Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 8,75 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 25.08.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
• Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 499,60 eurot, intress 34,20 eurot, kaardi kuutasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 63,54 eurot; • 1.2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 26.08.2023 kuni põhinõude summas 499,60 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on Inbank AS (krediidiandja) ja kostja vahel 25.11.2021 sõlmitud IN Pay makselahenduse leping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 500 eurot. Hageja väitel võttis kostja kasutusse krediiti summas 499,60 eurot, mis on tagastamata. Lepingu põhitingimuste punkti 7.7 kohaselt oli kostjal kohustus kord kalendrikuus maksepäeval (5.dal kuupäeva) tasuda esialgsele võlausaldajale minimaalne tagasimakse (Minimaalse Tagasimakse protsendimäär on IN Pay Standard Kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum Kaardi ja IN Pay Platinum Metal Kaardi puhul 0% - lepingu üldtingimuste punkt 8.3). Lepingus lepiti kokku intressi määr 22,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 26.01.2023 summas 34,20 eurot. Hageja väitel ei ole kostja laenu põhiosa tagastanud ega intressi maksnud. Hageja toob välja, et esialgne võlausaldaja saatis 05.01.2023 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.01.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 26.01.2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.03.2023 kostja vastase nõude hagejale. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõude summalt 499,60 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 25.08.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 22,00% aastas. Hageja väitel oli kostja vastavalt lepingule kohustatud tasuma kaardi kuutasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus. Kostjal on lepingu ülesütlemise ajal kaardi kuutasu võlgnevus summas 10,00 eurot (4x2,50). Hageja nõuab sissenõudmiskulusid summas 40 eurot: 01.02.2023 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 13.03.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 11.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Asja lahendamise viis Enne hagi esitamist menetles Pärnu Maakohus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu. Hageja esitas 29.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 896,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus. Määrusest nähtub, et Pärnu Maakohus püüdis makseettepanekut kätte toimetada kostja e-postiaadressidele xxx ja xxx ning aadressidele xxx, xxx ning xxx. Kahe viimase eluruumi omanikud kinnitasid, et kostja ei ela neil aadressidel. Võlgniku isa kinnitas 26.06.2023, et võlgnik ei ela enam Õismäe teel, elas seal paar aastat tagasi. Vanemad võlgniku aadressi ei tea. Kohus ei ole kostjaga ühendust saanud ka telefoninumbritel, mis on saadud Maksu- ja Tolliametist. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 05.05.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad
teistsugused andmed kostja kohta. Ka kohtutäitur E V ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluse dokumente kostjale kätte toimetada. Rahvastikuregistrisse on kostja elukohana jätkuvalt kantud xxx. Sama aadress on rahvastikuregistrisse kantud ka kostja alaealise lapse elukohana. Kostjal on rahvastikuregistris märgitud „määratlemata kodakondsus“. Eeltoodu põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostjal Eestis elukoht puudub, mis tooks kaasa vajaduse selgitada välja kostja kodakondsus ning võimalik rahvusvaheline kohtualluvus (nt Vene-Eesti õigusabilepingu kohaselt tuleks hagi kostja vastu esitada kostja elukoha järgsesse kohtusse). Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagimaterjalid kostjale kätte 29.11.2023 teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaanne avaldati 13.11.2023). Menetlusdokumendid on saadetud ka kostja teadaolevale e-postiaadressile xxx. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei ole seotud poole taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemiseks peab hagi olema ka õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi kontrollib kohus omal algatusel. See tähendab mh seda, et maakohus peab nende eeldustega arvestama sõltumata sellest, kas menetlusosalised nende eelduste hindamist taotlevad. Hagi õiguslik põhjendatus tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab seejuures arvestada (st lugeda lg 1 teise lause järgi omaksvõetuks) üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega. See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole toonud välja piisava üksikasjalikkusega faktilisi asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks kontrollida hagi aluseks olevate õigusnormide täidetust. Seetõttu lahendab kohus asja sisulise otsusega, võttes arvesse ka hageja poolt esitatud tõendeid. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (vt menetlusse võtmise määruse resolutsiooni). Lihtmenetluses võib kohus kalduda kõrvale tõendite vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut. Lihtmenetluses võiks kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab siiski vajalikuks oma otsuse selgitamist.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ning laen tarbija kasutusse antud
4.1.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
VÕS § 404 lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult VÕS § 404 lg 2 loetletud teavet. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja pidi hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja pidi seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu VÕS §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda. Nimetatud lepingudokument või selle koopia tuleb tarbijale edastada viivitamata pärast lepingu sõlmimist. Sidevahendite teel lepingu sõlmimise kohta pidi hageja seega tõendama, millal, mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta hagejale andis. Sidevahendite teel tarbijakrediidi lepingu sõlmimisele on VÕS §-ga 410 küll ette nähtud vorminõude erisus, ent mitte erisusi vorminõude järgimata jätmise puhuks. Seega kaasneb ka sidevahendite teel sõlmitud tarbijakrediidilepingu vorminõude järgimata jätmisega VÕS § 408 lg 1 kohane tagajärg (tehingu tühisus). See, kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas tehing kehtis, on õiguslik hinnang, mille annab kohus hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude alusel.
4.2.Kohtule on esitatud kostja poolt 25.11.2021 digiallkirjastatud eelpoolnimetatud leping (dtl 27). Lepingu kohaselt oli krediidilimiit 500 eurot, intressimäär 22%, aastas, krediidi kulukuse määr 40,16%. Viivise määraks oli 22% aastas. Lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (56,04%) piiresse. Lepingule oli lisatud IN Pay makselahenduse lepingu tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Teabelehe kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga (krediidilimiit), mille puhul teenuselepingus kokkulepitud maksepäeval (5. kuupäev) tuleb tasuda krediidiandja poolt näidatud minimaalne tagasimakse ning teenuselepingu lõppemisel tuleb tagasi maksta kogu kasutatud krediidilimiit. Hageja selgituse kohaselt on minimaalse tagasimakse protsendimäär lepingu üldtingimuste punkti 8.3 kohaselt IN Pay Standard Kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum Kaardi ja IN Pay Platinum Metal Kaardi puhul 0%.
4.3.Krediidilepingu korral peab ka hageja tõendama, et ta on krediidi tarbija kasutusse andnud. 13.11.2023 menetlusse võtmise määruses kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et laen on välja makstud, st kostja kasutusse antud. Hageja kohtule midagi vastanud ei ole. Hageja ei ole esitanud konto väljavõtet ega maksekorraldus vms tõendit laenu kostja kasutusse andmise kohta.
Lihtmenetluses lubab seadus tõendiks pidada ka poole seletusi. Hageja on esitanud järgmised väited: „Inbank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja O T (edaspidi kostja) sõlmisid 25.11.2021 IN Pay makselahenduse lepingu nr XXX (edaspidi leping), mille alusel sai kostja krediiti (Lisa 1)“, „Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 500,00 eurot (Lisa 1, lk 1)“, „Kostja võttis kasutusse krediidi summas 499,60 eurot“. Hageja viidatud Lisa 1 on leping. Kohus saab aru, et kostja sai krediitkaardi krediilimiidiga 500 eurot. Kohtule esitatud teenuse tingimustes on sätestatud (punkt 3.2. ja 3.3.): Teenuse raames on Teil ja Kaardi Kasutajal võimalik teha järgmisi Toiminguid: (1) tasuda ostude eest; (2) võtta välja sularaha; (3) teha Kaardi Kasutajate vahel makseid; (4) koostada Makseplaane; (5) kasutada Lisateenuseid. Meil on õigus Teile Teenuse raames pakutavate Toimingute valikut laiendada ning nende kasutamist piirata. 3.3 Toiminguid on võimalik teha Vaba Limiidi ulatuses. Hageja esitatud faktiväide krediidisumma kasutuselevõtmise kohta on üldine ja ebamäärane, hageja ei ole välja toonud, mil viisil, millal ja mis summadena kostja krediidilimiidi kasutusele võttis. Isegi kui eeldada, et kostja võttis krediitkaarti kasutades kokku kasutusse kogu hageja välja toodud summa, siis sõltub krediidi kasutusse võtmise summast ja ajast intressinõue, samuti ülesütlemise eelduste kehtivus.
