Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.1 Lepingust nr L89008401868 tuleneva nõude osas VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.03.2023 kuni põhinõude 2526 euro täieliku tasumiseni. 3.2 Lepingust nr L89008869251 tuleneva nõude osas VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 15.03.2023 kuni põhinõude 401,30 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus

haldustasus 0,90 eurot kuus. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus alates 1. osamaksest (15.06.2022) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni (15.09.2022) summas 3,60 eurot. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju kuuel korral (29.09.2022, 11.10.2022, 26.10.2022, 31.10.2022, 15.11.2022, 18.11.2022) ning nõuab sissenõudmiskulude hüvitist summas 50 eurot. Viivisemäära on pooled kokku leppinud 15,90% aastas, s.o sama määr, mis intressimäär. Viivis on kokku 184,86 eurot (perioodil 28.09.2022-14.03.2023 summalt 2526 eurot). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 15.03.2023 15,90% aastas kuni põhinõude 2526 euro tasumiseni. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 09.06.2022 Indivy Slice makseviisi lepingu nr L89008869251, mille alusel on kostja kinnitanud põhiosa jääki summas 401,30 eurot. Kostja pidi makseid tegema perioodil 05.07.2022-05.06.2023. Kostja ei teinud ühtegi makset. Inbank ja kostja ei leppinud kokku intressi tasumise kohustuses. Lepingu kohaselt oli lepingu sõlmimise tasuks 25 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju neljal korral (29.09.2022, 11.10.2022, 19.10.2022, 07.11.2022) ning nõuab sissenõudmiskulude hüvitist summas 30 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Viivis on kokku 16,78 eurot (perioodil 28.09.2022-14.03.2023 summalt 401,30 eurot). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras alates 15.03.2023 kuni põhinõude 401,30 euro tasumiseni. Kostja kohustus lepinguid tasuma maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Inbank Finance AS saatis 06.09.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlgnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Inbank Finance AS esitas 28.09.2022 kostjale teatise lepingute ülesütlemise kohta. Inbank Finance AS loovutas samal päeval nõuded hagejale. Hageja selgitas, et Inbank Finance AS on omandanud teabe, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise kostja suhtes. Inbank omandas mh teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud teabe alusel. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja veel ka avalikest andmebaasidest. Inbank hindas kostja krediidivõimelisust vastavalt seadusele ja kontrollis kostja esitatud teavet. 11.05.2023 vastuses selgitas hageja, et tegi päringu esialgsele võlausaldajale Inbank Finance AS seoses vastustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Inbanki sõnul esitas kostja laenutaotluse (laenuleping nr L89008401868) veebikeskkonnas, sisestas ise andmed ja kinnitas nende õigsust. Esitatud andmete ja tehtud päringute põhjal ei olnud Inbankil alust arvata, et kostja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid. Inbank tegi päringud maksehäireregistrisse taust.ee ning krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Hageja esitas väljavõtte samast registrist, millest nähtub, et kostja maksehäired on tekkinud hiljem, s.o alates 15.06.2022. Laenutaotluse otsus oli automaatne. Inbank selgitas, et Indivy Slice makseviisiga nr L89008869251 (sõlmitud 09.06.2022) on muudetud algset Indivy makseviisi Slice lepingut nr L89008574627. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kuni 6 kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kliendi krediidivõime hindamiseks tehakse päringud creditinfo.ee ja taust.ee registritesse, kuid ei kontrollita kohustuste mahtu, sissetulekut ega tehta päringut pensioniregistrisse. Kliendiga ei sõlmita kliendi- ega krediidilepingut, st lepingul puudub intress, lepingutasu ja sissemakse. Hageja märkis, et Inbank ei esitanud talle tõendeid ega selgitusi selle kohta, millistesse registritesse on esialgne võlausaldaja päringuid teinud lisaks maksehäireregistritele taust.ee ja creditinfo.ee ning millised olid päringute vastused. Esialgne võlausaldaja on varasemalt hagejale viidanud, et tulenevalt pangasaladuse regulatsioonist (krediidiasutuste seaduse § 88) ei saa esialgne võlausaldaja kõnealuseid tõendeid hagejale esitada ning saab neid esitada vaid otse kohtule kohtu nõudmisel.

