Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-17923
Kohtuasi
Akroteer Projekt OÜ hagi Osaühingu Hausers Grupp vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Akroteer Projekt OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Akroteer Projekt OÜ (registrikood 11203893), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja Osaühing Hausers Grupp (registrikood 11017914), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja nr 2-20-17923 materjalide juurde määruskaebuse lisa 1, s.o arve nr 20569.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus osas, millega maakohus jättis Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja mõistmata menetluskulud 681,63 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 1 lause 2) ning osas, millega maakohus jättis tasaarvestuse tulemusel Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 681,63 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitise 681,63 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
4.1.Rahuldada Akroteer Projekt OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja menetluskulu 7506,50 eurot.
4.2.Rahuldada Osaühingu Hausers Grupp taotlus menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate
2-20-17923 menetluskulude rahaline suurus ning mõista Akroteer Projekt OÜ-lt Osaühingu Hausers Grupp kasuks välja menetluskulu 4020,29 eurot.
4.3.Tasaarvestada Akroteer Projekt OÜ ja Osaühingu Hausers Grupp vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (siinse kohtumääruse tervikresolutsiooni punktid 4.1 ja 4.2) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja menetluskulu 3486,21 eurot.
4.4.Välja mõista Osaühingult Hausers Grupp viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3486,21 eurot) Akroteer Projekt OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.5.Toimetada siinne kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Akroteer Projekt OÜ (hageja) hagi Osaühingu Hausers Grupp (kostja) vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 15.12.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.01.2024 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja jaotas menetluskulud ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda.
4.Mõlemad pooled esitasid ringkonnakohtu 19.01.2024 otsuse peale kassatsioonkaebused, millised Riigikohus jättis 01.04.2024 määrusega menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kassatsioonkaebuse esitaja enda kanda. Kohtuotsused jõustusid 01.04.2024.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 18.04.2022 taotluse alusel 4225 eurot, 25.04.2022 taotluse alusel 400 eurot, 16.08.2022 taotluse alusel 1137,50 eurot, 15.11.2022 taotluse alusel 780 eurot, samuti hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1400 eurot. Lisaks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 20.11.2023 taotluse alusel kokku 2310 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1400 eurot. Hageja kandis ka asjatundja arvamuse saamise kulu kokku 450 eurot (Majadiagnostika OÜ arve ja Ehitusinsener OÜ arve).
2-20-17923
6.Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
7.Kostja palus hagejalt välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 18.04.2022 taotluse alusel 11 410 eurot, 26.09.2022 taotluse alusel 1800 eurot, 15.11.2022 taotluse alusel 1500 eurot, kokku 14 710 eurot, samuti ringkonnakohtus kantud menetluskulud 16.11.2023 taotluse alusel 3300 eurot. Kostjal on tekkinud ka asjatundja arvamuse saamise kulud kokku 3166,40 eurot (15.06.2021, 11.01.2022 ja 04.03.2022 arved).
8.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited, paludes kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskulud on üle paisutatud. Lisaks ei aktsepteeri hageja ka kostja tellitud asjatundja hinnangute kulu, kuna need hinnangud on andnud isikud, kes ei oma selleks kutsetunnistust. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 12.07.2024 määrusega hageja taotluse menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis välja kostjalt menetluskulu 6824,87 eurot hageja kasuks. Kohus rahuldas kostja taotluse menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis välja hagejalt menetluskulu 4020,29 eurot kostja kasuks. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis välja kostjalt menetluskulu 2804,58 eurot hageja kasuks. Samuti mõistis kohus kostjalt välja viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses ettenähtud määras.
10.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta leidis maakohus järgmist.
10.1.Kuivõrd käesolevas asjas oli vajalik esitada asjatundja arvamusi, siis oli hageja asjatundja arvamuste saamise kulu 450 eurot tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 p 2 alusel põhjendatud kulu.
10.2.Kostja poolt kuulus hagejale hüvitamisele TsMS § 138 lg 2 järgi ka menetluses tasutud riigilõiv, s.o hagiavalduse esitamiselt 1400 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamiselt 1400 eurot.
