Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
15. detsember 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Akroteer Projekt OÜ hagi OÜ Hausers Grupp vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
22 984,20 eurot
2-20-17923
nende Hageja: Akroteer Projekt OÜ (registrikood 11203893) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (e-post xxx) Kostja: Osaühing Hausers Grupp (registrikood 11017914) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik Entsik (epost xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2022.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja J I Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Akroteer Projekt OÜ hagi Osaühing Hausers Grupp vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Akroteer Projekt OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.10.2019.a projekteerimise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja koostama Tartus, X asuva kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti. Töö kogumaksumuseks lepiti kokku 27 000 eurot. Kostja tasus töötasuarveid üksnes 17 760 euro ulatuses. Hageja esitas kostjale ka 16.07.2020 lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot, mille kostja võttis vastu, kuid jättis tasumata. Hageja andis 29.06.2020.a kostjale üle projekti katuse metallpostide osa, selle tööosa eest esitatud arve nr 216 kostja tasus, seega on kostja tööd vastu võtnud. Lisatööde üleandmine 16.07.2020.a ei puuduta enam lepingus kokkulepitud tööprojekti. Kostja edastas 31.07.2020.a avalduse, millega ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles tuginedes hageja kui töövõtja rikkumisele. Hageja leiab, et ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kostja soovis hagejalt tootejooniseid, kuid selles lepingus kokku ei lepitud. Tootejoonised oleks olnud lisatöö. Samuti ei võimaldatud hagejale lisatähtaegasid. Hageja käsitleb kostja lepingu ülesütlemist kostja tahteavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi. Hagejal jäi teatud osa töövõtulepingust täitmata, kuna kostja ütles ise lepingu üles. Hageja on arvamusel, et kostja ongi ilmselt tellinud Projekt 02 OÜ-lt tootejoonised ja seda hageja koostatud tööprojekti alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepinguga väljamaksmata tasu summas 9240 eurot ja lisatööde tasu 4800 eurot, kokku 14 040 eurot. Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise vastavalt lepingu p-le 6.2 0,5% päevas summas 8564 eurot ning lisaks ka edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks teinud lepingujärgse töö, et ta oleks lepingujärgse töö esitanud kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja oleks põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud lepingujärgse töö vastuvõtmisest. Hageja poolt 16.07.2020.a esitatud tööprojekt ei vastanud nõuetele, kuivõrd selle alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kostja palus hagejal 20.07.2020.a ja 24.07.2020.a e-kirjadega viia koostatud projekt vastavusse ning esitada lisajoonised. Tööprojekti mittevastavust kinnitas 20.07.2020.a kirjas ka omanikujärelevalve teostaja A M. Sama on kinnitanud eksperdid T S ja J K. Hageja teatas 20.07.2020.a ja 24.07.2020.a kirjades, et ei kavatse töös esinevaid puuduseid kõrvaldada ja tööd parandada ning et poolte vaheline koostöö on lõppenud. Kuna hageja keeldus tööd parandamast, siis ei pidanud kostja VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel lisaaega andma. Kostja ütles lepingu 31.07.2020.a erakorraliselt üles vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg-te 1 ja 6, § 196 lg-te 1 ja 2 alusel. Kooskõlas VÕS § 195 lgtega 2 ja 5 vabastas lepingu erakorraline ülesütlemine kostja kohustusest tasuda töö eest, mis oli oluliste puudustega, ei vastanud lepingutingimustele ning mille puhul hageja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldus olulise lepingurikkumise heastamisest ja töö parandamisest. Kostja on esitanud tasaarvetuse avalduse kogusummas 113 133 eurot. Taasarvestus hõlmab endas uue projekti tellimist ja arenduse tähtaegade edasilükkamist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 02.10.2019.a projekteerimise töövõtulepingu, mille punktide 1.1, 1.3 ja 3.1 järgi kohustus hageja teostama kortermaja asukohaga X, Tartus konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti kogumaksumusega 22 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, projekti vastavus on arvestatud Eesti standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ järgi (I köide t/l 7-10). Vaidlust pole, et kostja on tasunud hagejale 17 760 eurot, millest ettemaks 8100 eurot, peahoone juurdeehitus 2688 eurot ning peahoone katusekorrus 6972 eurot (I köide t/l 11-14).
5.Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab tasuma hagejale tasu summas 9240 eurot ning lisatööde eest summas 4800 eurot. Kostja on seisukohal, et ta on lepingu üles öelnud seoses hagejapoolse olulise lepingurikkumise heastamata ja töö parandamata jätmisega. Hageja antud käsitlusega ei nõustu.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Kohtule esitatud eelpool viidatud lepingu punkt 3.3 järgi on pooled kokku leppinud töö osade jaotuses, ajakavas ning maksumuses. Punktis 3.4 nähtub kokkuleppeline lisatööde maksumus. Punktis 3.5 on pooled leppinud kokku, et tellija tasub talle esitatud arvete alusel. Arved töö osade eest esitatakse mitmes osas koos töö vastava osaga (I köide t/l 78). Seega on pooled antud juhul kokku leppinud tasu maksmises ositi.