04.12.2023 vastuses selgitas hageja, et Lepingu nr L89008574627 alusel ostis kostja Sportland EE-st kaupa summas 401,30 eurot ning müüja loovutas müügilepingust tulenevad nõuded Inbank Finance AS-le. Kostja kohustus kauba müügisumma 401,30 eurot tasuma Inbank Finance AS-le kuue osamaksega. Lepingu muutmise kokkuleppega nr L89008869251 lepiti kokku müügisumma 401,30 eurot tasumine 12 osamaksega, millele lisandus lepingutasu 25 eurot. Hageja selgitas, et nende lepingute puhul on tegemist faktooringulepingutega. Inbank kontrollis lepingu nr L89008574627 sõlmimisel creditinfo.ee ja taust.ee portaale ning kostja osas maksehäireid sealt ei nähtunud. Lepingu nr L89008401868 sõlmimisel kontrollis Inbank kostja sissetuleku andmeid 15.04.2022 EMTA andmebaasist. Päringu tulemusel selgus, et kostja keskmine sissetulek viimase 5 kuu jooksul oli 552,53 eurot ning viimane sissetuleku kuupäev enne päringu tegemist oli 31.03.2022. Lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid. Hageja leidis, et Inbank on oma kohustusi kostja krediidivõimelisuse hindamisel ja kontrollimisel täitnud ning märkis, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Lepingu nr L89008574627 alusel kohustus kostja müügisumma 401,30 euro katteks tasuma kuue kuu jooksul igakuiselt 66,89 eurot. Lepingu nr L89008574627 muutmise kokkuleppe nr L89008869251 kohaselt kohutus kostja tasuma müügisumma 401,30 eurot ja lepingutasu 25 eurot katteks tasuma 12 kuu jooksul igakuiselt 35,53 eurot. Lepingu nr L89008401868 alusel kohustus kostja tasuma 48 kuu jooksul igakuisel osamakse summas 88,31 eurot. Kostja märkis lepingu nr L89008401868 laenutaotlusel oma igakuiste sissetulekute suuruseks 1400 eurot ning igakuiste kohustuste summaks 0 eurot. Taotletav laenusumma oli 2526 eurot, osamaksete arv 48 ning laenu eesmärk järelmaks (Mobipunkt OÜ-st kauba ostmine). Inbank kontrollis kostja sissetulekuid EMTA registrist, millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek oli ca 552,53 eurot. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja sissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning kostja igakuised kohustused on väiksemad kui tema sissetulekud. Lepingu nr L89008401868 sõlmimisel jäi kostjale pärast sissetulekutest kohustuste lahutamist raha reservi summas 464,22 eurot (sissetulekud 552,53 – lepingu nr L89008401868 osamakse 88,31). Lepingu nr L89008574627 sõlmimisel jäi kostjale pärast sissetulekutest kohustuste lahutamist raha reservi summas 397,33 eurot (sissetulekud 552,53 – lepingu nr L89008401868 osamakse 88,31 – lepingu nr L89008574627 osamakse 66,89). Pärast lepingu nr L89008574627 muutmise kokkuleppe nr L89008869251 sõlmimist jäi kostjale pärast sissetulekutest kohustuste lahutamist raha reservi summas 428,69 eurot (sissetulekud 552,53 – lepingu nr L89008401868 osamakse 88,31 – lepingu nr L89008869251 osamakse 35,53). Võetud kohustused olid kostjale jõukohased. Kostja oli piisava sissetulekuga ehk usaldusväärne laenuvõtja, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Hageja on seisukohal, et Inbank on kostjale laenu andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja selgitas, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa suhtelisest väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Kostja vastuväited Kostja ei esitanud hagiavalduse osas ühtegi seisukohta ega vastuväidet. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - Kostja ja Inbank Finance AS sõlmisid 23.04.2022 järelmaksulepingu nr L89008401868, mille alusel sai kostja laenu Mobipunkt OÜ-st kauba ostmiseks summas 2526 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 30,79% aastas, intressimäär 15,90% aastas ning viivisemäär sama, mis intressimäär, s.o 15,90% aastas. Kostja oli kohustatud laenu tagastama 48 kuu jooksul 15.06.2022-15.05.2026 (dtl 37-38), igakuise osamaksega 88,31 eurot. Lepingul on kostja digitaalallkiri. - Kostja ja Inbank Finance AS sõlmisid 09.06.2022 Indivy Slice makseviisi lepingu nr L89008574627 (sõlmitud 11.05.2022) muutmise kokkuleppe nr L89008869251, mille aluse pidi kostja võlgnetava summa 401,30 eurot (ost Sportland EE-st) tasuma 12 kuu jooksul 05.07.2022-05.06.2023. Intressi nõudele ei lisandunud ei algse lepingu ega muutmise lepingu alusel. Kostja oli kohustatud tasuma lepingutasu 25 eurot (dtl 46-47, 180), kuna algset lepingut muudeti. Lepingul on kostja digitaalallkiri. - Inbank