X (X) hagi Y (Y) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Y vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja/vastukostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja/vastuhageja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
2.Parandada Harju Maakohtu 16.03.2023 otsuse resolutsiooni sõnastust kostja tahteavalduse andmiseks kohustamise osas ning täiendada resolutsiooni kohtuotsuse täitmise tähtajaga. Samuti täiendada otsuse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
3.3.Lõpetada kaasomand XXX asuva VVV ja MMM kinnisasja (registriosa number XXXXXXX, katastritunnusega KKK ja ÜÜÜ) osas viisil, et:
3.3.1.XXX asuva VVV ja MMM kinnisasja (registriosa number XXXXXXX) ainuomanikuks saab X.
2-21-18369
3.3.2.Mõista Xlt VVV Y kasuks hüvitis VVV ja MMM kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest summas 27 500 eurot.
3.3.3.Kohustada Y andma nõusolek XXX asuva VVV ja MMM kinnisasja (registriosa number XXXXXXX) omandi üleandmiseks Xle ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks) registriosas nr XXXXXXX selliselt, et kinnisasja ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse X.
3.3.4.Kohustada Y andma resolutsiooni punktis 3.3.3 märgitud nõusolek tingimuslikult üksnes juhul, kui samal ajal X või kohtutäituri poolt hüvitatakse temale resolutsiooni punktis 3.3.2 sätestatud hüvitis 27 500 eurot või pakutakse hüvitist.
3.3.5.Ylt saab resolutsiooni punktis 3.3.3 märgitud tahteavaldust nõuda kuue kuu jooksul praeguse kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda tähtaega kaotavad resolutsiooni punktid 3.3.1-3.3.4 õigusjõu.
3.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 23.11.2021 Harju Maakohtule hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Hageja palub hagiavalduse (täiendatud 02.03.2022 ja 15.12.2022) kohaselt lõpetada kaasomand XXX asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa number XXXXXXX) osas viisil, et: -
XXX asuva kinnisasja (registriosa number XXXXXXX) ainuomanikuks saab X;
-
Mõista Xlt VVV Y kasuks hüvitis kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest summas 27 500 eurot;
-
Kohustada Y esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kinnisasja osas omaniku kande muutmiseks ning kinnisasja ainuomanikuna X kinnistamiseks, samaaegselt X poolt kohtu poolt määratud hüvitise suuruses 27 500 eurot tasumisega Yle;
2-21-18369 -
Määrata, et jõustunud kohtulahend asendab Y tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.
Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand XXX asuva kinnisasja (registriosa number XXXXXXX) osas viisil, et kinnisasi müüakse kohtutäituri poolt kaasomanike vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.13. märtsil 1989 sõlmitud ostu-müügi lepingu kohaselt ostis „VVV“ majavalduse (mis koosnes ühekorruselisest nelja toaga elamust, aidast, keldrist, laut-kuurist, saunast ja kuurist) hageja vend Q. Vastavalt Harju Maavanema 15.06.1999 korraldusele nr 2626 „Maa ostueesõigusega erastamine“ erastati vaidlusalune XXX külas asuv maaüksus suurusega 6,96 ha Q omandisse. Samas peamiselt kasutati vaidlusalust XXX külas asuvat majavaldust alates 1989. aastast F, tema abikaasa C ning nende ühiste poegade X ja Q poolt (kes oli üks leibkond ja üks perekond), kusjuures hageja suhtes oli see sisuliselt teiseks koduks (nn suvekoduks), kus hageja viibis suure osa oma noorpõlve suveajast. Kaasomand Q, R, Y, X ja F (X venna Q poeg) vahel tekkis alles 27.11.2008 sõlmitud kinnistu mõtteliste osade kinkelepingu alusel, millega Q kinkis muuhulgas hagejale 5/20 suuruse mõttelise osa kinnisasjast ning kostjale 2/20 suuruse mõttelise osa kinnisasjast. Hageja on 28.09.2021 ja 11.10.2021 sõlmitud notariaalsete lepingute alusel VVV ostnud Q, R ja F kaasomandiosad. Hageja broneeris 25. oktoobriks 2021 notariaja tehingu tegemiseks kostjaga, kuid kostja kohale ei ilmunud ning leping jäi seetõttu sõlmimata. Kostja vastuväited ja vastuhagi
4.Kostja vaidleb hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisile vastu. Kostja esitas 26.01.2022 vastuhagi, milles palub lõpetada kaasomand XXX asuva VVV ja MMM kinnisasja (kinnistusregistri registriosa number XXXXXXX, katastritunnusega KKK ja ÜÜÜ) osas ning jagada kinnisasi hageja ja kostja vahel reaalosadeks alljärgnevalt: -
Katastriüksus nr KKK jääb olemasolevates piirides Y ainuomandisse ning sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega “VVV“;
-
Katastriüksus ÜÜÜ jääb olemasolevates piirides X ainuomandisse ning sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega “MMM“;
-
Mõista Ylt X kasuks VVV hüvitis 58 725 eurot;
-
Asendada kohtuotsusega X tahteavaldus, mis on vajalik VVV ja MMM kinnistu reaalosadeks jagamiseks ning jagamise teel tekkivate reaalosadest uute kinnistute moodustamiseks ja hageja ning kostja ainuomandisse andmiseks, sealhulgas:
- X tahteavaldus VVV ja MMM kinnistu reaalosadeks jagamiseks vastavalt käesoleva vastuhagi resolutsiooni punktis 3 määratletud reaalosade piiridele; - X nõusolek kanda VVV kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y; - X tahteavaldused VVV ja MMM kinnistu reaalosadeks jagamise teel tekkivate uute kinnistute moodustamiseks ja sissekandmiseks kinnistusraamatusse, sealhulgas asjassepuutuvate asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja kandeavalduste esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, mis on vajalikud X sissekandmiseks MMM kinnistu katastriüksuse nr ÜÜÜ jagamise teel moodustatava VVV kinnistu omanikuna.
2-21-18369
5.Kostja on üle kolmekümne aasta olnud XXX küla aktiivne elanik ning VVV talu algusaegadest saadik talus elanud ja talu töid teinud. Kostja aitas majavalduse ostmisel maja elamiskõlblikuks renoveerida. Kostja on läbi aastate VVV talus elanud ja talu korras hoidnud. Kinnistule on rajatud väärtuslik okaspuude näidisaed, kuid seal on levimas mändide haigus ja puud hukkuvad, kuna haigeid puid pole maha võetud ja kasvukohast juba aastaid eemaldatud. Puudevaheline ala on hooldamata.
6.Kostja ei nõustu kinnisasja jagamisega hageja poolt VVV toodud viisil. Samuti on kostja seisukohal, et mitte alati pole mõistlik jätta kinnisasi selle kaasomaniku ainuomandisse, kellele kuulub suurem mõtteline osa kaasomandist. Kinnisasja kaasomandi lõpetamisel tuleb kaaluda eelkõige mõlema kaasomaniku huvisid. Kui mõlemal poolel on kinnisasjaga emotsionaalne side, siis tuleb arvesse võtta kumma side kinnisasjaga on tugevam. Hageja pole kunagi talus elanud ega talutöödest isikulikult osa võtnud. VVV talu on kostja püsivaks elukohaks, kuna suurema osa aastast elab kostja VVV talus. Kostja on seega seisukohal, et kostja tugevamat emotsionaalset sidet tuleks kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvesse võtta.