5.Kas lepingust tulenes nõue ja kas see on sissenõutav
5.1.Lepingule lisatud tarbijakrediidi teabelehe kohaselt oli leping tähtjatu. Hageja väitel võttis kostja kasutusse 499,60 eurot, kuid ei ole laenu põhiosa tagastanud ega intressi maksnud. Hageja on märkinud, et lepingu põhitingimuste punkti 7.7 kohaselt oli kostjal kohustus kord kalendrikuus maksepäeval (5.dal kuupäeva) tasuda esialgsele võlausaldajale minimaalne tagasimakse (Minimaalse Tagasimakse protsendimäär on IN Pay Standard Kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum Kaardi ja IN Pay Platinum Metal Kaardi puhul 0% - lepingu üldtingimuste punkt 8.3). 13.11.2023 menetlusse võtmise määruses palus kohus hagejal kinnitada, kas kohus saab õigesti aru hageja väitest, et kostja ei teinud ajavahemikus lepingu sõlmimisest 25.11.2021 kuni 26.01.2023 ühtegi tagasimakset. Samuti juhtis kohus tähelepanu, et hageja ei ole välja toonud, millise kaardi kostja sai (sellest sõltus tagasimakse suurus). Hageja kohtule midagi ei vastanud. Hageja ei ole ka täpsustanud, mis summalt eelviidatud protsent tuleks arvestada. Kohus luges ise hageja poolt kohtule esitatud Inbank üldtingimuste punktist 8.2, et minimaalse tagasimakse suurus arvestati kasutuselevõetud krediidilimiidilt järgnevalt: (1) Teenusetingimuste punktis 8.3 märgitud protsendimäära alusel Kasutatud Krediidilimiidist (mis ei sisalda Intresse ega teenustasusid), arvestatud summa; (2) eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata Intresside ja teenustasude summa; (3) Krediidilimiiti ületav summa juhul, kui Te olete ületanud Teenuselepingus kokku lepitud Krediidilimiiti; (4) Makseplaani(de) kuumakse(te) summa. Seega sõltus igakuine minimaalne tagasimakse summa sellest, millise kaardi tarbija sai ning kui palju ta oli krediiti kasutusele võtnud. Hageja neid asjaolusid välja toonud ei ole, on välja toodud üksnes kasutuselevõtud kogusumma.
5.2.Hageja väitel edastas saatis krediidiandja 05.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.01.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 42). Hoiatus on kohtule esitatud pdf failina, milles on märgitud kostja nimi ja postiaadress (xxx), dateeritud 05.01.2023 ning viide hagi aluseks olevale lepingule. Hoiatuses on märgitud
lepingust tulenevaks võlasummaks 118,77 eurot. Hoiatusega anti kostjale tähtaeg kuni 19.01.2023 võla tasumiseks. Kirjas ka hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles. Hageja väitel edastas krediidiandja 26.01.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 43). Kohtule on esitatud pdf failina laenulepingu ülesütlemise teatis, milles on märgitud kostja võlgnevuseks hageja ees kokku 543,80 eurot (millest põhiosa oli 499,60 eurot, intress 34.20 eurot ja lepingu haldamise kulu 10 eurot). Hagis on hageja viidanud lepingu üldtingimuste (Lisa 2) punktile 8.1.2: „Loeme, et Te olete Meie saadetud personaalsed Teated kätte saanud ja et Meie oleme oma teavitamiskohustuse kohaselt täitnud, kui Meie Teade on saadetud Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetele või Digikanalite kaudu. Tavaposti teel saadetud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Muudele kontaktandmetele edastatud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite kaudu avaldatud Teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval. Palun kontrollige viivitamatult Meilt saadud Teates sisalduva info õigsust ja korrektsust. Ebatäpsuste avastamise korral teatage Meile sellest otsekohe“. 13.11.2023 menetlusse võtmise määruses selgitas kohus, et hagejal tuleb selgitada, mil viisil (st millist teenust kasutades, kas lihtkirja või tähitud kirjaga) krediidiandja eelpoolnimetatud teated kostjale saatis ning kas sai tähitud kirjaga saatmise korral kinnituse, et kostja on kirjad kätte saanud. Hageja kohtule midagi ei vastanud. Riigikohus selgitab, et lepingu ülesütlemise teatele kohaldub TsÜS § 69 lg 3 ning et ei piisa vaid selle tõendamisest, et kiri saadeti; ning et sellega vastuolus olev tüüptingimus on tühine RKTKo 2-15-17677/33:
13.Riigikohus on varem leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12).
