arve nr 217 tasumist õigustatult (vt praeguse otsuse osa II) ning VÕS § 110 lg 1 järgi oli hagejal õigus keelduda kuni arve tasumiseni oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Ka kostja ei mõistnud hageja e-kirju nii, et hageja oleks teatanud, et ta oma kohustusi edaspidi ei täida. Oma 24. juuli 2020. a e-kirjas (I kd, tl 95), mis saadeti pärast hageja sama kuupäevaga e-kirja, avaldas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta on huvitatud lepingu jätkamisest ja tööde lõpuni tegemisest hageja poolt, annab hagejale lisaaja järelemõtlemiseks ja on valmis esmaspäeva hommikul (e-kiri saadeti reedel) arutama, kui hagejal on pakkuda välja mõni mõistlik ettepanek. Seega toimusid poolte vahel läbirääkimised arve nr 217 tasumise ja tööde jätkamise tingimuste üle.
14.3.Lisaks ei anna asja materjalid alust järeldada, et hageja oleks maakohtu viidatud viisidel lepingut rikkunud, ning osade väidetavate rikkumiste puhul on küsitav, kas kostja saaks kõnealusele rikkumisele tugineda.
14.3.1.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingust taganemist oleks õigustanud hageja väidetav keeldumine hoovimaja tööde tegemisest. Asjas esitatud kirjavahetustest ei saa järeldada, et hageja oleks hoovimaja projekti tegemisest keeldunud. Maakohus järeldas hageja keeldumist hageja seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kirja (I kd, tl 99) põhjal (vt maakohtu otsuse p-d 23 ja 26). Nimetatud e-kiri oli saadetud pärast poolte 20. juuli 2020. a e-kirju ja kostja 23. juuli 2020. a e-kirja, milles poolte vahel olid tekkinud eriarvamused hageja tööprojekti nõuetelevastavuse osas ja arutelu koostöö jätkamise võimalikkuse üle. Seejuures oli kostja esindaja oma 23. juuli 2020. a e-kirjas kutsunud hagejat ka omalt poolt lahendust pakkuma, kui tema pakutud lahendus ei sobi. Kolleegium nõustub hagejaga, et tema seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kiri (vt selle sisu praeguse otsuse p-s 14.2.3) on käsitatav hageja ettepanekuna lepingu muutmiseks mh lepingu mahu osas, jättes hoovimaja sellest välja. Selliselt mõistaks hageja kirja TsÜS § 75 lg 1 teise lause järgi kostjaga (tahteavalduse saajaga) sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel, sh võttes arvesse konteksti ja poolte eelnevat kirjavahetust. Kostjaga sarnane mõistlik isik ei mõistaks hageja 24. juuli 2020. a e-kirja VÕS § 116 lg 4 teise lause mõttes hageja teatena, et ta oma kohustust (hoovimaja osas) ei täida, mis annaks kostjale õiguse lepingust taganeda VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega andmata. Kostja ei ole väitnud ja asja materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks hageja ettepanekule vastanud 15 (35)
2-20-17923 (kostja seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kiri (I kd, tl 95) ei adresseeri hageja ettepanekut hoovimaja osas).
14.3.2.Samuti ei võimalda asja materjalid lugeda hageja lepingu rikkumiseks seda, et tööprojektist puudusid DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei olnud andnud nimetatud dokumente kostjale üle koos seni üle antud tööprojekti osadega. Samas on hageja menetluses selgitanud, et ta ei olnud veel jõudnud tööprojekti seletuskirja koostada ja esitada, kuid oleks seda teinud, kui kostja ei oleks lepingut üles öelnud (vt nt hageja 8. detsembri 2021. a seisukoha lk 5). Hageja sõnul on seletuskiri tööprojekti viimane osa, mis tehakse enne seda, kui lõplik tööprojekt üle antakse (vt nt apellatsioonkaebuse p 2.1.3.1 ja 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:55:25). Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et eelprojekti kohta oli hageja kostjale seletuskirja esitanud (vt apellatsioonkaebuse p 2.1.3.1). Ka TS arvamusest nähtub, et hageja selgituste kohaselt jäi tööprojekti seletuskiri koostamata seetõttu, et lepingulise suhte lõppemise tõttu ei saanud ta oma tööd lõpuni teha (vt I kd, tl 193 pöördel). Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et seletuskiri oleks pidanud olema esitatud juba enne 31. juulit 2020, mil kostja lepingu üles ütles. Seega ei anna asjas esitatu alust järeldada, et seletuskirja puudumine olukorras, kus hagejal olid tööd veel pooleli, oleks olnud käsitatav lepingu rikkumisena.
14.3.3.Asja materjalid ei anna alust järeldada, et hageja oleks olnud töö tegemisega viivituses. Lisaks on küsitav, kas kostja oleks saanud sel alusel lepingust taganeda. Esmalt märgib kolleegium, et hagejale ei saa ette heita seda, et ta lepingus kokkulepitud töid lõpuni ei teinud, kuna 31. juulil 2020 lõpetas kostja ise ühepoolselt lepingu, tehes seda kas taganemise või ülesütlemisega (mille üle pooled vaidlevad). Lepingust taganemiseks oleks võinud anda alust see, kui hageja oleks olnud 31. juuli 2020. a seisuga kokkulepitud töö tegemisega viivituses. Samas ei ole kostja menetluses väitnud ega tõendanud, et hageja oleks olnud töö tegemisega viivituses. Lepingu p 2.1 kohaselt oli töö algne tähtpäev 12. jaanuar 2020 eeldusel, et töö tegemiseks vajalikud alused on edastatud p-s 1.4 nimetatud tähtajaks, s.o 18. oktoobriks 2019. Tellija 2. juuli 2020. a koosoleku protokolli nr 1 ja 16. juuli 2020. a protokolli nr 2 kohaselt oli lepitud projekti lõpliku valmimise ajana kokku 16. juuli 2020 (I kd, tl-d 48 pöördel, 50 pöördel), kuid samas oli 3. korruse uue vahelae talastiku tähtaeg alles 20. juuli 2020 ning protokolli nr 2 p 8.8 kohaselt pidid 16. juuliks 2020 olema valmis vaid esialgsed joonised, mis oli vaja veel üle vaadata, osad tööd tuli teha veel 30. juuliks 2020 ning hoovimaja lahendus oli veel lahtine, oodates teise konstruktori hinnangut (I kd, tl 50 pöördel). Oma 23. juuli 2020. a e-kirjas kirjutas kostja seaduslik esindaja hagejale, et „minu teada on teil kokku lepitud tähtaeg juuli lõpuks“). Seega nähtub asjas esitatud tõenditest, et töö tegemine oli algselt plaanituga võrreldes viibinud ning poolte kokkuleppel oli töö, sh selle osade valmimise tähtpäevasid edasi lükatud. Viidatud tõenditest jääb ebaselgeks, milline oli poolte kokkulepe töö kõigi osade, sh hoovimaja projekti lõpliku valmimise aja kohta. Seega ei anna asja materjalid alust järeldada, et hageja oleks olnud töö üleandmisega viivituses, mis oleks olnud käsitatav lepingu rikkumisena. Isegi kui leida, et hageja oli töö üleandmisega viivituses, on küsitav, kas kostja saaks sellele rikkumisele tugineda. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja on menetluses välja toonud, et tema töö tegemine viibis, kuna kostja ei andnud talle lepingus ettenähtud tähtajaks üle lepingu täitmiseks vajalikke
16 (35)
2-20-17923 alusandmeid – arhitektuurset projekti ja ehitusgeoloogilisi uuringuid. See nähtub ka hageja esindaja 21. mai 2020. a e-kirjast kostja esindajatele (I kd, tl 131). Hagejale vajaliku sisendinfo hilinemist kinnitab ka kostja esindaja 21. mai 2020. a vastus hagejale, kus kostja esindaja märgib, et selle võrra võib hageja tööde valmimine arusaadavalt venida (I kd, tl 131 pöördel). Lisaks on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et Vallikraavi 14 arendusprojekt tervikuna venis hagejast sõltumatutel põhjustel (6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.5 ja seal viidatud tõendid (I kd, tl-d 129 – 133 pöördel)). Eelnevat arvestades on võimalik, et kostja oli ise VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivituses hagejale vajalike alusandmete tagamisega ja/või töö viibimise objektil põhjustasid muud kostja mõjusfääris olevad asjaolud, mistõttu kostja ei saaks VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda hageja lepingurikkumisele, mis seisnes töö valmimise viibimises. Lisaks nägi lepingu p 3.7 ette, et lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb selliste asjaolude esinemise võrra, mille eest töövõtja ei vastuta ja mida ta ei saanud mõjutada ning mille vältimist ei saanud temalt mõistlikult oodata. Seega võis lepingu täitmise tähtaeg olla kostjast tulenevatel põhjustel ka pikenenud. Ehkki poolte kokkulepped töö valmimise lõpptähtpäeva kohta ning hageja töö viibimise täpsed põhjused ja nende põhjuslik seos kostja vastuvõtuviivitusega on asja materjalide põhjal mõneti ebaselged, ei pea kolleegium siinkohal menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) vajalikuks nende asjaolude täpsemat tuvastamist, kuna see ei mõjutaks asja lahendust. Hageja töö valmimise viibimine ei oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda juba seetõttu, et kostja ei olnud sellisele rikkumisele viidanud ega andnud hagejale täiendavat mõistlikku tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks (vt praeguse otsuse p-d 14.1 ja 14.2).
15.Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas kostjal oli alust lepingust taganeda, kuna hageja tehtud tööprojekti põhjal ei olnud võimalik koostada tootejooniseid ning hageja ei olnud talle antud täiendava tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud või keeldus selle tegemisest.
15.1.Kolleegium selgitab kõigepealt tõendamiskoormuse jaotust vaidlusaluse tööprojekti lepingutingimustele mittevastavuse osas.