7.Hageja on esitanud hagi pahatahtlikult. Kostja oli valmis pidama kaasomandi lõpetamise osas kohtuväliseid läbirääkimisi, kuid kostjal tekkis ootamatu terviserike ning ta ei saanud läbirääkimistel osaleda. Hageja seepeale katkestas läbirääkimised pahatahtlikult ja esitas kohtule hagiavalduse. Samuti on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Poolte vahel sõlmitud kavatsuste protokoll on oma sisult põhimõtteliselt sama, mis eelleping ja sellest nähtub poolte tahe jagada kinnisasi VVV ja MMM kinnistuks ning jätta MMM osa hageja ainuomandisse ja VVV kinnistu teiste kaasomanike, sh kostja kaasomandisse. Samuti nähtub kavatsuste protokollist, et VVV kinnistul olev elumaja pidi jääma kostja ja R kaasomandisse. Sellega tekkis kostjal õigustatud ootus, et kaasomanikud on kinnistu jagamises kokkuleppele jõudnud ning tema elukoht säilib. Samuti ei nähtu kavatsuste protokollist, et hageja tahe VVV kinnistule üldse ulatuks. Hea usu põhimõte hõlmab endas ka vastuolulise käitumise keeldu. Hageja korraldas kavatsuste protokolli sõlmimise ja pani sellega teistele osapooltele, mh kostjale, teatud kohustusi. Pooled pidid protokolli sõlmimise ajal vältima tegevusi ja tegevusetust, mis võiks halvendada kinnistu või jagamise tulemusel moodustavate kinnistute olukorda.
8.Kaasomandi reaalosadeks jagamine on võimalik, kuna käesolevaks hetkeks on juba moodustatud kaks eraldi katastriüksust ehk sisuliselt kaks eraldi funktsioneerivat kinnistut – VVV ja MMM. Seega käesoleval juhul ei ole küsimust sellest, kas kinnisasja reaalosadeks jagamine on maakorralduslik võimalik või mitte. Kinnisasja reaalosadeks jagamine käesoleval juhul on kõigest nn vormistamise küsimus.
9.Kinnistute puhul tuleb arvestada seda, et tegemist on Lahemaa rahvuspargi territooriumiga. Keskkonnaamet on esitanud arvamuse, et MMM maaüksust on võimalik registreerida eraldi kinnistuna, seal asuva elamu kasutamist on võimalik seadustada ning kinnistule oleks võimalik rajada uusi hooneid. Kostja on nõus MMM kinnistu kasuks seadma tasuta servituudi sissesõiduteele, kaevule ja elektrikilbile. Seega ei esine takistusi jagada kaasomand reaalosadeks. VVV ja MMM kinnistut on võimalik eraldiseisvalt kasutada. Kaasomandi jagamine eeltoodud viisil kahjustaks kaasomanike huve kõige vähem ning oleks kõige õiglasem viis kaasomandi jagamiseks.
10.1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ 11.01.2021 hindamisaktide kohaselt on kummagi kinnistu turuväärtus 81 000 eurot. Seega kui kaasomand lõpetatakse reaalosadeks jagamise teel kostja poolt taotletud viisil, siis kostja kohustub hüvitama hagejale 86,25% VVV kinnistust, s.o 69 862,50 eurot ning hageja kohustub kostjale hüvitama 13,75% MMM kinnistust, s.o 11 137,50
2-21-18369 eurot. Kostja taotleb nõuete tasaarveldamist, mille tulemusena kohustub kostja hagejale hüvitama seega 58 725 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
11.Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Kinnisasja oluliseks osaks on elamu ja kõrvalhooned (ait, laut, kelder, saun ja kuur), lisaks asuvad kinnisasjal 1990. aastatel ehitatud elamusuvemaja, saunamaja ja kaks kuuri, mille osas puuduvad kanded ehitisregistris. Ülaltoodud ehitised moodustavad ühtse ehitiste kompleksi, st olemuslikult on kinnisasi mõeldud kasutamiseks ühe leibkonna poolt.
12.Kostja, kellele kuulub üksnes 11/80 mõttelist osa kinnisasjast, soovib saada enda omandisse sisuliselt poole kaasomandis olevast kinnisasjast, kus asub kultuuriväärtuslik vana taluhoone, kõik tehnosüsteemid (puurkaev, elektriga liitumispunkt), ainuke sanitaarhoone (saun), ainuke sissesõidutee ja parkimisala ning põhiosa ilusast ajaloolisest põlistalu hoovist. Kinnistut kasutati alates 1989. aastast hageja vanemate ja nende ühiste poegade poolt. Hageja on seal veetnud suure osa oma lapsepõlvest. Talu on rajatud poolte vanemate poolt suures osas hageja rahaliste vahendite arvelt. Kostja arvamuse järgi peaks hageja omandisse jääma MMM katastriüksus, kus ei ole isegi elumaja (tegemist on 1990-ndatel aastatel rajatud ebaseadusliku, soojustamata ja väheväärtusliku abihoonega), millel puuduvad igasugused tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid. Selline kinnisasja jagamine ei ole õiguspärane, õiglane ega proportsionaalne. Hageja arvates soovib kostja hageja arvelt rikastuda.
13.Kaasomandi lõpetamisel ei ole võimalik lähtuda lihtkirjalikust kavatsuste protokollist, sest seda ei saa käsitleda kaasomandi lõpetamise kokkuleppena. Kaasomandi kokkuleppena on see tühine vormi järgimata jätmise tõttu, samuti on kavatsuste protokoll oma sisu kohaselt pooltele mittesiduv. Kavatsuste protokolli punkt 8 järgi on võimalik hagejal protokolli täitmine ühepoolselt lõpetada, kui kinnistu jagamine planeeritud aja jooksul ja viisil ei ole ilmselgelt mõistlikult võimalik.
14.Hageja arvates ei ole mõistlik jagada kaasomandis olev kinnisasi kaheks kinnisasjaks, kuivõrd jagamise tulemusel tekkivaid uusi kinnisasju ei saa nende olemusest lähtuvalt kasutada iseseisvalt vastavalt nende sihtotstarbele, sest puuduvad tehnovõrgud ja teed, privaatsus ning jagamine kahjustab kinnistu väärtust. Kindlasti peab arvestama osapoolte vaheliste suhete ja senise läbisaamisega. Tehnosüsteemide VVV ehitamine ja juurdepääsutee rajamine MMM katastriüksusele on hageja tellitud hinnapakkumiste järgi 70-80 tuhat eurot, mis finantsmajanduslikult ei ole ilmselgelt otstarbekas ega majanduslikult mõistlik ja põhjendatud.
15.Kinnisasja jagamine tooks kaasa muuhulgas F ja C poolt rajatud dendroloogilise iluaia terviklikkuse lõhkumise, kusjuures antud iluaed oli F elutööks ning iluaeda istutas F enam kui 700 istikut. Sellest on avaldatud erinevaid artikleid ning Eesti Dendroloogia Seltsi president AA 31. jaanuaril 2022 ekspertarvamuses on kinnitanud, et tegemist on haruldase kollektsiooniga, mis tuleks säilitada tervikuna. Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse muinsuskaitseeksperdi EL 10. veebruari 2022 ekspertarvamuses on märgitud, et VVV talu on traditsiooniline talukompleks, hooned on tunnistatud väärtuslike hoonete hulka, neist saun ja ait koguni väga väärtuslikeks. AB Artes Terrae OÜ ekspert MH, kes on ruumilise keskkonna planeerija ja muinsuskaitse ekspert, on 25. veebruaril 2022 VVV talu kultuuriväärtuse analüüsi käigus leidnud, et talu kultuuriväärtus seisneb just terviku säilimises, hooned on väärtuslikud.
2-21-18369
16.Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et VVV ja MMM katastriüksuste liitmine uuesti üheks katastriüksuseks ei ole vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitsekorra ega kaitse-eesmärgiga ning et Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid VVV ja MMM maaüksuste liitmiseks taas üheks katastriüksuseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas kaasomandi XXX asuva VVV ja MMM kinnisasja (registriosa number XXXXXXX, katastritunnusega KKK ja ÜÜÜ) osas selliselt, et kinnisasja ainuomanikuks saab X ning Xlt mõistetakse Y kasuks VVV hüvitis VVV ja MMM kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest, summas 27 500 eurot. Samuti kohustas maakohus Y esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse VVV ja MMM kinnisasja osas omaniku kande muutmiseks ning VVV ja MMM kinnisasja ainuomanikuna X kinnistamiseks, samaaegselt X poolt kohtu poolt määratud hüvitise suuruses 27 500 eurot tasumisega Yle. Maakohus määras, et jõustunud kohtulahend asendab Y tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
18.Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Käesoleval juhul ei ole pooled VVV toonud asjaolusid, et kaasomandi lõpetamine oleks hea usu põhimõtte vastane.