10.3.Hageja esindaja ajakulu oli 101 tundi, millest maakohus pidas esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 55,25 tunni ulatuses järgmiselt: 02.12.2020 asja materjalidega tutvumine, seisukohtade kujundamine, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine põhjendatud ajakuluga 6 tundi; 18.01.2021 määruskaebus kohtualluvuse vaidlustamiseks – põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäi rahuldamata; 07.04.2021 kostja vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kirjalike seisukohtade koostamine kohtule, tõendite komplekteerimine põhjendatud ajakuluga 7 tundi; 29.09.2021 tutvumine kostja vastusega, nõupidamine kliendiga põhjendatud ajakuluga 1,5 tundi; 05.10.2021 teabenõude koostamine, nõupidamine kliendiga, infovahetus eksperdiga põhjendatud ajakuluga 1 tund;
2-20-17923
08.12.2021 tutvumine kostja 30.08.2021.a protsessidokumendiga ja lisatud tõenditega, lõplike seisukohtade koostamine, lisatõendite komplekteerimine, menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ajakuluga 4 tundi kuivõrd hageja esindaja tutvus kostja 30.08.2021 esitatud menetlusdokumendiga juba 29.09.2021 menetluskulu kirje raames; 31.01.2022 nõupidamine kliendiga 0,75 tundi – põhjendamatu ajakulu, kuna menetluskulude nimekirjast ega asja materjalidest ei selgunud, millistes küsimustes oli nimetatud toiming vajalik ja põhjendatud; 01.02.2022 ettevalmistus istungiks, nõupidamine, osalemine kohtuistungil põhjendatud ajakuluga 3 tundi; 02.02.2022 teabenõue EEL-i põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi; 14.02.2022 seisukohad ja taotlused kohtule, lisatõendite komplekteerimine põhjendatud ajakuluga 2 tundi arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu koos lisadega; 01.03.2022 tutvumine kostja taotlusega tähtaja pikendamiseks, vastuväidete koostamine kohtule põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi; 18.03.2022 infovahetus kliendiga, taotlus kohtule põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi; 22.03.2022 nõupidamine kliendiga, ettevalmistus istungiks, osalemine istungil põhjendatud ajakuluga kokku 3,5 tundi, sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 13.29 ja lõppes kell 14.33; 18.04.2022 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja täiendamine põhjendatud ajakuluga 3 tundi; 15.06.2022 lisatõendi esitamine põhjendatud ajakuluga 0,25 tundi; 07.07.2022 ettevalmistus istungiks, nõupidamine, osalemine istungil põhjendatud ajakuluga 3 tundi, sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 12.02 ja lõppes kell 13.20 (78 minutit); 16.08.2022 nõupidamine kliendiga, lisatööde osas seisukohtade koostamine, täiendavate tõendite koondamine ja komplekteerimine, täiendava menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ajakuluga kokku 2,5 tundi, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu koos lisadega; 10.10.2022 tutvumine kostja 26.09.2022 seisukohtadega, infovahetus kliendiga, seisukohtade koostamine kohtule põhjendatud ajakuluga 2,5 tundi; 10.11.2022 tutvumine kostja 04.11.2022 seisukohtadega, ettevalmistus istungiks, osalemine istungil põhjendatud ajakuluga kokku 3 tundi sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 15.05 ja lõppes kell 16.23 (78 minutit); 16.01.2023 tutvumine maakohtu otsusega, seisukohtade kujundamine, nõupidamine kliendiga, apellatsioonkaebuse koostamine kokku põhjendatud ajakuluga 4 tundi arvestades menetletud nõudeid ja kaebuse sisu; 13.11.2023 tutvumine kostja vastusega apellatsioonile, nõupidamine kliendiga põhjendatud ajakuluga 3 tundi; 16.11.2023 ettevalmistus istungiks, osalemine istungil kokku põhjendatud ajakuluga 5 tundi; 20.11.2023 tutvumine kostja menetluskulude nimekirjaga, vastuväidete koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ajakuluga kokku 0,5 tundi.
10.4.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 2021. a ja 2022. a aprilli menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot (käibemaksuta), 2022. a augustis ja novembris esitatud
2-20-17923 menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 140 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu määrad on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on käibemaksukohuslane ja taotleb hageja kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
10.5.Hageja märkis, et tal on lepingulise esindajaga tulemustasu kokkulepe, mille kohaselt on esindajal õigus 10%-le haginõudega väljanõutavast tasust (seetõttu on tunnihinne olnud turuhinnast ka oluliselt väiksem). Hageja palub tulemustasu määra arvestada menetluskulude hüvitamise otsustamisel. Kuna tegemist on kliendi ja advokaadi kokkuleppega, mille eest ei peaks vastutama vastaspool, ei arvestanud kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel asjaomase kokkuleppega.