14.Kolleegium märgib tüüptingimuste kohta järgmist. Kostja on tuginenud menetluses, sh maakohtu istungil (vt I kd, tl 89, tl 164−165, tl 195) enda kasutatavatele tüüptingimustele, esitades need ka kohtule. Kuigi kostja viitab tüüptingimustele eelkõige selles osas, et tal oli teadete saatmisel õigus tugineda hageja enda esitatud kontaktandmetele, on kostja pidanud vajalikuks eraldi välja tuua ka tüüptingimuste p 8.3 (I kd, tl 164−165; II kd, tl 39). See sätestab järgmist: "Panga poolt kliendile, kliendi esindajale või muule kliendi nimel teate vastuvõtmiseks õigustatud isikule posti, elektronposti või muu sidevahendi teel saadetud teade loetakse kliendi poolt kättesaaduks ja panga vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on edastatud kliendi või tema esindaja poolt pangale viimasena teatatud kontaktaadressil (sh elektroonilisel aadressil) või sidevahendi numbril ja teate väljasaatmisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi kaudu." Kirjeldatud tüüptingimus paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms). TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1) ning sisust lähtuvalt ei saa seda pidada ka osaliselt kehtivaks VÕS § 39 lg 2 alusel. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et tüüptingimus on tühine ning ka sel alusel ei saa lugeda teateid kättetoimetatuteks. Vee märkis kolleegium, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi.
Lepingule lisatud tarbijakrediidi teabelehe kohaselt tuli kasutatud krediidilimiit tagasi maksta teenuselepingu lõppemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud lepingu üles ütlemise eeldusi (kolme järjestikust makset, millega viivituses oldi ning kuidas need summad kujunesid) ning üles ütlemise teate kättesaamist kostja poolt. Leping oli sõlmitud tähtajatult, seega ei ole ka leping korraliselt lõppenud. Seega tuleb hageja nõue põhivõla tagastamiseks jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et nõue on sissenõutavaks muutunud.
6.Intressinõue ja vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.Sõltumata sellest, et hageja ei ole tõendanud kogu kasutusele võetud krediidisumma tagastamise nõude sissenõutavust, saaks hagejal olla sissenõutavaks muutunud intressinõue. Intressinõue sõltub, nagu eespool märgitud, krediidi kasutusele võtmise ajast ja summast. Hageja neid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Hageja on üksnes märkinud: „Lepingu põhitingimuste punktis 7.2 on märgitud: Intress on märgitud Teenuselepingus. Intressi arvestatakse kalendripäeva põhiselt, lähtudes tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Lepingus lepiti kokku intressi määr 22,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 26.01.2023 summas 34,20 eurot.“.
6.2.Lisaks sõltub intressinõue ka sellest, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise kohustust (VÕS § 4034). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt lepingu tasu, haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid). Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja selgitanud, et Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase (Lisa 6). Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Seega lepingujärgsed igakuine osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Kohus selgitas 13.11.2023 menetlusse võtmise määruses: Kohtule esitatud laenutaotlusest (dtl 46) nähtub, et laenutaotluses on täitmata andmeväljad: nimi, laenu eesmärk, ülalpeetavate arv, tööandja, dokumendi tüüp, elukohaandmed, kontaktandmed, pank, isikusamasuse tuvastamise tüüp, seadme IP. Ainsad andmeväljad, mis taotluses on täidetud, on isikukood, laenusumma, igakuised sissetulekud (850 eurot) ja igakuised kohustused (120 eurot). Hageja väidetavateks päringuteks avalikesse andmebaasidesse on hageja esitanud „Nõuded Taust.ee’s“ (dtl 24), millest nähtuvatest andmetest on selge, et seda päringut ei saanud krediidiandja kuidagi teha laenulepingu sõlmimise eel, sest laenuleping sõlmiti 25.11.2021, kuid esitatud väljavõte sisaldab nõudeid kuupäevadega 03.10.2022 ja 28.03.2023. Kohus saab aru, et krediidiandja lähtus laenu andmisel üksnes kostja esitatud andmetest ning ei teinud mingeid jõupingutusi kostja esitatud andmete ega ka maksehäirete kontrollimiseks. Samuti võimaldas krediidiandja laenutaotluse esitada ilma, et oleks välja selgitanud nt ülalpeetavad ja töökohta. Kohtule ei nähtu ka, et krediidiandja oleks kuidagi hinnanud laenutaotleja tüüpi või riskiprofiili. Need nõuded on mõeldud just selleks, et hoida ära laenu andmine isikutele, kes ise ei ole võimelised vastutustundlikuks finantskäitumiseks. Seetõttu ei
ole tuginemine üksnes tarbija enda esitatud andmetele koosõlas vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärgiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Lisaks on hageja püüdnud kohut eksitada, esitades hilisemast ajast pärineva maksehäireregistri päringu, väites, et see teostati laenulepingu sõlmimise eel. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Kuivõrd kohus saab hagejast aru nii, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, saab kohus, eeldusel, et hageja kõrvaldab eelpooltoodud ülejäänud puudused, rahuldada hageja nõude osaliselt, kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7. Juhul, kui kostja siiski on teinud tagasimakseid, tuleb hagejal esitada VÕS § 4034 lõike 7 kohane ümberarvestus. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus hageja esitatud nõuet täies ulatuses perspektiivikaks, kuid kuivõrd kohus on juba korra jätnud hagi käiguta ning andnud hagejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, võtab kohus nüüd hagi menetlusse. 13.11.2023 menetlusse võtmise määruses selgitas kohus, et hagejal on õigus esitada hagiavalduse täpsustus vastavalt kohtumääruse põhjendustele 14 päeva jooksul määruse hagejale kättetoimetamisest. Hageja kohtule midagi ei vastanud. Kohus jääb seisukohale, et hageja pole tõendanud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega kohalduks lepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Paraku ei saa kohus ka selle määra alusel intressinõuet rahuldada, sest hageja ei ole välja toonud piisavalt faktilisi asjaolusid, mille alusel intressinõuet arvestada. Seetõttu jääb ka intressinõue rahuldamata.