19.Reaalosadeks jagamisel tuleb kohtupraktika kohaselt arvestada elukeskkonna ja maastiku omapäraga, võimalusega tagada kinnistutele juurdepääsutee ja tehnovõrkudega liitumine, tuleb vältida loodavatel kinnistutel ribastumist, tuleb arvestada olemasolevate teede, liinide ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimalusi. Käesoleval juhul on kinnistul juba moodustatud kaks katastriüksust ning osasid maakorralduslike asjaolusid (näiteks ribastumine) ei pea kohus kaaluma. Samas on vajalik hinnata kinnistule juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamise võimalust ning olemasolevate maaparandussüsteemide ja teede kasutamist.
20.Kohtule esitatud Domus Kinnisvara OÜ 09.11.2022 eksperthinnangust nähtub, et kinnistu suuruseks on 6,96 ha ja see on jagatud kaheks katastriüksuseks - VVV (suurusega 3,38 ha) ja MMM (suurusega 3,59 ha). VVV katastriüksusel paiknevad ehitisregistrisse kantud elamu, ait ja kelder ning ehitisregistrisse kandmata hooned – saun-kuur, kaks metsaonni, kuur ja käimla, samuti rajatistena puurkaev ja salvkaev. Vaatluse käigus selgus, et salvkaev, mis asub puurkaevu kõrval, on veest tühi. MMM katastriüksusel paiknevad ehitusregistris olevad saun, kuur ja laut-kuur ning ehitisregistrisse kandmata hooned – suvila, kuur, metsaonn ja käimla. Kinnistu paikneb metsamaa juhtotstarbega maa-alal ja on arvel maatulundusmaana. Kohus järeldas sellest, et MMM üksusel asuva ehitise seadustamiseks on vajalik kulutuste tegemine ning ka veevarustus ning elektrivarustus MMM kinnistul puudub ja tehnovõrkude rajamiseks on vajalik kulutuste tegemine ning servituutide seadmine vähemalt elektriliini rajamiseks.
21.Kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis ja majandustegevuses tuleb arvestada kaitseala tingimusi. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis keelatud mh uue maaparandussüsteemi rajamine ning ehitustegevuses on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine ning uute rajatiste ja hoonete püstitamine. Kaitse-eeskirjaga on seatud kitsendused vara parendamisele (ehitiste paiknemine, välisviimistlus, arhitektuur, maht, mõõtmed, katusekalle). Kohus järeldas sellest, et kinnistule teede, tehnovõrkude, rajatiste ja hoonete püstitamine on piiratud ja see oleneb kaitseala valitseja seatud tehnilistest tingimustest.
2-21-18369
22.Tee rajamisel on igal juhul vajalik teealuse maa tõstmine ja tugevdamine, sest tee asukohaks olev ala on vesine, tee laius on kõrghaljastuse tõttu piiratud. Juurdepääsu saamiseks ei piisa pelgalt servituudi seadmisest, vaid peab ka tee ehitama, sest pinnas on niiske. Metsaalusele ei saa mootorsõidukitega lihtsalt sõita, ilma, et teeala oleks tugevdatud ning tõstetud kruusa ja liivaga. VVV kinnistul olemasoleval sissesõiduteel on rajatud drenaaž ning teepinda on tõstetud ligikaudu pool meetrit. Samasugused tööd tuleb ilmselgelt teha ka uue tee rajamisel.
23.Kohus nõustus ekspertide seisukohaga, et VVV ja MMM kinnistu kasutamine teineteisest eraldiseisvalt on füüsiliselt võimalik, kuigi kõik ehitised on omavahel funktsionaalses seoses. Füüsilisele kasutusele lisaks on vaja kaaluda ka seda, kas kinnistud oleks õiguslikult eraldi kasutatavad sihipäraselt. Katastriüksuste eraldi kasutamisel tuleb arvestada, et esinevad puudujäägid taristus ja hoonete kasutusotstarbes. Ekspertide hinnangul on vähemalt vajalik elektriühenduse loomise ja liitumise kulu 16 000 eurot; puurkaevu rajamise kulu 8 300 eurot koos pumbaga 2 000 eurot; 50 meetrise tee rajamise kulu 10 000 eurot ning pesemis- ja sanitaarruumi maksumus 15 000 eurot. Eksperdid on hinnanud investeeringute suuruseks 51 000 eurot. Hageja hinnangul on investeeringute vajadus 81 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kõik hageja poolt nimetatud investeeringud kinnistu kasutamiseks hädavajalikud, sest kinnistut on võimalik kasutada ka ilma sauna ja puurkaevu tehnomajata, kuid vee ja elektri olemasolu ning sissesõidutee rajamine on ilmselgelt vajalik kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Eluhooned (elamu ja suvila, ait, laut-kuur) asuvad ringjalt ümber taluhoovi. Taluhoov on ilma kõrghaljastuseta ühetasane muruga kaetud plats, kinnistu on ühetasase reljeefiga, elumaja taga on õunapuu ja tarbeaed ning ülejäänud kinnistu on tiheda kõrghaljastusega, enamasti okaspuud ning palumetsale omane alustaimestik, st põõsad ja puhmad. Elumaja ja suvila vahekaugus on 10 meetrit, mõlema eluhoone uksed avanevad taluhoovile. Ekspertide hinnangul on tegemist traditsiooniline talukompleksiga, kus talu hooned asuvad ringjalt ümber taluhoovi ja moodustavad ühtse terviku ning talu kultuuriväärtus seisneb just terviku säilimises. Kinnistul asub taimekollektsioon, mis ekspertarvamuse kohaselt koosneb ligikaudu 700 taksonist ning selle väärtus on suurim, kui kollektsioon säilitatakse tervikuna.
24.Kostja esitatud eksperthinnangus nr 1493/1221H ei ole arvestatud MMM kinnistu hindamisel asjaoluga, et seal asuv suvila ei ole kantud ehitusregistrisse ning katastriüksusel puudub veevarustus ning elektriliitumine. Hinnangus on märgitud, et kinnistul on puurkaev ja salvkaev ning liitumine elektrivõrguga, samuti pole selles arvestatud juurdepääsutee puudumisega. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu arvestada, et tegemist on usaldusväärse tõendiga, mis on arvestanud katastriüksuse väärtuse leidmisel kõikide asjaoludega. Kohtu hinnangul on kõige usaldusväärsemaks kohtu poolt määratud ekspertide hinnang kinnistu väärtusele, sest see on ajaliselt kõige hilisem ning kinnistu ja katastriüksuste väärtuse hindamisel on lähtutud faktilisest olukorrast. Eksperdid on kinnistu väärtuseks hinnangud 115 000 eurot, VVV katastriüksuse väärtuseks eraldiseisvana 90 000 eurot ja MMM katastriüksuse väärtuseks eraldisesivana 19 000 eurot.
25.Pooled ei vaidle selle üle, et talu korrastamine on toimunud hageja rahaliste vahendite arvelt ning ka kostja on osalenud talu elamu ehitustöödes ning tegelenud kinnistu igapäevase hooldamisega. Pooled on olnud kinnistu kaasomanikud alates 2008. aastast ning seal tegutsenud majavalduse perekonnale soetamisest alates. Kohtu hinnangul on mõlemal poolel emotsionaalne side kinnistuga.