10.6.Eeltoodust tulenevalt olid hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 9612,50 eurot ((31,5 tundi × 100 eurot) + (11,25 tundi × 130 eurot) + (12,5 tundi × 140 eurot) + 1400 eurot + 1400 eurot + 450 eurot). Tunnitasuga 100 eurot on hageja lepingulise esindaja kulude kirjed perioodil 02.12.2020–18.04.2022 (s.o 31,5 tundi), tunnitasuga 130 eurot kulude kirjed perioodil 15.06.2022–10.11.2022 (s.o 11,25 tundi) ja tunnitasuga 140 eurot apellatsioonimenetluse kulude kirjed (s.o 12,5 tundi).
10.7.Kostjalt tuli hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 6824,87 eurot (s.o 9612,50 eurost 71%).
11.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta leidis maakohus järgmist.
11.1.Kuivõrd siinses asjas oli vajalik esitada asjatundja arvamusi, siis oli kostja asjatundja arvamuste saamise kulu 3166,40 eurot TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud.
11.2.Kostja esindaja ajakulu oli 125,5 tundi, millest maakohus pidas esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 74,5 tunni ulatuses järgmiselt: 28.12.2020 materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine, taotluse koostamine asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi põhjendatud ajakuluga kokku 6 tundi, arvestades hageja menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kostja esitatud taotluse sisu ja mahtu koos lisadega; 29.12.2020 taotluse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine põhjendatud ajakuluga 0,33 tundi; 28.01.2021 vastuse koostamine 18.01.2021 hageja määruskaebusele; 29.01.2021 vastuse lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine põhjendatud ajakuluga kokku 3 tundi, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu koos lisadega; 01.03.2021 materjalide läbitöötamine ja kirjavahetus kohtuga põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi; 10.03.2021 vastuse koostamine hagile, vormistamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine põhjendatud ajakuluga 7 tundi arvestades, et kostja oli juba 28.12.2020 kirje raames asja materjalidega tutvunud; 07.04.2021 hageja seisukohtadega tutvumine, suhtlus ja kirjavahetus kliendiga, muu sellega seotud õigusabi põhjendatud ajakuluga kokku 1 tund, arvestades, et põhjendatud ajakulu hageja seisukohaga tutvumiseks oli 0,5 tundi, arvestades hageja seisukoha sisu ja mahtu;
2-20-17923
14.04.2021 materjalide läbitöötamine ja teabenõuete koostamine põhjendatud ajakuluga 3 tundi, arvestades, et teabenõuded on sarnased ja esindaja oli varasemalt asja materjalidega tutvunud; 27.08.2021 materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine, taotluse koostamine täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamiseks põhjendatud ajakuluga kokku 6 tundi, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu koos lisadega; 02.12.2021 materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine põhjendatud ajakuluga 1 tund; 10.12.2021 vastaspoole materjalide läbitöötamine, suhtlus ja kirjavahetus kliendi ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ esindajatega põhjendatud ajakuluga kokku 2,5 tundi; 10.12.2021 materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine, taotluse koostamine tähtaja pikendamiseks põhjendatud ajakuluga kokku 2 tundi, arvestades, et esindaja oli juba varasemalt asja materjale korduvalt läbi töötanud ja õigusliku positsiooni kujundanud; 28.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi; 01.02.2022 ettevalmistus kohtuistungiks ning esindus põhjendatud ajakuluga kokku 3 tundi sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 12.05 ja lõppes kell 12.55 (50 minutit); 04.03.2022 seisukoha koostamine hageja 14.02.2022 seisukohale ja taotlustele põhjendatud ajakuluga 5 tundi, arvestades esitatud taotlusi ning kostja esitatud seisukoha sisu ja mahtu; 22.03.2022 ettevalmistus kohtuistungiks ning esindus põhjendatud ajakuluga kokku 2,5 tundi sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 13.29 ja lõppes kell 14.33 (62 minutit); 18.04.2022 lõplikute seisukohtade (kohtukõne teeside) koostamine ja vormistamine põhjendatud ajakuluga 4 tundi, arvestades, et tegemist oli varasemalt juba menetluses esitatud seisukohtade kordamisega; 18.04.2022 menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi, arvestades, et esindaja oli varasemalt menetluskulude nimekirja koostanud; 07.07.2022 ettevalmistus kohtuistungiks ning esindus põhjendatud ajakuluga kokku 3 tundi sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 12.02 ja lõppes kell 13.20 (78 minutit); 26.09.2022 seisukoha koostamine hageja 16.08.2022 seisukohale ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ajakuluga 4 tundi, arvestades hageja seisukoha ning kostja esitatud seisukoha sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et esindaja oli varasemalt menetluskulude nimekirja koostanud; 04.11.2022 seisukoha koostamine hageja 16.08.2022 ja 10.10.2022 seisukohale põhjendatud ajakuluga 3 tundi, kuna hageja 16.08.2022 menetlusdokumendi osas oli kostja juba seisukoha esitanud; 10.11.2022 ettevalmistus kohtuistungiks ning esindus põhjendatud ajakuluga 3 tundi sest, kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Istung algas kell 15.05 ja lõppes kell 16.23 (78 minutit); 03.02.2023 hageja apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse läbitöötamine ja analüüs, kohtumine kliendi esindajaga, edasise tegevusplaani analüüs põhjendatud ajakuluga kokku 1,67 tundi; 14.02.2023 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele põhjendatud ajakuluga 4 tundi, arvestades menetletud nõudeid ja kaebuse sisu; 15.02.2023 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, vastuse lõplik vormistamine ja esitamine ringkonnakohtule põhjendatud ajakuluga kokku 3 tundi, arvestades menetletud nõudeid ja kaebuse sisu;
2-20-17923
16.11.2023 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine põhjendatud ajakuluga 0,5 tundi; 16.11.2023 ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus põhjendatud ajakuluga 4,5 tundi. Istung algas kell 10.03 ja lõppes kell 12.28 (145 minutit).
11.3.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr maakohtus oli 2021. a ja 2022. a aprilli menetluskulude nimekirja kohaselt 140 eurot (käibemaksuta), 2022. a septembris ja novembris esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 150 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 150 eurot (käibemaksuta). Kostja tunnitasu määrad maakohtus ja ringkonnakohtus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja esindaja kinnitas, et kostja on käibemaksukohuslane ja taotleb kostja kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta summana.
11.4.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 13 863,10 eurot ((47,83 tundi × 140 eurot) + (26,67 tundi × 150 eurot) + 3166,40 eurot). Tunnihinnaga 140 eurot on kostja lepingulise esindaja kulude kirjed perioodil 28.12.2020–18.04.2022 (s.o 47,83 tundi), tunnihinnaga 150 eurot kirjed perioodil 07.07.2022–10.11.2022 ja apellatsioonimenetluses (s.o 26,67 tundi).
11.5.Hagejalt tuli kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 4020,29 eurot (13 863,10 eurost 29%).
11.6.Kohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtumäärusega välja mõistetud menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2804,58 eurot (6824,87 – 4020,29).
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti tema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja osas, millega rahuldati kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub vaidlustatud osas teha uue lahendi, millega hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada täies ulatuses ja kostja taotlus jätta rahuldamata.
12.1.Hageja väitel jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hageja ja tema lepingulise esindaja tulemustasu kokkuleppega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 jaatanud võimalust esitada lepingulise esindaja kulud mh läbi tulemustasu. Seejuures tuleb aga hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega ei saanud maakohus tulemustasu kokkulepet jätta tähelepanuta, vaid pidi hindama, kas tulemustasu (2170 eurot ilma käibemaksuta, s.o 10% tulemist) on asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja tunnitasu oli suurema osa töötundide puhul väiksem ehk 100 eurot tunnis põhjusel, et juurde tuli tulemustasu kokkulepe, mis tunnitasu mõnevõrra kergitab, kuigi mitte märkimisväärselt. Samas ei ole tulemustasu 2170 eurot summa, mis turuhinnast oluliselt väiksemat tunnitasu, s.o 100 eurot oluliselt tõstaks. Hageja lisas määruskaebusele õigusabiarve, milles on märgitud tulemustasu. See arve on tasutud, kuid hageja saab vajadusel esitada maksekorralduse.
