Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-20-4965

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-20-4965 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Cloudmark Solutions osaühingu (pankrotis, edaspidi nimetatud ka võlgnik) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi A Li vastu kahju hüvitamise nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista 226 196.75 eurot, lisanduva viivise ning palub jätta kõik menetluskulud A Li kanda. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja kui Cloudmark Solutions osaühingu juhatuse liige seadusest tulenevat kohustust tegutseda lojaalselt Cloudmark Solutions osaühingu parimates huvides. Kostja tegutses otseses huvide konfliktis Cloudmark Solutions osaühinguga ning tekitas talle otsese varalise kahju alusetute summade väljamaksmise näol. Kostja tegi endale võlgniku kontolt dividendimakseid 27.07.2016, 03.08.2016 ja 04.08.2016, kokku summas 64 500 eurot. Arvestades, et võlgnik kanti äriregistrisse 29.09.2015, oleks pidanud dividendide maksmist võimaldava õigusliku eeldusena võlgnikul olema kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuv puhaskasum ning seda vähemalt väljamakstud dividendidele vastavas summas. Dividendide kostjale väljamaksmise ajal puudus võlgnikul kinnitatud majandusaasta aruanne. Seega puudus võlgnikul 2016.a. juulis ja augustis seaduses nõutud õiguslik alus kostjale kui võlgniku osanikule dividendide maksmiseks. Kostja juhtimisel tehti võlgniku poolt xxx äriühingule xxx xxx xxx (rahvusvahelise äriühingu number xxx, aadressiga xxx) makseid kokku 141 252.60 dollarit (hagi esitamise seisuga 128 633.64 eurot). Kostja juhtimisel tehti võlgniku poolt xxx äriühingule xx (registrinumber xxx) makseid kokku 93 500 dollarit, millest on lahutatud makse saaja poolt võlgnikule tagastatud summa 57 193.40 dollarit ehk xxx äriühingule kanti üle 36 306.60 dollarit (hagi esitamise seisuga 33 063.11 eurot). Maksete selgituseks olid märgitud mitmesugused ITteenused ja viidatud oli ka maksete aluseks olnud arvetele. Puuduvad mis tahes tõendid, et hagiavalduses viidatud väljamaksetega võlgniku kontolt ülekantud summade eest oleks võlgnik ühelgi juhul saanud maksete saajaks olnud äriühingutelt vastusooritust, st võlgnik ei saanud

2-20-4965 tasutud summade eest vastu maksete ülekannetest nähtuvas mahus, s.o. ülekannete summadele vastavas väärtuses teenuseid. Kostja juhatuse liikmeks ja osanikuks olemise ajal oli xxx äriühinguga xxx samanimelisel, kuid xxx registreeritud äriühingul xxx (registrikood: xxx, registreeritud aadress xxx) (hagis: xxx) tegelik ärisuhe (tarkvara edasimüügi leping) xxx osariigi äriühinguga xxx 30.12.2013 sõlmis xxx (võlgnikuga sarnase ärinimega xxx äriühing, aadressil xxx) tarkvara edasimüügi lepingu. Lepingu kohaselt oli xxx peamiseks kontaktisikuks kostja. Kostja esitas xxx-le arveid kokku summas 272 040 dollarit ehk hagi esitamise seisuga 247 737 eurot. Mõlemal arvel oli saajaks märgitud xxx sarnase ärinimega võlgnik - Cloudmark Solutions OÜ (tänaseks pankrotis). xxx-il puudusid maksete tegemise ajal ja puuduvad ka hagi esitamise seisuga võlgnikuga igasugused lepingulised suhted. Äriühingute nimede sarnasuse tõttu ei märganud xxx, et arve esitas vale isik ja kandis nimetatud kahe arve alusel raha xxx asemel võlgnikule. Selle tulemusena rikastus võlgnik kostja juhtimise ajal alusetult summas 272 040 dollarit (247 737 eurot). Kui võrrelda hagis kirjeldatud võlgniku kontolt tehtud rahaülekannete suurusi xxxx alusetult saadud summadega, siis on ilmne, et kostja eelistas võlgniku juhatuse liikmena enda isiklike huvisid võlgniku huvidele. Kostja korraldas võlausaldajat (xxx) eksitades võlgniku pangakontole õigusliku aluseta maksete tegemise xxxlt ning kandis samas suurusjärgus summa võlgniku kontolt kostjale endale dividendimaksetena ja kostja endaga seotud või kostja huvides tegutsevatele äriühingutele xxx ja xxx Internetiotsinguga leitud avalike andmete kohaselt on xxx (registrinumbriga xxx) xxx rahvusvaheliste äriühingute registrist kustutatud, millest võib järeldada, et äriühingul puudus püsiv ja pikemaajalisem äritegevus ning selle peamine eesmärk oli kostja (või lisaks kolmandate isikute) huvides rahaliste vahendite hankimine. Kõnealuse xxx äriühingu näol oli suure tõenäosusega tegemist kostja enda poolt või kostja korraldusel ja huvides asutatud äriühinguga, mida kostja kasutas kattevarjuna endale ebaseadusliku tulu saamiseks, kasutades selleks võlgniku rahalisi vahendeid, mis kanti üle xxx äriühingule ilma võlgnikule mis tahes vastusooritust saamata. Hagis kirjeldatud asjaoludel ei saa olla kahtlust, et kostja tegevus võlgniku juhatuse liikmena, sh võlgniku arvelt maksete tegemisel, ei vastanud tingimustele, mille esinemisel saaks lugeda kostja oma juhatuse liikme hoolsuskohustust täitnuks. Hagis kirjeldatud asjaoludest ja hagile lisatud dokumentidest nähtub piisava selgusega, et kostja on olnud võlgniku arvel endale ja äriühingutele maksete tegemisest isiklikult huvitatud, sh korraldades nende maksete tegemiseks vajaliku rahasumma võlgniku kontole võlgniku poolt eksitavate arvete esitamisega. Kindlasti ei ole võimalik väita, et kostjaga (kui võlgniku juhatuse liikmega) sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige oleks võinud ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus võlgniku nimel hagis kirjeldatud maksete tegemisel oli võlgniku parimates huvides. Äriühingu parimates huvides ei saa olla dividendimaksete tegemine olukorras, kus selleks puuduvad seaduses (ÄS § 157) ettenähtud kohustuslikud eeldused (sh kasum ja kinnitatud majandusaasta aruanne), samuti maksete tegemine tegelikkuses mitteosutatud teenuste alusel ja isikutele, kes tegutsesid eelkõige kostja isiklikes, mitte võlgniku kui äriühingu huvides. Võlgnikul tekkis kahju raha alusetu ja põhjendamatu ülekandmisega iseendale (dividendimaksed) ja hagis nimetatud xxx ja xxx äriühingutele võlgnikule tegelikkuses mitteosutatud teenuste eest. Kõik maksed tehti ajal, mil kostja oli samaaegselt nii võlgniku ainus juhataja liige kui ainuosanik, vastutades seega ainuisikuliselt enda täieliku kontrolli all oleva võlgniku äritegevuse ja selle seaduslikkuse eest. Seega on võlgnikule tekkinud kahju otseselt põhjustatud kostja tegevusest.