26.Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kinnisasja olemusest ja maakorralduslikest nõuetest lähtudes on tegemist jagamatu kinnisasjaga. Seda tõendab juba asjaolu, et kinnistul on moodustatud kaks katastriüksust. Eksperdid on jõudnud järeldusele, et mõlemad
2-21-18369 katastriüksused on füüsiliselt eraldi kasutatavad ning kohtu hinnangul võiks ka õiguslikest takistustest jagu saada, st seada servituudid tee ja tehnovõrkude kasutamiseks. Siiski on kohtu hinnangul võimatu kinnisasja jagada, sest kinnistu moodustab ruumilise terviku, selle väärtus seisnebki eelkõige selles, et tegemist on tervikliku talukompleksiga. Tegemist on traditsioonilise haja-asustuses asuva talukohaga, kus eluhooned asuvad ringselt õuealal moodustades nn taluhoovi ja selle ümber asub looduslik parkmets, kus on väärtuslik taimekollektsioon. Samuti on oluline, et kinnistul asuv väärtuslik taimekollektsioon oleks säilitatud tervikuna. Reaalosadeks jagamisel on vajalik ühele katastriüksusele teha märkimisväärsel määral investeeringuid, et seda saaks kasutada sihipäraselt. Kuna tegemist on kaitsealal asuva kinnistuga, sõltub tehniliste tingimuste määramine nii kohaliku omavalitsuse kui ka kaitseala valitseja seatud tingimustest ja piirangutest. Kohus arvestas ka asjaoluga, et poolte vahelised suhted on konfliktsed. Kogu vaatluse aja süüdistasid pooled lakkamatult üksteist valetamises ja vassimises, mustasid üksteist ja tegid seda ka kohtuistungitel. Kinnistu reaalosadeks jagamisel jätkuks poolte naabritena elamine kinnistutel, kus elumajade vahel on vaevu 10-meetrine vahe ning kinnistute piir läheks läbi õueala. Majade uksed asuvad vastakuti, mis tähendab, et pooled oleksid pidevalt üksteise silma all, puuduks igasugune privaatsus, helid, lõhnad ja vibratsioon kanduks ühest eluhoonest teise. Poolte konfliktseid suhteid arvestades ei ole mõistlik ja ka õiglane panna kohtulahendiga pooled olukorda, kus igapäevaselt võib oodata jätkuvaid konflikte.
27.Kaasomandi jagamisel ei tohiks hüvitise suurus, st isiku rahaline kohustus, mis tal tekib kaasomandi lõpetamisel teise kaasomaniku ees, olla suurem sellest, mis ta on ise nõus tasuma. Seda analoogiat kohaldades leidis kohus, et kohus ei saa valida kaasomandi lõpetamise viisi, mis paneks hagejale kohustuse teha kinnistu kohandamiseks investeeringuid vähemalt 51 000 euro eest, mis on oluliselt suurem summa, kui see, millist hüvitist on hageja nõus tasuma.
28.Maakohus, arvestanud poolte konfliktseid suhteid, kinnistu tehnilist seisukorda (eelkõige juurdepääse ja tehnovõrkudega liitumist), poolte panuseid ning kinnistu kultuurilist väärtust (talukompleks ja taimekollektsioon), leidis kokkuvõtteks, et kinnistu jagamine reaalosadeks ei ole õiglane ega otstarbekas.
29.Kavatsuste protokolli osas märkis kohus, et pooled tõesti tegid toiminguid, et kaasomand jagada, kuid on selge, et kokkulepet ei sündinud. Pooltel ei saanud olla õigustatud ootust, et kinnistu jagatakse kavatsuste protokollis märgitud moel. Kavatsuste protokolli ei saa pidada eellepinguks, millest tuleks õiguslikult siduvaid õiguseid ja kohustusi. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on see tühine.
30.Kostja kaasomandi osa suurus on 13,75% mõttelist osa, järelikult oleks ta õigustatud saama hüvitist 15 812,50 eurot. Hageja on nõus maksma 27 500 euro suurust hüvitist. Apellatsioonkaebus
31.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, suurendades hagejale makstavat hüvitist 75 000 euroni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
32.Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning ka menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohus on käesolevas asjas otsuse tegemisel lähtunud kaalutlustest, millega kohus ei saa arvestada. Nimelt kohus on arvestanud otsuse tegemisel mh kinnistu tehnilist seisukorda, juurdepääse ja tehnovõrkudega liitumist, poolte panuseid ja kinnistu kultuurilist väärtust (talukompleks ja taimekollektsioon). Eelnevalt
2-21-18369 nimetatud asjaolud on sellised, millega ei saa kohus käesolevas asjas kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada, mistõttu on Harju Maakohus tõlgendanud ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Lisaks ei ole Harju Maakohus otsuse tegemisel lähtunud kaalutlustest, millest tegelikult lähtuda tuleb ja millest käesolevas kaasuses oleks pidanud lähtuma, sh kavatuste protokollist.
33.Käesolevas asjas on vaidlusalune kinnisasi juba katastriüksusteks jagatud – katastriüksus KKK (VVV) ja ÜÜÜ (MMM). Kuusalu Vallavalitsus on võtnud aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 punkti 1, asjaõigusseaduse § 54, maakorraldusseaduse § 3 lõike 1 ja § 13 lõike 1, maakatastriseaduse § 18 lõike 1, ruumiandmete seaduse § 54 lõike 1 ja § 55 lõike 1, Keskkonnaameti 31.01.2018 kirja nr 7 9/18/1323-2 (registreeritud Kuusalu Vallavalitsuse dokumendiregistris 01.02.2018 nr 8 3/3579 4 all) ja VVV kinnisasja omanike avalduse. Kuna Kuusalu Vallavalitsus on kõiki nõudeid ja eeldusi, mh maakorraldusseaduse järgi juba hinnanud, on täiesti asjakohatu ja väär kohtu poolt uuesti hinnata maatüki olemust jms asjaolusid, mida maakorraldusseaduse järgi hinnata tuleb. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et käesolevas asjas on kaasomandi lõpetamisel kuidagi oluline või asjakohane kinnistu kultuuriline väärtus, sh talukompleks ja taimekollektsioon – mitte kusagilt seadusest või kohtupraktikast ei tulene, et sellega tuleks kaasomandi lõpetamisel arvestada.
34.Käesolevas asjas on määrava tähtsusega 22.07.2017 kavatsuste protokoll, mille järgselt jagati kinnistu kaheks kinnistuks vastavalt kokkuleppele. Kostjale jääb maakohtu järeldus ja seisukoht arusaamatuks. Kostja ei ole kordagi vaidluses tuginenud sellele, et johtuvalt kavatsuste protokollist saaks kostja nõuda omandi üleandmist ehk kostja pole ka kordagi väitnud, et vastavalt kõnealusele protokollile saab kostja kinnisomandi üleandmist nõuda vms. Kuna tegemist ei ole kokkuleppega, mis oleks suunatud kinnisasja omandamisele, ei saa ilmselgelt rääkida ka vorminõude rikkumisest ja/või tühisest tehingust.
35.Hageja ei ole käitunud teiste kaasomanike suhtes heas usus ja on rikkunud kõnealust kavatsuste protokolli. Kokkulepe sõlmiti ja seda järgiti – sh tegutses kokkuleppe kohaselt ka hageja ehk ka tema nõusoleku ja avalduse alusel on kinnisasi kaheks katastriüksuseks jagatud. Kavatsuste protokolli kohaselt ei avaldanud hageja soovi saada osa VVV kinnistust ning sellel asuvast elumajast. Hageja tahe kavatsuste protokollist lähtuvalt oli saada üksnes MMM kinnistu enda ainuomandisse. Hageja rikkus kavatsuste protokollis kokkulepitut, esitades 23.11.2021 hagiavalduse kohtusse kaasomandi lõpetamise nõudes, kuigi kavatsuste protokoll oli sõlmitud kehtivusega 5 aastat ehk kuni 21.07.2022. Hageja käitumine ja kavatsuste protokolli rikkumine on kõike muud, kui kaasomanike huve arvestav, kaasomanike vahelist hea usu põhimõtet järgiv ning õiglane. Kostja esitas vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist selliselt, et kumbki kaasomanik ei jää omandist ilma. Seega kõige sobilikum kaasomandi lõpetamise viis on kostja taotletud viis ehk reaalosadeks jagamine selliselt, nagu hageja ja kostja kavatsuste protokollis 22.07.2017 kokku leppisid ja seda ka järgisid.