12.2.Kohus vähendas hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 101 tunnilt 55,25 tunnile, st ca poole võrra ja seda olukorras, kus kostja ei vaidlustanud sisuliselt hageja
2-20-17923 esindaja kulusid. Seega oleks maakohus võinud kohaldada ka TsMS § 175 lg-t 1 1. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude vähendamine oli põhjendamatu. Kohus jättis arvestamata, et hageja oli peale negatiivset maakohtu lahendit sunnitud esitama apellatsioonkaebuse, samuti esitas kostja massiivseid tõendeid ja seisukohti, millele hagejal tuli vastata. Kostja massiivsed vastuväited tegid kohtuasja mahukaks, millega kaasnesid hagejale keskmisest suuremad kulud. Kostja poolt alles 07.07.2022 istungil tõstatatud vastuväide lisatööde tegemise tõendatusest tõi kaasa suurema osa 16.08.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 kuludest, kusjuures ringkonnakohus pidas lisatööde tegemist tõendatuks. Maakohus on menetluse mitu korda uuendanud, mis tõi kaasa kulude olulise suurenemise.
12.3.Hagejale jääb arusaamatuks, miks võttis kohus järjekindlalt hageja töödest tunde maha, nt 08.12.2021 toimingute puhul 7 tunnilt 4-le; 16.01.2023 apellatsioonkaebuse koostamise puhul 8 tunnilt 4-le, kuigi hageja ei korranud apellatsioonis varem esitatut, vaid vaidlustas maakohtu otsust. Kohtule ei olnud 31.01.2022 nõupidamise puhul arusaadav, millises küsimuses oli toiming vajalik, kuid hageja on kinnitanud, et kõik toimingud on seotud kohtuasjaga. Hagejat ei ole nõustatud muus küsimuses, kui on praegune kohtuasi. Esindajal on menetluskulude nimekirjas keeruline esile tuua, mis on olnud iga infovahetuse või nõupidamise esemeks.
12.4.Hageja ei saa aru, miks tema põhjendatud töötunnid on 55,25 tundi, kostjal seevastu 74,5 tundi. Kohus ei ole pooli võrdselt kohelnud.
12.5.Maakohus hindas kostja menetluskulusid ebaõigesti. Kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna kostja positsioon ei leidnud tõendamist. Kostja ei esitanud isegi eraldi vastuväiteid selles osas, millega hagi jäi rahuldamata, s.o osaliselt viivisenõude osas. Kostja menetlusdokumendid olid pikad ja varasemaid seisukohti kordavad, mistõttu ei saanud kostja lepingulisel kuluda menetlusele 74,5 tundi, nagu maakohus põhjendatuks ja vajalikuks pidas.
12.6.Maakohus järeldas põhjendamatult, et kostja asjatundja arvamuste saamise kulu oli põhjendatud. Ringkonnakohus järeldas otsuse p-is 16.1, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistidel TS ja JK ei ole õigust teha ehitusprojektidele ekspertiisi ja ringkonnakohus ei arvestanud nende tõenditega. Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) 06.10.2021 vastuse kohaselt ei anna väljastatud kutsetunnistus JKle õigust teha ehitusprojekti ekspertiisi ning TSl ei ole ühtegi kehtivat EEL poolt väljastatud kutsetunnistust. Ka kostja esitatud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja väljavõttest ei nähtu, et nimetatud isikud oleksid pädevad tegema projekteerimise ekspertiise. Menetlusosaliste seisukohad
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-20-17923
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 681,63 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ning osas, millega maakohus jättis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 681,63 euro ulatuses (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitise 681,63 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt
16.Hageja esitas koos määruskaebusega uue dokumentaalse tõendi, s.o määruskaebuse lisa 1 arve nr 20569. Hageja väitel on tegemist õigusabiarvega, milles on kajastatud hageja ja tema lepingulise esindaja tulemustasu (dtl 1013). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist ei ole menetluskulude kindlaksmääramise kontekstis ilmselgelt põhjendamatu tõendiga (TsMS § 238 lg-d 1 ja 3), siis võtab ringkonnakohus selle tõendi tsiviilasja materjalide juurde.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
18.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt nt RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17). Lisaks ei ole esindajakulude kindlaksmääramisel määrav, kas kostja esitas vastuväite hageja menetluskulude suurusele. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Kohaldatav ei ole hageja viidatud TsMS § 175 lg 11, kuna selles sättes kontrollikohustuse piirina viidatud TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 13.3).