7.Viivisenõue ja sissenõudmiskulud Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõude summalt 499,60 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 25.08.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 22,00% aastas. Hageja nõuab viivist summas 63,54 eurot. Hageja nõuab ka pärast lepingu üles ütlemist tehtud sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja pole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda lepingu kehtivalt üles öelduks, ei saa kohus rahuldada ka viivisenõuet ega lepingu üles ütlemise järgsete sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
8.Kaarditasu Hageja toob välja, et vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma kaardi kuutasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus (Lisa 1, lk 1 ja 7). Kostjal on lepingu ülesütlemise ajal kaardi kuutasu võlgnevus summas 10 eurot (4x2,50) (Lisa 4). Kohtule esitatud kostja poolt digiallkirjastatud lepingu esilehel on kuutasu välja toodud selge summana – 2,50 eurot (dtl 27). Lepingu esilehel on „Maksepäev: 5**“ Lepingu tingimuste punktidest 7.6, 7.9 ja 8.2 saab kohus aru nii, et kuutasu muutus sissenõutavaks järgmisel kuul ning krediidiandja oleks pidanud selle summa debiteerima kostja kontolt. Kohus saab hagejast aru nii, et hageja väitel olid 4 kuu tasud tasumata. Hageja ei ole küll täpsustanud, milliste kuude eest kostja kaardi kuutasu ei maksnud, ent kuutasu nõuded saab lugeda hagi esitamise
aja seisuga sissenõutavaks, sest hageja räägib perioodist kuni 26.01.2023. Hageja ei ole küll esitanud selle kohta tõendeid, ent lihtmenetluses saab kohus lugeda tõendiks ka poole seletused. Samuti ei ole kostja kasutanud võimalust hageja nõudele vastu vaielda ning tõendada, et ta on kaardi kuutasu tasunud. Kohus rahuldab hageja nõude kaardi kuutasude võlgnevuse osas summas 10 eurot.
9.Menetluskulud Eelnevast tuleneb, et kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 499,60 eurot, intress 34,20 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja põhivõlalt viivis (nii hagi esitamiseni kui edasiulatuvalt). Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja kaardi kuutasu võlg summas 10 eurot. Hageja nõue tervikuna oli 757,25 eurot, kohus rahuldas selle 1,4 % ulatuses. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja taotleb menetluskulude välja mõistmist summas 772 eurot. Sellest riigilõiv on 245 eurot. Hageja väitel on tal tekkinud lepingulise esindaja kulu (kulu õigusabile) summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). OÜ Julianuse Õigusbüroo on osutanud hagejale õigusabi kolme tunni ulatuses (169 eur/h) ning maksekäsu kiirmenetluses 20 euro eest. Hageja on hagis taotlenud mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 757,25 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1000
eurot tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv summas 245 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eur/h (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule vastamist ühel korral. Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 380 eurot (3 tundi × 120 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 625 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja 380 eurot on lepingulise esindaja kulu.
Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-14-15, p 14). Hagi hind oli 757,25 eurot. Kohus rahuldas hagi 1,4 % ulatuses nõudest. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja 1,4% hageja menetluskuludest, millele vastab summa 8,75 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.