36.Juba pea 30 aastat on taluhoovis seisnud kaks hoonet – vana maja ja uus maja (suvila). Majade uksed ei asu vastakuti ja majade vahel kasvavad puud ning põõsad. Need istutas F 30 aastat tagasi selleks, et tagada majade privaatsust. Kogu selle 30 aasta jooksul on hageja kasutanud vaid suvilat (uut maja) suvitamiseks ja kostja ning tema õde, R, vana maja soojaperioodil maal elamiseks. Kuni eelneva suveni ei ole mingid lõhnad, helid ega vibratsioonid seganud eraldi majasid kasutamast.
37.2022. a suvel hakkas hageja saatma kostjale väga imeliku sisuga meile. Need kirjeldasid olematuid olukordi. Hiljem selgus, et hageja valmistab kohtu jaoks tõendeid näitamaks, et osapoolte suhted on halvad. Üks inimene võib teisele kirjutada mida tahes. Pea kolmekümne
2-21-18369 aasta jooksul ei ole olnud mingeid probleeme kahe eraldi maja kasutamises. Kuni eelmise 2022. a suveni ei olnud hageja kordagi kasutanud kostja kasutuses olevat vana maja läänepoolset osa (kaks tuba). See majaosa on juba 33 aastat olnud kostja kasutuses. Suviti kasutas aastate jooksul seda majapoolt ka kostja õde R. 2022. a suvel teatas hageja, et ta on ostnud kostja majapoole tagumise, eraldatud toa kasutusõiguse õe, R käest ning kavatseb nüüd seda ööbimiskohana kasutama hakata. Kostja ei teinud hagejale mingeid takistusi toa kasutamiseks. Hagejal on võimalus alati rahulikult ka oma suvilas suvitada. Samuti ei esinenud mingeid konfliktolukordi ka taluhoovis ega saunas – kõik said vabalt hoovi ja sauna kasutada ning seal teha, mida tahes. Kostja poolt pole mingeid konflikte algatatud ja hageja on saanud vabalt, segamatult kogu talu territooriumi kasutada. Konfliktideks on ikka vaja kahte osapoolt. Kui pea kolmkümmend aastat (nii kaua on talu hoovis seisnud uus maja) on saadud talus toimetada nii, et kahe eraldi maja kasutajad üksteist ei sega, siis saab see jätkuda ka edaspidi. Kohtuotsuses on viidatud vaidlusele, mis tekkis MMM osa sissesõidutee vaatlusel paikvaatluse käigus. Inimesed ikka vaidlevad ja selle järgi ei saa otsustada, et omanike vahelised suhted on halvad.
38.Kummalgi katastril pole praegu juurdepääsu üldkasutatavale teele. Talusse jõudmiseks tuleb läbida kolme eramaa valdused, servituute pole seatud. F talu ei kao kuhugi, ka dendropark säilib täies ulatuses, seda ei tassita laiali, ei lammutata maha, lihtsalt kumbki pärija saab osa talust, mida peab hooldama ja mille eest vastutama. Keegi ei hakka tarasid ja hekke rajama, talu jääb endisele kohale alles. Kogu F puude-põõsaste kollektsioon ja rajatud dendropark säilib. Ka suur muruplats, mis jääb VVV poolele, on igavesti avatud kasutamiseks kõigile, kes MMM või VVV poolel tegutsevad.
39.Kostja pakub rahalise kompensatsiooni suuruseks hagejale 75 000 eurot. Sellises mahus rahalise kompensatsiooni eest saab hageja kõik kommunikatsioonid tulevases MMM osas rajada vastavalt kohtu poolt tellitud ja Domus Kinnisvara OÜ poolt läbiviidud ekspertiisis määratud hindadele: juurdepääsutee, veevarustuse (kaevu), sauna ja elektriga liitumise. Kostjal ei ole selle vastu midagi, kui seniks, kui MMM osa oma kommunikatsioonid VVV ehitab, jätkavad hageja ja tema pereliikmed VVV osa kommunikatsioonide kasutamist. Ka VVV osa sissesõiduteed saavad hageja ja tema pereliikmed edasi kasutada ning oma autosid võivad parkida kuhu tahes.
40.Igal suvel korrastas kostja taluhooneid niipalju, kui laste kõrvalt aega jäi. Kostja organiseeris vana maja uue katuse ehituse, uue korstna oma majapoolele, korrastas vundamendi – sinna olid tekkinud praod, rajas silla sauna juurde, korrastas VVV osas asuva välikäimla, korrastas pumbakaevumaja, ehitas uue trepi VVV osas asuvale puukuurile/tehnikahoonele. Samuti korrastas kostja oma majapoole alumise korruse, tegi kapitaalse remondi nii esimeses toas kui ka esikus, ehitas VVV oma majapoole ülemise korruse magamisruumiks. Kostja korrastas vana maja ümbruse – rajas lillepeenrad püsililledega. Kõike seda tegi kostja kooskõlas teiste kaasomanikega, kellega neli aastat kehtis kirjalikult sõlmitud talu jagamise kokkulepe, et hageja saab enda ainuomandisse MMM osa talust ja kostja koos teiste kaasomanikega jääb VVV osasse. Kogu selle nelja aasta jooksul, mil kostja tegeles VVV osa hoonete korrastamisega, hageja kordagi ei maininud, et ta tegelikult soovib saada kogu talu ainuomanikuks. Vastustaja seisukoht
41.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2-21-18369
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb parandada kostja tahteavalduse andmiseks kohustamise osas ja resolutsiooni tuleb täiendada kohtuotsuse täitmise tähtajaga ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus hageja 13.12.2023 taotluse 08.12.2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja esitas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks selliselt, et sõnastada kohtuistungi protokollis kohtuotsuse täitmise kord järgnevalt: Kohustada kostjat andma resolutsiooni punktis 4.3 märgitud nõusolek ja tegema tahteavalduse tingimuslikult üksnes juhul, kui samal ajal hageja või kohtutäituri poolt hüvitatakse temale resolutsiooni punktis 4.2 sätestatud hüvitis 27 500 eurot või pakutakse hüvitist. Määrata kindlaks, et kostjalt saab resolutsiooni punktis märgitud tahteavaldusi nõuda kuue kuu jooksul praeguse kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda tähtaega kaotavad resolutsiooni punktid 4.1.-4.4. õigusjõu. Kostja hinnangul ei ole hageja 13.12.2023 taotlus käsitletav protokolli parandamise taotlusena. Nimelt peab protokoll kajastama menetlustoimingu (antud juhul istungi) käiku ning protokollis tuleb kajastada kõik menetlusosaliste avaldused ja taotlused. Seega ei ole kostja hinnangul kohtuistungi protokoll ebaõige ja kajastab istungil avaldatut, mistõttu puudub alus selle parandamiseks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. TsMS § 53 lg 2 alusel on menetlusosalisel õigus esitada protokolli parandamise taotlus. Ringkonnakohus pakkus 08.12.2023 istungil pooltele sõnastada kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: Kohustada kostjat andma resolutsiooni punktis 4.3 märgitud nõusolek ja tegema tahteavalduse üksnes juhul, kui hageja on täitnud kohustuse tasuda kostjale resolutsiooni punktis 4.2 sätestatud hüvitis 27 500 eurot; Määrata kindlaks, et kostjalt saab resolutsiooni punktis märgitud tahteavaldusi nõuda kuue kuu jooksul praeguse kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda tähtaega kaotavad resolutsiooni punktid 4.1.-4.3 õigusjõu. Pooltel vastuväiteid sellise kohtuotsuse täitmise korra kohta istungil ei olnud. Samuti ei esitanud istungil hageja omapoolset alternatiivset sõnastust. Seega kajastab kohtuistungi protokoll tegelikult istungil avaldatut, mistõttu on hageja 13.12.2023 taotluse puhul tegemist kohtuistungi protokolli täiendamise taotlusena, mida aga ei saa TsMS § 53 lg 2 alusel arvestada ja hageja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldamata jätta.