19.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja ja tema lepingulise esindaja tulemustasu kokkuleppega. Ringkonnakohus saab hageja esitatust aru selliselt, et hageja oli kohustatud tasuma esindajale ajatasuna ehk tunnitasuna advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 1 p 1 kohaselt. Lisaks ajatasu arvestusele olid hageja ja tema lepinguline esindaja kokku leppinud ka tulemustasus, mille kohaselt esindajal oli õigus 10% haginõudega väljanõutavast tasust (dtl 585). AdvS § 61 lg 1 p 3 ja lg 3 järgi on lubatav kokku leppida õigusteenuse eest tasumisel kokku ka tulemustasus. Siiski on Riigikohus korduvalt leidnud, et tulemustasu korral tuleb samamoodi nagu ka muudel juhtudel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja selleks, et õigusabikulude põhjendatust hinnata, tuleb menetlusosalisel kohtule esitada dokumendid,
2-20-17923 millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (vt nt RKTKo 23.05.2018, 2-16-9415/41, p 28 ja selles viidatud RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 15). Hageja on kuludokumendid, s.o menetluskulude nimekirjad kohtule esitanud ning maakohus on neis kajastatud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Asjaolu, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli hagejaga sõlmitud täiendavast tulemustasu kokkuleppest tulenevalt keskmisest turuhinnast madalam, on hageja (ja tema lepingulise esindaja) riisiko, mille eest kostja ei vastuta.
20.Hageja leiab järgmisena, et tema kõik siinses asjas kantud menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult märkinud määruse põhjenduste p-is 9, et hageja lepingulise esindaja ajakulu oli siinse tsiviilasja menetluses 101 tundi. Sama põhjenduste p-i 9 menetlustoimingute kirjenduste positsioonidest 1–23 nähtub, et maakohus on lähtunud hageja lepingulise esindaja 18.04.2022, 16.08.2022, 15.11.2022 ja 20.11.2023 menetluskulude nimekirjast, mille toimingute ajakulu on kokku arvutades 73,5 tundi, mitte 101 tundi, mille põhjendatud ja vajalikku ajakulu vähendas maakohus 18,25 tunni ulatuses.
20.1.Ringkonnakohus leiab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes poole enda arvamus ja veendumus, et tema kõik õigusabikulud ning nendele kulunud aeg oli vastavalt taotletule täies ulatuses põhjendatud. Siiski nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohus ületas selgelt diskretsioonipiire hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute – 16.01.2023 tutvumine maakohtu otsusega, seisukohtade kujundamine, nõupidamine kliendiga, apellatsioonkaebuse koostamine – ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul saab neid toiminguid käsitada ühisnimetajaga „apellatsioonkaebuse koostamine“, mille osas hageja märkis, et tal kulus eelpool nimetatud toiminguteks kokku 8 tundi, mida maakohus vähendas 4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku taotletud ulatuses, s.o 8 tundi. Hageja apellatsioonkaebus ei sisalda maakohtus esitatud dokumentides avaldatud seisukohtade kordusi, vaid maakohtu järelduste vaidlustamist. Järelikult kuulub maakohtu määrus muutmisele selliselt, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda täiendavalt hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 140 eurot (dtl 862).
20.2.Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ka 25.04.2022 menetlusdokumendis, s.o õigusabitoimingu – kostja teeside (29 lk) ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ning hageja 25.04.2022 repliigi koostamine ajakuluga 4 tundi – osas (dtl 592). Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks selle toiminguga hageja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud. Kuigi hageja pole seda maakohtupoolset minetust määruskaebuses otsesõnu vaidlustanud (s.o hageja 25.04.2022 menetlusdokumendis märgitud täiendava menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega arvestamata jätmist), kuid määruskaebusest on selgelt nähtav, et hageja on vaidlustanud maakohtu määruse mh osas, millega tema menetluskulude hüvitamise taotlust ei rahuldatud, siis on võimalik ringkonnakohtul hinnata nende õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades, et kostja teesid sisaldasid osaliselt küll varem kohtumenetluses avaldatud seisukohti, kuid arvestades kostja teeside sisulist pikkust (s.o 29 lk), ei saa pidada kogumis nendega tutvumiseks, samuti kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumist ja hageja repliigi koostamist ajakuluga 4 tundi põhjendamatuks ega ebavajalikuks. Seega kuulub maakohtu määrus muutmisele veel selliselt, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda täiendavalt hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot.