15.1.1.Hageja on tuginenud menetluses sellele, et tööprojekt, mille puudustele kostja tugineb, on kostjale üle antud ja selle eest on hagejale makstud, mistõttu kostja on selle tööosa vastu võtnud. Täpsemalt andis hageja enda väitel vaidlusaluse katuse metallpostide osa tööprojekti kostjale üle 29. juunil 2020, see võeti pretensioonideta vastu ja selle tööosa eest 1. juulil 2020 esitatud arve nr 216 on tasutud (vt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.3; 8. detsembri 2021. a seisukoha lk 3; vt ka apellatsioonkaebuse p 6 ja ringkonnakohtu 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:32–00:16:39 ja 01:03:32–01:05:13). Kostja on menetluses viidanud, et hageja pakkus talle Vallikraavi 14 kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide projekti üleandmiseks 16. juulil 2020 (vt hagi vastuse p 2.5). Hageja sõnul ei puudutanud kostja viidatud tööosa, mis anti üle 16. juulil 2020, aga katust ja metallposte, vaid lisatöid, mille eest on esitatud arve nr 217 (vt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.3; 8. detsembri 2021. a seisukoha lk 3).
15.1.2.Pooled ei vaidle selle üle, et tootejooniste tegemisega seotud puudus, mida kostja hageja tööle ette heidab, seondub peahoone katuse konstruktsiooni terasest osadega (talad või postid) (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:02:11–01:03:03). 1. juulil 2020 on hageja esitanud kostjale arve nr 216, millel on teenuse nimetusena märgitud „Vallikraavi 14, Tartu. Tarindid, peahoone katusekorrus“ (I kd, tl 13). Selle arve on kostja hageja esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt tasunud 9. juulil 2020 (I kd, tl 14). Seejuures ei ole pooltel vaidlust selles, et ainus hagejale tasumata arve on arve nr 217 (lisatööde eest). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et kõigi muude tööde eest, mis hageja on kostjale üle andnud, on ta tasu saanud,
17 (35)
2-20-17923 ning kostja kinnitas, et ta on tasunud üksnes vastuvõetud tööde eest (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:13:19–00:13:52; 00:14:51–00:15:00). Seega kinnitavad asjas esitatud tõendid ja ka poolte ringkonnakohtu istungil avaldatu hageja väidet, et kostja on vaidlusaluse tööprojekti osa vastu võtnud ja selle eest tasunud.
15.1.3.VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega lasus praegusel juhul kostjal kohustus tõendada, et (peamaja) katuse konstruktsiooni puudutav tööprojekt ei vastanud lepingu tingimustele, kuna selle põhjal ei olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid.
15.2.Selle hindamisel, millistele nõuetele hageja tööprojekt pidi vastama, tuleb lähtuda lepingust, hinnapakkumisest, EVS standardist (s.o Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“) ning määrusest nr 97.
15.2.1.Poolte lepingu p 1.2 kohaselt on töö täpsem sisu kirjeldatud hinnapakkumises nr 1920 (26. august 2019), mis on lepingu osa, ning p 1.3 kohaselt on projekti vastavus arvestatud EVS standardi järgi.
15.2.2.Hinnapakkumise nr 1920 (I kd, tl-d 165–166) osas on kostja viidanud menetluses sealt tulenevale, et tarindite tööprojekti mahtu kuuluvad „monoliitsest raudbetoonist vahelagede ja talade korral armeeringud, omavahelised sõlmed, monteeritavate vahelagede korral laepaneelide laotised koos märgitud koormustega, spetsifikatsioon, montaažisõlmed, paneelide kujujoonised, talade põhiarmeering“.
15.2.3.Määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumid eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse nr 97 § 10 lg 1 järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Pooled on viidanud menetluses ka määruse nr 97 § 10 lg-tele 8 ja 9: lõikest 8 tulenevalt esitatakse tööprojektis kasutatava ehitustoote, materjali ja -seadme mark ja selle tootja või valmistaja ning antakse vajadusel juhised nende seadistamiseks; lõike 9 kohaselt juhul, kui lõplikku sõlme lahendust ei ole võimalik lähteandmete ebapiisavuse tõttu esitada, esitatakse sõlme eeldatav tehniline lahendus koos viitega, milliseid näitajaid ja kelle poolt tuleks täpsustada ehitamise käigus pärast sõlme avamist ja enne ehitamise jätkamist.
15.2.4.Konkreetsetest EVS standardist tulenevatest nõuetest on pooled viidanud standardi lk 170 p-dele 1, 6 ja 9 (I kd, tl 175 pöördel), mille kohaselt kandvate ja jäikust tagavate konstruktsioonide, trepi- ja rõdukonstruktsioonide, projekteeritud ehitustoodete osas esitatakse: kandekonstruktsioonide ja/või ehitustoodete paiknemine, üldlõiked, gabariidid, põhimargid (p 1); põhiliste piirdetarindite konstruktsioonide tüübid, läbiviikude lahenduse kirjeldus graafilises või tekstilises osas (p 6); terasest kandetarindite ristlõiked ja materjalid, pinnaviimistlus, tuleja korrosioonikaitse, koormused horisontaalpindadele (p 9).
15.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tehtud tööprojekt pidi sisaldama metallitoodete tootejooniseid, metallitoodete kujujooniseid, mingeid kindlaid andmeid metallitoote kohta (gabariitmõõtmed, massid, geomeetria) või üldiselt tootejooniste tegemiseks vajalikke andmeid. Eelnevaga seonduvalt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja projekti järgi oli võimalik koostada tootejooniseid. Täpsemalt on vaidlus tekkinud seoses katusekonstruktsiooni
18 (35)
2-20-17923 osaks olevate terastalade või -postidega (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:02:11 ja 01:03:03).
15.4.Ringkonnakohus leiab, et hageja tööprojekti järgi pidi olema võimalik koostada tootejooniseid, kuid tootejooniste tegemine ei olnud hageja lepinguline kohustus.
15.4.1.Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et määruse nr 97 §-st 10, eelkõige selle lg-st 1, tuleneb mh nõue, et tööprojekti põhjal peab olema võimalik (metallitootjal või kolmandast isikust projekteerijal) koostada tootejooniseid. Seda kinnitab ka hageja esitatud väljavõte EVS standardi osaks olevast skeemist (standardi lk 19; II kd, tl 159), millelt nähtub, et ehitustoodete tootejooniste koostamine on võimalik järgnev etapp tööprojekti koostamisele.
15.4.2.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna hinnapakkumisest ja lepingust ei tulene hageja kohustust koostada tootejooniseid, oleks nende tellimine tulnud eraldi kokku leppida (vt maakohtu otsuse p 19). Seda, et tootejoonised ei kuulu tööprojekti hulka ka EVS standardi kohaselt, kinnitavad mh järgmised maakohtu viidatud tõendid: -
OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinseneri KK 6. aprilli 2021. a arvamuse (I kd, tl-d 115–116) kohaselt ei ole tootejoonised EVS standardi järgi tööprojekti kohustuslik osa;
-
diplomeeritud ehitusinseneri AA 29. märtsi 2021. a hinnangu (I kd, tl-d 122–124) põhjal ei kuulu tootejoonised (vaikimisi) tööprojekti hulka;
-
Streng OÜ diplomeeritud ehitusinseneri OO 29. märtsi 2021. a kommentaarist (I kd, tl 127) tuleneb, et EVS standardi järgi ei kuulu tootejoonised tööprojekti hulka.
Samuti on AS TARI diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) MS avaldanud 17. märtsi 2021. hinnangus, et tootejoonised ei kuulu iseenesestmõistetavalt tööprojekti koosseisu, nende tegemine tööprojekti koosseisus ei ole kohustuslik ja lepitakse eraldi kokku (I kd, tl-d 119– 121). Seega ei olnud hagejal kohustust koostada tootejooniseid.
15.4.3.Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud kostja 31. juuli 2020. a avalduses märgitu, et „tellija pidanuks töövõtja poolt koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata saama ära tellida metallitootjalt vajalikud ehitustooted“. Samuti ei ole põhjendatud kostja ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukoht, et tööprojekti järgi peab olema võimalik ilma igasuguse täiendava projekteerimiseta tellida ehitusmaterjale ja -detaile (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:31:12 ja 00:51:59) ning tööprojekti põhjal peab ehitusmaterjalide tootja suutma nt tala valmis ehitada (vt samas, ajamärk 00:35:16).
15.5.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja tööprojekt oleks pidanud hõlmama nn kujujooniseid.
15.5.1.Kostja on menetluses leidnud, et tööprojekti osaks oleks pidanud olema nn kujujoonised. Sellekohane nõue tuleneb kostja hinnangul EVS standardi p-dest 1, 6 ja 9 ning kujujoonis hõlmab kostja arvates gabariite, ristlõikeid, materjale ja muid omadusi, sh nii andmeid kui ka graafilisi jooniseid (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:35:16–00:36:04).
15.5.2.Kolleegium nõustub hagejaga, et kujujoonise mõistet määrusest nr 97 ja EVS standardist ei tulene. Määruse nr 97 lg 5 lg 1 järgi on ehitusprojekti staadiumid eel-, põhi- ja tööprojekt ning EVS standardi kohaselt võib tööprojektile järgneda ehitustoodete tootejooniste 19 (35)
2-20-17923 koostamine (II kd, tl 159). Seega ei tulene kostja viidatud EVS standardi punktidest nn kujujooniste esitamise nõuet. Ka kostja esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide arvamustest (sh kostja 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-s 2.5 viidatust) ei tulene, et nn kujujooniste asemel ei piisa sellest, kui EVS standardis nõutud andmed on tööprojektis olemas ning selle järgi on võimalik koostada tootejooniseid.
15.5.3.Asjas esitatud tõendid kinnitavad kolleegiumi hinnangul hageja seisukohta, et kostja peab kujujooniste all silmas sisuliselt tootejooniseid. Nimelt ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et kostja edastas hagejale näidistena A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud joonised, mis olid kostja käsituse järgi tööprojektid (vt nt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha lk 3). Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt leidsid aga mitu asjatundjat, kellele hageja need kostjalt saadud joonised edastas, et tegemist on tootejoonistega: -
AS TARI diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) MS leidis, et tegemist on tootejoonistega (I kd, tl-d 119–121);
-
OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinsener KK 6. aprilli 2021. a arvamuse kohaselt on need joonised sisuliselt tootejoonised (I kd, tl-d 115–116);
-
diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) AA leidis 29. märtsi 2021. a hinnangus (I kd, tl-d 122–124), et A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud teraselementide joonisel on küll kirjas „tööprojekt“, aga tegemist on tootejoonistega;
-
Streng OÜ diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) OO 29. märtsi 2021. a kommentaari (I kd, tl 127) kohaselt on A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud näidised teraspostide kohta tootejoonised, kuigi kirjanurkades on kirjas „tööprojekt“.