44.Ringkonnakohtu võimalused maakohtust erineva otsuse tegemiseks kaasomandi jagamise viisi osas on piiratud. Maakohtu valik kaasomandis oleva asja jagamiseks ühise omandi lõpetamisel on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus ei peaks üldjuhul sekkuma. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei või aga viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516, p 29 ja 26.04.2017, 3-2-1-1417, p 22). Seega tuleb ringkonnakohtul kostja apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida, kas maakohus on ületanud kaasomandi jagamise viisi valikul diskretsiooniõiguse piire, otsustades sellise viisi kasuks, mis on kostjale või mõlemale kaasomanikule ebamõistlikult koormav või muudel põhjustel ebaõiglane.
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kaasomandi jagamise viisi osas põhjendatud ja selle muutmiseks ei ole alust. Hageja palus jätta kinnisasi hageja ainuomandisse, hüvitades kostjale omandiõiguse kaotuse eest 27 500 eurot. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule nende osa rahas VVV maksma (vt
2-21-18369 RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 13 teine lõik). Viidatud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Kostja palus jagada kinnisasi reaalosadeks, hüvitades hagejale omandiõiguse kaotuse eest ja kulutuste tegemiseks 58 725 eurot (ringkonnakohtus suurendas kostja hüvitist 75 000 euroni). Maakohus lõpetas kaasomandi hageja taotletud viisil. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et sobivaim kaasomandi lõpetamise viis on kinnisasja tervikuna jätmine hageja ainuomandisse, mistõttu hageja hagi tuleb rahuldada ja kostja vastuhagi tuleb selle viisi osas jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab osaliselt selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus leidis põhjendatult, et kinnisasja ei saa reaalosadeks jagada, sest kinnistu moodustab ruumilise terviku, selle väärtus seisnebki eelkõige selles, et tegemist on tervikliku talukompleksiga. Samuti on seejuures oluline, et kostja soovitud viisil reaalosadeks jagamisel on vajalik ühele katastriüksusele teha märkimisväärsel määral investeeringuid, et seda saaks kasutada sihipäraselt. Maakohus arvestas kaasomandi lõpetamisel jagamise viisi otsustamisel põhjendatult poolte omavahelisi suhteid. Kinnisasja jagamine reaalosadeks ei ole mõistlik, kui poolte suhted on halvad. Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele ja esitab põhjenduste täiendused.
47.Käesoleval hetkel koosneb vaidlusalune kinnisasi kahest katastriüksusest – VVV katastriüksus (katastritunnusega KKK ja pindalaga 3,38 m2) ja MMM katastriüksus (katastritunnusega ÜÜÜ ja pindalaga 3,59 m2). VVV katastriüksusel paiknevad ehitusregistrisse kantud elamu, ait ja kelder ning ehitisregistrisse kandmata hooned – saun-kuur, kaks metsaonni, kuur ja käimla, samuti rajatistena puurkaev ja salvkaev. MMM katastriüksusel paiknevad ehitusregistris olevad saun, kuur ja laut-kuur ning ehitisregistrisse kandmata hooned – suvila, kuur, metsaonn ja käimla.
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei võta asjaolu, et kinnisasi on katastriüksusteks jagatud, kohtult õigust ja ka kohustust hinnata maakorralduslikku võimalust kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks reaalosadeks. Riigikohus on selgitanud, et see, kas asja olemus võimaldab selle jagamist, hõlmab mh elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmise, otstarbeka juurdepääsutee tagamise, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist (RKTKo 15.12.2003, 3-21-103-03, p 26). Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (vt lisaks eelpool viidatud Riigikohtu otsusele ka RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12). Seega on ringkonnakohtu hinnangul isegi siis, kui kinnisasjast on eraldi katastriüksused moodustatud, kohtul kaasomandi lõpetamisel vajalik hinnata maakorralduse nõuete täitmist. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 näeb ette muuhulgas järgmised nõuded: kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. MaaKS § 13 lg 4 järgi on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega tuleneb ka MaaKS § 13 lõikest 4, et kui katastriüksused on juba moodustatud, tuleb hinnata, kas kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele on võimalik. Samuti tuleb arvestada maatüki olemust, mis hõlmab lisaks elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmisele ka otstarbeka juurdepääsutee tagamise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist (vt ülalviidatud RKTKo 15.12.2003, 3-2-1-103-03, p 26).
2-21-18369
49.Kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise osas on maakohus leidnud, et seda pole vaja kaaluda, kuna katastriüksusteks jagamisel on seda juba hinnatud. Seda maakohtu järeldust pole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Küll aga on vaidlus selle üle, kas on vajalik hinnata kinnistule juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamise võimalust. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnistu tehnilist seisukorda arvestades (sealhulgas tehnovõrkude ja juurdepääsutee puudumise tõttu) ei ole MMM katastriüksus eraldi kinnisasjana kasutatav.
49.1.Eksperthinnangute kohaselt sõidukitega läbitavat juurdepääsuteed MMM katastriüksusele ei ole, on ainult VVV katastriüksusele (II kd tl 65-70, III kd tl 20-57). Samuti tuvastas maakohus paikvaatlusel, et kostja viidatud alternatiivse sissesõidutee puhul on tegemist kahe meetri laiuse pehme pinnasega metsarajaga (III kd tl 62). Seda kinnitavad ka hageja esitatud fotod (III kd tl 86). Kostja poolt esitatud foto alternatiivsest teest maakohtu poolt tuvastatut ei kummuta. Sellelt fotolt ei ole näha, et terves ulatuses oleks alternatiivne tee killustikuga kaetud ja võimaldaks seda sõidukitega kasutada (III kd tl 186). Pooled ei vaidle, et kõik tehnosüsteemid (vesi, elekter) asuvad VVV katastriüksusel. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et ainus toimiv pesemisvõimalus (saun) asub VVV katastriüksusel ja MMM katastriüksusel asuv saun ei ole sihipäraselt kasutatav. Samuti ei ole MMM katastriüksusel asuv suvila kasutatav elukohana. Suvila ei ole kantud ehitisregistrisse ja sellel puudub ehitus- ja kasutusluba. Lisaks ei ole suvila elektripaigaldis nõuetekohane ja spetsialisti hinnangul ei ole tegemist inimesele ja varale ohutu elektripaigaldisega (III kd tl 99-103). Samuti on ekspert leidnud, et suvila vahelagi ei ole piisava kandevõimega ja tegemist pole turvalise konstruktsiooniga (III kd tl 109-115). Antud juhul on nii VVV kui ka MMM katastriüksused kantud registrisse maatulundusmaana. Kuna lähtudes maakatastriseaduse § 182 lõikest 2 saab maatulundusmaad ka elamumaana kasutada, siis ei ole MMM katastriüksus eraldi kinnisasjana vastavalt sihtotstarbele käesoleval hetkel võimalik.