2-20-17923
20.3.Hageja vaidlustab maakohtu tegevuse ka hageja lepingulise esindaja toimingu – 31.01.2022 nõupidamine kliendiga ajakuluga 0,75 tundi – põhjendamatuks toiminguks lugemise, maakohtu põhjendusel, et menetluskulude nimekirjast ega asja materjalidest ei selgunud, millistes küsimustes oli nimetatud toiming vajalik ja põhjendatud.
20.3.1.Ringkonnakohus leiab, et esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle ei saa alati otsustada üksnes menetlusdokumentide pinnalt, mille esindaja on koostanud ja mis on toimikus. Arutelud kliendiga oma olemuselt kohtuasja toimikus ei kajastu. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et ainuüksi seetõttu, et toimikust ei nähtu, millistes küsimustes konsultatsiooni osutamine oli vajalik ja põhjendatud, pole nimetatud kulu põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kliendiga konsulteerimise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata, arvestades konkreetset menetluslikku olukorda, milles need on toimunud.
20.3.2.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 31.01.2022 kliendiga nõupidamine toimus kronoloogiliselt päev enne 01.02.2022 kohtuistungit. Kuigi hageja on kinnitanud, et kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud on seotud vaid tsiviilasjaga nr 2-2017923, ei nähtu ringkonnakohtule ka maakohtupoolset diskretsiooniõiguse rikkumist 31.01.2022 kliendiga nõupidamise põhjendamatuks toiminguks lugemisel. Nimelt on hageja lepinguline esindaja 01.02.2022 lisaks istungi ettevalmistamisele ja kohtuistungil esindamisele, pidanud nõu ka kliendiga, seda kokku maakohtu põhjendatuks peetud 3 tunni ulatuses. 01.02.2022 istung algas kell 12.05 ja lõppes kell 12.55 (dtl 402–404). Seega istungiks ettevalmistamiseks ning selleks ka kliendiga nõupidamine ajakuluga kokku ca 2 tundi on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.
20.3.3.Ringkonnakohtul puudub muude hageja lepingulise esindajate toimingute puhul alus asuda seisukohale, et maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja menetlusdokumendid olid küll sisult pikad, kuid sisaldasid olulises mahus kostja varasemates seisukohtades esitatud väiteid ja viiteid kohtupraktikale.
21.Järgmisena esitas hageja määruskaebuses vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ega ka tunnitasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja kohtu arutluskäik jälgitav. Ringkonnakohus lisab, et kõik lepingulise esindaja toimingud on tehtud asja menetluse raames ning need on olnud kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud. Arvestades kostja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuvaidluse eset ja raskusastet, on toiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Maakohus on muu hulgas hageja 25.04.2022 menetluskulude nimekirjas esitatud vastuväidetega kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on oluliselt vähendanud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu. Ringkonnakohtul puudub täiendav alus maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda. Kostja lepingulise esindaja toiminguid ei muuda põhjendamatuks hageja väide, et kuna hagi kuulus rahuldamisele ning järelikult kostja positsioon kinnitust ei leidnud, siis kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud oli põhjendamatud ja ebavajalikud. Kostjal oli seadusest tulenev õigus hageja esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
2-20-17923
22.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, millega maakohus luges TsMS § 143 p 2 alusel kostja põhjendatuks kuluks kostja asjatundja arvamuste saamise kulu 3166,40 eurot. Maakohus märkis seejuures, et siinses asjas oli vajalik esitada asjatundja arvamusi. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et ta ei aktsepteeri kostja asjatundja arvamuste saamise kulu, kuna arvamuse andsid isikud, kes ei oma selleks kutsetunnistust. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus nende hageja vastuväidetega kostja asjatundja arvamuste saamise kulu kindlaksmääramisel arvestas. Järelikult on maakohus osaliselt rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 ja § 463 lg 2). Ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada ja selgitab järgmist.