8.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
9.VÕS § 655 lg 1 järgi tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
10.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja 31.07.2020.a edastanud hagejale ülesütlemisavalduse põhjusel, et väidetavalt ei vasta lepingu alusel koostatud projekt tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada lisajooniseid. Samuti on hageja 20.07.2020.a ja 24.07.2020.a e-kirjades teatanud, et ta ei kavatse töös esinevaid puuduseid kõrvaldada ning hageja hinnangul on alates 20.07.2020.a pooltevaheline koostöö lõppenud, hageja on selgelt avaldanud tahet, et ei täida oma kohustusi ka edaspidi (I köide t/l 16-19).
11.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrusega nr 97 vastu võetud „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 1 järgi tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks.
12.Kostja väidetel ei vasta 16.07.2020.a hageja poolt talle üle antud projekt kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuivõrd selle põhjal ei olnud
metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid.
13.Kostja on selgitanud 20.07.2020.a e.kirjaga, et varasemalt on nad sellisel kujul saanud tööprojektis teraselementide kujujoonised (I köide t/l 93) ning et nad ei soovi tootejoonist, vaid, et joonised vastaks tööprojekti nõutele. Tootejoonised tellitakse metalliettevõttelt (I köide t/l 94).
14.A M, kes on teostanud eelpool nimetatud objektil omanikujärelevalvet, on 20.07.2020.a e-kirjas avaldanud arvamust, et hetkel esitatud projekt ei vasta terase kohapealt „tööprojekti“ staadiumile ja tuleks esitada lisajooniseid (I köide t/l 96).
15.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on pooltel lepingu täitmise käigus tekkinud vaidlus selles, kas hageja poolt 16.07.2020.a kostjale üle antud tööprojekt vastas nõuetele, kuivõrd selle alusel ei olnud väidetavalt metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Hageja on arvamusel, et ta ei ole lepingut rikkunud, samuti ei ole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks.
16.Hageja on teinud kostjale 24.07.2020.a e-kirjaga ettepaneku, kuidas lepingu täitmisega edasi minna ning avaldanud, et kõigepealt tuleb kostjal tasuda arve nr 217 (I köide t/l 15, 99). Kostja on sellele 24.07.2020.a e-kirjaga vastanud, et loodetavalt hageja analüüsib olukorda rahulikult ning teeb tööd lõpuni lubatud tähtajaks (I köide t/l 95).
17.Kohtule hageja poolt esitatud 06.04.2021.a OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinserneri K K arvamuse kohaselt standardi EVS 937:2017 järgi ei ole tootejoonised tööprojekti kohustulik osa (I köide t/l 115). AS Tari diplomeeritud inseneri M S 05.08.2020.a arvamuse kohaselt vastab töö tööprojekti mahule (I köide t/l 117-121). Diplomeeritud ehitusinseneri A A 29.03.2021.a hinnangu põhjal ei kuulu tootejoonised tööprojekti hulka (I köide t/l 122-124). Diplomeeritud ehitusinseneri O O 29.03.2021.a kommentaarist tuleneb, et EVS 932-2017 ei kuulu tootejoonised tööprojekti hulka (I köide t/l 127).
18.Kostja poolt kohtule esitatud M S 14.04.2021.a e-kirjast tuleneb, et ta ei ole andnud hinnangut Akroteer Projekt OÜ poolt koostatud X kortermaja projektile. J I saatis mulle hinnangu andmiseks kahe teise projekti joonised, et ma hindaksin, kas tegemist on tootejoonistega (I köide t/l 150-153). Kohtule esitatud O O e-kirjast tuleneb, et ei ole antud hinnangut tööprojektile ega katusekonstruktsioonile. Akroteer Projekt OÜ ei ole palunud Streng Oü poolt hinnangut sellele tööprojektile. vt manus (I köide t/l 154-157). Seega on hageja kogunud ning esitanud kohtule tõendeid, mis ei puuduta vaidlusalust tööprojekti.
19.Kohtule esitatud hinnapakkumisest nr 1920 ja projekteerimise töövõtulepingust tuleneb, milliseid töid kohustus hageja kostjale tegema (I köide t/l 7-10, 167-168). Viidatud tõenditest ei tulene hageja kohustust koostada tootejooniseid ning nende tellimine oleks tulnud eraldi kokku leppida.
20.Hageja nõuab oma hagis töövõtulepingus kokkulepitud tasu. Lepingu punkt 3.1 järgi on töö kogumaksumuseks 22 500 eurot, millele lisandub käibemaks (I köide t/l 7). Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tasunud 17 760 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt tasu summas 9240 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt tasu lisatööde eest 4800 eurot.
