2-23-16500/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

(PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud U. K. avaldus M. L. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur K. F.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 27.11.2023 määrusega nimetas kohus M. L. pärandvara ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande 27.12.2023. Avaldaja ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et M. L. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pärandaja nimele on avatud konto Xxxx AS-is, mille jääk on 352.79 eurot. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt kuulub pärandvarasse T OÜ, registrikood xxxx, 2 556.00 euro suurune osalus, mis moodustab 100% osakapitalist. Pärandaja oli ka osaühingu juhatajaks. Viimati esitatud 2021 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul põhivara, bilansilises väärtuses 3 215.00 eurot, ning muu käibevara, kõigepealt ettemaksed ja nõuded, kokku summas 38 373.00 eurot. Äriühing deklareeris kasumit summas 1 101.00 eurot. Pärijal puudub ülevaade osaühingu varalise seisundi kohta, tema käsutuses olevate andmete kohaselt on firma konto saldo 17.68 eurot. Samuti asub firmale kuuluv vara tollilaos, orienteeruvas väärtuses 11 218.00 eurot. Pärija hinnangul, ainuüksi lahtitollimiseks oleks vaja ca 3 000.00 – 4 000.00 eurot ning vara realiseerimine on ebatõenäoline. Kauba ostu eesmärk ei ole täpselt teada. Transpordiameti vastuse kohaselt on T OÜ nimele registreeritud xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2007, sõiduki võimalik väärtus www.auto24.ee müügikuulutuste järgi jääb vahemikku 700.00 – 2 500.00 eurot. Osaühingu arvel oli samuti xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2005. Sõiduki taustakontrolli järgi on aga sõiduk registrist kustutatud, kui Eestist väljaviidud sõiduk (aprillis 2023). Ajutine haldur leiab, et nimetatud andmete pinnalt tuleks asuda seisukohale, et osaku näol ei ole tegemist väärtusliku varaga, võttes arvesse teadaoleva vara realiseerimise perspektiive ning sellega kaasnevaid ja muid võimalikke kohustusi. Täpsemat hinnangut on võimalik anda üksnes likvideerimismenetluse käigus, mille finantseerimiseks pärandvaras vahendid puuduvad. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud pärandvara, hinnangulises väärtuses 352.79 eurot, ning rahalisi kohustusi vähemalt kokku summas 12 833.13 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on

seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et võlgniku laenuna saadud rahalised vahendid olid osaliselt kasutatud toimetulekuks ning võimalik, et osaliselt ka seoses võlgniku ettevõtlusega. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetuse tekkimise aeg on võlgniku surm. Kuriteo tunnustega teod ei ole halduri poolt tuvastanud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 7 tundi, tunnitasuga 130.00 eurot ning palub seega määrata tema tasuks 910.00 eurot, millele lisandub käibemaks 182.00 eurot. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 910.00 eurot, millele lisandub käibemaks 182.00. Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava