2.Mõista P.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja Multitude Bank p.l.c (end. Ferratum Bank p.l.c.) ja P.F-i vahel 29. novembril 2022 sõlmitud krediidilepingust tulenev võlgnevus 3578 eurot 13 senti.
Jätta menetluskulud 65% ulatuses P.F-i ja 35% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.Rahuldada B2 Impact kindlaksmääramiseks.
OÜ
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
5.Mõista kostjalt P.F-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 386 eurot 75 senti ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 1
Tsiviilasi nr 2-23-148636 EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas 5. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.F-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus andis 23. jaanuari 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepaneku mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Hageja 14. veebruari 2024. a hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 29. novembril 2022 sõlmitud krediidileping, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 4000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 8499 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 4920 eurot 87 senti, millest arvestati krediidisumma katteks 4305 eurot 10 senti, kulude katteks 204 eurot 56 senti ja intressi katteks 411 eurot 21 senti. Kostja oli viivituses vähemalt kolme (mai 2023. a, juuni 2023. a, juuli 2023. a) osamakse tasumisega. Kostjale on 11. augustil 2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja tagasimakseid tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 26. augustil 2023. Kostjat teavitati 5. septembril 2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (hageja). Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 29. novembril 2022 sõlmitud laenulimiidi lepingust tuleneva võlgnevuse 5512 eurot 59 senti (sealhulgas põhivõlg 4193 eurot 90 senti, intress 483 eurot 71 senti, 14. veebruari 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 799 eurot 98 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavalduse p-s 16 ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt nõuab hageja VÕS § 403 4 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 3578 eurot 13 senti (väljastatud krediit 8499 2
Tsiviilasi nr 2-23-148636 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 4920 eurot 87 senti) ja 14. juuli 2025. a selgituse kohaselt intressi 80 eurot 45 senti VÕS §-s 94 sätestatud määras viimase väljamakse tegemisele järgnevast päevast 15. mail 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 26. augustil 2023.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale elektrooniliselt e-posti kaudu kätte toimetatud 23. novembril 2024. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).
6.Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping sõlmiti 29. novembril 2022 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr 48,90% 4000 euro suuruse krediidi puhul on sama, mis lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 48,90%, ning seega VÕS § 406 2 lg-ga 1 kooskõlas.
7.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed 3
Tsiviilasi nr 2-23-148636 majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.
8.Kostja esitas laenulimiidi taotluse summale 4000 eurot. Laenuandja on enne lepingu ülesütlemist 11. augustil 2023 hoiatusega andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, ütles laenuandja lepingu üles 26. augustil 2023. Hageja selgituste kohaselt kontrollis algne laenuandja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja pidi kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud maksehäireid ja kostja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet laenu tagasimaksete tegemiseks. Laenuandja 4
Tsiviilasi nr 2-23-148636 kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja kinnitas, et kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei tulene, milliste andmete põhjal on laenuandja veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi rahvastikuregistri ja maksehäireregistri kontrollimine ei ole piisav, et veenduda kostja võimes laenu ka reaalselt tagasi maksta. Kohtule ei nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja igakuiste sissetulekute, väljaminekute ning majapidamiskulude suurust, samuti seda, kas kostjal on ülalpeetavaid. Ebaselge, millistele andmetele tuginedes leidis laenuandja, et kostja on maksevõimeline. Laenuandja ei ole tuvastanud, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse 14. juuli 2025. a ümberarvestatud nõude kohaselt nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 3578 eurot 13 senti (väljastatud krediit 8499 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 4920 eurot 87 senti) ja intressi 80 eurot 45 senti VÕS §-s 94 sätestatud määras viimase väljamakse tegemisele järgnevast päevast 15. mail 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 26. augustil 2023 (dtl 100). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud ümberarvestust nõutava intressi kohta. Selge ei ole, millal ja mis summades on kostja tagasimakseid teinud ning milliselt summalt millise aja eest on hagejal õigust intressi nõuda. Kohus ei saa lähtuda hageja lähtekohast, et ta saab nõuda intressi viimasest väljamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni, sest teada ei ole kostja poolt tagasimaksete kuupäevi. Seega on hageja intressinõue ebaselge ning see tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivse nõude järgi ei nõua hageja kostjalt viiviseid ega muid lepinguga seotud kulusid. Seega on hageja nõue põhjendatud üksnes tagastamata krediidi osas, s.o summas 3578 eurot 13 senti. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tagastamata krediidi osas tuleb rahuldada. Kostja on tagastanud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.
10.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5
Tsiviilasi nr 2-23-148636 Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, s.o u 65% ulatuses hageja algsest nõudest. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 595 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 595 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele riigilõiv 386 eurot 75 senti (595 / 100 * 65). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.