21.Vaidlustamata asjaolude kohaselt jäid hageja tööd lõpetamata (I köide t/l 184). Kohtule esitatud 08.12.2021.a Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri T S arvamuse kohaselt ei vasta hageja projekt täielikult nõuetele, kuivõrd puudu on DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri (I köide t/l 191-196). Seega on kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist asjaolu, et hageja tehtud töös esinesid vajakajäämised.
22.Kostja on teinud etteheiteid tööle, kuid konkreetset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ta hagejale andnud ei ole. Samas asub kohus seisukohale, et antud juhul ei oleks täiendava tähtaja hagejale andmine olukorda muutnud.
23.Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt on hageja 24.07.2020.a avaldanud, et ta on juba arvestanud, et alates 20.07.2020.a on poolte koostöö lõppenud. Samuti on hageja selgitanud, et alles peale arve nr 217 tasumist oleks tööjaotus selline, et hoovimaja hagejal teha pole võimalik, küll aga on hageja valmis tegema peamaja juurdeehitised (I köide t/l 99). Seega on hageja üheselt avaldanud, et ta ei jätka enne tööde tegemisega, kui arve on tasutud. Lisaks on hageja avaldanud, et hoovimajaga seotud töödega tal tegeleda pole võimalik, kuigi hinnapakkumises on välja toodud hoovimaja tööd (II köide t/l 157 pöördel).
24.Kuigi hageja on avaldanud, et kostja sellele e-kirjale ei vastanud, on kostja seda siiski teinud ning selgitanud, et arvet nr 217 ei ole nad aktsepteerinud, kuivõrd kostjale pole esitatud korrektset tööprojekti. Samuti on kostja andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne ettepanek, mida esmaspäeval arutada (I köide t/l 95).
25.Seega tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et hagejast tulenevalt ei oleks täiendava tähtaja hagejale andmine olnud mõistlik, sest hageja on selgelt väljendanud, et töid on ta valmis jätkama üksnes osaliselt. Kostja on pakkunud võimalust pidada läbirääkimisi.
26.Kuna tõendatud on, et hageja ei nõustunud hoovimaja tööde teostamisega (lepingus kokkulepitud mahus tööde teostamisega), siis öeldi leping üles ning edaspidi ka töid hageja poolt ei teostatud. Kuivõrd pooled kokkuleppele ei jõudnud, on kostja õigustatult lepingu üles öelnud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja tasu nõue VÕS § 655 lg 1 alusel summas 9240 eurot ning kohus jätab selle nõude rahuldamata.
27.Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest summas 4800 eurot (I köide t/l 15). Kuigi hageja on asunud seisukohale, et kostja on nõustunud sellises summas tasu maksma, siis on kostja kohtu ette toonud, et selline kokkulepe on tingimuslik.
28.Kohtule esitatud 16.07.2020.a tellija koosoleku protokolli punkt 7.5 kohaselt on saavutatud kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 eurot, tingimusel, et edaspidi peavad kõik tähtajad 100 % paika ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea (I köide t/l 133). Kokkuleppest ei tulene, et arve esitatakse ning tasutakse koheselt. Seega tuleneb kokkuleppest, et tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidiselt peavad kõik tähtajad paika ning mingeid muid lisakulusi ei teki.
29.Hageja on koheselt peale koosoleku toimumist väljastanud 16.07.2020.a kostjale arve nr 217 summas 4800 eurot viidates teenuseks X, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd 1 tk (I köide t/l 15). Ka on kostja hagetava nõude sellises summas vaidlustanud (II köide t/l 168-183, 188-194).
30.Kostja väidetel ei saa pidada hagetavat lisatööd mõõdistamise näol summas 1600 eurot (lisandub käibemaks) lisatööks, kuivõrd on elementaarne, et hoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti koostamisele eelnev ja ettevalmistav töö kuulub lepingu põhimahtu. Kohus nõustub kostja vastuväitega, hageja poolt koostatud hinnapakkumine sisaldab kontrollarvutuste töid.
31.Lisaks on hageja sisustanud lisatöid X peamaja 4. korruse uue põrandatalastiku projekteerimise töödega maksumuses 2000 eurot (lisandub käibemaks). Kohus nõustub ka selle kostja väitega, et kui tellitakse kogu X peamaja ja kõrvalhoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekt, siis peaks mõistlikult kuuluma lepingu põhimahtu hoone kõikide korruste põrandatalastiku (mis on samaaegselt alumise korruse laeks) projekteerimise tööd.
32.Kostja vaidlustab ka hagetava lisatöö - hoovimaja juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi projekteerimise tööd maksumuses 400 eurot (lisandub käibemaks). Vaidlust ei ole, et hoovimaja osas hageja kostjale töid ei teostanud.
33.Kuivõrd kostja aktsepteeris hageja lisatööde tasu nõuet tingimuslikult ning viidatud tingimus jäi täitmata, siis on eeltoodu alusel alusetu ka hageja lisatasu nõue summas 4800
eurot ning kohus jätab selle nõude rahuldamata.
34.Hageja on esitanud kohtule ka viivise nõude. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks.
35.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 36 644 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.