49.2.Eksperdid on leidnud, et finantsmajanduslikult on otstarbekam kasutada kinnisasja tervikuna, mitte eraldiseisvalt (II kd tl 65-70, III kd tl 20-57). Juurdepääsutee, tehnosüsteemide ja sanitaarruumi rajamine ning olemasoleva suvila renoveerimine seisneb oluliste kulutuste tegemises. Tehnosüsteemide, juurdepääsu tee ja elamiseks vajalike sanitaarruumide rajamine MMMl maksab ekspertide hinnangul kokku 51 000 eurot (III kd tl 20-57). Lisaks suvila elektripaigaldise nõuetekohaseks muutmiseks vajalikud tööd, mis hageja poolt esitatud Rematix OÜ hinnapakkumise kohaselt moodustab 31 789,20 eurot.
49.3.Samuti leidis maakohus õigesti, et MMM katastriüksusele tehnovõrkude ja hoonete püstitamise võimalus (sealhulgas olemasolevale suvilale ehitus- ja kasutusloa saamine) võib olla piiratud tulenevalt sellest, et kinnisasi asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 2 kohaselt on Lahemaa piiranguvööndis ehitiste püstitamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ehkki suvila osas on Keskkonnaamet vastanud, et selle saaks isegi seadustada (ehitus- ja kasutusluba saada), ei saa üksnes Keskkonnaameti arvamusest lähtuda, kuna ehitise seadustamiseks tuleb saada kohaliku omavalitsuse nõusolek (I kd tl 103-105). Keskkonnaameti hinnangul on täiendavate kommunikatsioonide rajamine loodust koormav, olles seega vastuolus kaitseala tasakaalustatud keskkonnakasutuse kaitse-eesmärgiga (II kd tl 107-111).
50.Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuleb kinnisasja jagamisel tuleb arvestada ka maastiku omapära. VVV kinnisasi asub Lahemaa Rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis (II kd tl 107-111). Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja § 18 lg 2 kohaselt on Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete
2-21-18369 ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. VVV kinnisasjal asuvate hoonete ja maastiku puhul on tegemist talukompleksiga (VVV arvatud juurde ehitatud suvila, millel ei ole ehitus- ega kasutusluba). Kinnisvaraeksperdid, Eesti Dendroloogiaselts, Eesti Vabaõhumuuseum, AB Artes Terrae maastikuarhitektid, Keskkonnaamet ja Hades Geodeesia OÜ on andnud hinnangu, et kinnisasja poolitamine ei ole hea lahendus ja see lõhuks ajaloolist tervikut. AB Artes Terrae maastikuarhitektide hinnangul esindab VVV talu näidet olulisest ajalooperioodist Eesti maastiku kujunemises, nimelt 1919. a revolutsioonilist maareformi ja taluõue ajalooline struktuur tuleks säilitada (II kd tl 89-106). Arhitektuuriajaloolane EL on asunud seisukohale, et VVV talu peaks jääma üheks terviklikuks talukompleksiks koos kõigi ajalooliste hoonete ja tervikliku õuealaga ja seda ümbritseva kõrghaljastusega (dendropark). Tegemist on väärtuslike hoonetega, mis moodustavad omavahel selge ansambli (II kd tl 86-87). Seega antud juhul rikuks kostja soovitud viisil kinnisasja jagamine maatüki ajaloolisele talukompleksile omast olemust ning MaaKS § 5 lõikes 2 sätestatud kinnisasja terviklikkust.
51.Seega eeltoodust tulenevalt ei saa ka sellest, et kostja on pakkunud hagejale suuremat hüvitist (75 000 eurot), järeldada, et kinnisasja jagamine kostja soovitud viisil kaheks eraldiseisvaks kinnisasjaks oleks võimalik. Ehkki kostja pakutud hüvitis võiks eeldatavalt (juhul, kui selliste rajatiste ehitamiseks vajalikud nõusolekud saadakse) katta vajalikud kulutused juurdepääsutee, tehnosüsteemide ja sanitaarruumi rajamiseks, ei vastaks kostja soovitud jagamisviis kinnisasja terviklikkuse nõudele ega arvestaks maatüki olemust. Samuti eeldaks juurdepääsutee rajamine kostja märgitud alternatiivsel viisil või olemasoleva juurdepääsutee pikendusena VVV katastriüksusele servituudi seadmist, mis arvestades poolte suhteid, ei oleks mõistlik ja tooks kaasa täiendavaid vaidlusi.
52.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et poolte vahelised suhted võimaldavad vastavalt jagatud katastriüksustele kahe eraldi kinnisasja kasutamist. Maakohus leidis põhjendatult, et poolte vahelised suhted on konfliktsed. Maakohtul polnud sellisele järeldusele jõudmiseks vajalik hinnata hageja poolt kostjale 2022. a saadetud kirju, vaid sai järeldada poolte halba läbisaamist ka sellest, mida maakohus nägi ja tajus menetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogu menetluse ajal, sealhulgas paikvaatlusel ja kohtuistungitel tegelesid mõlemad pooled teineteise süüdistamisega. Olukorras, kus kostja soovitud kinnisasja reaalosadeks jagamise tulemusel jääks majade (suvila ja elumaja) vahele kõigest 10 meetrit ja piir poolitaks taluõue ning hageja peaks kasutama MMM katastriüksusele pääsemiseks VVV katastriüksusel asuvat sissesõiduteed, on poolte kokkupuuted vältimatud ja sagedased. Lisaks puuduks elamiseks vajalik privaatsus. Sellises olukorras tekib paratamatult erimeelsusi ja ka konfliktseid olukordi. Riigikohus on selgitanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks poolte suhteid ja senist läbisaamist arvestades kostja poolt pakutud jagamise viis kaasomanike huvides, kuna koormaks kaasomanikke uute võimalike vaidlustega.
53.Kostja väitel ei hakka keegi tarasid ja hekke rajama, talu jääb endisele kohale alles ning kogu F puude-põõsaste kollektsioon ja rajatud dendropark säilib. Samuti tagab kostja kõigile talusse sissepääsu. Ringkonnakohus tunnustab kostjat sellise positiivse, avatud ja lahendusi otsiva pakkumise eest, kuid märgib, et kahjuks teeb elu omad korrektiivid ja näiteks juhul, kui vahetuvad omanikud, ei pruugi uute omanike arusaam kinnisasja kasutamisest olla varasematega samasugune. Kohus peab kaasomandit lõpetades arvestama seda, et jagatud
2-21-18369 kinnisasju oleks võimalik ka tulevikus sellisena kasutada. Seega üksnes ühe poole lubadustele kinnisasja reaalosadeks jagamist rajada ei saa.
54.Samuti ei oleks kostja pakutud jagamise viis õiglane hageja suhtes, kes peaks suurema kaasomandi osa omanikuna (hageja kaasomandiosa on 69/80 mõttelist osa kaasomandist) ja talu pikaajaliselt kasutanud F ja C lapsena vanemate kodust loobuma ja saama endale kinnisasja osa, kus ei ole elumaja ning kus puuduvad igasugused tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid ning juurdepääs.
55.Maakohus leidis, et 22.07.2017 kavatsuste protokolli ei saa pidada eellepinguks, millest tuleks õiguslikult siduvaid õiguseid ja kohustusi, ning vorminõude järgimata jätmise tõttu on see tühine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna tuleb mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt omanikult uuele omanikule (RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179/52, p 12.2). Ringkonnakohus nõustub, et kavatsuste protokoll, mis määras kindlaks poolte õigused ja kohustused seoses kinnistu jagamise tulemusel tekkinud uute kaasomandi osade üleandmise tehingutega ning servituudilepingutega (kavatsuste protokolli p iii), on käsitletav tehinguna, mis on kaudselt suunatud kinnisasja omandi üleminekule ühelt kaasomanikult teisele. Seega on maakohtu järeldus sellise tehingu vorminõude järgimata jätmise tõttu tühisuse osas õige, kuid maakohus jättis seejuures siiski vastamata kostja peamisele väitele seoses selle kavatsuste protokolliga – et hageja ei ole käitunud hagiavaldust esitades kostja kui teise kaasomaniku suhtes heas usus. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-171-15, p 13). TsMS § 654 lg 5 esimese lause järgi peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust (RKTKo 15.11.2017, 2-15-18987, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, kostja väitele vastata ja sellekohaste põhjendustega maakohtu otsust täiendada.