Need asjatundjate arvamused viitavad sellele, et kostja pidas tööprojekti koosseisus nõutavate kujujooniste all sisuliselt silmas tootejooniseid, mis aga vaikimisi tööprojekti koosseisu ei kuulu ja mille tegemises oleks tulnud eraldi kokku leppida.
15.5.4.Eelnevat arvestades ei anna hageja tööprojekti lepingu tingimustele vastavuses alust kahelda kostja projektijuhti GT 20. juuli 2020. a e-kiri omanikujärelevalve esindajale AMle (I kd, tl 93), milles ta teatas, et nad on saanud tavaliselt tööprojekti raames teraselementide kujujoonised, ja millele kostja on menetluses tuginenud.
15.6.Kostja ei ole tõendanud, et mõni tööprojektis nõutud (sh EVS standardi p-des 1, 6 ja 9 nimetatud) andmetest oleks olnud hageja tööprojektist puudu ja selle tagajärjel ei oleks tööprojekti põhjal olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid.
15.6.1.Kostja viidatud AM 20. juuli 2020. a e-kirja (I kd, tl 96) kohaselt tuleb tööprojektis eraldi välja tuua terase puhul toodete kujujoonised, laotised, koostejoonised ja spetsifikatsioonid (ei pea välja tooma terastoote valmistatavaid detaile); tööprojektis peavad olema kõik montaažisõlmed – vanade majade puhul lisaks veel kommentaar, et mida ja kus peab jälgima, kui tekib erisus eeldusliku ja tegeliku olukorra vahel. Samas ei ole AM sidunud neid nõudeid lepinguga (sh hinnapakkumisega), EVS standardi või määrusega nr 97.
15.6.2.Samuti ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et AM kirjas loetletud andmed oleksid olnud hageja tööprojektist puudu. Oma 20. juuli 2020. a e-kirjas kostja ja ehitusjärelevalve esindajatele on hageja avaldanud, et ta on esitanud korrektsed joonised, mh on neis olemas mõõdud, sõlmed, omavaheline ühendamine, avad plaatides, materjalide klassid, elementide paiknemine konstruktsioonis, eraldi tähistused (I kd, tl 98). Menetluses on hageja välja toonud, AM 20. juuli 2020. a e-kirjas viidatud laotised ja montaažisõlmed on tööprojektis 20 (35)
2-20-17923 olemas (hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha lk 4) ning et tööprojektis on ära märgitud eraldi vaadete peal üldlõiked, (kandetarindite) ristlõiked, materjalid ja sõlmede asukohad ning nende järgi on võimalik teha tootejooniseid (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:38:13 ja 00:43:17–00:43:29). Seda, et hageja tööprojektis olid olemas mh konstruktsioonide laotused, teraspostide sõlmed, elementide pikkused, liitumissõlmed jm teraspostide tootejooniste koostamiseks vajalikud parameetrid, kinnitavad ka hageja esitatud asjatundjate arvamused, kusjuures TS leidis oma 8. detsembri 2021. a arvamuses, et tööprojektis olid olemas ka teraspostide kujujoonised (vt praeguse otsuse p 15.7.2).
15.7.Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid annavad alust järeldada, et hageja koostatud (katuse konstruktsiooni) tööprojekti põhjal oli võimalik koostada (terastoodete) tootejooniseid.
15.7.1.Esmalt märgib kolleegium, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et mingil konkreetsel metallitootjal või terastoodete projekteerijal ei oleks olnud hageja tööprojekti aluseks võttes võimalik koostada tootejooniseid. Samuti ei ole kumbki pool esitanud asja materjalide juurde vaidlusalust tööprojekti. Seega tuleb tööprojekti nõuetelevastavust hinnata eri asjatundjate arvamuste põhjal.
15.7.2.Hageja on esitanud mitme kõrgelt kvalifitseeritud asjatundja hinnangud, mille kohaselt hageja koostatud tööprojekti järgi oli võimalik koostada tootejooniseid: -
riiklikult tunnustatud eksperdi ja 8. taseme volitatud ehitusinseneri TS 8. detsembri 2021. a arvamus (I kd, tl-d 191–194), mille kohaselt on hageja koostatud tööprojekti alusel võimalik teha teraspostide tootejooniseid. TS leidis, et teraspostide kujujoonised on tööprojektis olemas, need asetsevad konstruktsioonide laotuste joonisel, ning teraspostide kohta on piisavalt sõlmi, kust välja lugeda vajalik info tootejooniste tegemiseks (vt I kd, tl 193);
-
AS TARI diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) MS 5. augusti 2020. a arvamus (I kd, tld 117–118), mille kohaselt on hageja koostatud jooniste põhjal metallitoodete tootjal võimalik koostada detailide tootejoonised ja selleks ei ole vaja hageja poolt täiendavaid jooniseid, saadetud töö vastab tööprojekti mahule;
-
diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) AA 29. märtsi 2021. a arvamus (I kd, tl-d 122– 123), mille kohaselt hageja koostatud Vallikraavi 14 katusekonstruktsiooni tööprojekti järgi on võimalik koostada teraspostide tootejooniseid, sest välja on toodud kõik vajalikud parameetrid;
-
Streng OÜ diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) OO 29. märtsi 2021. a kommentaar (I kd, tl 127), mille kohaselt on hageja tööprojekti plaanidel ja laotistel olemas elementide pikkused ning välja on joonestatud elementide liitumissõlmed, mis on aluseks tootejooniste koostamiseks;
-
OÜ Ehitusseire vastutava spetsialisti (diplomeeritud ehitusinsener tase 7) KK arvamus (I kd, tl-d 115–116), mille kohaselt hageja esitatud katusekonstruktsioonide osa vastab tööprojekti staadiumile, kuna selle alusel on võimalik ehitustööde teostajal ehitusplatsil vastavad ehitustööd läbi viia ja omanikujärelevalve teostajal tööde teostamist kontrollida;
15.7.3.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et arvestades MS ja OO 14. aprilli 2021. a e-kirju kostja lepingulisele esindajale, ei puuduta hageja esitatud nende isikute arvamused vaidlusalust tööprojekti.
21 (35)
2-20-17923 Kostja poolt kohtule esitatud MS 14. aprilli 2021. a e-kirja (I kd, tl 150) kohaselt ei ole ta andnud hinnangut hageja koostatud projektile Vallikraavi 14 kortermaja kohta; ta ei ole võtnud seisukohta, et hageja koostatud Vallikraavi 14 projekt vastab tööprojekti staadiumile. OO 14. aprilli 2021. a e-kirjast (I kd, tl 154) tuleneb, et ta ei ole antud hinnangut tööprojektile ega katusekonstruktsioonile; hageja esitatud küsimused ei puudutanud konkreetse projekti tööprojekti vastavust nõuetele. Kolleegium nõustub hagejaga, et MS ja OO kirjadest kostja lepingulisele esindajale ei nähtu, et nad oma esialgsetest hinnangutest taganeksid (vt apellatsioonkaebuse lk 6). Hageja selgitas nendes e-kirjades öeldut sellega, et hageja ei olnudki asjatundjatelt küsinud süvaekspertiisi või hinnangut tööprojekti sisu kohta, kuna see polnud vaidluse all (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:36). Kolleegiumi hinnangul on see OO e-kirja puhul usutav selgitus: kuna OO oli 29. märtsi 2021. a arvamuses kommenteerinud üksnes tööprojektis tootejooniste koostamise aluseks olevate andmete olemasolu, ei olnudki ta andnud hinnangut (kogu) tööprojektile ja selle nõuetelevastavusele. MS 14. aprilli 2021. a e-kiri käis aga selle sisu arvestades (vt vastus küsimustele nr 1 ja 2) selle arvamuse kohta, mis puudutas hageja palvet hinnata, kas A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ jooniste näol on tegemist tootejoonistega, ja mille MS oma 14. aprilli 2021. a e-kirjale kostja lepingulisele esindajale lisas (I kd, tl-d 152–153). Pole välistatud, et MS oli 2021. a aprilliks unustanud, et ta oli esitanud hagejale 2020. a augustis ka teise arvamuse, mis puudutas hageja tööprojekti põhjal tootejooniste koostamise võimalikkust. Igal juhul ei anna MS ja OO 14. aprilli 2021. e-kirjad alust jätta nende isikute vastavalt 5. augustil 2020 ja 29. märtsil 2021 esitatud arvamusi asja lahendamisel tähelepanuta ega õõnesta nende tõendite usaldusväärsust.
15.7.4.Nende asjatundjate arvamusi ei lükka ümber kostja omanikujärelevalve esindaja AM 20. juuli 2020. a e-kirjast (I kd, tl 96) nähtuv hinnang, et hageja esitatud projekt ei vasta terase osas tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada lisajoonised, ega menetluse käigus esitatud AM kinnitused, sh tema 1. märtsi 2022. a arvamus (II kd, tl-d 94–97). Kolleegium ei nõustu kostjaga, et omanikujärelevalve tegija hinnangut ehitusprojekti nõuetelevastavuse kohta tuleb pidada kõige olulisemaks (vt nt kostja 4. märtsi 2022. a seisukoha p 2.5). Tõendeid kogumis hinnates ei saa teha järeldust, et hageja tööprojektist oleks olnud mingid tootejooniste koostamiseks vajalikud andmed puudu (vt ka praeguse otsuse p 15.6.2). Selliste andmete puudumise tõendamise koormus lasus kostjal (vt praeguse otsuse p 15.1).