Finance AS edastas 06.09.2022 kostjale mõlema lepingu ülesütlemise hoiatuse, sest kostjal oli jäetud tasumata 8 osamakset (dtl 57). - Inbank Finance AS ütles mõlemad lepingud üles 27.09.2022, sest kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul (dtl). Kohus leiab, et mõlemate lepingute sisuks on asja omandamise finantseerimine, millest leping nr L89008401868 on tarbijakrediidileping VÕS § 405 mõttes, kuna tegemist on tasulise järelmaksulepinguga (maksetelt arvestatakse intressi). Leping nr L89008869251 ei olnud tasuline (puudus intress), mistõttu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 405 kohaselt ja sellele ei kohaldu tarbijakrediidisätted. Kohtu hinnangul on leping nr L89008869251 faktooringuleping VÕS § 256 mõttes. Kohus leiab, et lepingu nr L89008401868 (s.o tarbijakrediidilepingu) ülesütlemine on kehtiv ning lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Puuduvad asjaolud ja tõendid, mis viitaksid sellele, et lepingu ülesütlemine oleks olnud ebaseaduslik. Lepingust nr L89008869251 tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtaja saabumisega (maksetähtaeg saabus enne lepingu ülesütlemist). I lepingust nr L89008401868 tuleneva nõude lahendamine Esmalt peab kohus hindama, kas esineb seadusest tulenevaid lepingu tühisuse aluseid. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, siis peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle kontrollimiseks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24, 46). Seega peab kohus neid asjaolusid kontrollima ka siis, kui kostja hagile ei vasta. Nimetatud seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus (nt 2-21-13098 p 13; 3-2-1-141-14 p 18; 3-2-1-40-10 p 14). VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Riigikohus on p-s 14 märkinud, et esmalt on otstarbekas kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega (VÕS § 406 lg 1, § 4062 lg 1) või mitte, seejärel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (p 17). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,79%. Lepingu sõlmimise ajal 23.04.2022 oli Eesti Panga poolt viimase kuue kuu avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%, mille kolmekordne määr on 50,85%. Seega on lepingus märgitud krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas ning leping on kehtiv. Ülalmärgitud lahendis on Riigikohus p-s 17-18 avaldanud põhimõtted, kuidas kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mh on leitud, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi hageja esitatud selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole tarbija majandusliku seisundi kohta omandanud

minimaalset teavet ning on kostja krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Kostja on laenutaotluses (dtl 60) märkinud, et tema igakuiseks sissetulekuks on 1400 eurot ning igakuised kohustused 0 eurot. Hageja on esitanud Taust.ee väljatrüki seisuga 11.05.2023 (dtl 137), millest nähtub, et kostja suhtes on esimene maksehäire 15.06.2022 summas 3605,72 eurot, sealt edasi maksehäired 01.07.2022 summas 709,80 eurot, 05.07.2022 summas 1080,10 eurot, 23.07.2022 summas 356,59 eurot ja 10.11.2022 summas 206,69 eurot, kokku 5958,90 eurot. Inbank Finance AS edastatud kirjas hagejale (dtl 181-182) oli märgitud, et krediidiandja tegi enne laenu andmist 15.04.2022 päringu Maksu- ja Tolliametisse, mille päringu tulemusena oli kostja 5 kuu keskmine sissetulek 552,53 eurot ning väljaviimane makse tehti talle 31.03.2022. Pangakonto väljavõtet ei küsitud ning otsus oli automaatne. Maksehäireregistrisse tehtud päringute kohaselt maksehäireid ei olnud. Hageja vastusest nähtuvalt võttis krediidiandja laenu andmisel arvesse kostja sissetulekut 552,53 eurot ning leidis, et lepingujärgne osamakse oli kostjale võimetekohane. Laenuandja hinnangul oli kostja piisava sissetulekuga isik ehk usaldusväärne laenuvõtja, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kohtu hinnangul ei omandanud krediidiandja teavet kostja sissetuleku liigi ja suuruse regulaarsuse kohta. Krediidiandja ei omandanud teavet selle kohta, kas kostja töötab või mitte. Kohtu hinnangul pidanuks krediidiandjal tekkima kahtlus kostja sissetuleku osas ainuüksi selle pinnalt, et kostja taotluses märgitud sissetulek ei kattunud ligilähedaseltki tema 5 kuu keskmise maksustatud sissetulekuga. Kohtule jääb arusaamatuks, miks krediidiandja antud olukorras