2-20-4965 03.04.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning palus hagejal selgitada kohtualluvuse valikut. Hageja esitas 08.04.2020 seisukoha kohtualluvusele. 14.04.2020 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 25.09.2020 edastas Harju Maakohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele 14.04.2020 kohtumääruse eesti keeles; 14.04.2020 kohtumääruse tõlke vene keelde; hagiavalduse lisadega eesti keeles; hagiavalduse tõlke lisadega vene keelde; 14.04.2020 puuduste kõrvaldamise eesti keeles; 14.04.2020 puuduste kõrvaldamise tõlke vene keelde; hageja menetluskulude nimekirja eesti keeles; hageja menetluskulude nimekirja tõlke vene keelde ning taotluse dokumentide kättetoimetamiseks A Lile xxx pädeva kohtu kaudu. 01.03.2022 tagastas Justiitsministeeriumi rahvusvaheline justiitskoostöö talitus dokumendid tsiviilasjas nr 2-20-4965, mida ei õnnestunud xxx kätte toimetada. 21.03.2022 kohtunõudega palus kohus teavitada, milline on hageja seisukoht menetluse edasise jätkamise osas, kuivõrd 01.03.2022 on Justiitsministeerium tagastanud Harju Maakohtule xxx poolt tagastatud menetlusdokumendid, kuivõrd neid ei olnud võimalik kostjale A Lile kätte toimetada. 30.03.2022 seisukohas selgitas hageja lepinguline esindaja, et kohus võiks hagi toimetada kätte avalikult, edastada link muuhulgas teadaolevatele kostja kontaktidele (xxx), samuti küsida, kas kostja esindaja, kes esindas teda tsiviilasjas nr 2-17-17714 omab siiani kliendisuhet ja oskab edastada dokumendid. Hageja märkis, et proovib ka iseseisvalt isikut tabada ning kui kostja jätab siiski vastamata, tuleb asi lahendada tagaseljaotsusega. 26.05.2022 vastuseks kohtunõudele kinnitas vandeadvokaat Artjom Luik, et ei ole A Li esindaja ning tal ei ole temaga kontakti. 16.06.2022 e-kirjaga püüdis kohus menetlusdokumente kätte toimetada kohtule edastatud aadressile xxx. Kostja ei ole nimetatud aadressilt menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. 31.08.2022 määrusega jättis kohus Cloudmark Solutions osaühingu (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi hagi A Li vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 16.09.2022 esitas hageja 31.08.2022 määrusele määruskaebuse. 26.10.2022 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 31.08.2022 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2022 määrusele kogus kohus täiendavaid andmeid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks. Vaatamata kohtu mõistlikele pingutustele ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 13.11.2023 palus kohus hagejal teada anda, kas ta soovib hoolimata riskidest hagi kättetoimetamist avalikult. 14.11.2023 kinnitas hageja, et soovib hagi kättetoimetamist avalikult. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale A Lile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 17.11.2023 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostjale dokumendid kättetoimetatuks 03.12.2023, millest tulenevalt oli kostja vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 03.01.2024.

2-20-4965 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 226 196.75 eurot ja viivis alates hagi esitamisest 01.04.2020 kuni nõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on lepingulise esindaja kulu 3300 (ilma käibemaksuta) eurot, tõlkekulud 607.82 eurot ja tasutud riigilõiv summas 2170 eurot. Kokku kulus hagejal toimingute tegemiseks 22 tundi ning hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1) ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS § 144 p 2). Hageja on hagi ja määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 2170 eurot (2100+70). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud tõlkekulusid summas 607.82 eurot. Võttes arvesse, et menetlusdokumendid tuli kättetoimetada välisriigis on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 3300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Menetluskulud tuleb kanda Advokaadibüroo K&S Legal OÜ arveldusarvele nr. xxx. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-20-4965 TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.