15.7.5.Kostja on tuginenud menetluses ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK 2. juuni 2021. a arvamusele (I kd, tl-d 160–164), selle 11. jaanuari 2022. a lisale 1 (II kd, tl-d 20– 31) ja 4. märtsi 2022. a lisale 2 (II kd, tl-d 98–105). Oma 2. juuni 2021. a arvamuses järeldasid Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistid, et „terase kohta on esitatud vaid gabariitmõõdud ja sõlmejoonised. Esitatud andmete alusel ei ole võimalik ehitustoodete tootjal/projekteerijal hinnata projekteeritud lahenduse tehaselise valmistamise võimalikkust ja koostada tootejooniseid“ (I kd, tl 163). Hilisemates arvamustes jäid nad sisuliselt oma 2. juuni 2021. a arvamuse juurde, seda täpsustades ja vastates TS kommentaaridele oma arvamuse kohta. Kolleegium leiab, et tõendeid kogumis hinnates ei lükka ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamused ümber TS, MS, AA, OO ja KK hinnangute põhjal tehtavat järeldust, et hageja tööprojekti põhjal oli võimalik koostada tootejooniseid. Seejuures on riiklikult tunnustatud ekspert ja 8. taseme volitatud ehitusinsener TS toonud oma 8. detsembri 2021. a arvamuses välja, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2. juuni 2021. a arvamuses esineb ebakorrektseid väited, mh on ebaõige väide, et koormusskeemide puudumisel ei ole ehitustoodete tootjal või projekteerijal võimalik tootejooniseid koostada; lisaks leidis TS, et teraspostide kujujoonised on tööprojektis olemas, need asetsevad konstruktsioonide laotuste joonisel, ning teraspostide 22 (35)
2-20-17923 kohta on piisavalt sõlmi, kust välja lugeda vajalik info tootejooniste tegemiseks (vt I kd, tl-d 192 ja 193). Seega on kõrgema kutsealase tasemega asjatundja seadnud Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide hinnangu ka sisuliselt kahtluse alla.
15.8.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et asjas pole tõendatud, et hageja tehtud katuse konstruktsiooni osa tööprojekti põhjal ei olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid. Seega ei olnud kostjal alust sel põhjusel lepingust taganeda. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud lepingu rikkumist, ei ole vaja hinnata, kas kostja oli andnud oma 20., 23. ja/või 24. juuli 2020. a e-kirjades hagejale täiendava tähtaja selle rikkumise kõrvaldamiseks.
15.9.Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui hageja koostatud katuse konstruktsiooni tööprojekti järgi ei oleks olnud võimalik koostada tootejooniseid ja hageja poleks seda rikkumist talle antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud, on küsitav, kas see oleks andnud kostjale alust taganeda lepingust ka nende osade suhtes, mille osas leping oli veel täitmata. VÕS § 116 lg-st 3 tuleneb, et kui ositi täidetava lepingu puhul leiab oluline lepingurikkumise aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, on taganemine üldjuhul õigustatud üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, ning kogu lepingust võib kahjustatud lepingupool taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 116 lg 3 täpsustab hea usu põhimõtte kohaldamist ja selle eesmärk on kaitsta osadena täitmisele kuuluvat lepingut tervikuna lõpetamise eest, kui rikutud on vaid mõnda kohustust. Sätet saab kohaldada ka osalisele taganemisele lepingust, millest tulenevad kohustused saab osadeks jagada. Sätte loogika järgi tuleb osadena täitmisele kuuluva lepingu rikkumise korral eeldada, et taganeda saab vaid selle kohustuse või selle osa suhtes, mida rikuti (vt ka Riigikohtu 25. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 15; Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 116, p 6.a). Siinsel juhul soovis kostja taganeda lepingust vaid osas, milles leping oli 31. juuli 2020. a seisuga veel täitmata, kuid kostja ei ole põhistanud selliste asjaolude esinemist, mis võimaldanuks tal nimetatud osas lepingust taganeda olukorras, kus väidetav rikkumine puudutas vaid ositi täidetava lepingu ühte osa, mis oli juba täidetud.
16.Ka muud hageja tööprojekti puudused, millele kostja on asunud viitama siinse menetluse käigus, ei andnud kostjale alust lepingust taganeda.
16.1.Kolleegium märgib, et menetluse käigus on kostja lähtuvalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide arvamustest ja AM 1. märtsi 2022. a arvamusest (II kd, tl-d 94–97) asunud tegema hageja tööprojektile üldisemaid etteheiteid, leides, et hageja koostatud Vallikraavi 14 katuse terasest kandeelementide joonised ei vastanud määrusega nr 97 kehtestatud nõuetele ja EVS standardile ning täidetud ei olnud 26. augusti 2019. a hinnapakkumisest nr 1920 tulenevad nõuded, mistõttu hageja tehtud töö ei olnud kokkulepitud mahus ega vastanud lepingutingimustele (vt nt kostja 30. augusti 2021. a seisukoha p 2.7; 4. märtsi 2022. a seisukoha p-d 2.5 ja 2.6). Lisaks on kostja viidanud 14. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi p-s 2.5 erinevatele Ehitusekspertiisibüroo OÜ 11. jaanuari 2022. a töös (arvamuse lisa 1) välja toodud hageja tööprojekti (jooniste) puudustele (vt alapunktid i–vii) ning 4. märtsi 2022. a seisukoha p-s 2.6 erinevatele Ehitusekspertiisibüroo OÜ 4. märtsi 2022. a töös (arvamuse lisa 2) välja toodud puudustele (vt alapunktid 1–6). Samas ei selgu kostja selgitustest, milliseid määrusest nr 97, EVS standardist või lepingust tulenevaid nõudeid oli rikutud ning kas ja kuidas need väidetavad puudused mõjutasid hageja tööprojekti põhjal tootejooniste tegemise võimalikkust, mis oli lepingust taganemise aluseks. Sellistele tööprojekti puudustele ei ole kostja hagejaga sõlmitud lepingust taganemisel tuginenud ega andnud hagejale täiendavat tähtaega konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks.
23 (35)
2-20-17923 Lisaks nõustub kolleegium hagejaga, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK pädevuse anda üldist hinnangut hageja koostatud tööprojekti nõuetelevastavusele, s.o vastavusele õigusaktidest ja EVS standardist tulenevatele nõuetele laiemalt, seab kahtluse alla asjaolu, et neil isikutel ei ole õigust teha ehitusprojektidele ekspertiisi. Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) 6. oktoobri 2021. a vastuse (I kd, tl-d 189–190) kohaselt ei anna väljastatud kutsetunnistus JKle õigust pädeva isikuna teha ehitusprojekti ekspertiisi ning TSl ei ole ühtegi kehtivat EEL poolt väljastatud kutsetunnistust (vt ka EEL 9. veebruari 2022. a vastus hageja teabenõudele (II kd, tl-d 49–55)). Ka kostja esitatud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja väljavõttest (II kd, tl-d 19 – 19 pöördel) ei nähtu, et nimetatud isikud oleksid pädevad tegema projekteerimise ekspertiise. Ühtlasi on kõrgema kutsealase tasemega asjatundja TS seadnud Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide hinnangu ka sisuliselt kahtluse alla (vt praeguse otsuse p 15.7.5).
16.2.Samuti on kostja toonud 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-des 2.8 ja 2.10 välja, et AM 6. jaanuari 2022. a ja 10. jaanuari 2022. a kinnituste (II kd, tl-d 32–36) kohaselt oli hageja seaduslikule esindajale korduvalt kinnitatud, et tema koostatud ehitusprojekt ei vastanud tööprojektile esitatud mahule ja lepingus kokkulepitule, kusjuures puudustena oli esitatud mh „4) puudu peamaja varikatuste lahendused“ ja „5) peamaja vana osa säilitamise projektlahendus ei lähe kokku tegelikkusega – plaanid, paigutused, sõlmed ei lähe suuresti tegelikkusega kokku“. Ka nendele väidetavatele rikkumistele ei ole kostja lepingust taganemisel tuginenud ega andnud hagejale täiendavat tähtaega nimetatud puuduste kõrvaldamiseks (ülejäänud AM kinnitustes kajastatud puudusi on otsuses juba eespool käsitletud).
17.Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal alust lepingust taganeda, mistõttu taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja taganemine ei ole kehtivalt toimunud.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et siinsel juhul saab kostja 31. juuli 2020. a avaldust pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. Ehkki kostja ei viidanud 31. juuli 2020. a avalduses VÕS § 655 lg-le 1 ja pole ka menetluse käigus sellele sättele tuginenud, on asjaoludest ilmne, et kostja tahe oli hagejaga sõlmitud leping igal juhul lõpetada ja ta ei soovinud, et hageja tööga jätkaks. Selliselt oleks 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldust mõistnud ka hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (TsÜS § 75 lg 1 teine lause). Kostja sellist tegelikku tahet kinnitab asjaolu, et kostja oli juba hiljemalt 27. juulil 2020 küsinud Vallikraavi 14 konstruktiivse projekti koostamiseks hinnapakkumist kolmandalt isikult Projekt O2 OÜ-lt (II kd, tl 38) ning saanud hinnapakkumised 29. juulil 2020 ja 30. juulil 2020 (II kd, tl-d 37 – 37 pöördel). Kostja väitel telliski ta Projekt O2 OÜ-lt mh samad tööd, mida lepingu alusel pidi tegema hageja (kostja 10. märtsi 2021. a vastus hagile, p 2.10; arved I kd, tl-d 103 ja 104). Eelnev kinnitab, et kostja tahe oli 31. juulil 2020 igal juhul hagejaga sõlmitud leping lõpetada, et tellida hagejal tegemata tööd kolmandalt isikult.
19.VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Õiguskirjanduses on leitud, et nimetatud sättest tuleneva töövõtja tasunõuet puudutava erireegli kohaselt ei vabasta lepingu ülesütlemine tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Selle õiguse ettenägemise mõtteks on kaitsta töövõtjaid tellija ülesütlemisõiguse kasutamisel kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest. Sisuliselt peaks tooma sätte õige rakendamine kaasa olukorra, kus varalises mõttes ei satu töövõtja töövõtulepingu ülesütlemise korral halvemasse seisundisse kui lepingu nõuetekohase täitmise korral (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.2). Riigikohus on selgitanud, et hageja peab VÕS § 655 lg 1 alusel esitatava nõude 24 (35)
2-20-17923 puhul tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu võtnud (vt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15;
21.septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13). Kokkulepitud tasust tuleb siiski maha arvata töövõtja poolt lepingu mittetäitmise tagajärjel kokkuhoitud kulutused ning summad, mille töövõtja teenis või võinuks mõistlikult teenida oma tööjõu muu, töövõtulepingu lõppemise tagajärjel võimalikuks saanud kasutamisega ajavahemikul, mil lepingukohane töö tulnuks läbi viia (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.2). Vastavate kokkulepitud tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama tellija (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-02, p 7; 23. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-03, p 19).
20.Töö iseloomu arvestades seisnes hageja n-ö kulu töö tegemiseks peamiselt tema seadusliku esindaja tööjõu rakendamises; asjast ei nähtu, et hageja oleks kasutanud töö tegemisel mingeid materjale, seadmeid või alltöövõttu, millega kaasnevaid kulusid ta oleks saanud lepingu ülesütlemisel kokku hoida. Hageja väitel oli leping tema poolt olulises osas täidetud – tööprojekti ei olnud jõutud veel koostada peahoone juurdeehituse ja torni osas ning hoovimaja osas, kuid ka nendes osades oli hageja eeltöö (arvutused, mõõtmised jms) ära teinud (vt hageja
8.detsembri 2021. a seisukoha p 4 ja sellele lisatud seletus (I kd, tl-d 195–196). Hageja sõnul ei hoidnud ta kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku, ei omandanud midagi ega oleks ka saanud oma tööjõudu tegemata jäänud töö arvel kuidagi teisiti kasutada, et midagi mõistlikult omandada (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:06:06– 01:07:02). Ka kostja ei ole toonud menetluses esile asjaolusid, millest lähtuvalt oleks õigustatud teha lepingus kokkulepitud tasust mingeid mahaarvamisi (vt ka samas, ajamärgid 01:07:02, 01:08:04 ja 01:11:55). Muu hulgas ei ole asjas esile toodud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et hagejal oleks pidanud olema võimalik oma tööjõudu selle aja arvel, mis kostjaga sõlmitud lepingu täitmisest vabanes, tulemuslikult ja tasu eest rakendada mujal, nt suunata see kiiresti mingitele muudele projektidele, ja seeläbi alternatiivset tulu teenida. Seejuures nähtub asja materjalidest, et projekt oli algselt plaanituga võrreldes olulises viivituses (lepingu p 2.1 kohaselt oli algselt plaanitud töö lõpetamise tähtpäev 12. jaanuar 2020) ja töö tähtaegu jooksvalt pikendati, mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et hageja oleks olnud arvestanud sellega, et tööd on 31. juuliks 2020 lõpetatud, ja leppinud selle arvestusega kokku uusi projekte. Eelnevat arvestades ei anna asjas esile toodu alust teha hageja kokkulepitud tasust VÕS § 655 lg 1 alusel mingeid mahaarvamisi.
21.Vastuseks kostja vastuväidetele hageja nõudele märgib kolleegium järgmist.
21.1.Kostja on menetluses leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud lepingujärgse töö, esitanud selle kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja oleks põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud lepingujärgse töö vastuvõtmisest. Kolleegium selgitab, et need vastuväited oleks asjakohased juhul, kui hageja nõuaks töö eest kokkulepitud tasu maksmist VÕS § 635 lg 1 alusel, mis muutub sissenõutavaks töö valmimise või vastuvõtmisega. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud sellist nõuet, vaid on esitanud VÕS § 655 lg 1 teisest lausest tuleneva nõude kokkulepitud tasu saamiseks, millest on tehtud sättes viidatud mahaarvamised. Selle nõude lahendamisel ei ole tähtis, et lepingujärgsed tööd, mille eest kokkulepitud tasu nõutakse, oleksid valmis tehtud ja tellija poolt vastu võtnud (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13).
21.2.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et VÕS § 655 lg 1 alusel esitatava nõude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada seda, kui suures osas töövõtja töölepinguga ette nähtud töid tegelikult tegi (vt nt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:08:04 ja 25 (35)
2-20-17923 01:11:55). Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei olnud kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavalduse esitamise ajaks kõiki lepingus kokkulepitud töid teinud. Hageja enda väitel ei olnud ta jõudnud koostada tööprojekti peahoone juurdeehituse ja torni osas ning hoovimaja osas, kuigi ka nendes objekti osades oli hageja teinud eeltöö (arvutused, mõõtmised jm) (hageja
8.detsembri 2021. a seisukoha lk 6 ja lisa 3 (I kd, tl-d 195–196); vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:22:20). Samas ei ole VÕS § 655 lg 1 alusel esitatava nõude lahendamisel tähtis, et lepingujärgsed tööd, mille eest kokkulepitud tasu nõutakse, oleksid valmis tehtud (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13).
21.3.Hageja nõue ei ole ka hea usu põhimõttega vastuolus (vt kostja väide 16. novembri 2023. a kohtuistungil, protokolli ajamärk 01:08:04). Olukorras, kus kostjal ei olnud alust 31. juulil 2020 lepingust taganeda ja kostja avaldust tuleb pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi, tuleb kokkulepitud tasu (teatud mahaarvamistega) nõudmise õigus töövõtjale seadusest.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingus kokkulepitud tasu oli koos käibemaksuga 27 000 eurot (ilma km-ta 22 500 eurot), millest hagejale on tasutud 17 760 eurot. Seega on hagejal saamata tasu suurus koos käibemaksuga 9240 eurot, millele hagejal on VÕS § 655 lg 1 alusel õigus.
23.Hageja nõuab kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise eest ka viivist, arvestades seda 1. augustist 2020 lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumisega viivituses olevast summast päevas (vt hageja 14. veebruari 2022. a hagi täpsustuse p 3).
23.1.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ta saab nõuda viivist alates 1. augustist 2020, s.o alates kostja poolt lepingu ülesütlemisest 31. juulil 2020. VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ehkki hageja väitel esitas ta kostjale VÕS § 655 lg 1 järgse kokkulepitud tasu maksmise nõude ka enne kohtule hagi esitamist, ei ole asjas selle kohta tõendeid. Hageja viitab sellele, et kostja 25. augusti 2020 vastuskirjas (I kd, tl-d 100–102) on viidatud hageja 13. augusti 2020. a nõudekirjale (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:47:01). Kostja vastuskirjast nähtub, et hageja oli oma 13. augusti 2020. a vastuskirjas esitanud vastuväiteid kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldusele ning leidnud, et lepingu ülesütlemise aluseks võiks olla VÕS § 655 lg 1; samuti nähtub vastuskirjast, et hageja on oma 13. augusti 2020. a vastuskirjas viidanud kostja sissenõutavaks muutunud rahalistele kohustustele hageja ees, aga konkreetselt on viidatud üksnes arvelt nr 217 nähtuvate lisatööde tasule (vt I kd, tl 101). Seega ei tõenda kostja 25. augusti 2020. a vastuskiri, et hageja oleks esitanud kostjale VÕS § 655 lgst 1 tuleneva nõude enne hagi esitamist, täpsemalt 13. augustil 2020. Seega on viivist põhjendatud arvestada alates hagi esitamisest, s.o 3. detsembrist 2020.
23.2.Hageja nõuab VÕS § 655 lg 1 järgi esitatud nõudelt viivist lepingu p-s 6.2 toodud määras. Sellest lepingupunktist tuleneb, et juhul, kui tellija viivitab töövõtja esitatud arve maksmisega üle arvel esitatud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 3.5 kohaselt tasub tellija töö osa eest töövõtja esitatud arve alusel ning arve töö osa eest esitatakse koos töö vastava osaga. Seega on lepingu p-s 6.2 lepitud kokku vaid tehtud ja tellijale üle antud töö eest esitatud arve maksmisega viivitamisel nõutava viivise määras, mitte igasuguste rahaliste nõuete täitmisega viivitamisel kohaldatavas viivisemääras. Lepingupunkti sõnastus ei toeta hageja väidet, et kõnealune kokkulepe kohaldub ka seadusest tuleneva nõude puhul (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:52:46), mis tekib lepingu ülesütlemisest tellija poolt, isegi kui selle nõude
26 (35)
2-20-17923 sisu on VÕS § 655 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud tasu saamine. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustunud (vt samas, ajamärk 01:53:45) ning lepingu p-i 6.2 ei mõistaks selle sõnastust arvestades hageja soovitud viisil ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4), võttes seejuures arvesse lepingu p-s 3.5 sätestatut. Seega saab hageja nõuda viivist seadusjärgses määras. Kolleegium märgib, et hageja ei ole kostjale saamata jäänud tasu eest ka arvet esitanud.
23.3.Alates 3. detsembrist 2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise ajani (19. jaanuar 2024) on sissenõutavaks muutunud viivis 9240 eurolt viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 2637 eurot.
23.4.Hageja taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks on TsMS § 367 alusel põhjendatud seadusjärgses viivisemääras. II
24.Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest 4800 eurot, tuginedes kostjale 16. juulil 2020 esitatud arvele nr 217 (I kd, tl 15) summas 4800 eurot, teenuse nimetusega „Vallikraavi 14, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd“. Hageja käsitab lisatöödena järgmisi töid: mõõdistamine (1600 eurot + km); 4. korruse uus põrandatalastik (2000 eurot + km); avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk (400 eurot + km). Kokku on lisatööde hind 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 4800 eurot. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas hageja viidatud tööd on käsitatavad lisatöödena, kas pooltel oli kokkulepe lisatööde tegemise ja nende eest 4800 euro maksmise kohta ning kas kõnealused tööd on hageja poolt tehtud ja kostja poolt vastu võetud.
25.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja väidetud tööd ei ole käsitatavad lisatöödena.
25.1.Kostja on ise aktsepteerinud hageja viidatud töid lisatöödena, samuti aktsepteerinud nende eest nõutavat tasu.
25.1.1.Asjas esitatud tõenditest nähtub järgnev: -
hageja 30. juuni 2020. a e-kirjas kostjale (II kd, tl 188) on antud ülevaade lisatöödest ja nende hindadest, kusjuures välja on toodud mh järgmised lisatööd: teostatud mõõdistamine 1600 eurot + km; 4. korruse uus põrandatalastik 2000 eurot + km; avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk 400 eurot + km. Hageja andis samas ekirjas ka ligikaudse ajana teada, et 4. korruse uue põrandatalastikuga seotud töö valmib
7.juuliks 2020 ja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad 13. juuliks 2020;
-
hageja on selgitanud tehtavaid lisatöid kostja esindajatele ka 1. juuli 2020. a e-kirjas ning põhjendanud nende hinna kujunemist (II kd, tl-d 189 ka 189 pöördel);
-
2. juuli 2020. a tellija koosoleku protokolli nr 1 (I kd, tl-d 48–49) kohaselt, kus osalesid kostja esindajad, hageja esindaja ja ehitusjärelevalve esindaja, „koosolekul saavutati kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 eurot, tingimusel et edaspidi peavad KÕIK tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea“ (protokolli p 7.5);
-
16. juuli 2020. a tellija koosoleku protokolli nr 2 (I kd, tl-d 50–51) kohaselt, kus osalesid kostja esindajad, hageja esindaja ja ehitusjärelevalve esindaja, „koosolekul saavutati kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000
27 (35)
2-20-17923 eurot, tingimusel et edaspidi peavad KÕIK tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea“ (protokolli p 7.5); -
16.juulil 2020 on hageja esitanud lisatööde eest arve nr 217 summas 4800 eurot.