ei pöördunud kostja poole täiendava teabe saamiseks, m.h sissetulekut puudutava vastuolu kõrvaldamiseks. Lisaks ei omandanud krediidiandja teavet kostja olemasolevate varaliste kohustuste, regulaarsete finantskohustuste, igakuiste majandamiskulude kohta, kostja varasema maksekäitumise kohta. Kohus märgib, et maksehäireregistrid näitavad vaid kohustusi, mille täitmisega on isik juba viivitusse jäänud (kohutust rikkunud), mitte olemasolevaid kohustusi. Regulaarsete finantskohustuste ja majandamiskulude osas oleks mingitki teavet andnud kostja pangakonto(de) väljavõte, mida krediidiandja kostjalt ei küsinud. Kohus märgib, et isiku konto väljavõttelt on näha tavaliselt nii see, ka isik on võtnud muid laene (näha sissetulek krediidiandjatelt) või on ta täitnud muid kestvuskohustusi (näha regulaarsed tasumised krediidiandjatele või teisele võlausaldajatele), millest saab teha ka järelduse tema muude kohustuste kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on ilmselge, et täiendava teabeta ja pangakonto väljavõtteta on krediidiandja analüüs kostja maksevõime osas puudulik. Krediidiandja poolt kogutud teave polnud piisav kostja maksevõime hindamiseks ning puuduvad tõendid, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet, pangakonto väljavõtet ja seda ka analüüsinud, oleks talle eeldatavalt selgeks saanud, et laenu taotlemise ajal oli kostjal olemasolevaid kohustusi vähemalt 5000 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on kaheldav, et keskmiselt 550 eurose sissetuleku juures suudaks kostja teenindada laene ca 7500 euro ulatuses, arvestades seejuures igakuiseid elamiseks vajalikke kulusid. Kusjuures igakuiseid eluks vajalikke kulusid pole laenuandja üldse analüüsinud. Samuti ei näita piisava sissetuleku omamine isiku usaldusväärsust nagu on märkinud hageja. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata tema varasema maksekäitumise pinnalt, mida asja materjalidest nähtuvalt laenu andmisel ei kontrollitud/hinnatud. Kohus nõustub hagejaga, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Hilisemat laenuvõtja maksevõimet pole tõesti lõpuni võimalik ennustada ja risk (esmakordseks) kohustuse rikkumiseks jääb alati. Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk siiski see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja

makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida Inbank Finance AS pole käesolevalt teinud. Kohus on seisukohal, et vajaliku ja piisava teabe omandamata jätmine ei võimaldanud krediidiandjal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine kostja varasemate kohustuste täitmise võimet. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Inbank Finance AS on VÕS § 4034 lg-st 6 tulenevat kohustust, s.o vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 laused 1-3 sätestavad, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ja tõendeid, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lgle 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet, mistõttu kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatud tagajärjed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus. Poolte kokkuleppeline intress 15,90% aastas tuleb asendada seadusjärgse intressimääraga, kuna kokkuleppeline määr on suurem kui seadusjärgne. Muid tasusid nõuda ei saa, käesoleval juhul lepingutasu, lepingu haldustasu ja võla sissenõudmiskulusid ning nende nõuete osas jääb hagi rahuldamata. Viivist on hageja nõudnud samas määras kui on intressimäär. Kuigi lepingujärgne intressimäär on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine, on siiski VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel kehtiv kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. Seega tuleb viivist arvestada seadusjärgse intressimääraga samas määras. Kostja ei ole teinud lepingu alusel ühtegi makset. Kostja ei ole esitanud vastuväited, et ta oleks makseid teostanud. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele summas 2526 eurot. Intressi on hagejal õigus nõuda kuni lepingu lõppemiseni 27.09.2022. Hagi kohaselt esitas hageja intressinõude perioodil 15.06.2022-15.09.2022, mis on kohtu hinnangul samuti võimalik. Seadusjärgne intress lepingu sõlmise ajal oli 0%, mistõttu jääb intressinõue rahuldamata. Viivist nõuab hageja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.09.2022 kuni hagi esitamiseni 14.03.2023. Viivis selle aja osas on kokku 12,63 eurot, s.o perioodil 28.09.202231.12.2022 0 eurot (seadusjärgne intressimäär oli 0% aastas) ja perioodil 01.01.202314.03.2023 12,63 eurot (seadusjärgne intressimäär 2,5% aastas). Hageja on esitanud täiendava viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni intressimääras, mis TsMS § 367 alusel on võimalik, kuid mitte 15,90% aastas, vaid seadusjärgses intressimääras, s.o VÕS § 94 lg 1 alusel. II lepingust nr L89008869251 tuleneva nõude lahendamine Inbank Finance AS on lepinguga nr L89008869251 (varasemalt nr L89008574627) finantseerinud kostja ostu Sportland EE-st summas 401,30 eurot. Seoses varasema lepingu muutmisega lisandus põhinõudele lepingutasu 25 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teostanud. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet nõude osas või selles osas, et ta oleks makseid teostanud. VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist. Kohus leiab, et põhinõue 401,30 eurot ja lepingutasu 25 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist.

Hageja on arvestanud viivist 401,30 eurolt seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2) kokku 16,78 eurot, mis on võimalik. Hageja on arvestanud viivise korrektselt. Kostja ei ole esitanud viivisenõuetele vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 16,78 eurot. Hageja nõuab lisaks viivisele ka täiendavat viivist, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast 15.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et nõue on TsMS § 367 alusel võimalik ja rahuldab selle. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku summas 2952,30 eurot (lepingu nr L89008401868 alusel põhinõue 2526 eurot ja lepingu nr L89008869251 alusel põhinõue 401,30 eurot ja lepingutasu 25 eurot) ning viivise lepingust nr L89008401868 tekkinud põhivõlalt 2526 eurolt perioodil 28.09.2022-14.03.2023 seadusjärgses intressimääras (VÕS § 94 lg 1) summas 12,63 eurot ja lepingust nr L89008869251 tekkinud põhivõlalt 401,30 eurolt perioodil 28.09.2022-14.03.2023 seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 lause 2) summas 16,78 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise lepingust nr L89008401868 tuleneva nõude osas VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.03.2023 kuni põhinõude 2526 euro täieliku tasumiseni ja lepingust nr L89008869251 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 15.03.2023 kuni põhinõude 401,30 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas hagiga kohtule menetluskulude nimekirja. 20.12.2023.a määrusega andis kohus hagejale võimaluse esitada taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks midagi. Kohus lähtub hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel hagis esitatud nimekirjast. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1151 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ning lepingulise esindaja kuludest 676 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 455 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le

Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka hageja dokumentide sisus ja arvus, toimunud istungite arvus (0) ning menetluse kestusest (vähem kui aasta). Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel. Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja tunnitasu määrade põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Hageja esindaja tunnitasu määr on 169 €/h, km-ta. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ega vasta ka eeldavalt esindaja kvalifikatsioonile. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on tavaline äriühingu jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Järgnevalt hindab kohus hageja õigusabile kulunud aega. Arvestades asja keerukus, mahtu, hagi standardset sisu ja asjaolu, et hageja ei esitanud koheselt hagis kõiki vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja tõendeid, on ajakulu põhjendatud 2,5h ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 775 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ning 300 eurot lepingulise esindaja tasu ja kulud (sh km). Kohus jättis menetluskulud 16% ulatuses hageja kanda ja 84% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (775 eurot) jääb hageja kanda seega 124 eurot ja kostja kanda 651 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 651 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.