22.1.Ekspertiisikulu on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143 p 1). Praeguses asjas ei ole maakohus ekspertiisi määranud. Seega ei ole Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK esitatud dokumendid (02.06.2021 arvamus, selle 11.01.2022 lisa 1 ja 04.03.2022 lisa 2) ekspertiisiaktid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, vaid tegemist on dokumentaalsete tõendiga TsMS § 143 p 2 järgi, mille saamise kulu on 3166,40 eurot. Seega ei välista kostja asjatundja arvamuste saamise kulu hüvitamist üksnes hageja väide, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistidel TSl ja JKl ei olnud õigust teha ehitusprojekti ekspertiisi.
22.2.Dokumentaalse tõendi saamise kulu eest võib hüvitist nõuda eeldusel, et tõend on asja juurde võetud ja kohus hindas seda lahendi tegemisel (TsMS I komm (2017), § 143, p 3.3.1.2). Riigikohus on dokumentaalse tõendi hankimise kontekstis selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sisalda dokumentaalse tõendina esitatud asjatundja arvamuse kulu piire. Samuti ei sisalda tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtu kohustust hinnata dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 13). Vastavalt on kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, sh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikud kulud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtus kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (RKTKm 03.11.2014, 3-2-1-93-14, p 22).
22.3.Maakohus võttis kõik esitatud kirjalikud tõendid asja materjalide juurde (dtl 531, ajamärge 00:27:12), muu hulgas järelikult ka kostja esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK arvamused. Ebaõige on hageja väide, et ringkonnakohus kostja esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK tõenditega ei arvestanud. Ringkonnakohus hindas muu hulgas neid kostja esitatud spetsialistide arvamusi koosmõjus kõigi esitatud tõenditega lõpplahendis, kuid kokkuvõttes järeldas, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamused ei lükanud ümber hageja esitatud TS, MS, AA, OO ja KK hinnangute põhjal tehtavat järeldust, et hageja tööprojekti põhjal oli võimalik koostada tootejooniseid (ringkonnakohtu 19.01.2024 otsuse p 15.7.5).
22.4.Üheks peamiseks vaidlusküsimuseks kujuneski siinses menetluses, kas hageja tehtud tööprojekti põhjal oli võimalik koostada tootejooniseid. Ringkonnakohus selgitas tõendamiskoormist otsuse p-is 15.1.3, et siinses asjas lasus kostjal kohustus tõendada, et (peamaja) katuse konstruktsiooni puudutav tööprojekt ei vastanud lepingu tingimustele, kuna selle põhjal ei olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid. Seega kostjapoolne asjatundja arvamuste esitamine ei olnud põhjendamatu. Täiendavalt ei ole hageja esile toonud,
2-20-17923 et kostjal võis esineda võimalikke alternatiive kulu kandmiseks või, et kostja asjatundja arvamuste saamise kulu ületaks selgelt sarnase teenuse maksumust. Järelikult puudub ringkonnakohtul alus asuda maakohtust erinevale seisukohale, et kostja asjatundja arvamuste saamise kulu 3166,40 eurot on TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud kulu.
23.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu määrus muutmisele osaliselt hageja lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramisel (siinse määruse põhjenduste p-id 22.1. ja 22.2). Hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on 10 572,5 eurot ((35,5 tundi × 100 eurot) + (11,25 tundi × 130 eurot) + (16,5 tundi × 140 eurot) + 1400 eurot + 1400 eurot + 450 eurot). Maakohus tuvastas põhjendatult ja pooled ei vaidle, et põhjendatud ja vajalik on ka hageja hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv kokku 2800 eurot ja asjatundja arvamuste saamise kulu 450 eurot. Vaidlus puudub, et ringkonnakohtu otsustatud menetluskulude jaotuse kohaselt jäid maa- ja ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest 71% kostja kanda. Järelikult on hageja tsiviilasja nr 2-20-17923 menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus kokku 7506,5 eurot.
24.Maakohus leidis ja ringkonnakohus nõustus, et kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on 13 863,10 eurot Vaidlus puudub, et ringkonnakohtu otsustatud menetluskulude jaotuse kohaselt jäid maa- ja ringkonnakohtus kantud kostja menetluskuludest 29% hageja kanda. Sellest tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 4020,29 eurot.
25.Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, tuleb tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3486,2 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
27.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.