25.1.2.Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus hagejaga (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:26:40), et hageja 30. juuni 2020. a e-kirja saab käsitada ettepanekuna lisatööde tegemiseks ja hinnapakkumisena ning kostja on hageja pakutud lisatööd ja nende hinna kinnitanud 2. juuli 2020 ehituskoosolekul (ja korranud seda 16. juuli 2020. a ehituskoosolekul). Seega on hageja 30. juuni 2020. a e-kiri käsitatav pakkumusena VÕS § 16 lg 1 tähenduses ja kostja koosolekute protokollides antud kinnitus nõustumusena VÕS § 20 lg 1 tähenduses. Eelnevast saab järeldada, et pooltel oli kokkulepe, et mõõdistamise, 4. korruse uue põrandatalastiku ning avariiohtliku juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi tööd on käsitatavad hageja lisatöödena ning nende eest tuleb tasuda 4000 eurot, millele lisandub käibemaks (mh lepingu p-dest 3.1–3.4 nähtub, et pooled leppisid summades, sh lisatööde hinnas kokku käibemaksuta), seega koos käibemaksuga 4800 eurot. Ehkki hageja 30. juuni 2020. a ettepanekus oli toodud lisatööna välja ka olemasoleva juurdeehituse varikatus maksumusega 600 eurot + km, on hageja menetluses avaldanud, et sellest tööst loobuti (vt hageja 18. augusti 2022. a seisukoha lk 2).
25.2.Maakohus leidis, et mõõdistamistööd ei saa lugeda lisatööks, kuna hoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti koostamisele eelnev ja ettevalmistav töö kuulub lepingu põhimahtu. Kohus nõustus kostjaga, et hageja koostatud hinnapakkumine sisaldab kontrollarvutuste töid (vt maakohtu otsuse p 30). Kolleegium maakohtuga ei nõustu.
25.2.1.Lepingu p 1.4 kohaselt on töö aluseks tellija poolt edastatavad osad, sh vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ning konstruktsioonidele mõjuvate koormustega. Sama kokkulepe sisaldub hinnapakkumises (I kd, tl-d 165–166). Selle põhjal nõustub kolleegium hagejaga, et objekti mõõtmine ei olnud tema lepingust tulenev kohustus, vaid lepingu kohaselt tuli kostjal teha või tellida mõõdistustööd eeltööna ja anda hagejale töö tegemiseks vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele mõjuvate koormustega (vt nt hageja 16. augusti 2022. a seisukoha lk 2). Selliselt mõistab lepingu p-s 1.4 sisalduvat kokkulepet samadel asjaoludel lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4).
25.2.2.Samuti ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna hinnapakkumine sisaldas kontrollarvutusi, sisaldas see ühtlasi ka mõõdistamist. Kolleegium nõustub hagejaga, et mõõdistamine ja kontrollarvutuste tegemine on erinevad tegevused, millest esimene seondub sobiva mõõteriistaga objekti mõõtmises ja teine matemaatiliste-füüsikaliste arvutuste tegemises (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.2 (lk 9)). Seega ei saa sellest, et lepingu järgi pidi hageja tegema kontrollarvutusi, järeldada, et ta pidi objekti ka mõõdistama.
25.2.3.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et see on elementaarne, et projekti koostamisel vanale majale peab ka mõõdistamine kui tööprojekti koostamisele eelnev ja seda ettevalmistav töö kuuluma lepingu põhimahtu, mh kuna see on vajalik kontrollarvutuste tegemiseks (vt kostja 26. septembri 2022. a seisukoht, p 2.1; 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:16:02). Projekteerija ei pea tingimata tegema ka objekti mõõdistamise tööd, mis on projekteerimisele eelnev tööetapp. Seda ka juhul, kui projekteerija töömahtu kuulub ka kontrollarvutuste tegemine. Praegusel juhul olid pooled lepingus kokku leppinud, et vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele mõjuvate koormustega tuleb kostjal hagejale töö tegemise alusena ette anda. Seejuures märgib kolleegium, et pooled ei
28 (35)
2-20-17923 vaidle selle üle, et lepingu p-s 1.4 viidatud arhitektuurset projekti, mille kostja samuti pidi hagejale töö alusena edastama, ei pidanud hageja ise koostama (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:17:40). Seda arvestades ei ole kostja seisukoht, et lepingu p-s 1.4 viidatud mõõtmistööd oleks hageja pidanud ise tegema, ka loogiline.
25.2.4.Hageja väitel ei esitanud kostja talle alusandmetena vajalikke mõõtmisandmeid, mistõttu kostja palvel tegi hageja lisatööna ise kõik vajalikud objekti mõõdistamised (vt hageja
16.augusti 2022. a seisukoha lk 2; 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:14:57 ja 01:15:16). Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks hagejale lepingu p-s 1.4 viidatud mõõtmisandmed (s.o tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmetega ning konstruktsioonidele mõjuvate koormustega) ette andnud. Seega saab hageja tööd nende andmete kogumisel, sh mõõtmisel, lugeda lepingus kokkulepituga võrreldes lisatööks.
25.2.5.Eeltoodud järeldusi ei muuda kostjaga seotud isikute (tegevjuhi ja seadusliku esindaja) kirjalikud kinnitused, et hageja tehtud mõõdistustööd ei olnud lisatööd, vaid tööprojekti koostamisele eelnev ettevalmistustöö, mis kuulub lepingu põhimahtu (II kd, tl-d 200–203). Kostja seadusliku esindaja kirjalik kinnitus ei ole hagimenetluses käsitatav seaduses nõutud protsessivormis tõendina (TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 järgi), vaid menetlusosalise seletusena (TsMS § 199 lg 1 p 4 järgi). Lisaks on mõlema kinnituse puhul tegemist nende isikute hinnangutega. Õigusliku küsimuse sellest, kas konkreetne töö on käsitatav lisatööna, lahendab poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendades kohus. Samuti ei välista mõõdistustööde käsitamist lisatööna see, et hageja ei ole kostjale mõõtmistulemusi üle andnud. Mõõdistused olid vajalik sisend hagejale tööprojekti koostamiseks ja mõõdistamise tulemused kajastuvad kostjale üle antud tööprojekti osades. Lisatööna on mõõdistustöö tegemine käsitatav seetõttu, et lepingu kohaselt ei oleks hageja pidanud seda tööd ise tegema.
25.3.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et peamaja 4. korruse uue põrandatalastiku projekteerimise töid ei saa lugeda lisatööks (maakohtu otsuse p 31).
25.3.1.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lepingu põhimahtu kuulus ka peahoone 4. korruse põranda / 3. korruse lae projekteerimine. Hinnapakkumise kohaselt sisaldas see peahoone osas mh „3.k. lae konstruktsioon, armeerimine, kuna tõenäoliselt tekib vajadus 3.k. lae eemaldamiseks. Lagi on arvestatud monoliitsest laebetoonist“. Kolmanda korruse lae konstruktsioon on ühtlasi 4. korruse põranda konstruktsioon, millele pooled on ka ise menetluses viidanud.
25.3.2.Hageja on aga välja toonud, et kostja soovid 4. korruse põrandatalastiku osas korduvalt muutusid. Hageja väitel soovis kostja esialgu 4. korruse olemasoleva põrandatalastiku säilimist, mistõttu hageja pidi põrandat tugevdama ja lisama talasid, tehes selleks arvutusi. Seega tehti projekt esialgu selliselt, et vana talastik säiliks. Seejärel aga muutis kostja oma soovi ja tellis hagejalt uue 4. korruse põrandatalastiku (3. korruse lae) joonised, mille puhul vana talastikku ei oleks säilitatud. Selle uue talastiku projekteerimist, sh selleks tehtud arvutusi kandevõime ja läbipainde kohta käsitabki hageja lisatööna (vt hageja 16. augusti 2022. a menetlusdokumendi lk-d 1 ja 2; apellatsioonkaebuse p 2.2.2 (lk-d 10–11)). Seega sisuliselt käsitab hageja lisatööna seda, et tal tuli 4. korruse põrandatalastikku (3. korruse lage) mitu korda ümber teha ja koostada lõpuks selle kohta täiesti uued joonised (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:23:18).
25.3.3.Seda, et plaanid seoses 3. korruse lae ja 4. korruse põrandaga korduvalt muutusid ja põhjustasid lisatöid, kinnitab asjas esitatud kirjavahetus. Hageja on saatnud 12. mail 2020 kostjale e-kirja (II kd, tl 187), kus tõi välja, et kokkulepe oli, et olemasolevad 4. korruse
29 (35)
2-20-17923 põrandatalad eemaldatakse ja vastavalt vajadusele saab paigaldada uued; hiljem muudeti seda nii, et olemasolevad talad jäävad alles ja vahele paigaldatakse lisatalad; hageja viitab selles ekirjas veel täiendavale muudatusele, märkides, et „selle lae muudatus on järjekordne lisatöö ja tasuta neid teha ei ole mul võimalik“. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kui lahendus, mille korral oleks olemasolevaid talasid tugevdatud, oli ära tehtud, muutis tellija veelkord soovi ja tahtis, et hageja vahetaks kõik välja, mis tähendas topelttööd (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:22:49). 15. juulil 2020 on hageja saatnud kostjale e-kirjaga joonise „3.K LAETALAD“, millel on kujutatud 3. korruse laetalad ja seega 4. korruse põrandatalastik (II kd, tl-d 193 ja 194). Kostja ei ole hageja väitele selle kohta, et tellija soovid
4.korruse põrandatalastiku osas töö käigus muutusid, vastu vaielnud.