55.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas on määrava tähtsusega 22.07.2017 kavatsuste protokollist nähtuvad tahteavaldused. 22.07.2017 kavatsuste protokoll nägi ette VVV kinnistu jagamiseks neli erinevat viisi, millest kõik nägid ette eraldi katastriüksuste moodustamise (kas kaheks või kolmeks katastriüksuseks), kuid millest ühelgi juhul ei nähtud ette elumaja ümbritseva maaüksuse (praegusel juhul VVV katastriüksuse) hagejale kuulumist (I kd tl 82-86). Samas ei saa sellest, et kavatsuste protokolli kohaselt ei avaldanud hageja soovi saada osa VVV kinnistust ning sellel asuvast elumajast, järeldada, et käesoleval ajal kaasomandi lõpetamisel ei saaks hageja nõuda kavatsuste protokollis märgitust teisel viisil kaasomandi lõpetamist. Protokolli p 8 nägi ette, et protokoll kehtib viis aastat (kuni 21.07.2022) ning juhul, kui selleks ajaks selgub, et protokollis nimetatud tegevuste elluviimiseks on vajalik lisaaega, pikendatakse protokolli kehtivusaega hageja ühepoolse otsusega. Samas protokolli punktis on lisaks sätestatud, et juhul, kui kinnistu jagamine protokollis kajastatud viisidel ei ole ilmselgelt mõistlikult võimalik, on hagejal ühepoolselt õigus protokoll koheselt lõpetada. Kui hageja sellist soovi avaldab, siis ei ole teistel hageja vastu mingisuguseid nõudeid tulenevalt protokolli lõpetamisest (I kd tl 82-86).
55.2.23.05.2019 on koostatud kavatsuste protokolli lõpetamise kokkulepe, mille kohaselt on protokoll loetud lõpetatuks alates 23.05.2019 (II kd tl 62-63). Nimetatud lõpetamise kokkulepe
2-21-18369 on hageja poolt saadetud 23.05.2019 teistele kaasomanikele (Q, R ja kostja) (II kd tl 61) ning selle on allkirjastanud Q ja F 23.05.2019 (II kd tl 64). Seega on ringkonnakohtu hinnangul hageja avaldanud tahet ühepoolselt protokoll lõpetada. Hagejal oli kavatsuste protokolli kohaselt ainuõigus otsustada, kas selles sätestatud tegevustega jätkata või need lõpetada. Sellises olukorras ei saa hageja poolt kohtusse hagiavalduse esitamist (nõudega saada kinnisasja ainuomanikuks) pidada teiste osaliste suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo 17.02.2016, 3-2-1-169-15, p 11). Antud juhul ei esine hageja käitumises vastuolulisust, kuna hageja võis vastavalt protokollile ühepoolselt selle lõpetada isegi siis, kui osad protokollis ettenähtud toimingud on teostatud. Teistel kaasomanikel ei saanud sellest tulenevalt tekkida ootust, et protokollis kavandatud toimingud lõpuni teostatakse ja kaasomand ühel kavatsuste protokollis kirjeldatud viisil lõpetatakse.
56.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja tehtud investeeringud alust teistsuguseks lahenduseks ja kaasomandi lõpetamiseks selle jagamisega reaalosadeks kostja soovitud viisil. Kaasomanik peabki kaasomandis olevat asja korras hoidma ja selle jaoks kulutusi tegema, vastavalt temale kuuluva osa suurusele (AÕS § 75 lg 1). Seega isegi juhul, kui kostja lootis kinnisasja jagamist kavatsuste protokollis märgitud viisidel, ei saaks üksnes kulutuste tegemisest kaasomandi osale ühe või teise kaasomandi jagamise viisi kasuks otsustada.
57.Seega on eeltoodust tulenevalt maakohus põhjendatult, arvestades poolte konfliktseid suhteid, kinnistu tehnilist seisukorda, eelkõige juurdepääse ja tehnovõrkudega liitumist, poolte panuseid ning kinnistu kultuurilist väärtust (talukompleks ja taimekollektsioon), leidnud, et kinnisasja jagamine reaalosadeks ei ole õiglane ega otstarbekas.
58.Ringkonnakohtu hinnangul vajab parandamist maakohtu otsuse resolutsiooni osa, milles maakohus on kohustanud kostjat esitama kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus VVV ja MMM kinnisasja osas omanikukande muutmiseks (resolutsiooni p 4.3). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja osa kinnisasjast läheb hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte kaasomandis, kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Tahteavalduseks, mille kostja peaks andma selleks, et hageja saaks kinnisasja ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks (vt ka RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 12). Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega, mille kohaselt kohustatakse kostjat andma nõusolek kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka vajadus kohustada kostjat esitama kinnistamisavaldus, kuna kande tegemiseks on vajalik KRS § 341 kohaselt puudutatud isiku nõusolek, kelleks käesoleval juhul on KRS § 341 lg 2 p 2 kohaselt kostja.
59.Ringkonnakohus selgitas pooltele 08.12.2023 toimunud kohtuistungil, et kaasomanikul on võimalik taotleda kohtult, et TsMS § 445 lg 1 järgi määrataks kindlaks otsuse täitmise tähtaeg, mille kestel saab otsust omandamise osas täita. See aitab vältida potentsiaalselt ebaõiglast olukorda, kus omandama õigustatud kaasomanik saab oma suva järgi viivitada teisele
2-21-18369 kaasomanikule hüvitise maksmisega. Kui kohus on otsuse täitmise tähtaja kindlaks määranud, kaotab lahend pärast selle tähtaja möödumist õigusjõu ning kaasomanikul on võimalik esitada uus kaasomandi lõpetamise nõue (vt ka RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 15.2). Ringkonnakohus küsis kohtuistungil pooltelt, et juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse kaasomandi lõpetamise viisi osas muutmata, siis, kas pooled soovivad taotleda kohtult, et TsMS § 445 lg 1 järgi määratakse kindlaks otsuse täitmise tähtaeg, mille kestel saab otsust omandamise osas täita. Samuti pakkus ringkonnakohus VVV otsuse resolutsiooni sõnastuse selle jaoks. Pooled nõustusid istungil ringkonnakohtu poolt pakutud sõnastusega. Samas esitas hageja 13.12.2023 kohtuistungi protokolli parandamise taotluses taotluse sõnastada kohtuotsuse täitmise kord järgnevalt: Kohustada kostjat andma resolutsiooni punktis 4.3 märgitud nõusolek ja tegema tahteavalduse tingimuslikult üksnes juhul, kui samal ajal hageja või kohtutäituri poolt hüvitatakse temale resolutsiooni punktis 4.2 sätestatud hüvitis 27 500 eurot või pakutakse hüvitist. Määrata kindlaks, et kostjalt saab resolutsiooni punktis märgitud tahteavaldusi nõuda kuue kuu jooksul praeguse kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda tähtaega kaotavad resolutsiooni punktid 4.1.-4.4. õigusjõu. Vaatamata sellele, et hageja 13.12.2023 taotlus ei ole käsitletav protokolli parandamise taotlusena, nõustus kostja hageja taotlusega, mis puudutab kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist hageja 13.12.2023 menetlusdokumendis taotletud viisil. Seega määrab ringkonnakohus poolte soovi arvestades kohtuotsuse täitmise viisi tähtaja osas hageja 13.12.2023 taotluses märgitud viisil.
60.Pooled on avaldanud, et menetluskulud jäävad apellatsioonimenetluses poolte endi kanda sõltumata sellest, kas apellatsioonkaebus rahuldatakse või mitte. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.