25.3.4.Kolleegiumi hinnangul saab seda, kui tellija muudab töö käigus oma juhiseid ja otsustab algselt plaanituga võrreldes erineva lahenduse kasuks, mistõttu töövõtjal tuleb juba tehtud töö ümber teha, käsitada lisatööna. Praegusel juhul on ringkonnakohus asjas esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et pooltel oli ka kokkulepe selle kohta, et 4. korruse uue põrandatalastiku tegemise tööd käsitatakse lisatööna, mille maksumus on 2000 eurot + km (vt praeguse otsuse p 25.1). Seda järeldust ei muuda kostjaga seotud isikute (tegevjuhi ja seadusliku esindaja) kirjalikud hinnangud, et hageja 2020. a-l tehtud 4. korruse uue põrandatalastiku koostamine ei olnud lisatöö, vaid lepingu põhimahtu kuulunud töö (II kd, tl-d 200–203) (vt nende hinnangute asjakohasuse kohta praeguse otsuse p 25.2.5).
25.4.Maakohus leidis põhjendamatult, et lisavaiade ja rostvärgi projekteerimine ei ole käsitatav lisatööna, kuna hageja ei teinud kostjale hoovimaja osas töid (maakoht otsuse p 32). Hageja ei olegi menetluses väitnud, et ta oleks hoovimaja projekteerinud või et lisatööna tehtud lisavaiade ja rosvärgi projekt oleks seondunud hoovimajaga. Nimetatud töö seondus hageja väitel peamaja juurdeehitusega (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:28:51), mis nähtub ka lisatöö kirjeldusest („avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk“; hoovimajale ei olnudki kavandatud juurdeehitust, küll aga oli juurdeehitus peamajal). Hageja on saatnud kõnealuste lisavaiade ja rostvärgi joonised kostjale 7. juuli 2020. a e-kirjaga (II kd, tl-d 190– 192). Ka neilt joonistelt on tuvastatav, et tegemist ei ole hoovimajaga.
26.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et poolte kokkulepe lisatööde eest tasumise kohta oli tingimuslik, s.o et tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidi peavad kõik tähtajad paika ja muid lisakulusid ei teki (maakohtu otsuse p 28). Põhjendatud on hageja etteheide, et vaidlustatud otsusest ei selgu, mis oli see tingimus TsÜS § 102 lg 1 tähenduses, mis oli poolte kokkuleppel seatud lisatööde eest tasu saamise nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks, sh kas maakohtu hinnangul oli tegemist edasilükkava või äramuutva tingimusega. Õige on hageja viide, et 2. juuli 2020. a ja 16. juuli 2020. a protokollidest ei nähtu tingimusi kokkulepitud tasu väljamaksmisele (vt protokollide p 7.5 sõnastus praeguse otsuse p-s 25.1.1). Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei mõistaks protokollides sätestatut selliselt, et lisatööde eest kokkulepitud tasu (4000 eurot) makstakse alles pärast kõigi tööde valmimist ja tingimusel, et vahepeal pole hageja ühtegi tähtaega ületanud ning täiendavate lisakulude vajadust pole tõusetunud. Pigem mõistab lepingupooltega sarnane mõistlik isik poolte kokkulepet nii, et kostja nõustus maksma hagejale lisatööde eest 4000 eurot, kuid rõhutas, et edaspidi tuleb järgida tähtaegu ja täiendavaid lisatöid kostja ei aktsepteeri (VÕS § 29 lg 4). Isegi kui leida, et tähtaegade mitteületamine ja uute lisakulude mittetekkimine oleks käsitatav tingimusena TsÜS § 102 lg 1 tähenduses, oleks tegemist pigem äramuutva tingimusega TsÜS § 102 lg 3 tähenduses, millisel juhul hagejal oleks õigus nõuda kokkulepitud tasu kuni tingimuse saabumiseni, kusjuures asjas ei ole tõendatud, et kõnealune tingimus (tähtaegade ületamine või uute lisatööde vajadus) oleks saabunud.
27.Hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu. 30 (35)
2-20-17923
27.1.Hageja on tõendanud, et ta on lisatöödena käsitatavad tööd teinud.
27.1.1.Hageja väitel alustas ta mõõdistamisega juba 2019. a oktoobris ja tegi mõõdistusi veel 2019. a novembris, 2020. a märtsis ja mais (vt hageja 16. augusti 2022. a seisukoha lk 2). Mõõdistuste tegemise tõendamiseks on hageja esitanud omakäelised märkmed, n-ö mõõdistamisprotokollid, mis on kantud mh hoone plaanidele (II kd, tl-d 168–177, 180 – 183 pöördel). Samuti nähtub mõõdistuste tegemine hageja esitatud kirjavahetustest. 14. oktoobril 2019 saadetud e-kirjas küsib kostja, kas hoone talad said üle mõõdetud, ja hageja vastab samal päeval, et „lähen homme kolmandat korda mõõtma/kontrollima viimaseid kohti siis saadan talade plaanid“ (II kd, tl-d 184–185). Ka 12. mai 2020. a e-kirjas kostjale märgib hageja, et talade mõõtmine oli talle päris suur lisatöö (II kd, tl 187). Ka oma 1. juuli 2020. a kirjas kostja esindajatele on hageja välja toonud, et ta on käinud kohapeal pikemalt (2,5–4 t korraga) mõõdistamas umbes kuuel korral (II kd, tl-d 189 ja 189 pöördel). Seega kinnitavad tõendid, et hageja on lisatööna käsitatavad mõõdistused teinud.
27.1.2.Neljanda korruse uue põrandatalastiku tegemist ja kostjale üleandmist tõendab hageja 15. juuli 2020. a e-kiri, millega ta saatis kostjale mh 4. korruse uue põrandatalastiku (3. korruse laetalastiku) joonised (II kd, tl-d 193 ja 194).
27.1.3.Peamaja juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi jooniste tegemist ja kostjale üleandmist tõendab hageja 7. juuli 2020. a e-kiri, millega ta need joonised kostjale saatis (II kd, tl-d 190– 192).
27.2.Lisatööde tasu nõue on muutunud sissenõutavaks.
27.2.1.Hageja on hagiavalduses leidnud, et tasunõue lisatööde eest on muutunud sissenõutavaks töö valmimisest; ringkonnakohtu istungil aga, et kostja on lisatööd vastu võtnud või alternatiivselt tuleb lisatööd lugeda vastu võetuks (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:35:21–01:35:34).
27.2.2.Lepingu p 5.4 kohaselt on tellija kohustatud vastu võtma töövõtja poolt üleantava töö või töö osa ning esitama põhjendatud pretensioonid kirjalikult viie kalendripäeva jooksul alates töö osa üleandmisest. Töö osa loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui tellija ei ole esitanud pretensioone nimetatud tähtaja jooksul. Lepingu p 5.5 kohaselt, kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest, peab tellija esitama töövõtjale töö vastuvõtmisest keeldumise põhjuse kirjalikult. Seega on pooled leppinud kokku töö vastuvõtmises tellija poolt, mistõttu lisatööde tasu nõue sai muutuda VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks töö vastuvõtmisest, sh selle vastu võetuks lugemisest lepingu p 5.4 järgi.
27.2.3.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja on 4. korruse uue põrandatalastiku joonised ning peamaja lisavaiade ja rostvärgi joonised kostjale 7. juuli 2020. a ja 15. juuli 2020. a e-kirjadega edastanud. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale nende tööde kohta viie päeva jooksul kirjalikke pretensioone, tuleb need lisatööd lugeda lepingu p 5.4 järgi vastu võetuks.
27.2.4.Pooled ei vaidle selle üle, et mõõdistamise tulemusi ei olnud hageja kostjale eraldi edastanud (s.o enne 16. augusti 2022. a menetlusdokumendi lisade esitamist). Samas ei olnud mõõtmisandmete näol tegemist kostjale iseseisvat tähtsust omava tööosaga, vaid hagejale tööprojekti koostamiseks vajaliku eeltööga (sisendiga). Seega ei pidanud hageja mõõdistamistulemusi kostjale eraldi üle andma, vaid need kajastuvad ja anti üle valminud tööprojekti osade koosseisus. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et
31 (35)
2-20-17923 mõõtmisandmed tuleb kostjale eraldi üle anda, ning kostja ei olnud mõõtmisandmete eraldi üleandmist hagejalt ka nõudnud.
27.2.5.Seda, et kõik arve nr 217 aluseks olevad lisatööd on tehtud ja vastu võetud, kinnitavad kaudselt ka kostja 23. ja 24. juuli 2020. a e-kirjad. Oma 23. juuli 2020. a e-kirjas hagejale (I kd, tl 128) avaldas kostja seaduslik esindaja järgmist: „pakun välja, et kui sa kinnitad mulle, et teed tähtajaks kõik asjad valmis, siis ma tasun peale kinnitust koheselt arve, mis meil üleval on“. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et ainuke arve, mis sel hetkel üleval oli, oli hageja lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot. Oma 24. juuli 2020. a e-kirjas (I kd, tl 95) on kostja seaduslik esindaja avaldanud, et „[a]rvet 217 me ei ole aktsepteerinud, kuna meile ei ole esitatud korrektset tööprojekti, mis vastaks vormistuselt ka tööprojekti nõuetele.“ Kostja ei ole nendes ega ka mõnes muus kohtule esitatud kirjas väitnud, et arve nr 217 aluseks olevaid lisatöid poleks tehtud või üle antud, vaid poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja hoidus arve tasumisest põhjusel, et kostja arvates oli hageja esitatud tööprojekt puudustega. Ka praeguses menetluses, mis algas 3. detsembril 2020 hagi esitamisega, vaidlustas kostja lisatööde tegemise esimest korda alles 7. juuli 2022. a kohtuistungil (vt protokoll, ajamärk 00:56:01).
27.2.6.Eelnevat arvestades on hageja nõue lisatööde eest tasu saamiseks muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole väitnud, et hageja tehtud lisatööd ei oleks vastanud lepingutingimustele. Asjas ei ole esile toodud ka muid asjaolusid, mis annaks kostjale alust keelduda lisatööde eest tasumisest.
28.Hageja nõuab lisatööde eest tasu maksmisega viivitamise eest ka viivist, arvestades seda 1. augustist 2020 lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumisega viivituses olevast summast päevas (vt hageja 14. veebruari 2022. a hagi täpsustuse p 3).
28.1.Lepingu p 3.5 kohaselt tasub tellija töö eest viie kalendripäeva jooksul töövõtja esitatud arvete alusel, kusjuures arved töö osade eest esitatakse mitmes osas koos töö vastava osaga. Lepingu p 5.6 kohaselt tellija kohustub tasuma töövõtja esitatud arved tähtaegselt. Lepingu p 6.2 kohaselt juhul, kui tellija viivitab töövõtja esitatud arve maksmisega üle arvel esitatud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud kalendripäeva eest.
28.2.Lisatööde eest esitatud arve nr 217 esitati 16. juulil 2020 ja selle tasumise tähtpäev oli kooskõlas lepingu p-ga 3.5 21. juuli 2020 (I kd, tl 15). Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et selleks ajaks oli hageja tasunõue lisatööde eest muutunud sissenõutavaks. Seega oleks hagejal õigus arvestada arvel nr 217 märgitud summalt viivist 0,5% päevas alates 22. juulist 2020. Siinses asjas on hageja palunud mõista kostjalt viivise välja alates 1. augustist 2020 ning ringkonnakohus on hageja taotlusega seotud.
28.3.Ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga (19. jaanuar 2024) on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 30 408 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõudele vastava summa. Seega piirab ringkonnakohus lisatööde tasu nõudelt välja mõistetava viivise suuruse 4800 euroga. Kolleegium märgib, et selline piiramine oleks põhjendatud ka VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et kui võlausaldaja nõuab seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab ta põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu (vt nt 12. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20; 26. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole väitnud, et talle oleks tekkinud arve nr 217 tasumisega viivitamisest põhivõlga ületavas suuruses kahju, ega toonud esile ka sellekohaseid asjaolusid.
32 (35)
2-20-17923 III
29.Kuna ringkonnakohus peab hagis esitatud nõudeid osaliselt põhjendatuks, tuleb hinnata, kas kostja on 10. märtsil 2021 esitatud protsessuaalse tasaarvestusavaldusega oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu (kokku 113 133 eurot) VÕS § 197 lg 1 alusel kehtivalt tasaarvestanud, mille tagajärg oleks VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuete kattuvas ulatuses lõppemine. Kostja väitel on tal hageja vastu lepingu rikkumisest tulenevalt asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue 16 368 eurot ja Vallikraavi 14 korterelamu arendustegevuse ja ehitamise alustamise edasilükkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue 96 765 eurot. Kehtiva tasaarvestuse esmane eeldus on kostja väidetud nõuete olemasolu hageja vastu.
30.Kostja hinnavahe hüvitamise nõude eelduseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 135 lg 1 järgi see, et hageja oleks oma kohustust rikkunud ja kostja oleks sel alusel lepingust taganenud. Siinses asjas leidis ringkonnakohus, et hageja koostatud tööprojektil ei olnud kostja väidetud puudusi ja kostja pole lepingust kehtivalt taganenud. Seega ei saa kostja nõuda hagejalt sellise kahju hüvitamist, mis tal tekkis seetõttu, et ta pidi pärast hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemist (VÕS § 655 lg 1 alusel) tellima hagejal tegemata jäänud töid kolmandatelt isikutelt. Lisaks on põhjendatud hageja vastuväide, et kuna kostja poolt kahju tõendamiseks esitatud arved on esitatud OÜ-le Valli Villa ja OÜ Hausers Ehitus (I kd, tl-d 103, 104 ja 106) ning need on ka tasutud OÜ Valli Villa ja OÜ Hausers Ehitus poolt (I kd, tl-d 105 ja 107), on tõendamata (ja ka põhistamata) nende kulude ja seega kahju tekkimine kostjale. Arvetelt ka ei nähtu täpselt, milliste tööde eest need on esitatud, mistõttu pole võimalik hinnata nende seost hageja väidetava lepingu rikkumisega.
31.Seoses arendustegevuse edasilükkumisest tingitud kahju hüvitamise nõudega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks lepingut töö tegemise tähtaja ületamisega rikkunud (vt praeguse otsuse p 14.3.3) ja et arendustegevuse viibimine oleks olnud põhjuslikus seoses hageja rikkumisega. Hageja on toonud esile asjaolusid ja esitanud tõendeid, millest nähtuvalt venis objekti valmimine mitmel muul põhjusel (vt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.5 ja seal viidatud tõendid, s.o lisad 7–9) ning ka hageja enda tööde tegemine venis algselt plaanituga võrreldes kostjast endast tulenevatel põhjustel, mh kuna kostja ei esitanud hagejale õigeaegselt projekteerimise aluseks olevaid andmeid (vt praeguse otsuse p 14.3.3). Seda, et leping jäi hageja poolt osaliselt täitmata ja kostja pidi tellima tegemata jäänud töid kolmandatelt isikutelt, millega kaasnes ajakulu, ei saa heita ette hagejale, kuna kostja ütles ise lepingu 31. juulil 2020 üles. Lisaks ei ole kostja esitanud oma nõude aluseks olevate väidete, sh arendustegevuse edasilükkumise ja kõnealuse kahju tekkimise kohta mitte ühtegi tõendit, mistõttu kostja väidetava kahju tekkimine on ka tõendamata.
32.Seega ei ole kostja tõendanud oma tasaarvestusavalduse aluseks olevate nõuete olemasolu hageja vastu, mistõttu tasaarvestust ei ole VÕS § 197 lg 1 järgi kehtivalt toimunud.
33.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus hageja põhinõuete ja osaliselt viivisenõuete rahuldamata jätmise osas tühistada. Hagi tuleb uue otsusega osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 14 040 eurot (9240 + 4800), ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (19. jaanuar 2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7437 eurot (2637 + 4800) ja edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 9240 eurot alates 20. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõudelt 9240 eurot seadusjärgset viivist ületava viivise ja samalt põhinõudelt hagi esitamisele eelneva aja eest arvestatud viivise nõude osas.
33 (35)
2-20-17923 Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud otsustused
34.Maakohus on eksinud hagihinna määramisel, mistõttu hagihinda tuleb muuta.
34.1.Maakohus on märkinud vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas hagihinnaks 22 984,20 eurot. Selle summa kujunemist on selgitatud Tartu Maakohtu 9. detsembri 2020. a määruse ps 6 järgmiselt: 14 040 (põhinõue) + 3168 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 4800 (TsMS § 367 järgne aastane viivis) + 237 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 739,20 (TsMS § 367 järgne aastane viivis). Seega on nimetatud hagihinna määramisel lähtutud hageja algsest hagist, kus hageja nõudis VÕS § 655 lg 1 alusel nõutavalt tasult 9240 eurot viivist seadusjärgses määras. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et tsiviilasja hind on 36 644 eurot, kuid ei ole esitanud sellekohast arvutuskäiku (vt maakohtu otsuse p 37). Mõlemal juhul on maakohtu hagihinna arvestus ekslik.
34.2.Korrektne TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi arvutatud hagihind olnuks algse hagiavalduse puhul 19 831,66 eurot (s.o põhinõue 14 040 + põhinõudelt 9240 eurot 3. detsembri 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis 252,46 eurot ja aastane viivis 739,20 eurot + põhinõudelt 4800 eurot põhinõude suurusega piiratud viivis 4800 eurot).
34.3.Oma 14. veebruari 2022. a menetlusdokumendis on aga hageja oma viivisenõuet suurendanud. Hageja palus tasult 9240 eurot arvestada viivist lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumisega viivitatud summalt päevas, mitte enam seadusjärgses määras. Samas piiras hageja oma viivisenõude põhinõudele vastava summaga. Kuna TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hageja kõrvalnõuete suurendamist või laiendamist hagi muutmiseks, oli hagejal iseenesest õigus eelmenetluse kestel oma viivisenõuet suurendada. Ehkki maakohus ei teinud hageja 14. veebruari 2022. a viivisenõude suurendamise kohta määrust, nähtub vaidlustatud otsusest (vt p 1), et maakohus lähtus hagi lahendamisel sellest, et hageja nõuab kogu 14 040 euro suuruselt põhinõudelt viivist lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumata summalt päevas. See nähtub ka asjaolust, et maakohus pidas otsuse põhjendavas osas põhjendatuks varasemast kõrgemat hagihinda.
34.4.Pärast viivisenõude suurendamist on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi arvutatud hagihind 28 080 eurot (s.o põhinõue 14 040 eurot + viivisenõue 9240 eurot (piiratud põhivõla 9240 euro suurusega) + viivisenõue 4800 eurot (piiratud põhivõla 4800 euro suurusega)).
34.5.TsMS § 137 lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Eelnevat arvestades muudab ringkonnakohus hagihinda ja määrab uueks hagihinnaks 28 080 eurot.
35.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb seda TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.
35.1.Hagi rahuldatakse ringkonnakohtu otsuse tulemusena osaliselt, kuna see jääb osaliselt rahuldamata hageja VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud tasu nõudelt arvestatud viivise osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Siinsel juhul on kolleegiumi hinnangul õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
34 (35)
2-20-17923
35.2.Võttes aluseks hageja 14. veebruaril 2022 täpsustatud nõude ja lähtudes hagi hinnast, rahuldatakse hagi u 71% ulatuses (= 19 831,66 ÷ 28 080 × 100%; seejuures 19 831,66 = põhinõue 14 040 + põhinõudelt 9240 eurot 3. detsembri 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 252,46 eurot ja aastane viivis 739,20 eurot + põhinõudelt 4800 eurot viivis 4800 eurot). Seega tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda.
36.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning maakohus ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust ka kindlaks määranud, määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
37.Seoses ebaõigest hagihinnast lähtumisega on maakohus ekslikult jätnud hagejalt nõudmata haginõude suurendamiselt juurde makstava riigilõivu, mistõttu tasumata riigilõiv tuleb hagejalt välja mõista.
37.1.Õigesti määratud (esialgselt) hagihinnalt 19 831,66 eurot oleks tulnud tasuda hagi esitamise seisuga (3. detsember 2020) riigilõivuseaduse 31. oktoobrist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu 700 eurot. TsMS § 147 lg 4 esimese lause kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi. Suurendatud nõudega hagihinnalt oleks tulnud tasuda viivisenõude suurendamise ajal (14. veebruar 2022) kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 1400 eurot.
37.2.Hageja on tasunud maakohtus riigilõivu kokku 900 eurot (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 4. detsembril 2020 laekunud 750 eurot ja 10. detsembril 2020 täiendavalt 150 eurot). Seega on hageja tasunud riigilõivu 500 eurot nõutust vähem. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus tasumata või vähem tasutud riigilõivu kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eelnevat arvestades tuleb vähem tasutud riigilõiv 500 eurot hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
37.3.TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
38.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
35 (35)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.